Argipäev vajab muinasjutte Igal inimesel on mingid kohustused ja mida aeg edasi, seda rohkem neid tuleb. Õppimine, tööl käimine ja laste kasvatamine on vaid mõned näited neist paljudest. Jahe kevadhommik. Lumi on alles sulama hakanud ning paljastab enda all oleva kõduneva heina. Päikest pole, on vaid hall taevalaotus. See ja teine asi tahab tegemist ja keegi muudkui tahab ja tahab midagi. Masendav. Nõudlus psühholoogide järele suureneks ning tõuseks suitsiidide arv, kui päeva lõppedes poleks seda väikest muinasjuttu, mis halli argipäeva veidi maagiat tooks. Millised on meie argipäeva muinasjutud? Sõbrad inimesed, kes oskavad Punamütsikesest pärit stseeni, kus kuri hunt Punamütsikese nahka pistab momentaalselt muuta katkendiks Lumivalgekesest, kus Lumivalgeke printsiga abiellub. Kreeka filosoofilt Aristoteleselt pärineb mõte: "Vastumürk viiekümnele vaenlasele on üksainus sõber." Tõsi, inimene võib kao...
Kersti Merilaasi luulekogu ,,Rannapääsuke" analüüs Markus Oliver Mädo 10.klass 2016.01.10 a) Kersti Merilaas,sünninimega Eugenia Moorberg,oli eesti luuletaja, laste- ja näitekirjanik(sünd.1913).Ta veetis oma lapsepõlve alguse Peterburis kuni sealt lahkumiseni aastal 1917 .Aastal 1980 autasustati teda Eesti NSV Teenalise kirjanikuna.Kõige rohkem on tema loomingus lasteraamatuid. Peaaegu kõik tema raamatud on kirjutatud kas luuletustena või värsslugudena. Ta oli tegev kuni oma surmani aastal 1986. b) Heinaaeg T-Teoses kujutatakse füüsilist ja vaimset tööd. PM-Luuletaja tahab edasi anda seda ,et inimesel on vaja tegeleda erinevate tegevustega. S-Luuletaja tahab selle luuletusega öelda seda ,et inimesel on vaja vaheldust. Minagi arvan ,et inimene ei tohiks jääda kinn...
Muusika ja tantsuta poleks elu huvitav Muusika ja tants on kindlasti üks osa elust milleta me ei saaks, või lihtsalt oma elu ette ei kujutaks. Juba ammustel aegadel oli meie esivanematel kombeks tantsida ja laule kaasa hümiseda. Aga miks on siis muusika ja tants meile nii olulised? Muusikat on igale maitsele ja meeleolule. See saadab meid igal pool. Kodus, koolis, kaubanduskeskustes, trennides. Meie muusika valik aitab teistel meie emotsioone ja mõtteid aimata. Samas võib muusika panna unustama, heidad kõik mõtted peast ja keskendud laulule. Ei ole enam minged muresid. On ainult inimene ja muusika. Muusika laseb valla meie tunded ja elamused. See väljendub tantsides. Tantsides tunned kuidas keha vabaneb liigsest koormast, ollakse jälle vabad argipäeva stressist ning tuntakse ennast suurepäraselt. See on kui joovastus, mis kehasse valgub. Kogu keha on energiat täis ning tahtejõud midagi teha on üllatavalt suu...
Sügisvaatlused minu kodulinnas Sügis on käes. Sellest annab märku sügishommikune külm, märg ja udune ilm. Taevasse on ilmuvad hallid ja kurjakuulutavad pilved, millest varsti võib vihma sadama hakata. Ilmad muutuvad jahedamaks ja õhtud pikemaks, pimedamaks. Lehed, mis olid rohelised, hakkavad järjest rohkem värve koguma. Hoogne lehelangus algab kohe pärast esimesi öökülmi ning tuul paiskab neid laiali. Pihlakamarjad punetavad ning õunad on valminud ning puude otsast maha kukkunud. Ilm muutub järk-järgult tuulisemaks ja pilvisemaks, aeg-ajalt annab pilvede vahelt endast märku ka päike, mis toob halli argipäeva veidikenegi selgust. Muutused on toimunud ka teedel: külateedel on liiklus vähenenud, vaid õpilased liiguvad seal. Linnades on sügisele iseloomulikku kiirustamist ning saginat. Tekkimas on rutiin. Et aga halli argipäeva midagi põnevat tuua ning samas värvilist sügist nautida, võib minu kodukohas nii mõndagi e...
REALISM PRANTSUSMAAL Birke Vahesaar Romantismist eemaldumine 19.saj teisel veerandil Prantsuse revolutsioon Tegelik ja ilustamata Tõde aitab ühiskonda paremaks muuta MAASTIKUMAAL ID John Constable Romantiliselt meeleolukad, objektiivsed View of Salisbury BARBIZONI KOOLKOND Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistus. Pariisi maalikunstnikud 1830.a Barbizonis Loodusest võeti piltide värvitoonid, üksikasjad, kompositsioon Theodore Rousseau Jean-François Millet Honore Daumier Graafika Ühiskonnakriitili ne iseloom Suure üldistusjõuga tüübid Pilkamine Gustave Courbet Argipäeva kujutamine Oma näitus ‘’Realism’’ Maalis seda, mida ainult silmadega näeb ‘’Kivilõhkujad’’ Edouard Manet Kujutab Pariisi ja kaasaegset linnaelu Kuulus kompositsioon tavaliste inimestega ‘’Eine murul’’ ‘’Eine murul’’ ...
Aforismid ja mõtteterad 1. Õnnetus jälitab meid niikaua, kuni me tema ees jookseme, et tema käes pääseda. 2. Õnne mitte taotleda on patt, kuid veel suurem patt on mitte tahta siin luua oma õnne. 3. Õnn on looja rahuldus oma loomingust. 4. Õnnelik inimene on alati looja ega väsi iial loomisest. 5. Kui tahad oma õnne loojaks saada, siis avastad peagi, et vahest suurim osa taotlevast õnnest sõltub tugevasti sinu mina suhtest kõigi sinadega. 6. Sa ei saa tõeliselt õnnelikuks, kui sa oma suutlikkuse piirides ei loo teistele õnnevõimalusi ja sa hävitad teiste õnne, kui su mõtted murravad nagu metsikud pullid teiste inimeste hingelistesse lilleaedadesse. 7. Sa oled ise oma heaolu ja häda magnet. 8. Armastusõnn luuakse ainult siis, kui tõelise jonnakusega tahetakse saada armastatud inimesega kestvalt õnnelikuks. 9. Kelles on jõudu teha teist inimest õnnelikuks, sellel on ka jõudu teha ta vä...
