Vereringeelundkond ülesanded: 1)ainevahetus 2)temperatuuri regulatsioon (vere pidev ringlemine aitab ühtlustada keha temperatuuri) 3)hormonaalne regulatsioon venoosne veri- hapnikuvaene ; arteriaalne veri- hapnikurikas arter- veresoon, mis kannab verd südamest välja ; veen- veresoon, mis kannab verd südamesse Vere liikumine organismis: süda-arterid-kapillaarid-veenid-süda Veresooned: 1) kapillaarid- seinad koosnevad ühest raku kihist- ainevahetus; kõige peenemad; juhivad verd organites rakkudeni; veri voolab väga aeglaselt 2) arterid- arteriaalne veri; lihaselised seinad; tugev kokkutõmbumisvõime; kõrge vererõhk 3) veenid- venoosne veri; seinad pehmed ja õhukesed; veri voolab ühes suunas; varustatud klappidega (tagada ühesuunaline vere liikumine südame suunas) NB! kopsuarteris voolab venoosne veri; kopsuveenis arteriaalne veri. Pulss- arterite lõtvumine ja kokkutõmbumine Vererõhk- rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Kõrgema e...
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala s...
Süda ja vereringe 1. Südame ehitus: kojad, vatsakesed, klapid, arterid, veenid; kus on arteriaalne, kus venoosne veri. Vastus: Koda- südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri Vatsake- südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu Südameklapid- sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas Arterid- veresooned, mis viivad verd südamest organitesse Veenid- veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse Venoosne veri- hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides Arteriaalne veri- hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites 2. Suur vereringe: algus, teekond, lõpp, ülesanded. Vastus: Suur vereringe: vasak vatsake -> aort -> arterid -> kapillaarid (annab ära hapniku ja rikastub süsihappegaasiga) -> veenid -> parem koda *Ülesanne on varustada kogu keha rakke toitainete ja hapnikuga ning sealt jääkained ära viia *Algab sü...
Biolooogia 1.Arterite,veenide,kapillaaride võrdlus! vihikus 2.Südameehitus Süda on lihaseline elund,mis hakkab tööle juba lootel. Ja tõõtab lakkamatult elu lõpuni.Süda pakneb keha keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ja seda kaitseb rinnakorv. Südant ümbritseb sidekoest südamepaun.Südameöös on täidetud vedelikuga, mis vähendab höördumist südame töötamisel. Lihaseline vahesean jaotab südame vasakuks ja paremaks pooleks. Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud. Kummaski pooles on koda ja vatsake seega on süda nelja osaline. Ka imetajatel. Vasakul vatsakesel on ümber kõige tugevamad lihased. 3.Südametöö tsükkel Südame töötsükkel koosneb 3 etappist: a)Kodade kokkutõmbumine(0,1 sek) b)Vatsakeste kokku tõmbumine ( 0,3 sek) c)Südamelihase lõtvumine (0,4 sek) 1 südametsükli kestus on (0,8 sek) 4.Iseloomusta väikse vereringe teekonda. väike vereringe : 1) kopsuarterite kaudu viib venoosne veri s...
VERERINGEELUNDKOND (lk 32-43) 1. Lõpeta laused: Vere liikumist organismis nimetatakse .............................................. . Vere paneb soontes liikuma .............................................. . Vereringeelundkond koosneb ..........................................., .......................................... ja ................................................... . Veresooni on kolme tüüpi: .........................................., ........................................... ja ..................... 2. Mis on vereringe ülesanded? ....................................................................................................................................................... ....................................................................................................................................................... ................................................
ANATOOMIA 1) Millega tegeleb anatoomia? Anatoomia on teadus, mis uurib inimese ehitust.(väliskuju, siseehitus, arenemine, põlvnemine) 2) Millega tegeleb füsioloogia? Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. 3) Nimeta inimese keha põhiosad. (4) Pea, kael, kere, jäsemed. 4) Missuguses raku osas asuvad kromosoomid? Kromosoomid asuvad raku tuumas. 5) Kirjelda luude ehitust. Luud on kõvad, aga veidi elastsed, värskes olekus kollakasvalged elundid. (50% vett, 15,7% rasva, 12,5% muud orgaanilised ained, 21,8% mineraalained) 6) Luud jaotatakse kuju järgi. Toruluud(pikkluud), lühiluud, lameluud. 7) Millised on tugielundkonna põhifunktsioonid? Nimeta 5. *Luustikule toetuvad lihased, mis võimaldavad keha liigutamist. *Luustik kaitseb organisi tähtsaid elundeid 8) Nimeta vere koostisosad ja nende põhifunktsioonid. Erütrotsüüdid(punased verelibled)- hapniku sidumine (hemoglobiin) Leukotsüüdid...
Vereringeelundkond 1. Kirjelda vere liikumist suures vereringes Algab südame vasakust vatsakesest → liigub aorti → aordist arteritesse (arteriaalne veri) → kapillaaridest muutub veri venoosseks (venoosne veri) ja liigub veeni → veri südame paremasse kotta 2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) V...
AnneVahtramäe Vere- ja lümfiringehäired Vereringe ja lümfiringe Normaalse vereringe tagavad: häired kardiovaskulaarse süsteemi normaalne seisund - süda - veresoonkond Anne Vahtramäe MD, MNSc - veri vereringe normaalne regulatsioon Tartu Tervishoiu Kõrgkool 9/20/2013 2 Hüpereemia e liigveresus Arteriaalne hüpereemi...
