Armastada või olla armastatud? Armastusel on tegelikult väga mitmeid definatsioone, millest enda jaoks see õige välja leida on väga raske. On palju erinevaid filosoofe ja teisi tarku kes on leidnud mingid mõtted ning need kirja pannud, mida me enda omadega saame samastada. Kuid nagu ka kõige muuga ei pruugi me asjast aru saada nii nagu on seda inimene mõelnud, kes selle kirja pani. Mida meile siis vaja on, kas armastust või armastatust ? Kas kõik, kus on sõnatüvi armas sees, on tähenduselt sama võimas? Näiteks kui ma kohtan kedagi uut ning tunnen et olen armunud, ei ütle et see on armastus. Armastus on pikaajaline tunne, armastan ma oma ema, oma perekonda, mind ümbritsevaid inimesi. Armun ma vaid ühte inimesse ning see ei ole eriti pikaajaline. Olla armastatud soovin ma oma lähedaste, sõprade, sugulaste poolt. Enamasti teen ma kõik selleks, et olla nii endale kui ka teistele hea. ...
Minu unelmate prints Aastaid tagasi kirjeldas S. Kierkegaard maailma läbi armunu silmade nii: " Kui kord on astutud täielikult armastuse riiki, siis muutub maailm ja armastatu kõigi oma puudustega kauniks ja rikkaks, sest nüüd on see täis vaid teie armastust" Ma ei unista enam ammu sellest, et mu unelmate mees peaks olema prints valgel hobusel. Kuid üks armumise põhitunnuseks on just fantaasiakujutlused partnerist. Paljudel juhtudel hakkab armunu oma armastatut kõikvõimalikel viisidel positiivsete joontega täiendama. Idealiseeritud inimesel on veel peale enda heade omaduste juurde mõeldud ka need omadused, milleni ta võib pürgida. Kuid rääkides reaalsuse piirides, siis peaks minu tulevane mees olema aus, sõbralik ja arvestav. Pidama oma elus tähtsal kohal perekonda ja omama enda arvamust ning, mis veel kõige tähtsam, julgema seda ka välja öelda. Ning egas hea suhtlemisoskuski mööda külgi maha ei jookseks. T...
CARMINA BURANA "laulud Benediktbeuernist" (nimetus tuleneb Baieri kloostrist, kust nad 1803. aastal avastati) on kahtlemata märkimisväärseim ja mitmekesiseim meile teadaolev keskagsete ilmalike luuletuste kogu. See hõlmab salvavat satiiri, lõbusaid kevadlaule, armastus- ja joogilaule, kuid ka mõningaid vaimulikke laule kõik kirja pandud 119 allesjäänud pärgamendilehele (alguses oli neid kahtlemata rohkem). Suuremas osas olid laulud ladinakeelsed, kuid esineb ka näiteid keskaegsest saksa ja prantsuse keelest. Laulude päritolumaaks ei ole mitte ainult Saksamaa, vaid ka Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia. Väheste eranditega on laulude autorid teadmata ja enamikku tekstidest ei ole senini õnnestunud muudest allikatest leida. Nii on Carmina Burana vähemalt antud hetkel ainus omalaadne. Michel Hoffmanni, laulude saksakeelse tõlke autori abiga tegi Carl Orff valiku oma "maalilise kantaadi" jaoks, mis kanti esimest korda ette 8. juunil 193...
Tartu Kunstigümnaasium Armumine ja armastus, armastuse teooriad Referaat Koostaja:... Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihts...
Marie Underi armastuslaulud Marie Under on üks eesti luule säravamaid ja kunstiküpsemaid esindajad, kelle looming on inspireerinud eesti kirjandust, kunsti ja muusikat. Marie Under kirjutas palju armastustest, väljendades ennast julgelt ja sensuaalselt, millega eesti kirjandus ei olnud toona veel harjunud. Tema isiklik ja koguni ka robustne väljendusviis tegid ta tuntuks üle Eesti, äratades nii vaimustust kui protesti. Sonett ,,Ekstaas'' räägib kirglikust armastusest ning milliseks see armunu muudab. Luuletuses kõneleb armastav naine, kes on tundeline ja kannatamatu kohtuda oma armastatuga. ,,Mind võidab Rõõmu ihar, hõiskav hüüd,/ ma iial polnud kaaluv ega kaine.'' Read kajastavad, kuidas armunu muutub just kui joobunud olekusse, ei tee mõistlikke otsuseid, võtab arvesse ainult oma instinkte. Sel hetkel saavutab süda mõistuse üle võidu. Under kirjutab ka füüsilisest ihast: ,,ja kahise...