Tere kallid õpetajad, vanemad ja teised kohalviibijad! Me oleme täna kogunenud siia selleks, et astuda teelt kõrvale ja alustada uuelt leheküljelt. Me kõik oleme näinud vaeva, et olla täna siin, teie ees. Me oleme käinud konsultatsioonides, mis siiski pole aidanud meid, me oleme proovinud leida muid lahendusi, et saada aru kõikidest füüsika ja keemia teooriatest ning seda kõike tulutult. Kuid siiski suutsime me teha eksamid nii, et tuua rahulolu enda kui ka õpetajate hinge. Üheksa aastat tagasi me kohtusime meie esimese klassijuhataja valvsa pilgu all, me saime sõpradeks, kasvasime üheks ja oleme seda tänaseni. Mis saab edasi, kuhu meid teed viivad, kas jääme sõpradeks? Keegi ei tea sellele vastust. Üheskoos oleme saatnud korda koerustükke, ületanud kõigi ootusi ning pingutanud nii, et veri ninast väljas, kuid kõige selle juures, et oleme ühtekasvand, on see kõik tühine. Lõpetuseks tahan ma tänada kõiki õpetajaid, kes on aidanud kujunda...
Kuidas vältida igapäevaelus nii vajalikku rutiini suhetes? Halli argipäeva tuleb otsida vaheldust. Nii võibki vältida rutiini. Ühised hobid aitavad põgeneda koduseinte vahelt ja erinevad hobid teineteise liigsest sussutamisest, sest ka puhata tuleb osata. Kõik, mis pidevalt silmis ja kõrvus, hakkab paratamatult väsitama ja selleks võib muutuda aastatega isegi väga kallis inimene. Inimene vajab vaheldust ja puhkust. Väike vabadus ei tee iialgi paha. Igalühel on õigus teha seda, mis talle meeldib, siis on ka, millest rääkida. Teiste maitsete ja soovide arvestamine tuleb suhtes alati kasuks. Peab püüdma jagada õiglast tunnustust ja kiitust ning seda eelkõige pisiasjades, millest ju tegelikult pereelu ju koosnebki. Kahjuks oleme eestlastena harjunud tooma esile ja võimendama elu negatiivseid ilminguid, on aeg õppida nägema head ning selle varjundeid. Rääkige häirivast juba siis, kui ...
JUTUSTAV Ma astusin sammukese lähemale sulle. Ma tundsin, kuidas sa kutsud mind enda juurde, tasakaesi aga samas nii külmalt, lausa jäiselt. Tegin veel paar kiiremat sammu ning juba sa paistsid. Seal tesite vahel istusid ja ootasid mind. Ma ei tahtnud teiste ees joosta, kuigi mu meeled olid juba sinuni jõudnud. Oma mõtetest avasin su vaikselt, magus, täpselt nagu olema peab. Ma olin rõõmus, kindlasti olid ka sina seda, said siiski mu suus sulada ja kaduda. Mu mõtted olid head ja lõpuks olingi jõudnud jäätiseletini, oma lemmiku sokolaadi jäätiseni. Oh seda rõõmu ja oh seda kurvastust, kui nägin seda lõputut pikka kassa järjekorda.. ARUTLEV Kired- neid on erinevaid, ilmselt sama palju kui on inimesi, leidub ka kirgi, olgu need siis nii tavalised või erilised kui tahes. Saanud rahuldada kirgi toob see heaolutunde ka kõige hallimasse argipäeva. Ilmselt annavad need tungid inimeste ellu mingil määral ka sihid ja kindlasti mõjutavad meie ...
Milleks mulle raamat? On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. Raamatutele on tekkinud mitmed uuemad ja mõndade arust paremad viisid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Viimaseid on eesti keeles suhteliselt vähe (nt. Kivirähu ,,Rehepapp" ja ,,Mees, kes teadis ussisõnu") , kuid ing...
Milleks mulle raamat? ,,Lugemine pole mõtlemine enese, vaid kellegi teise peaga," on öelnud Arthur Schopenhauer, saksa filosoof. On ju tänapäeval olemas televisoon, arvutimängud, filmid ja paljud muud tehnnoloogilised võimalused meele lahutamiseks. Kas on veel mõtet tegeleda millegi sellisega nagu lugemine? Raamatud on olnud alati peamine varasalv tarkuse talletamiseks. Raamatu lehtedele trükitakse infot teaduslikest joonistest kõikvõimalike meelelahutuslike tekstideni. Tänapäeval hakkab teaduslik kirjandus tasapisi arvutitesse kolima. Seetõttu pole enam mõtet osta entsoklüpeediaid ja teisi teatmeteoseid, kuna faktide ja uurimusete iganemine, on asi mis meelelahutusteostega ei juhtu. ,,Lihast ja luust" teostele on tekkinud mitmed interaktiivsed alternatiivid, nagu e-raamat, mis kujutab endast lihtsalt arvutis olevat teksti, ning audio-raamat, mis on kellegi poolt ette loetud ja salvestatud kirjandus.Vii...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil (Rokokoo) Iseseisev töö 11. klassi õpiku Kunstikultuuri ajalugu § 23 põhjal I Iseloomusta õukonnaelu Prantsusmaal kuningate Louis XIV ja Louis XV ajal! Kuninga ümber koondunud aadel sai oma põhilise sissetuleku riigilt tavaliselt palgana, aga tihti ka "pensionina" või lihtsalt kingitusena ja oli seetõttu muutunud parasiitlikuks setskonnaks. Õukonna kulud neelasid lõviosa riigimaksudest. Targemad aadlikud taipasid, et sellisele elule tuleb varem või hiljem lõpp, kuid viskusid seda meeletumalt lõbustuste keerisesse. Kurikuulus lause "Pärast meid tulgu või veeuputus" on pärit just sellest ajast. Õukond otsis ja leiutas üha uusi ja peenemaid meelelahutuse vorme. Aadelkonnale oli vastik mõte füüsilisest või vaimsest pingutusest. Hinnati pealiskaudselt peent vaimukust ja pikantset nalja. On loomulik, et 18. sajandi kunst tegi samuti l...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, kuna see aitab hoida keha ilusas vormis ja samuti on see tervisele hea. Just nende kahe välja toodud punkti pärast teen ka mina sporti. Trenni tegemine on olnud mu kaaslaseks juba väikesest saati ja ma tõesti armastan seda. Kuid siiski, mida sportimine täpsemalt minu jaoks tähendab ? Paljud lapsed käivad trennides, kuna nende vanemad on neid juba väikesest peale sundinud. Ma olen samuti juba päris pisikesest peale spordiga tegelenud, kuid mitte kunagi ainult selle pärast , et vanematele meeldib. Tegevus peab ikka endale ka meeldima ja seda tuleb nautida. See on minu põhimõte sportimises. Nagu juba eespool sai mainitud, olen ma päris pikka aega tegelenud spordiga. Esimene trenn , kus ma tublilt kaasa lõin oli peotants. Sellega seotud mälestused on pärit lausa lasteaiaaegadest . Peale selle käisin ma mõnda aega Tartus vehklemi...