Veri. Erütrotsüüdid (punalibled) tuumata rakud (mahutab rohkem hapnikku), sisaldavad hemoglobiini, transpordivad hapnikku. Leukotsüüdid (valgelibled) tuumaga, aktiivse liikumisvõimega. Trombotsüüdid (vereliistakud) tekivad luuüdis, osalevad vere hüübimisel. Hemoglobiin koosneb heemist ja globiinist, heem sisaldab rauda, mis aitab siduda hapnikku. Vere ülesanded: 1) Transpordifunktsioon 2) Miljööfunktsioon 3) Kaitse verekaotuse vastu 4) Kaitsefunktsioon Veregrupid doonor, retsipient. (Reesussüsteem (leiutas: K. Landsteiner)) Veresooned. ARTERID KAPILLAARID VEENID Arteriaalne veri Arteriaalne/venoosne Venoosne veri Hapnik&toitained O2 ja CO2 segunenud veri CO2 ja jääkained Viivad vere südamest välja Ühendavad artereid Toovad vere südamesse veenidega Klapid puuduvad ...
Tegutsemine trauma korral: · STOPP! hinda olukorda · Teadvus · Kontrolli pulssi · Helista: 112 · Pulss puudub: ABC · Pulss olemas: traumaasend Kui inimene on sokis siis ta oksendab · Soki põhjused: näiteks luumurrud, põletused, vedeliku- ja vere kaotus. · Verejooksud on sisemised ja välised, mis põhjustavad soki, hirm, mürgitused. · Momentaalne sokk e. anafülaksia tekkib · Sokil on kaks aspekti: aktiivne väljendumine, pulss on kiire teadvuse kaotamine, hingab kiirelt. Meie nahk kattub külma higiga. · Jalad käed on jääkülmad, viimaseks tekib ajuapaatsus st meie aju ei reageeri enam ümbritsevale. · Soki asend on pikali ja jalad kõrgemal · Arteriaalne ja kapillaarne ei ole eluohtlik · Veeni verejooks on eluohtlik, rõhku ei ole5 - 6l venoosne tume, paks · Arterites on rõhku 1,5 2l hele, vedel, pulseeriv · Arteriaalne veri ei hüübi kunagi · Venoosne veri ei...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Vereringeelundkond. Immuunsüsteem. 1.Nimeta 4 vereringeelundkonna ülesannet.- pidev ainevahetus, kannab kehas laiali toitained, hapniku ja vitamiinid, jääkainete eemaldamine. 2.Mis on fibriin? Vere hüübimise reaktsioonide lõpptulemus. 3.Mis on hemoglobiin? Hemoglobiin on val, mis snob ja transpordib hapnikku. 4.Mis on vererõhk? Selgita vererõhu numbrite tähendust. Vererõhk on rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele. Vererõhu numbrid näitavad kõige kõrgemat ja kõige madalamat rõhku arterites. 5.Mis värvusega on leukotsüüdid ? nad on värvusetud. 6.Millest tuleneb erütrotsüütide värvus? Raualisandist hemoglobiinis. 7.Nimeta vererakkude ülesanded. Hapniku transportimine, võitlus võõrkehade ja võõrmikroobidega, osalevad vere hüübimises. 8.Nimeta 4 vere hüübimise etappi. Vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta ja nendest eralduvad ained, mis käivitavad hüübimiseks vajalike keemiliste reaktsioonide a...
VERERINGEELUNDKOND JA SÜDAME EHITUS Vereringe elundkonna moodustavad veri, veresooned ning süda. Vereringe ülesanded: · Kindlustab pideva ainevahetuse · Seob kõik organismi osad tervikuks · Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku ja hormoone · Aitab ühtlustada kehatemperatuuri Süda Inimese süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustunud rinnakorv. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Süda on neljaosalin. Parem koda ja parem vatsake on vasakust vatsakesest ja vasakust kojast eraldatud vaheseina abil. Südame parem pool on hapniku vaene, kuna sinna suubuvad kehaveenid ja südame vasak pool on aga hapnikurikas, kuna sinna suubuvad kopsuveenid Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Süda töötab rütmiliselt EKG elektrokardiogramm VERESOONED JA VERERINGE Veresooned on torujad...
Laboratoorne töö nr. 3 Arteriaalse vererõhu määramine erinevates füsioloogilistes seisundites Eesmärk: arteriaalse vererõhu määramise metoodika omandamine erinevates füsioloogilistes seisundites. Töö vahendid: sfügmomanomeeter, stetofonendoskoop Katsealune: Töö teostaja: Töö käik: 1. Sfügmomanomeetri kummimansett asetatakse ümber vasaku käe õlavarre. Stetofonendoskoobi ots asetatakse kubitaalarteri kohal tihedalt vastu nahka. Kummimanseti väljalaskeventiil suletakse ja balloonpumba abil tõstetakse mansetisisene rõhk 20-40 mm/Hg võrra kõrgemale oletatava maksimaalse vererõhu tasemest. Seejärel langetatakse aeglaselt mansetisisest rõhku avades balloni küljes olevat ventiili. Rõhu langemise ajal kuulatakse südame rütmile vastavate toonide ilmumist kubitaalarteris. Hetkel kui toonid ilmuvad, tuleb lugeda manomeetri näit, mis vastab süstoolse vererõhu näidule. Rõhu edasisel langem...
Vereringe avastamine Meditsiiniajaloo üheks kõige tähtsamaks sündmuseks loetakse vereringe avastamist 17. sajandil. Vereringe avastajaks oli inglise arst ja anatoom William Harvey. Varasemalt arvati, et venoosne veri ja arteriaalne veri on kaks erinevat vedelikku. Vereks peeti ainult venoosset verd ning arvati, et maks toodab seda pidevalt juurde ning veenid kannavad ta lihastesse ja kudedesse laiali. Enne William Harvey sündi oli aga Galenos, Vana-Rooma arst, avastatud väikese vereringe. Galenose arvates olid venoosne ning arteriaalne vereringe üksteisest eraldatud ning puutusid omavahel kokku vaid nähtamatute pooride kaudu. Ka Araabia teadlasel ja arstil Ibn al-Nafisel oli väikesest vereringest oma arusaam ning ta väitis, et veri liigub südamest kopsudesse, kus rikastub hapnikuga, siis liigub veri taas kopsudesse ning jaguneb üle kogu keha laiali. 1628. aastal avaldas William Harvey Frankfurdis raama...