Armastuse võlu ja valu Inimene vajab armastust sünnist saati, sest selle juurde kuulub tunnetega seotu, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Vanemate armastus on lapse jaoks endastmõistetav, tingimusteta armastus. Lapsena tuntakse armastust vanemate, õdede- vendade, vanaemade-vanaisade vastu. Armastust kogetakse ka suhtes lemmikloomaga, sest see pakub lähedust ja turvatunnet, õpetab kellegi eest hoolitsemist. Ka sõprus-suhetes on armastusele iseloomulikke jooni näiteks kui sõpra saab usaldada ja ta suhtub austusega meie sügavamatesse tunnetesse või kui sõber hoolib kaaslasest just sellisena, nagu too on. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Igaüks tunneb armastust omamoodi. Juba enne esimese armastuse leidmist kujutatakse endale ette, kuidas see ükskord toimuda võiks. Meie ettekujutust armastusest mõjutavad ka meedia ...
Teineteise leidmine Mees ja naine kohtuvad: ööklubis, facebookis, juhuslikult, koolis. Armumine ´ • Armumine on tugev tundeseisund, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena • Armastus on inimeste vaheline sügav ja kestev kiindumus Suhte areng Kui hakatakse teineteisele meeldima ja suhe hakkab muutuma lähedasemaks Pettumused • Armastuses kogetakse nii rõõmu kui ka pettumust nagu armukadedus, liigne sõltuvus oma armastatust Lahkuminek • Iga armumine ei kujune pikaajaliseks armastuseks • Suhte lõppemine on raske suhte lõpetajale kui ka mahajäätule Leppimine • Lühema või pikema aja jooksul tuleb teadmine, et elus võib ette tulla veel mitmeid armumisi ja ka vastastikkust armastust • Leppimine oma partneriga võib kujuneda vägagi keeruliseks
Armastus Armastus on inimestevaheline sügav ja kestev kiindumus. Selle juurde kuulub tunnetega seotud, vaimne ja kehaline lähedus, abivalmidus, hoolitsus ja pühendumus. Juba lapsena tuntakse armastust õdede-vendade, vanaemade-vanaisade, vanemate ja lemmiklooma vastu. Ka sõprussuhetes on armastusele iseloomulikke jooni. Täiskasvanuks saades omandab armastus teistsuguse tähenduse armastusele lisandub seksuaalne külg. Armastus ise kedagi armastada ja olla armastatud on tähtis kõikidele inimestele, isegi kui seda välja ei näidata. Armumine on lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Selle all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. Armukadedus on armastuse pahupool. See väljendab võimuiha ja omamissoovi. Armukadedust väljendatakse vägivalla, ähvarduste, manipuleerimise või kontrollimisena. See on käitumine, mis ei ole omane armastusele. Oluline on...
,,Suveöö unenägu ,, Armastuse keerulisus Lugema hakates seda Shakespearei teost oli alguses kõik üsna segane ,sest tegelasi oli palju.Teos oli naljakas.Viitab ööle vastu jaanipäeva, unenäolisele ajale, mil inimesi vallutavad looduse ilu ja meelad tungid. Selles öös peitub jõudu ja poeesiat, iha ja unelmaid, hullust ja idülli, ilu ja kaost.Räägib raskest armuloost kahe mehe ja naise vahel mis lõpuks saab siiski õnnelikku lõpu.Tegevus toimus haldjametsas. Armastuse teema käib läbi siin mitmeid kordi ,nii inimeste kui haldjate vahel .Haldjad panevad armuma inimesi ja tekitavad sellega paraja kaose,kuid lõpuks siiski heastavad oma vead.Teoses jutustab ka ühepoolsest armastusest ning kuidas mitu meest armastavad sama naist. Teos on naljakalt utoopiline.Oleks ju hea kui keegi võluks ja armastus leiaks silmapilkselt vastuarmastuse,kuid kahjuks on see nii ainult unistu...