Kuhu kaob koolirõõm? Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub raske koormus - ühelt poolt nõuab kool ja õpetajad, teiseltpoolt vanemad. Koolirõõmu kaotajaks võib...
1) Venemaa on hädas vägivaldsete miilitsatega Vene miilitsate omavolitsemise üle järelvalvet teostava organisatsiooni kinnitusel tõusis korravalvurite poolt toime pandud kuritegude hulk aastaga 11 protsenti. Miilitsate tegevusel silma peal hoidva organisatsiooni esindaja Andrei Moskovkini kinnitusel panid miilitsad lõppenud aastal toime 5190 kuritegu, millest enam kui 3000 juhtumit olid seotud korruptsiooni ja võimuvolitustest üleastumisega, vahendas AFP. Venemaa Föderatsiooni siseministeerium on sattunud kriitikalaviini alla, sest mundrikandjate omavolitsemine ja kriminaalsed juhtumid on Venemaa argipäeva lahutamatu osa. Vastuseks süüdistustele on president Dmitri Medvedev lubanud miilitsa ja vanglasüsteemis viia läbi ulatuslikud reformid ----------------------------------------------------------------------------------------------------------------- --------------------- 2)Bagdadi raputas kolm võimsat plahvatust Iraagi politsei ...
Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade vahele tükikese ...
Kuhu kaob koolirõõm? Kristiina Kallion, 12c Kindlasti on palju inimesi, kes sooviksid teada miks on nende lapsed või lähedased üha rohkem masenduses koolis käimisest. Kuhu on kadunud koolilaste sära silmadest ja naer huultelt ning mida teha, et lapsed tunneksid koolist taas rõõmu? Kui lapsed lähevad esimesse klassi ei suuda nad 1.septembrit ära oodata. Nad ootavad suure uudishimuga mis neid koolis ees ootab. Iga hommikul lähevad nad kooli rõõmuga ja koolist tulles on neil rääkida palju positiivset oma päevast. Kuid mida aeg edasi ja mida suuremaks läheb klassinumber, seda raskemaks vajuvad koolilapse suurnurgad. Koolirõõm hakkab vaikselt hääbuma siis, kui koormus tõusma hakkab. Koolis käimine on õpilase jaoks nagu töö 5 päeva nädalas, 6-8 tundi päevas. Väga raske on olla motiveeritud, kui su õlgadel lasub ...
August Gailit Omapärase stiiliga, esindab uus-romantismi. Tegelased on erilised, liialdatud iseloomujoontega. Näitab inimeste püüdlemist unistuste poole. Toob välja unistuste ja reaalsuse vastuolu, armastuse olulisus. „T.Nipernaadi“ (1928)-Peategelaseks mees, kes rändab mööda Eestit suvel. Eesmärgiks naisi võrgutada. Räägib neile ilusaid valesid, kui naine armub, lahkub Toomas. Kuid ta innustab neid naisi endasse uskuma. Sõnum: iga inimene vajab tähelepanu, unistusi ja vaheldust argipäeva. Unistuste nimel tuleb vaeva näha. Lydia Koidula Luuletused (1860ndad) räägivad Eestimaa ilust ja armastusest kodumaa vastu. Tuntumad: „Mu isamaa on minu arm“, „Eesti muld ja Eesti süda“. Kirjutas komöödiaid külaelust. „Säärane mulk ehk..“ Peeter, kes vihkab mulke, õpib hiljem, et ka mulgid on head inimesed ja petised on sageli need, kes mesijuttu ajavad. Sõnum: esmamulje järgi ei tohi otsustada. Juhan Liiv Luuletused ja jutud olid realistlikud. Kirjut...
Sügise mitu nägu Sügis teeb toredaid asju Sooja suve ja külma talve vahele jääb sügis, mis üllatab meid vahel varajase lume, lakkamatu vihma või lihtsalt värvilise iluga. See aastaaeg võidab paljude südamed just oma olemuse ja tegudega. Vapustavad värvid, maitsvad puuviljad, ettearvamatud ilmastikuolud, koolitee algus- kõik nad iseloomustavad sügist, kuid mida toredat sügis teeb? Sügis teeb toredaid asju. Ta täidab meie päevad värvidega, mida me muul ajal ei näe. Kõik aasad, niidud, metsad, pargid ja hoovid katab ta värvidega. Muidu rohelist kuube kandud lehed on nüüd kollased, punased ja kuldsed. Sügis teeb toredaid asju tuues puu otsas olevatele viljadele mõnusalt valminud pale. Punaseks saavad õunad, kirsid, alöötsad, tikrid ja sõstrad. Kollaka väljanägemisega on maitsvad pirnid ja viinamarjad ning ega lillakad ploomidki oma kirkusega alla jää. Kodudes valmivad mahlad, moosid ja hoidised. Kõik see selleks, et jahedate talvepäevade va...