VERERINGE Vasakul pool arteriaalne veri Paremal pool venoosne veri SUUR- JA KOPSUVERERINGE - Suur vereringe kannab hapnikuga rikastatud verd südamest enamikku keha kudedesse ja toob hapnikuvaese vere tagasi paremasse kotta. - Kopsuvereringe kannab hapnikuvaese vere südamest kopsudesse ja toob hapnikuga rikastatud vere tagasi vasakusse kotta. - Süda vajab samuti toitainetega ja hapnikuga varustamist. Suure vereringe eriline osa – südamevereringe – kannab hapniku südamelihasesse. KAPILLAARID – seal toimub gaasivahetus (hapnik antakse ära hapnik ja vastu saadakse süsihappegaas) ja toitainete ja jääkainete vahetus. Seinad koosnevad ühest ainsast lamedate rakkude kihist. VEENID – mida mööda liigub veri kudedest südamesse. Olemas on klapid, mis takistavad vere tagasivoolu. Seinad on pehmed ja õhukesed. Hemodünaamika põhilised seaduspärasu...
MÕISTED KOLLATERAAL - KÕRVALVERESOONED KAPILLAAR – KÕIGE PEENEM VERESOON SÜDAME MINUTIMAHT- VERE MAHT, MILLE PAREM VÕI VASAK VATSAKE PAISKAB VÄLJA ÜHE MINUTI JOOKSUL. (TAVALISELT um. 5 LIITRIT; TUGEVAL PINGUTUSEL kuni 25 LIITRIT ) TAHHÜKARDIA - SÜDAMETÖÖ KIIRENEMINE ÜLE 100 KORRA MINUTIS REFRAKTAALPERIOOD – AEG, MIL SÜDAMELIHAS POLE SUUTELINE VASTU VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVI...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Neerud Referaat Anneli Mihkelson 9. Klass Pärnu 2009 Neerud on punakaspruunid oakujulised paaris elundid, mis kaaluvad 150200g, ja paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas. Parem neer asub12. rinnalüli ja 1.3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal. Neerude funktsioonid · kehavedelike tasakaalu tagamine organismis · osmootse rõhu säilitamine · happeleelistasakaalu regulatsioon · jääkainete eemaldamine organismist · bioloogiliselt aktiivsete ainete sekretsioon · vereloome regulatsioon Neeru sisesekretoorne funktsioon See on seotud erütropoietiini tootmiseg...
1. Nimeta luud, mis kokku moodustavad rinnakorvi, märgi igaühe juurde tema ladinakeelne nimi ja arv (mitu sedasorti luud tavaliselt skeletis on) Rinnakorvi /thorax/ moodustavad lülisamba rinnaosa (12); roided /costa/ (12) ja rinnak /sternum/ (1) 2. Lülidevaheketas: nimeta osad (2) ja loetle funktsioonid (vähemalt 3) Lülidevaheketas koosneb perifeerselt paiknevast fibroosvõrust ja tsentraalselt asetsevast säsituumast. Säsituuma ülesandeks on avaldada vastupanu survejõududele. Suure elastsuse tõttu võib säsituum tugevasti deformeeruda ja paigutuda ümber erinevates suundades /kummardumisel tahapoole, selgmisel sirutamisel ettepoole/ 3. Nimeta liigese põhiosad ehk tunnused (3), loetle liigesevõide ehk sünoovia funktsioonid (2-3) Liigese põhiosad on liigesepinnad, liigesekihn ja liigeseõõs. ? 4. Nimeta üheteljeliste liigeste põhitüübid (2), too kumbagi kohta üks näide ja märgi juurde tema liikumistelg Üheteljelise liigesed on plokk- /...
Arteiaalne hüpereemia Arterite ja arterioolide laienemine ning suurenenud täitumine aktiivse vere juurdevoolu tõttu. Eeldused – korras südametöö, veresoonte laienemine. Etioloogia – üldine: Ringleva vere mahu suurenemise tagajärjel (nt. sportimisel, palavik) kohalik: nt. Punastamine 1. füsioloogiline – füüsilise töö, ülekuumenemise, psüühilise ärrituse (punastamine) korral 2. patoloogiline – infektsioonid, mürgistus, peale lööki, kasvaja eemaldamine Kliiniline pilt/sümptomid/tunnused - nahk ja limaskestad punetavad, piirkond soe, arterid täitunud. Vormid: füsioloogiline, patoloogiline, kohalik(nt punastamine), üldine(nt sport), vasomotoorne (nt infektsioonid, soojas), kollateraalne (magistraalsoone kahjustusel kõrvalasuva arteri laienemine), dekompressioonist (kasvaja eemaldamine, loote väljutamise järgselt, peale lööki, peale puru silmast eemaldamist), postisheemiline (nt...