EROS- see on armastus esimesest silmapilgust. Kirglik, romantiline armastus.Partneri valikul on määrav füüsiline ilu. LUDU- on mänguline armastus.Mang mitme partneriga samaaegselt. STORGE- on sõprusel põhinev armastus. Raske öelda, millal muutus sõprus armastuseks. MANIA- on armastus, mis paneb partnerist sõltuma. PRAGMA- on praktiline, mõistusel tuginev armastus. Domineerib ratsionaalne kaalutlemine, mitte emotsioonid. AGAPE- on kõike andev isetu armastus. See on partneri tingimusteta armastamine.Olulisim on kaaslase toetamine ja tema heaolu. Selle nimel on armunu valmis ohvreid tooma ning loobuma enda soovidest. ARMASTUSE KOLMNURKNE MUDEL Ameerika psüholoog Robert Sternberg on armastuse kirjeldamisel keskendunud selle komponentidele. Ta on pekkunud välja kolmnurkse mudeli, mille järgi sisaldab armastus 1. Intiimsus 2. Pühendumist 3. Kirge Intiimsus - on suhte emotsionaalne komponent,...
ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus nt neiu või noormees võib ,,juhuslikult" sattuda pidevalt teise teele, kodu lähedale jne, suhtlemine neti keskkonnas ja seal kontaktide loomine. Isikute vaheline sarnasus ja füüsiline atraktiivsus ehk köitvus. Siin on oluliseks osaks ...
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas,...
Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse ja sisemise läbielamise suurema intensiivsuse, olgugi kitsamas ning piiratumas sfääris. Selles seisnebki too uudsus, mille rooma kirjandus terviklikult vaadelduna toob antiikkirjanduse üldisse pilti. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. . Sajandi esimesel poolel kirjutasid Catullus ja Lucretius silmapaistvaid ...
Romantilise armastuse olemus ja keemia Marianne Mitt 10.C Romantiline armastus, sõltuv armastus, kirglik armastus, sõge armumine kutsutagu seda kuidas tahes, kuid iga ajastu ja kultuuri mehi ning naisi on see vastupandamatu jõud ,,nõidunud". Armumine on tavaliselt ettekavatsemata, tahtmatu ja näiliselt kontollimatu. Armunud olek on aga inimkonna jaoks universaalne kogemus, see on osa inimloomusest. (Fisher, 2006) Armastust peetakse ülevaimaks tundeks, mida inimene võib kogeda. Armastus on heitlik, püsimatu, muutlik: ta võib mööduda, uuesti süttida ning taas tuhmuda. Tavaliselt armutakse endaga sarnasesse indiviidi, kellel on samasugused tõekspidamised, vaated ja huvid, sarnane huumorisoon ning sarnased sotsiaalsed ja poliitilised väärtused. Liigne sarnasus pole aga ka kasulik. Inimesed on arendanud vähemalt ühe vaimse mehhanismi, mis tagab, et me valime vähemalt...
Armuvalu viib põrgusse Armastus on midagi, mis on inimeste elus tähtsal kohal. Kõik tahavad olla armastatud ning selle nimel tuuakse palju ohvreid. Kellestki sisse võetud olla on ilus ja südantsoojendav tunne, kuid armastus võib teha ka haiget. Armunud on valmis kallima südame võitmiseks paljudeks erinevateks tegudeks, kuid tihtipeale on vastuarmastust raske leida. Valuga, mida armastus endaga kaasa toob, on väga raske toime tulla. Armastus võib viia põrgusse, kuid mis see täpsemalt on? Sellel on mitu erinevat järku. Armutunne on raske ning ühepoolne armastus võib tekitada palju pingeid, mis võivad viia inimese äärmusteni, mida saab pidada selleks põrguks. Poolehoiu võitmiseks tehakse praegu ning tehti ka minevikus väga uskumatuid asju. Näiteks Sofi Oksaneni „Puhastuses” räägib peategelasest Aliidest, kes on lootusetult armunud Hansu, kelle südame on aga võitnud Aliide õde, Ingel. Al...