· kõige harilikumgi asi muutub vaimustavaks, kui vaid seda varjata · teile meeldivad kõik inimesed, tähendab, te olete kõigi vastu ükskõikne · ainult vaimselt pankrottijäänud vaidlevad · sõnad,paljad sõnad, kui hirmsad nad on!neist pole pääsu. Ja ometi- missugune peen võlu neis peitub! · hinge saavad ravida ainult meeled, nagu meeli ravib ainult hing · Mida vähem elu vaevadest sõnu tehakse, seda parem.Inimsugu võtab end liiga tõsiselt. · TÄnapäeval teavad inimesed kõigi asjade hinda ja ei millegi väärtust. · Mehed abielluvad väsimusest, naised uudishimust: mõlemad pettuvad. · Nii palju on asju, mida me minema viskaksime, kui me ei kardaks, et mõni teine nad üles korjab. · Elu viivad edasi mitte põhimõtted, vaid isiksused · Olla armunud, see tähendab tõusta iseendast kõrgemale. · Elule vastu panna oleks täielik absurd. · I...
MK 1 Kodune töö Toidukaubaõpetuses nr 2 1. Loetle ainult rukkijahust valmistatud leibade nimetused ja tootjad. (Vao A&O kauplus) As Pere Leib Tootmine Pere Rukkileib, Kroovleib, Lihtne Rukkileib, Muuli Leib, Wabariigi must leib, Wabariigi vormileib, Pärnu leib, Rae leib, Tartu Meelise leib As Leibur- Klassikaline rukkileib, Leiburi SAIB Vändra Leib Mahe (öko) rukkileib Oü Saare Leib Kroovleib, Saare peenleib As Lõuna Pagarid - Rukkileib 2. Kirjelda müüdavate tsitrusviljade sortimenti ja müügikohti. (Selver As, Paide Selver) Vaatlesin tsitrusviljade müüki Selver As-is, Paide Selveris. Tsitruselisi müüakse koos teiste puuviljadega puuviljade ja köögiviljade sektsioonis, kas külmikuriiulilt või puuviljakastist. Esindatud olid järgmised tsitruselised: apelsin, mandariin (pole hetkel müügil), klementiin, sidrun, greip, pomelo, lime, switie (pole hetkel müügil) Lahtine ...
Kontserdiarvustus Käisin teisipäeval 24. november Estonia kontserdisaalis kuulamas Põhjamaade sümfooniaorkestri kontserdit „Kohtumispaik Eesti“. Solistina esines Mihkel Poll klaveril ning sümfooniaorkestriks oli Põhjamaade Sümfooniorkestri Kontsert algas pianistide lemmikloo Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3, mille solistiks oligi Mihkel Poll, kes õpib praegusel hetkel Londoni Guildlhalli Muusikakolledžis. Olles käinud ka tema mõnel eelneval kontserdil, võis jällegi näha tema pähendunult vaba ja voolavat mängu. Oli näha, et ta elas sellesse teosesse sisse ning suutis muusikaga terve saali kuulama panna. Minu enda istekoht oli üsna kehv, paremal rõdul ja tagumises reas, mille tõttu ei näinud ma pianisti kätetööd, küll aga tema keha hoogsaid liikumist, mis minu jaoks on iseloomulik just tema mängule, sisendades muusikale hoogsust. Kontserdil esitati kaks teost, milleks olidki...
Millest olen elus rõõmu tundnud? Rõõm- see on imetilluke tükike meist, killuke meie päevast, samas ääretu tähtsusega kõigi jaoks. Tõelist õnne kohtab elus vaid harvadel juhustel, kuid nagu on öelnud Jean-Jacques Rousseau:"Tõelise õnne allikas asub meis eneses ja inimeste võimuses pole teha õnnetuks kedagi, kes ise tahab olla õnnelik". Õnn ja rõõm peitub meis enestes ja keegi ei saa seda meilt võtta. Kõige rohkem olen elus rõõmu tundnud mälestustest. Hetkedest, mis on möödunud, kuid jäävad igavesti mälusoppi ja oleksid otsekui graveeritud meie südametesse. Möödunud hetki me tagasi ei saa, kuid alatiseks jäävad meile viivud nendest mometidest, mida me ise soovime jäädvustada endi teadvustesse. Mälupildid meenuvad mulle vahepeal isegi sellest east, mil olin alles jõmpsikas. Üksikud hetked, mis jooksevad silmeest öösiti ärkvel olles läbi. Hetked, mis ma veetsin koos oma emaga. Mäletan veel, kuidas k...
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
"Alkeemik" ja alkeemia. ,,Alkeemik" on sümboliline raamat väga kuulsa kirjaniku Paulo Coelho poolt. See räägib Oma Loost, oma südame kuulamisest, enesekssaamiseks, sellest, mida on vaja, et tavalist, halli argipäeva kullaks muuta. Sõna ,,alkeemia" tuleb araabiakeelsest sõnast al-kimia. Araablased nimetasid alkeemiaks antiikteadlaste teooriaid keemia vallas, mis olid ühendatud traditsiooniliste usuliste kombetalitlustega. Seda ,,kullaks muutmise" oskust tuntigi keskajal kui alkeemiat, mis põhines keemilistel võtetel, mis pidid tavalise, ebatäiusliku metalli muutma palju väärtuslikumaks, kullaks. Alkeemia alla kuulub ka ,,Igavese Nooruse Eliksiir". Alkeemia põhivõtteks oli Suur Toiming, mille järgi tuli metalli erinevate keemiliste elementidega töödelda, kuni lõpptulemuseks oli kuld. Selleks toiminguks oli vaja väävlit, elavhõbedat, pliid, erinevaid happeid, töödeldavaid metalle ja lisaks veel soolasid. Alkeemiaga...
Sofi Oksanen Puhastus Sofi Oksanen Sündinud 7. jaanuar 1977 Jyväskyläs Isa on soomlane, ema eestlane Sofi Oksanen on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust ning Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Ta on tegutsenud mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Sofi Oksanen lõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tunnustused Finlandia kirjandusauhind 2008 Kalevi Jäntti auhind 2008 Kristiina Instituudi aasta Kristiina 2008 Waltari auhind 2008 Varjo-Finlandia 2008 Runebergi auhind 2009 Postimehe aasta inimene 2009 Maarjamaa Risti IV klassi teenetemärk 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind 2010 Looming Romaanid: "Stalinin lehmät" 2003 eesti keeles "Stalini lehmad" 2004 "Baby Jane" 2005...