ANATOOMIA 17 LOENG 17.10.11 Hingamine Gaasidevahetus ja gaasitransport Gaasivahetuse all mõeldakse alveoolides hapniku minekut alveoolidest verre ja CO2 difusiooni verest alveoolidesse ning kudedes toimuvad gaasivahetust, kus hapnik läheb verest rakkudesse ja CO2 tuleb rakkudest verre. Nii kopsudes kui kudedes toimub gaasivahetus läbi kapillaaride seinte, sest kapillaarid õn kõge õhemate seintega veresoontes. Teistes veresoontes pole gaasivhaetus võimalik. Gaasivahetus toimub selles osalevate gaaside osarõhkude erinevuste tõttu. Vastav gaas liigub kõrgemalt rõhul madalama suunas. Atmosfääri õhk mis siseneb kopsudesse, sisaldab N, O ja vähesel määral CO2. 0,01% on Co2-te puhtas õhus. Samad gaasid avalduvad alveolaarõhus, seal on Co2 osa suurem ja hapnikku vähem. N ei osale gaasivahetuses tema verest kudedesse ei lähe. Hapniku osarõhk alveolaarõhus on 100 mmHg (millimeetrit elavhõbeda sammast), venoosses veres kopsukapillaarides aga 4...
VEREJOOKSUD, HAAVARAVI 1. Kuidas verejookse liigitatakse, missugused on iga liigi tunnused ning miks on oluline nende liigitamine? Sisemine verejooks, välimine verejooks, hematoom (kudedesse) Venoosne – veri hapnikuvaene, tumepunane, jookseb ühtlase joana Arteriaalne – veri on helepunane, purskab või pulseerib Kapillaarne – segaveri, kogu pind veritseb ühtlaselt, verejooks peatub ise 3-5 minutiga Esmaabi sõltub soonte vigastusest 2. Kuidas teed kindlaks arteriaalse, venoosse või kapillaarse (nii sisemine kui väline verejooks) verejooksu? Vere värvuse ja koguse järgi 3. Kirjelda verejooksuga haige esmaabi. Kapilaarne verejooks peatub ise 3-5 minutiga, oluline haava puhtuse säilitamine. Venoosne verejooks – haava kinnisidumine rõhksidemega. Rõhksideme tegemine 1. Võimalusel tõstame haavatud koha üles 2. Surume haava kinni (steriilsus) 3. Otsime puhta sidemerull...
1.-Loomaliigid elavad maapinnal,enamik, saavad vabalt liikuda,reageerivad kiiresti ärritusele, toiduks taimed või teised loomad, hapnikku ja eritavad elutegevuse kkäigus süsih. ,kehas paiknevad keerulisema ehitusega organid kui taimedel.,sigivad suguliselt või mitte,moondegaja ilma arenevad 2.-silmade taga paikneb lõpuseid kattev lõpuseklaas,,,,,keha kaitsevad soomused,soomused kasvavad,nahas-limanäärmed,mis kehale limakiht.Tänu sellele kala libe ja voolujooneline saab paremini liikuda.....Liikumisele aitavad uimed,eriti sabauim,tõukab sellega liigub.teised manööverdamiseks ja tasakaaluks.Küljejoone abil saab orienteeruda ja tajub vee liikumist. 3.-keha sisemuses-luustik,luustiku mood. Koljuluud ja selgroog. Siseelundeid kaits. Roided,mis on selglülidel...Närvisüsteem juhib elundte tööd-osad:peaaju ühenduses seljaajumis on selgrookanalis, närvid lihastesse...Meeleelundid võtavad vastu infot,valu ei tunne....Ujupõis-gaasiga,hulka vähend...
Metsalinnud Linnud Lindude skeletiluud on kerde ja õhukesed täis õhukambrikesi Lindudel on luuline nokk Pikk painduv kael Lindudel on paadikujuline rinnaluu koos rinnakukiiliga Linnu luustik Linnud Linnul on arteriaalne ja venoosne veri eraldatud Lindude kehatemperatuur on püsivalt 42- 44 C Lindudel on nelja kambriga süda Pöialpoiss (Regulus regulus) Sabatihas (Aegithalos caudatus) Suur-kirjurähn (Dendrocopus major) Mets-lehelind (Phylloscopus sibilatrix) Metsvint (Fringilla coelebs) Puukoristaja (Sitta europaea)
SÜDAMEVERESOONTE SÜSTEEM. VERI 1. Arterid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 2. Veenid on veresooned, milledes veri voolab a. südamest elundite suunas b. elunditest südame suunas 3. Selgitage mõisted: Kollateraal lisa ehk kõrvalveresooned, mida kaudu veri voolaks, kui peaveresoon on vigastatud või umbes. Anastomoos Veresooned, mille kaudu veri voolab ühest veresoonest teise. Kapillaar Kõige peenemad veresooned, mida näeb vaid mikroskoobis ja neis veri voolab kõige aeglasemalt. 4. Nimetage erinevused arteri ja veeni seina...
VEREJOOKSUGA KANNATANU ABISTAMINE HAAVADE LIIGID • Lõikehaav; • Rebimishaav; • Marrastused; • Põrutus (verevalum ehk hematoom); • Torkehaav; • Noahaav; • Kukkumine- luumurd; • Kuulihaav. VEREJOOKSUDE LIIGID • Väline ehk nähtav verejooks; • Sisemine verejooks- veri voolab kudedesse ja organitesse; Klassifitseeritakse veresoonte järgi: • Arteriaalne; • Veenoosne; • Kapillaarne. VERI • Vere kogus inimese kehas on umbes 8% kehakaalust. (70kg inimene – u. 5,6 l verd) • Verekaotus erinevate kinniste luumurdude korral: Õlaluumurd 300 - 500 ml Sääreluudemurd 800 – 1000 ml Reieluumurd 1000 – 2000 ml Vaagnamurd 1000 – 4500 ml VEREJOOKSU PUHUL TEGUTSEMISJUHISED • Hinda olukorda, et kannatanu abistamine oleks ohutu mõlemale. • Ära puutu lahtist haava ilma kaitsevahenditeta (kummikindad). • Ära eemalda haavas olevaid esemeid (nuga, puupilbas jne). • Eemalda haavalt verejooksu peatamist takistavad riided...