Sõprus ja sõbrad Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võima...
Riinu Ansper, 12 A Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. ...
Sissejuhatus Kuldne ajajaärku (1 sajand ekr) kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Kuldsel ajajärgul loodi klassikaline kirjanduskeel, nn kuldne ladina keel. Ühtlasi oli see hiilgavate kõnemeeste aeg. Kuldsel ajajärgul oli Rooma impeerium kõige laiem. Kuldse ajajärgu proosa 1. sajandil eKr. hakkas rooma kirjanduses kaduma võõramaine ainestik. Kirjanduses said valitsevaks proosavormid, kirjanikeks olid sageli poliitikategelased ja riigimehed. Rooma kirjanduse õitseng, tema "kuldne ajajärk" langeb rooma polise lagunemise ja impeeriumi tekkimise ajastusse, hilisemasse ajajärku antiikmaailma arengus. Rooma kirjanduse "kuldne ajajärk" ei tunne neid laialdasi ja keerulisi küsimusi, mis seisid atika ajajärgu aegse Kreeka ühiskondliku mõtte ees, kuid ta annab subjektiivse elu hoopis suurema süvendatuse j...
Kool: Artur Alliksaar Luulekogumik Autor: Juhendaja: 2013 Sisukord Artur Alliksaar......................................................................................................... 3 Kahekesi................................................................................................................. 4 Unuvate õhtute laul................................................................................................ 5 Jällenägemine......................................................................................................... 6 Üks hommik äkki vilu….......................................................................................... 8 Lahkühtimine.......................................................................................................... 9 Antidolorosoum.................
Kordamisküsimused perekonnaõpetuses 1. Nimeta ja kirjelda perekonna ülesanded. 2. Nimeta ja kirjelda erinevad perekonnatüübid. 3. Selgita mõistet leibkond. 4. Kes võib olla lapsendajaks? 5. Kui suur peaks olema perekonna keskmine laste arv, et rahvaarv püsiks. 6. Võrdle kahte erinevat abielulist suhet. 7. Millised on registreeritud abielu eelised vabaabielu ees. 8. Mis on armumise ja armastuse erinevus? 9. Mis on seksuaalne riskikäitumine? 10. Nimeta seksuaalsel teel levivaid suguhaigusi. 11. Millal algab inimese seksuaalne areng ja mis mõjutab seksuaalset arengut? 12. Nimeta olmelised kontaktid, mille kaudu AIDS ja HIV ei levi. 13. Kuidas kaitsta ennast STLH eest? 14. Kirjelda murdeeaga seotud probleeme peres ja kuidas nendega toime tulla. 15. Kuidas hoiduda soovimatu raseduse eest? 16. Defineeri prostitutsioon. Selgita, kuidas tunned ära seksuaalse ahistamise? 17. Mis on raputatud la...
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
Inimeseõpetuse kursus ,,Perekonnaõpetus" 2011 Õppekirjandus ,,Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile." Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, kuhu inimene sünnib, on olulisel määral sõltunud see, kelleks ta saab, kes teda elus toetab, millised on tema kohustused ning õigused. Ja seda mitte ainult lapsena, vaid ka täiseas. Perekond ja/või leibkond Perekond on abielul või veresugulusel põhinev g...
kursus „Perekonnaõpetu s“ Arma Eensalu 2011 Õppekirjandus „Perekonnaõpetus. Inimeseõpetuse õpik gümnaasiumile.” Margit Kagadze, Inger Kraav, Katrin Kullasepp Koolibri 2007 Perekonnaõpetuse teemad Perekond Püsisuhe Abielu Lapsevanemaks olemine Laps Kodu ja argielu Perekonna majanduselu ja õigus Hindamine Kursuse (35 ainetundi) jooksul kogub õpilane kolm arvestuslikku hinnet: 1) referaat või essee, 2) õpimapp ehk portfoolio 3) kontrolltöö. PS. jooksvad hinded: tunnikontrollid, ettekanded suuline vastamine. Küsimused Mis on perekond? Miks on perekonda vaja? Millised on perekonnatüübid? Perekonna funktsioonid. Perekonna areng muutuvas ühiskonnas. Miks on perekonda vaja? Perekonda kuulumist ja peretunde olemasolu on inimene tähtsustanud läbi sajandite. Perekonda on mõistetud erinevalt, aga just perekonnast, ...