Kas igaüks on oma õnne sepp? KAVA I Mis on õnn. (arutelu) 1) Mõiste ,,õnn" erinevate inimeste jaoks 2) Mõiste ,,õnn" minu jaoks II Millest sõltub õnn. 1) inimene ja tema olemus, vaated ja seisukohad. 2) Juhused ja kokkusattumused (näited) III Kuidas olla ise oma õnne sepp. I 1) Nii palju, kui on maailmas erinevaid inimesi, on ka arvamusi. Kõik elavad isemoodi ja korraldavad oma elusid vastavalt oma eesmärkidele. Mõned peavad oluliliseks raha, mõned armastust, teised aga hoopiski midagi muud. Just need kõige tähtsamad elemendid ja nende olemasolu teevad inimesi õnnelikeks: kes rahuldub suurte summade, varade ja luksuskaupadega, kes tunneb rõõmu oma lähedastest ja kallimast. Sõnal ,,õnn" on iga inimese puhul erinev tähendus, vastavalt sellele, kuidas ta üles on kasvanud ning milliseid elutarkusi temale õpetatud on. 2) Ka väikeseid asju tuleb osata hinnata. Ma naeratan, kui keegi kingib mulle väikese põllulillek...
Kas 1.st Maailmasõda oleks saanud ära hoida? 1. Maailmasõda on ajaloo üks verisemaid sõdasid, ainult Teine maailmasõda oli ohvriterikkam. 1. Maailmasõda kestis aastatel 1914-1918, Antandi ja Keskriikide vahel. Hukkunuid oli 1.s Maailmasõjas umbes 10 miljonit. 1. Maailmasõja vältimine oleks olnud võimatu, sest maailmas käis suur maade jagamine ning ilma võitluseta ei tahtnud keegi oma maid loovutada. Enne sõda olid paljud riigid omavahel lepingud sõlminud ning valitses pingeline olukord, mitmed maad soovisid endale asumaid juurde, näiteks oli Saksamaa huvitatud Poolast, Prantsusmaast, Baltimaadest, ta tahtis kaotada ka Suurbritannia ülekaalu merel, Austria-Ungari ning Venemaa vahel oli tülitsemist ning ka Prantsusmaa ja Inglismaa soovisid endale maid. Palju jagelemist oli ka kolooniate pärast, mis küll enamjaolt suudeti kompromissidega lahendada. Seega oleks võinud mingisugunegi uus tüli Kolmikliidu ja Antandi sõtta kihutada n...
Retsentsioon Käisin 15. veebruaril Saaremaa kunstistuudio kunstigaleriis, Erakunstikool ''Annes'', vaatamas moe-ja disainiosakonna kompositsiooniõpetaja Anu Hindi näitust pealkirjaga AEG MAHA III osa. Autor on 49-aastane naine, kes on lõpetanud ERKI moeeriala ja EKA õpetajakoolutse magistriõppe. Enamasti on ta töötanud tekstiilikunstnikuna, kui hetkel töötab EKAS's moe ja disainiosakonna I kursuse vormi ja kompositsiooniõpetajana. Tegu oli Hindi näituse kolmanda osaga, kus kujutatakse omavalmistatud moefotosid ja ehteid. Iga järgneva näitus on autori poolt omandanud uue välimuse. Seekord lisandusid rahvuslike ornamentide ja käsititsi punutud paeltega tekstiililised ehted. Hint intepreteerib Wiiralti teemal, pakkudes ehtena trükitud ja stiliseertud gradmente vasegravüürist ''Põrgu''. AEG MAGA III osas on mustvalgete fotode objektiks ataljee AH disaini valminud autor...
Vana-eesti massaaž e. soonestumine Lõõgastav ja tervendav teraapia, milles meie esivanemate iidsed teadmised on ühendatud kaasaja tarkusega inimkeha füsioloogilisest toimimisest. Vana-eesti massaaž tagab Sinu kehale üldise tervenemise ning taastab Sulle ainuomase väe ja harmoonia. Teraapia sobib kõigile, kes armastavad pehmet, kuid tugevat ja sügavatoimelist käsitlust. Massaaž vähendab lihaspinget, lihaste jäikust ja kangust; tõstab lihastoonust, parandab vere- ja lümfiringet. Närvisüsteemi mõjutamise kaudu tekitab massaaž heaolu ning rahulolu tunde, mis aitab paremini vastu panna stressile ja seda maandada. Massaaži teostatakse põrandale laotatud matil, kliendil on seljas pehmest kangast väheste õmblustega riided. Erinevalt teistest massaažiliikidest on soonetasumine seotud nii liikumise, keha töötlemise kui ka rütmiga, kulgedes veidi venitavalt, nagu regilaul. Ta sisaldab palju keha loksutamist ning ...
Kirjanduslik klassikirjand ,,Väike Illimar" NB! Ma ei oota küsimustele nummerdatuid vastuseid, vaid JUTUSTAVAT KIRJANDITEKSTI!!! Vormista lõigud ja kasuta etteantud kava(küsimusi) kirjandi kirjutamiseks. Loomulikult hindan kõrgemalt tekste, kus on toodud näiteid teosest ja milles on palju õpilase enda hinnangulist suhtumist teosesse. Teretulnud on ka tsitaadid teosest. Loetelusid kasuta tekstis minimaalselt. PUHTAND KIRJUTADA KIRJANDUSE VIHIKUSSE (selle puudumisel küsida õpetajalt paberit). Hindamine: Hindan kirjandi üldist sisu (maksimaalselt 10 punkti), stiili (maksimaalselt 5 punkti), vormistust (maksimaalselt 5 punkti) ning vastavust loetud tekstile (maksimaalselt 20 punkti). Kui tekstis on 1- 2 õigekirjaviga, siis läheb alla -1 punkt, kui 2 - 3 õigekirjaviga, siis läheb alla -2 punkti, kui 4-5 õigekirjaviga siis läheb alla -3 punkti, kui 6-7 õigekirjaviga, siis läheb alla -4 punkti, kui on 8 või enam viga, saab õpilane -5 p. Alla ...