Kalade ehitus ja mitmekesisus Andrus Metsma Rapla Ühisgümnaasium 2006 Kala siseehitus Kala kereosas selgroo all paikneb suur kehaõõs, kus asuvad siseorganid. Kala siseehitus Kala välisehitus Kala skelett Lesta areng Lesta vastne ja maim sarnaneb väliselt teiste kaladega. Täiskasvanud lest muutub aga tüüpiliseks põhjakalaks. Kala areng Viljastatud Kala vastne Kala maim kalamari Kala areng toimub moondega. Kala vereringe Süda asub kehaõõne eesosas ja koosneb kojast ja vatsakesest. Kaladel on kahekambriline süda ja üks suletud vereringe. Südamest lähtuvaid sooni nimetatakse arteriteks ja südamesse verd toovaid sooni veenideks. ...
Vereringe ül. *pideva ainevahetuse kindlustamine *kehas toitainete, hapniku laiali kandmine *jääkainete eemaldamises osalemine *org. osade tervikuks sidumine Südant ümbritseb südamepaun, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. Kummaski südame pooles on koda ja vatsake. V. poolt täidab arteriaalne veri, p. venoosne. Vatsakesed asuvad kodade all, vahel on ühendav ava. Ava ees on klapid, mis lasevad verel ainult ühes suunas liikuda. Kui koda kokku tõmbub, on klapid avatud ja veri liigub vatsa. Kui vats kokku tõmbub, surub veri hõlmlaste klappidele ja suleb need ning veeri surutakse südamest välja soontesse. Vasakusse kotta suubuvad kopsuveenid, paremasse kehaveenid. Vatsakeste ja neist lähtuvate soonte vahel on poolkuuklapid, mis lasevad verel liikuda südamest välja. Süda töötab rütmiliselt. Südame töötsükkel koosneb kodade kokkutõmbumisest, siis vatsakeste kokkutõmbumisest ja kogu südame lõtvumisest. Vasakus vatsas on s...
Patoloogia- teadus, mis uurib organismi haiguste korral Etioloogia- eellugu, tekkepõhjused, faktorid Patogenees- haiguse kulgemine Lesiogenees- uurib kuidas haigus tekib Sanogenees- kuidas organism haigusest võitu saab/ tervistumisele suunatud protsessid Latentsiperiood- peitepüeriood Prodromaalperiood- eelsümptomid Retsitiiv- haiguse kordumine Adaptsioon- rakkude kaitse ja kohanemis mehhanismid Regeneratsioon- hävinud kude taastub uuega Arteriaalne hüpereemia- liigveresus Venoosne hüpereemia- paisliigveresus Tsüanoos- naha sinakus Isheemia- paikne väheveresus, elundi verevaegus Spasm- arterite seinte jäigastumine Tromb- verehüüve Embol- topis/ võõraine, mis verevooluga kohale jõudes veresoone sulgeb Hemorraagia- verejooks Alteratsioon- koekahjustus põletiku koldes Eksudaat- koevedelik( vill, vesi põlves) Immuunsüsteem- lümfoidne süsteem Antikeha- AK- spetsiifiline valk vereseerumis Vereseerum- vereplasma ilma fibriinita st. hüübimatu v...
Bioloogia kordamine kontrolltööks Peatükid 6-9 Peatükk 6. Süda paneb vere liikuma. NB! Õpi südame osad lk 30 + test moodles Inimese süda on nelja osaline. Südame arterid varustavad südame rakke hapniku ja toitainetega. Vasakus südame pooles on venoosne veri ja paremas pooles on arteriaalne veri. Südameklapid kinglustavad vere ühesuunalise liikumise südame kodadest vatsakestesse ja vatsakestest edasi veresoontesse (arteritesse). Kui koda tõmbub kokku, siis on hõlmased klapid avatud ha veri liigub vatsakesse. Vatsakeste kokkutõmme sulgeb hõlmased klapid ning juhib vere arteritesse. Poolkuuklapid lasevad verel liikuda ainult ühes suunas. Kodade lihaskude on õhem kui vatsakestel, sest kodade töö on lihtne. Kõige paksemad on südamelihased vasakus vatsakeses, kust veri pumbatakse üle organismi laiali. Südamelihaste kokkutõmmet nimetame...
Rakk Rakk- väiksemad organismi osad, millel on kõik elu tunnused. Ümbritsetud membraaniga, rakutuum- (asub raku keskel) - juhib rakkude elutegevust ja paljunemist. Mitokonder- varustab rakku energiaga. Ribosoomid- sünteesivad elutegevuseks ja kasvuks vajalikke valke. Tsütoplasmavõrgustik- toimub ainete süntees. Tsütoplasma- täitab rakku seest. Rakkude jagunemine- uusi rakke on vaja kasvamiseks ja surnud rakkude asendamiseks. Ei jagune- südamelihaskoe rajud ja närvirakud. Kude- sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega. Epiteel, side, lihas, närvikude. 1) Epiteelkude- paiknevad tihedalt, näärmed toodavad vajalikke ühendeid. Kiire jagunemisvõimega. - Sidekude- rakuvaheainet on palju. Esineb mitme vormina. - Luu- ja kõhrkude- tugiülesanne, kujuneb keha toes. - Rasvkude- rakkudes talletuvad varurasvad, kaitseb külma eest, aitab neere paigal hoida. - Veri-...