Misantroop Moliere Tegelased: Alceste- Celimene'i austaja Philinte- Alceste'i sõber Oronte- Celimene'i austaja Celimene- Alceste'i armastatu Eliante- Celimene'i nõbu Arsinoe- Celimene'i sõbratar Acaste- markii Clitandre- markii Basque- Celimene'i teener Aukohtu käskjalg Dubois- Alceste'i teener Tegevus toimub Pariisis, Celimene'i majas. Esimene vaatus I stseen: Alceste ja Philinte tülitsevad, sest Alceste vihkab kogu inimsugu selle silmakirjalikkuse tõttu( ta ei salli viisakust, tema arust peaksid inimesed olema otsekohased, mitte võltsid). Philinte vaidleb vastu, tema arvab et inimestel on viisakus tavaks kujunenud ja pole patt seda järgida, ta arvab, et maailma pole mõtet üritada muuta paremaks kohaks, sest inimesed ei alluks eal nendele rangetele reeglitele, see üritus naerdaks välja. Philinte toob välja ka selle, et kuigi Alceste vihkab inimesi ja ne...
Kratt Referaat KOOSTAJA: ... Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................... 3 Eduard Tubin................................................................................................................... 4 Tubin heliloojana............................................................................................................. 6 Kratt............................................................................................................................... 7 Balleti ,,Kratt" lavastused:........................................................................................... 7 Enda arvamus................................
Sõprus ja sõbrad. Näita mulle, millised on su sõbrad ja ma ütlen, kes sa ise oled sellele küsimusele on tänapäeval raskem vastata, kui tundub esmapilgul. Nimelt seetõttu, et sõpruse tõlgendamisel minnakse ikka ja jälle eksiteele. Nüüdisajal on sõbra tiitel juba pea igal inimesel, kellega läbi käid või ringi liigud, kuna see tähendab ju igaühele eriasja ühele raha, teisele niisama mõnusat äraolemist. Sõpru kiputakse mingil teadmata põhjusel valima välimuse ja ka riietusstiili järgi. Kuigi esmamulje on oluline, ei saa seda kujundada välimuse kaudu soliidne või moekas riietus ei tee veel head suhtlejat. Boheemlane aga võib olla tõeline geenius välimuse korratusega viitab ta seesmistele väärtustele. On väärtusi, mida sõpruses juba aegade hämarusest on hinnatud, ning peetakse lugu tänapäevalgi. Eelkõige on oluline ausus ja otsekohesus nii teiste kui ka iseenda vastu. Olles avameelne omavaheliste pingete suhtes, on võimalik hakata...
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on ...
Lugemispäevik Margret Siilbaum Sophokles "Kuningas Oidipus" Oidipuse suur teema on äramääratus ja saatus, mille vastu ei saa. Oidipuse isa, kuningas Laios, sooritab kuriteo, mille eest neetakse ta ära. Kurjategija peab surema oma poja läbi ja poeg abiellub oma emaga. Saatusest põgenemiseks laseb Laios poja hukata. Karjus, kes pidi hukkamise korda viima, ei suuda ülesannet täita ning jätab lapse ellu. See käivitab sündmuste ahela, kus ettekuulutus saab täidetud. "Kuningas Oidipus" õpetab, et pole vahet kui hea, üllas või õiglane olla, saatuse vastu ei saa. Terve teose vältel üritatakse tõe ees silmi sulgeda. Laios arvab, et lapse hävitamisega on pääsenud ettekuulutusest. Oidipus ise, mida lähemale tõele jõuab, ei taha seda siiski uskuda. Iokaste ei taha samuti pilti kokku panna. Lugu lõppeb Oidipuse jaoks füüsilise pimedusega, sest ta otsusta...