Olla või mitte olla? Loomulikult olla ja kindlasti olla oma kooli kõige popim bänd Monkey House. Populaarsuse ja meluga kaasnevad muidugi kuulsus, au ja tüdrukud, lisaks mõnus sõpruskond ja muusika... Aga kui prozektorituled laval kustuvad, on seal viis tavalist kümnenda klassi poissi Markus, Olari, Esso, Vladi ja Janek oma igapäevaste murede ja rõõmudega koolis ja eraelus. Selline on siis ametlik kokkuvõte ühest üsnagi vahvast noortekast (ka see raamat on Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008aasta noorsooromaanivõistlusel äramärgitud töö). Seekord siis üdini noortekast, mis sobikski lugemiseks pigem alates 9. klassist, kui elust võib olla rohkem "teadmisi" ja mõistmist ning arusaamist, et miks raamatu tegelased just nii teevad ja/või käituvad nagu nad seda parasjagu teevad. Kindlasti võiks raamat vägagi huvitav lugemine olla neile noortele, kes ise bänditegemist on just alustanud siis on võimalik ju ka väike ...
Sofi Oksanen "Puhastus" Sofi Oksaneni "Puhastus" on teos, mis räägib ajast, mil Eesti riik on äsja iseseisvunud. Peategelane Aliide Truu on vanem naisterahvas, kes elab üksi eramajas. Rahuliku argipäeva katkestab tema õuele ilmunud räpase ja hädise olemisega tüdruk Zara, tänu kellele hakkavad lahti rulluma Aliides vanad mälestused. Käesolev teos on kirjutatud geniaalselt, iga pisimgi detail tuleb meelde jätta (muuseas ka jääb meelde või tuleb lõpus meelde). Kui enamikel raamatutel on lõpp etteaimatav, siis "Puhastus" pole kaugeltki tüüpilise lõpuga. Kõik detailid saavad raamatu lõpus oma mõtte ning kõik niidiotsad jooksevad kokku. Igas infokillus võib leida paralleele ning metafoore. Olgu see kas köögis elutsev porikärbes või närtsinud lilled laual. Ka Sofi Oksaneni sõnakasutus on taolise raamatu kohta täiesti sobilik. See on põhjamaiselt käre ning raamatus on stseene mida autor kirjeldab väga elutruult. Raske oleks leida inimest, kes...
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest süg...
Noored, kui iseenda saatanad Üheks tänase päeva suurimaks probleemiks noorte seas on ebatervislik käitumine ja eluviisid. Tihti ei jõuta päeval arvutitagant kaugemale ning koduteel haaratakse toit kaasa esimesest kiirtoidu restoranist, nädalavahetused veedetakse pidutsedes ning kohvipause asendab tubakas. Kas sellist käitumist soosib kiire elutempo või hoopis mugavus? Sageli näeme noori istumas arvutitaga ning aina vähem väljas värske õhukäes. Kui käeulatusest puudub arvuti kasutamise võimalus on kindlasti näha näppude vahel nutitelefoni. Aina rohkem kulutatakse aega kasutades tehnika vidinaid ning selle arvelt jääb vähemaks aega, mida kasutada väljas käimisele või sportimisele. Selle tulemusena kimbutab noori ülekaal ning südame rütmi häire, mis vanasti oli rohkem vanainimeste haigus, kuid nüüd on tõusev trend noorte seas. Aina rohkem võib linnapildis kohata noori, kellel on prillid ning võib väita, et tehnika areng on teinud noored ...
Piiblitõed ja elutõed Inimene vajab eluks ühiskonnas reegleid. Reeglid ja tõed on head selleks, et ühiskond toimiks. Piibel ja selles peituvad tõed ning tavad on olnud inimese elukorralduse aluseks juba väga pikka aega. Piiblitekste lugedes leiame sealt erinevaid tõdesid, mida inimesed peaksid oma elukorralduse aluseks võtma, kuid tegelikkuses tänapäeva inimesed ei pööra nendele üldse tähelepanu. Jumala kümme käsku peaksid olema ka tänapäeva inimese elu-olu aluseks. Ükski neist ei tohiks olla liiga vanaaegne või aegunud. Jumala kümnes käsus on öeldud: ära varasta, ära valeta, ära ihalda teise asju. Tihti kuuleme meediast või mõnest muust infoallikast, et kuskil on toimunud vargus. Nendest käskudest ei tohiks küll olla keeruline kinni pidada. Kui lapsel on normaalne kodu, siis need tõed peaksid olema juba lapsepõlvest selged. Sageli kuuleme, et keegi on kuskil mingi suure vale kokku keeranud omakasu saam...
- MEESTE TERVIS Referaat - - Pärnu 2011 SISUKORD 1. Meeste tervis: suurimad ohud........................................................................................3 1.1. Südame- ja veresoonkonna haigused......................................................................3 1.2. Kasvajalised haigused.............................................................................................3 1.3. Traumad ja vigastused............................................................................................4 1.4. Insult.......................................................................................................................4 1.5. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)........................................................5 1.6. II tüüpi diabeet...........................................................................................................
Religiooni roll inimese elus. Religioon mängib inimese elus tähtsat rolli. See mõjutab meie igapäevaseid tegevusi, kombeid ja traditsioone. Usklikel on kelle poole pöörduda, kelle poole palvetada kui neid on tabanud õnnetus, kuigi minu arvates neid keegi ei kuule. See annab neile loo-tust, kui usutakse, et neid on kuuldud ja et nende soove täidetakse. Erinevatel inimestel on erinev usk. Neid on maailmas palju. Neist levinuim on Kristlus, mis jaguneb oma-korda veel erinevateks vooludeks. Kristlasi on maailmas umbes 2 miljardit. Alustame kristlastest. Ka neid on erinevaid. On kristlasi, kes usuvad oma usku tulihingeliselt, käituvad kõikide reeglite järgi ja teevad kõike, mida usund kuulutab. Kuid on ka inimesi, kes on küll kristlased, kuid ei käitu nii täpselt, reeglitesse suhtu-takse lõdvemalt. Kõik kristlased on ristitud ja kannavad kaelas keti otsas risti. Nimelt Jeesus suri ristil. Kristlased tä...
Märka ja aita Illusioonides elamine ei tule kellelegi kasuks. Lootes, et homne päev on parem kui tänane, ei jõua kaugele. Tänast halli argipäeva saab muuta päikeselisemaks pisiasjadega. Poes olles aseta vahel ostukorvi midagi maitsavat, mis tuju tõstab, ning poest väljudes anneta mõni kroon annetuskasti, sest iga pisemgi heategu lubab sul õhtul rahuliku südamega olnud päevale tagasi vaadata ning sügavasse unemaailma seilata. Tehes teistele head, võimaldades neile natukenegi seda, mis meil enesel küllaga on ning nii saame ka ise õnnelikumaks. Inimesed-kõik väikesed ja suured, noored ja vanad, rikkad ja vaesed suudavad anda enda panuse, et muuta ühiskonnas midagi paremaks. Tänaval kõndides näeme sageli abivajajaid, kes üritavad mööda saata oma päeva, nagu enamus tavainimesed. Kuid kahjuks peab tõdema, et ükskõik kui palju me räägime sellest, et inimesed on maailma silmis võrdsed ja kõig...