Meditsiin Koostajad: Heiko Källo Lauri Lahtvee Kannatanu transport Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Transporteerimisviisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Palju kannatanuid ja transport. Kui on samaaegselt palju vigastatuid, siis ei ole võimalik kõigile ühtviisi viivitamatult abi osutada. Alati veendu enne tegutsema asumist, et on ohutu! Anna abi ainult siis, kui füüsilise abi korral sa ei hinda oma võimeid üle ja on ohutu. Tuleb järgida viiest punktist. Transpordiasend. sõltub sellest, millised on kannatanu vigastused. Väga tähtis on hingam...
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev lu...
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja pikkus sõltub toidust, ilmastukust ja tervislikust seisundist ...
Linnu sulgede tüübid on hoosulg, kattesulg ja udusulg. Linnu skeletil on *tiivaluud, *harkluu, *rinnakukiil,*sabalülid(luu). Söögitorust läheb toit tervena pukku(toit koguneb ajutiselt) edasi läheb näärmemakku(seal algab toidu seedimine; seedemahladega) sealt edasi läheb lihasmakku(kus purustatakse kõvemad toidupalad) mööda soolestikku jõuab toit kloaaki ja kloaagist väljub toit. Linnu muna osad õhukamber- esimene hingetõmme. looteketas- tuleb tibu. rebuväät- looteketta hoidmine, looteketast üles. valkkest- kaitse ja toit . munarebu- toiduks. nahkjas kest- kaitseb bakterite eest. Pesahoidjad linnud- Ei hülga pesa peale koorumist, vaid jääb mõneks ajaks poegadega pessa. Nt. laulurästas, vares, tihane. Pesahülgajad linnud- Lahkub pesast peale koorumist. Nt. part, teder, metsis. Pesaparsitismiks nim. kui üks linnuliik muneb oma munad teise linnuliigi pessa. Linnud elavad metsades, põldudel-niitudel, veekogude ääres. Metsas- merik...
Bioloogia kordamine Kokkuvõte Tähtsaim Lk 30-47 Vereringeelundkonna moodustavad veri veresooned ja süda. Süda on lihaseline elund ,mis paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul kopsude vahel ning teda kaitsebluustunud rinnakorv., südame paneb tööle südamelihas ja see töötabki rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Süda töötab rütmiliselt ja ei allu meie tahtele. Vereringe ülesanded: 1 See kindlustab pideva ainevehetuseorganismis 2 Vereringe kannab kehas laiali toitaineid ja hapnikku 3 Osaleb jääkainete eemalsamises 4 Vereringlusel on tähtis osa ka hormoonide, antikehade ja kaitsesüsteemi rakkude laialikandmises. 5 aitab ühtlustada temperatuuri kehas 6 seob tervikuks kõik organismi osad 7 ühlase liikumise veresoontes tagab: 1 klapid veenides 2 vererõhu erinevus 3 lihaste kokkutõmbed Südame ehitus: 1. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepun 2. lihase...
Veresooned ja vereringe Ursula Potivar 9.A klass Tamsalu Gümnaasium Veresooned. Inimesel on suletud vereringe, st südamest välja paisatud veri liigub kogu kehas vaid mööda veresooni. Veresooned on torujad elundid, mida mööda veri ringleb. Veresooni on kolme põhitüüpi: arterid, veenid, kapillaarid. Veri liigub südamest artereisse, nendest kapillaaridesse ja lõpuks veenidesse, mis viivad vere tagasi südamesse. Arterid. Arterid on veresooned, mis viivad verd südamest organitesse. Arterites (välja arvatud kopsuarterites) voolab hapnikurikas veri. Arterites liigub veri südame kokkutõmmete survel. Iga kokkutõmbega paiskab süda artereisse suure rõhu all verd. Et süda pumpab verd arteritesse suure survega, liigub veri seal kiiremini, kui veenides. Arterite seinad on paksud, tugeva lihaskihiga ja elastsed, nad on väikse läbimõõduga. Seinte tu...
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
Vere liikumist organismis nimetatakse vereringeks Vere paneb soontes liikuma süda. Vereringeelundkond koosneb: veri, veresooned ja süda Veresooni on kolme tüüpi: veenid, arterid, kapillariid Vereringe ülesanded on: toitainete ja hapniku kandmine kudedesse, jääkainete eemaldamine Keha temperatuuri hoidmine, võitlemine haigustega(antikehad) Vere liikumine organismis: Süda -> arterid -> kapillariid -> veenid -> Süda Veenid juhivad verd kudedest südamesse. Arterid-juhivad verd südamest kudedesse Kapillaarid ühendavad arterieid veenidega. Ülesanded: parem koda- surutakse venoosne veri parem vatsakesse, Vasak vatsake- surub arterkaalse vere arterisse, parem vatsake- venoosne veri surutakse kopsuarterisse Vasak koda arterjaalne veri surutakse vasakusse vatsakesse Südame hõlmased (poolkuu) kalpid- tagavad vere ühenuunalis liikumise, südamepaun- kaitseb südant Ja takistab hõõrdumist. Peale kodade kokkutõmbumist surutakse veri vatsakestesse ...
Verejooks e. hemorraagia on vere väljavoolamine vereringest organismi kudedesse, õõntesse ja väliskeskkonda. Väline verejooks veri väljub nahale või limaskestadele. Sisemine verejooks veri valgub õõneselunditesse e. kehaõõnde veri valgub kudedesse immutades koed verega läbi ja moodustades koesise verevalumi Verejookse võib jaotada kahjustatud veresoone järgi: 1)Arteriaalne helepunane pulsseeriv verejuga ja pulsi puudumine 2) Venoosne tumepunane pulsseeriv pidev verevool, hiljem jäseme sinakus ja turse. 3) Kapillarne Veritsemine kogu haavapinna ulatuses väikestest veresoontest ja kapillaaridest. 1. Verejooksu kiirusest 1 liiter kiiret verejooksu viib surmale. 2. Vere hulgast väike verejooks ei pruugi põhjustada häireid. 3. Lokalisatsioonist kõige tundlikum piirkond on aju ja kus võib juba väike verejooks viia surmani. ...