Sada aastat üksildust Autor: Gabriel Garcia Marquez Sisu: Palju aastaid hiljem, kui kolonel Aureliano... See oli savist linn nimega Macondo. Seal linnas käisid mustlased, kes alati midagi endaga kaasa tõid. Üks kord tõid nad magnetid. Kuna ta isa Jose Arcadio Buendia oli alkeemik oli ta neid huvitatud. Ta ostis need ära ja käis majast mjja seda näitamas kuidas kõik kadunud asjad ka välja tulevad... hiljem tahtis ta sellega kulda maa põuest kätte saada, kuid ainuke mida ta sai oli raudrüü. Varsti tõid mustlased ( nimega Melquiades) luubi, millega kõik põlema pandi. Siis pidi muidugi ka Jose selle saama , ta katsetas sellega nii palju et oleks isegi maja põlema pannud. Tema naine Ursula Iguaran oli muidugi mõista väga murelik. Varsti tuli mees avastusele, kui oli päevi päikest vaadelnud , et maa on ümmargine kui apelsin. Seda fakti toetasid ka mustlased, kuna mujal oli see juba ...
Tallinna Nõmme Gümnaasium Sören Kierkegaard Susanna Peek 12D Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Elulugu.......................................................................................................................4 2. Looming.....................................................................................................................5 3. Isiklik filosoofia..............................................................................................
SEKSUAALSUS JA PEREPLANEERIMINE ESIMENE LOENG Reproduktiivtervis- Täieliku vaimse, füüsilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Kuidas saaks vähendada abielulahutus, et abielud töötaksid? Kuidas saaks noori õpetada, et see oleks võimalikult läbimõeldud (teismeliste rasedus)? Reproduktiivtervise indikaatorid- on näitajad, mille järgi hinnatakse elanike reproduktiivset tervist. Reproduktiivtervise hindamine- sündivus, imikute surevus (tai kodulehelt saame valida ise andmeid). Naise organism lõpetab arengu peale esimese lapse sündi. FAO- Keisrilõikeid palju- Brasiilia, hästi kõrge protsent. Ka ühendriikides, aga mitte kõikides osariikides, Naiste sigimatus tõuseb, sest vanus tõuseb. Peresünnitused- mehed saavad sünnituse juures olla. Pereplaneerimine- sündide aeg ja arv, naine ja mees saavad ise vaadata millal nad tahavad last saada ja kui palju peaks neid olema. Noortega rääkides tuua emotsioon sisse, et nad mõtleksid laiemalt. Ei tohi tekit...
Gustav Adolfi Gümnaasium Armastuse determinandid Referaat sotsiaalpsühholoogiast Koostaja: Juhendaja: Eve Tammaru Haabneeme 2008 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1 ARMASTUSE TEOORIA.......................................................................................................4 1.1 Vanemate ja laste vaheline armastus.................................................................................6 1.2 Armastuse objektid............................................................................................................8 1.2.1 Vennaarm..................
RALPH WALDO EMERSON SÕPRUS Meis on palju rohkem lahkust, kui iial sõnades väljendatakse. Hoolimata kogu isekusest, külmast kui maailma jahutavad idatuuled, kümbleb inimperekond armastuse elemendis just nagu hõredas eetris. Kui paljusid inimesi me näeme teiste majades inimesi, kellega me õieti ei räägigi, aga keda me austame ja kes meid austavad! Kui paljudega kohtume tänavail või istume kõrvuti kirikus, tundes sooja, kuigi vaikivat rõõmu nende seltskonnast! Lugege vaid nende ringiuitavate pilgukiirte keelt. Küll süda tunneb. Selle inimliku kiindumustunde hellitamisest sünnib teatav südamlik elevus. Luules ja tavaliseski kõnes sarnastatakse teiste suhtes tuntavat heatahtlikkust ja rahulolu tule materiaalse mõjuga: nii kiired või palju kiiremadki, palju aktiivsemad, palju reibastavamad on need peened sisemised kiirgused. Kirgliku armastuse kõrgeimast astmest kuni lihtsa heatahtlikkuse madalaima määrani on need tunded need, m...
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana süsteemi raames ja need ideed ei jõua selles kontekstis praktikasse. 80ndate keskpaigast hakkab stagnatsioon taanduma ja õhus on midagi uut. Eestis Nihked Nõukogude Liidu asjajamises hakkavad Eestis olulist rolli mängima ja võimenduma. Siin tunnetatakse seda teravamalt. 80ndate ...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