Eesti rahva arvamus sellest, miks eelistatakse kino teatrile Praegusel ajal, mil maailm on täis tohutuid pakkumisi, ahvatlusi ja võimalusi, eelistab enamik noori inimesi teatrile kino. Miks see nii on? Mida arvavad Eesti eri vanusest inimesed sellest, et noored enam teatris ei käi, vaid eelistavad sellele hoopis kino? Viimaste aastate jooksul on Tallinnasse tekkinud mitu uut kino, eriti kohtadesse, kus need kergesti kättesaadavad ning ligipääsetavad on. Esimene inimene, kelle tänaval kinni püüdsime on lapsega huviringi ruttav ema. ,,Kinno võid minna keset päeva, just siis kui tuju tekib, teatrisse lähed sa aga pühendumusega." rääkis pereema. ,,Film haarab inimest ka rohkem kaasa ning noorte jaoks on see kindlasti meelelahutuslikum kui teater" lisas ta. Tema 10- aastane tütar nentis, et kinos on õudukad, mis talle väga meeldivad. Samuti on tüdruku arvates kino koht, kuhu sõbrannadega koos minna. Teatris käib t...
Millest kõneleb Wimbergi luule? Äsjalõppenud lugemisaasta eesmärk oli ärgitada inimesi kätte haarama ka muid kirjutisi peale restoranimenüüde ning televiisorikavade. Siinsamas Eestiski on viimasel kümnendil ilmunud palju luulet ja proosat uute ning väga huvitavate kirjanikuhakatiste sulest. Üks mulle isiklikult enim silma jäänud luuletaja on Wimberg, kodanikunimega Jaak Urmet. Luulekarjääri algul kirjutas Wimberg (kes seda pseudonüümi juba seitsmendast-kaheksandast klassist saadik kasutanud) peamiselt lastele, kuid hiljuti avaldas mees oma kolmanda luulekogu ,,Wabastatud Wärsid". Wimbergi luule on lihtne ja eestlastele omane. Wimberg armastab kirjutada kõigest, mis tema ümber on on ta ennast isegi nimetanud lootusetuks grafomaaniks. Wimberg on kriitikutes kutsunud esile vastakaid arvamusi. Paljud, eriti Berk Vaher, on arvamusel, et Wimberg on liialt naiivne ning ,,täiskasvanute luule" kirjutamise asemel oleks pidanud jääma lasteluule...
Õppides loon ennast Juba kolmeteistkümnendat aastat tulen ma iga argipäeva hommik kooli tarkust taga nõudma.Ma olen koolis käinud 2/3 oma senisest elust ja ikka ei ole ma sellest tüdinenud. Kuulen pidevalt õpilasi rääkimas teemal, kuidas nad vihkavad kooli, ei mõista mina neid ja arvatavasti ei mõista nemad mind. ,,Õppida, õppida, õppida'' lausus kord Lenin. Kas tõesti on siis õppimine nii oluline, et selline suurkuju, nagu Lenin , seda lausa kolm korda rõhutama peab? Miks on enda harimine vajalik? Millal ja kus areneb inimene kõige rohkem? Kuidas mõjutab inimese areng tema isiksuse kujunemist? Tänapäeva kiirelt arenevas maailmas ei saa elada õppimata. Et elus hakkama saada ,peavad inimesel olema mingid kindlad baasteadmised, näiteks keeleoskus, üldine arusaamine poliitikast, ühiskonnast ja majandusest. Tööle asumisel on oluline erialaste teadmiste omandatus. Kasuks tulevad ka need teadmised, mida tavali...
REFERAAT 1. Kirjuta referaat järgmise artikli põhjal. 1. Süvene teksti 2. Juhtmõtted, kesksed kohad märgi serval või allakriipsutusega, vähemtähtsad lõigud võib samuti ära märkida, jättes need hiljem kõrvale. 3. Algupärase teksti juhtmõtteid, olulisi või iseloomulikke lõike võib lükkida referaati sõnasõnalise tsitaadina. 4. Omad seisukohad peavad muust tekstist selgesti eralduma. 5. Suulist referaati võib näitlikustada. SININE ON VENE VÄRV Anu Samarüütel räägib sellest, miks maju ei tohi pruuniks värvida. "Palun jäta uksed valgeks. Uksed on ALATI valged!" anus mind ema, kui asusin kodus hiljuti esikut remontima. Olin varunud kaks potti värvi, ühe heleda tibukollase, teise veidi tumedama. Mõte kollastest ustest viis mu ema meeleheitele. Sellest hoolimata viisin ma oma missiooni lõpule. Äge seisukohavõtt tekitas aga minus huvi eestlaste seas lai...
Retsensioon Léo Delibes ,,Coppélia " Käisin vaatamas Léo Delibes'i menukat balletti ,,Coppélia ". Etendus põhineb Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni jutustuse "Uneliivamees" ainetel. Maailmaesietendus oli 2. mail 1870 Opéra Paris's. Eestis esietendus aga Rahvusooper Estonias 4. märtsil 2010. ,,Coppélia " koreograaf-lavastaja oli Ronald Hynd Inglismaalt, kelle koreograafia on juba mitu hooaega vaimustanud English National Ballet' publikut. Muusikaline juht ja dirigent oli Mihhail Gerts, dirigent Risto Joost, kunstnik Roberta Guidi di Bagno Itaaliast ning koreograafi assistent Marilyn Vella-Gatt Inglismaalt Peaosatäitjad olid uudishimulik linnapea tütar Swanilda, keda mängis Olga Malinovskaja, Swanilda kahetule vahel olev (talle meeldis nii Swanilda kui ka Coppélia) kihlatu Franz, keda mängis Artjom Maksakov, inimesi pelgav tusane do...