MADAL VERERÕHK Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib isegi minestada. Seedimisprobleemid. Naha vereraustus võib olla häiritud. Minestamine kui kaitsemehhanism Kui vererõhk on liialt madal, jõuab ajusse liiga vähe v...
8. SÜDAME-VERERINGE ELUNDKONNA OBJEKTIIVNE LÄBIVAATUS Terje Arula 8.1. Mõisted Tsüanoos – sinikus. Naha või limaskestade sinetav, sinakaspunane värvus. Tingitud veresoontes voolava vere normaalsest väiksemast hapnikusisaldusest. (Coyne jt 2010.) Perifeerne tsüanoos – sinikus huultel, kõrvalestadel, ninaotsal, jäsemetel. Palpeerides jahedad, külmad. Perifeerne tsüanoos tekib perifeersete veresoonte ahenemisest. Aeglustunud verevoolu tulemusel perifeersetesse veenidesse tuleva vere hapnikusisaldus on väiksem. Näiteks südamepuudulikkusega kaasneb vereringe aeglustumine ja kompensatoorselt veresoonte ahenemise, mis põhjustab perifeerset tsüanoosi. Tervel inimesel võib perifeerset tsüanoosi põhjustada jahe keskkond. Eriti tugev perifeerne tsüanoos tekib inimestel kellel on nn Raynaud sündroom - kalduvus külmast esilekutsutud arterite spasmiks. Sõrmed ja varbad muutuvad külma käes esmalt valgeks ja valusaks ning seejärel areneb tugev ...
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus TMT3820 Pulsi sageduse ja vererõhu määramine Juhendaja: Henn Tosso PROTOKOLL Koostajad: Madis Metsanurk 081962 EALB21 Teet Laur 081959 EALB21 Sandra Vähejaus 081972 EALB21 Tallinn 2008 Töö eesmärk Määrata pulss ja vererõhk ning hinnata selle muutusi puhkeoleku, füüsilise koormuse ja koormusest taastumise järel. Töö elluviimiseks kasutame poolautomaatset mõõteseadet Microlife BP3AS1-2. Oluline Inforomatsioon: Vererõhk Eesti Südameliit ja Eesti Hüpertensiooni Ühing soovitavad mõõta vererõhku üle ühe aasta st igal teisel aastal alates 20. eluaastast. Vererõhku on soovitav mõõta igal aastal, kui Teil või Teie perekonnas on olnud või on südame-veresoonkonna haigusi (SVH) või neeru...
KONTROLLTÖÖ II Mõisted: koda, kamber, kuhu veri siseneb vatsake, vatsakese kaudu väljub veri südamest südamepaun, ümbritseb südant, selle õõs on täidetud vedelikuga, mis vähendab hõõrdumist. elektrokardiogramm, Südamelihaste kokkutõmmete graafiline üleskirjutus. arter, on veresoon mida mööda liigub veri südamest eemale veen, on veresoon mida mööda liigub veri südamesse tagasi kapillaar, - veresooned mis ühendavad artereid veenidega suur vereringe, e. kehavereringe Läbib kogu keha (pea, käte, jalgade ja siseelundite veresooned). väike vereringe,e. kopsuvereringe Läbib ainult kopsude veresooned erütrotsüüt, e. vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osal...
1. Milleks on vaja patoloogiat? Diagnoosimine, diagnoosimine ja nende ulatuse määratlemine, prognoosimine, ravi hindamine, teadustöö. 2. Millised tunnused tulevad välja peale surma? Koolnukülmus, koolnukangestus,koolnulaigud,vere hüübimine, sarvkesta hägustumine,koolnulaostus. 3. Millised on etioloogilised tegurid? Eksogeensed(välimised)-füüsikalised,keemilised, bioloogilised, psühhogeensed,sotsiaalsed Endogeensed(sisemised)-pärilikkus,haigussoodumus,konstitutsioon,sugu,vanus, organismi vasturekatsioon. 4. Kuidas klassifitseeritakse haigusi? Organsüsteemide alusel, elundite alusel,etioloogia alusel, patogeneesi järgi, pärilikkuse järgi, geograafilise esinemise järgi, nakkusohu järgi. 5. Millised on haiguse kulgemise faasid? Varjatud e latendi e peiteperiood, prodomaal e eelnähtude periood, põdemise e õitse e manifestne periood, paranemisperiood või tüsistuste tekkimine või surm, taastumise e rekovalentsi periood. ...
VERERINGEELUNDKOND SÜDA PANEB VERE LIIKUMA KODA- Südame osa, milles koguneb südamesse voolav veri. VATSAKE- Südame osa, mis pumpab verd kehasse või kopsu. SÜDAMEKLAPID- Sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas. VERERINGEELUNDKOND- Elundkond mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse. Südame arterid varustavad rakke hapniku ja toitainetega. Vereringeelundkonna moodustavad süda, veresooned ja veri. Süda on lihaseline elund, mis tagab vereringe toimimise. Süda on umber rusika suurune. Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun. Südames on lihaseline vahesein, mis jaotab südame kaheks pooleks: vasakuks ja paremaks Kummaski pooles on süda ja vatsake, seega on süda neljaosaline Südame vasakus pooles on hapnikurikas ja paremas pooles hapnikuvaene veri vaata joonist õpikust ...