Vanaaeg 1.Eelajalooline periood Muusika tekkis koos müraga ja instrumentaal muusika tekkis looduslike asjade kasutusele võtmisel. Leitud arheoloogilistel väljakaevamiste ja koopamaalinugte järgi (Hispaanias,Prantsusmaal) Erimaades olid erinevad pillid.Muusika oli loodus jõudude vastu hakkamiseks, lõbustamiseks, julgustuseks, kasutati rituaalides, enne jahiretkele minekut inimesed tantsisid, matkisid loomade jällitamist, vibust laskmist ja tegid järgi loomade ja lindude häälitsusi. Ilmselt arenes löökpillid välja kätte ja jalgade trampimisel. Klasside tekkel muusika funktsioon muutus. Tekkisid oma ametid ehk muusikud. Muusikat mängiti valitseva klassi kodudes, söögi, pidude ja õhtuti. Moodustati suuri orkestreid erinevatest pillidest. Suur tähtsus muusikaga oli usurituaalides. Vanad kultuurriigid: Egiptus. Pabüloonia, Asüüria, Kreeka, Maketoonia, UR, Ida- Maa riigid (Hiina, India) Tegeleti noo...
Luikede järv Reedel, 8. detsembril 2017 käisime klassi ja saksa vahetusõpilastega Rahvusooper Estonias vaatamas Pjotr Tsaikovski balletti ,,Luikede järv". See oli mu elu teine (Tsaikovski) ballett, millest esimene oli olnud eelmisel kooliaastal vaatamas käidud ,,Pähklipureja" ning väga positiivse kogemuse tõttu olin üsna elevil, sest teadsin, et ka seekord ma ei pettu. Varasem teadmine, ülevaade nii nimetatu (,,Luikede järv") sisust ja muusikapaladest muutsid elamuse ainult veel rohkem nauditatavaks. Tegemist on siiski ühe kõige kuulsama, kui mitte ise kõige-kõigema ballettiga tantsukunsti ajaloos, millest iga vähegi kultuurne ja intelligentne inimene on kuulnud. Olgu need kummitavad palad, 'väikeste luikede tants' või hoopis Lauri Leesi vene keele õpikutest veeritud tekstid-äratundmismomendid on paratamatud. Lõpuks sai pilet näidatud, kava ostetud, telefon välja lülitatud ning maha istutud, m...
Veidrus Me elame maailmas. "Normaalses" maailmas, kus kõrvalekalletele tavapärasest ja rutiinsest vaadatakse viltu. Miks küll nii tehakse? Enamikul inimestest on mingi kindel arusaam normidest ja raamidest, kuhu me mahtuma peame. Ja kui käitume tavatult, normiväliselt, võime halvemal juhul isegi surnuaial või hullumajas lõpetada. Inimesed ei salli "erinevaid", neid kardetakse. Kardetakse, et neil on mingi eelis "normaalsete" ees. Nõidade ja teise rassi esindajate tapmisest on ajaloos liigagi palju näiteid. Kuid nad olid süütud. Nende ainsaks süüks oli erinemine või "veidrus". Ja kus oleme me tänapäeval? Tsiviliseeritud ühiskond peaks olema salliv. Kuid ei ole. Väljalangemine ettekirjutatud raamidest põhjustab halvakspanu. Poliitik ei saa endale lubada kõne ajal naerma hakkamist. Poemüüja ei hakka kliendile anekdooti rääkima. Ajalehe kujundaja ei saa pilti vahelduseks tagurpidi panna. Õpetaja ei...
PAGULASKIRJANDUS 1944 lahkumine Eestist: Rootsi (u 22000) Kanada (u 17000) USA (u 13000) Austraalia (u 6000) Saksamaa (u 3000) kultuurilised keskused: Stockholm, Lund, Toronto eestikeelne kirjandus eesti kirjastuste raamatute postimüügisüsteem Eesti koolid, seltsid, laulukoorid Paguluse organiseerumise kolm tasandit (R.Raag) kohalik (eesti seltsid) ülemaaline/riiklik (Eesti Rahvusnõukogu, Eesti Rahvusfond, Eesti Komitee Rootsis, Rootsi Eestlaste Esindus, Eesti Kultuuri Koondis Rootsis, Eesti Rahvuskomitee USAs) ülemaailmne tasand: ESTO-d (1972 Torontos, 1976 Baltimore'is, 1980 Stockholmis, 1984 Torontos, 1988 Melborne'is, 2000 Torontos) Välismaine Eesti Kirjanike Liit 1945 Kirjastused: "Orto", Eesti Kirjanike Kooperatiiv jt (1944-1989 ilmus eksiilis 2600 eestikeelset raamatut, neist 750 ilukirjanduslikku teost) Väljaanded: "Eesti Looming" (1944-46 Helsingi ja Stochkolm)...
Töö inimese elu vältimatu osa Tänapäeval on palju rohkem tööalaseid valikuid kui vanal ajal, see tähendab, et tööturg muutub kiiresti ja vajame järjest suuremat paindlikkust uute väljakutsetega toimetulekuks. Me oleme paljud kuulnud väljendit ,,töö tegi ahvist inimese", millest järeldub, et töö on see, mis eristab inimest loomast. Töö on inimese elu vältimatu osa, mistõttu omab see meie elus väga suurt tähtust.Töö vajab ülemaailmselt väga palju tegijaid ning tööturg on suur ja lai. Uusi erialasid lisandub iga päev, samal ajal mõned ametid on jäänud ajalukku. Põllumajanduses on viimastel aastatel võetud kasutusele erinevat tehnikat, mistõttu käsitsi tehtava töö hulk väheneb. Tänapäeva talunik ei lõika rukist sirbiga ja heina vikatiga, vaid peab oskama masinaid juhtida ja projekte kirjutada. Tänapäeva perenaine ei karjata Vargamäe Krõõda kombel lehmi ja põrsaid heinamaal. Loomade jaoks on suurl...
KOOL Nimi POSTMODERNISTLIKU EETIKA MÕJU ISIKSUSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Nimi Koht 2010 SISUKORD 1. POSTMODERNISMI TÄHENDUS JA OLEMUS.................................................... 3 1.1 Postmodernne teadvus.................................................................................... 3 2. VÕIM..................................................................................................................... 4 3. POSTMODERNISTLIK KULTUUR........................................................................ 5 3.1 Film ja televisioon............................................................................................ 5 3.2 Kirjandus.......................................................................................................... 6 3.3 Kunst.............
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