1. Treenimise positiivsed mõjud südamele Liikumine on mitmekülgne tervise tugevdamise viis. Piisava intensiivsuse, kestuse ja sagedusega korduv liikumine koormab enamikku elundisüsteemidest, kutsudes neis esile tervisele ja töövõimele kasulikke lühiajalisi või püsivaid struktuurilisi ja funktsionaalseid muutusi. (Veigel, 2014) Mõned muutused on liikumisstiimuli suhtes väga spetsiifilised, näiteks lihasrakkude hüpertroofia, teised jälle üpris kaudsed ja mittespetsiifilised, nagu näiteks toime meeleolule. Liikumine on seega osaliselt põhiabinõu ja osaliselt lisaabinõu soovitud tulemuste saavutamiseks. (Veigel, 2014) Regulaarne liikumine parandab ja säilitab südame töövõimet. Mõõduka intensiivsusega koormus tõstab südame löögimahtu ja maksimaalset minutimahtu. Seega on liikumisel palju häid toimeid elundsüsteemidele, kuid samas on treenimine ka üks peamisi abinõusid vananemise ja inaktiivsusega kaasneva osteporoosi ning sellest tingi...
Põletik Põletik on organismi kaitsekohastumuslik reaktsioon, mis on suunatud kahjustava faktori ja tekkinud kahjustuse kõrvaldamiseks. Põletiku ülesanneteks on kahjustava teguri isoleerimine ja kahjustunud kudede taastamine või asendamine. Põletiku lokaalseteks sümptomiteks on punetus, kuumus, turse, valu ja funktsioonihäire. Põletik algab alteratsiooniga ehk koekahjustusega. Põletiku adekvaatsuse korral kahjustused likvideeritakse või isoleeritakse. Avaldusteks võivad olla düstroofiad ja nekroosid. Koekahjustusele järgneb eksudatsioon ehk veresoontega seotud muutused, milleks on põletikuline arteriaalne hüpereemia ehk väikesed veresooned laienevad ja täituvad üleliia verega, mille tõttu on kehaosas temperatuur tõusnud ja vastav piirkond on punane, verevool on seal aeglane. Eksudatsioon kitsamas mõttes ehk veresoonte läbilaskvus tõuseb ja veresoonest väljuvad vereplasma koos sooladega ja...
MADAL VERERÕHK Greete-Liis Põder , Helina Heinala 9.B Eesmärk Meie eesmärk oli teada saada, et mis täpselt on madal vererõhk ning anda lühike ülevaade ka teile sellest. Mis on madal vererõhk? Madal vererõhk ehk arteriaalne hüpotoonia väljendub arteriaalse vererõhu langusest. Loetakse siis, kui rahuolekus korduval mõõtmisel ei ületa süstoolne rõhk 100mmHg ja diastoolne 60mmHg. Madalat Vererõhku on kahte liiki. Haiguslik. Inimese individuaalne eripära. Kellel võib esineda? Tavaliselt on madal vererõhk päritav. Ajutine vererõhu langus võib esineda rasedatel, sagedamini 9.-32 rasedusnädalal. Kõhnadel inimestel. Noortel ja treenitud inimestel on tavaliselt stabiilne ja madal vererõhk. Tunnused mis võivad viidata madalale vererõhule. Verevarustushäired. Võib tunda peapööritust või inimene võib ...
Vereringe ühendab kõike kehaosi ja selle moodustavad veri,veresooned,süda.Vereringe üles. :pidev ainevahetus,kannab kehas laiali toitained ja hapniku, eemaldab jääkained.Süda on lihaseline elund mis paneb soontes vere liikuma.In. süda paikneb rindkere keskjoonest veidi vasakul pool kopsude vahel ning teda kaitseb luustund rinnakorv.Südant ümbritseb tihedast sidekoest südamepaun, mille õõs on täidetud vedelikuga mis vähendab südame töötamise hõõrdumist.Lihaseline sein jaotab süd. kaheks pooleks.(vas, par)Kummaski pooles koda ja vatsake=>süda 4 osaline.vatsakesed asetsevad süd all.Südam evas kotta subuvad kopsuveenid, sealt tuleb kopsudest hapniku rikas veri, paremaase suubuvad kehaveenid. Koja ja vatsakese vahel on klapp mille kadu liigub veri kotta ja vatsse,Südameklapid kindlustavad vere ühesuunalsie liikumise südame kodaderst vatsakestesse j avatsse edasi veresonnstesse.Süda töötab rütmiliselt.(kodade kookutõmbumine, vatsakeste kokku ...
Eksami testi küsimusi: (60tk)… umbes, täpselt ei mäleta küsimuste sõnastust… Mis imendub jämesooles? vesi, raud, etanol,…soolad ja ka vett Depolarisatsioon? Membraanipotensiaali suurenemine, vähenemine, .., … Kus asub tasakaalu elundid? Peaajus, väliskõrvas, sisekõrvas, keskkõrvas, Kus toodetakse insuliini?kõhunääre Minimaalne pinge, mis on vajalik piiramatu aja jooksul erutuse tekkeks? Reobaas, kronaksia, parabioos, … Südametoone registreeritakse? EKG, ehhogardiograafia, fonokardiograafia…,… Peamine CO2 transpordiviis? Arteriaalne süstoolne vererõhk? 200-220, 100-140, 120-160, 60-80 Millisel veregrupil puuduvad aglutiniinid?AB Milline vere rakk elab kõige kauem? Erütrotsüüt, leuksotsüüt, trombotsüüt, … Hematokritt inimesel? 45-50 %, 45-50 g/l, 45-50 g/ml, … Keemiline soojusregulatsioon? Ainete mõjul, oksüdatsioon, hormoonid…, …. Välisõhus suurem temp kui organismis, kuidas reg? Higistamine, …,…,… Isomeetrilisel lihaskontraktsioonil? Sa...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
