Otsingule " antikehad" leiti 668 faili

antikehad on suured valgumolekulid, kuuluvad vereplasma globuliinide hulka, seet├Áttu nimetatakse neid ka immunoglobuliinideks ÔÇô l├╝hen Ig. Antikehi on 5 p├Áhiliiki (IgG, IgM, IgA, IgE, IgD); k├Áigil antikehadel on ├╝ks ├╝hine omadus: seonduda antigeeniga; antikeha antigeeniga seondumise j├Ąrel v├Áib tekkida antigeeni-rakkude kokkukleepumine ja lagunemine, ├╝ksikrakkude lagunemine, m├╝rkide lammutamine, ens├╝├╝mide deaktiveerumine.
12
ppt

Monokloonsed antikehad ja antiseerum

Monokloonsed antikehad ja antiseerum Heleri J├Ąrve Ekaterina Kouru Monokloonsed antikehad Kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel h├╝bridoomikloon Metoodika loodi 1975. a. K├Âhleri ja Milsteini poolt, mille eest neile omistati ka Nobeli preemia Metoodika lahendas probleemi, kuidas saada erinevate antigeenide vastu t├Ąiesti homogeenseid ant...

Bioloogia - Keskkool
21 allalaadimist
2
docx

Valgud ja antikehad

Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud v├Ái kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis h├Ąvitatakse valgu k├Árgemat j├Ąrku struktuur.Renaturatsioonis k├Árgemat j├Ąrku struktuurid taastuvad...

Bioloogia - Keskkool
1 allalaadimist
4
docx

Antigeen- antikeha vastasm├Áju. Eri t├╝├╝pi antikehad

Eri t├╝├╝pi antikehad Antikeha Antikeha e. Immunoglobuliin (Ig) on valk. Need molekulid moodustavad kuni 20% vereseerumi valkudest. Antikeha on kindla antigeeni toimel organismis toodetud spetsiaalne immuuns├╝steemi valk (gl├╝koproteiin), mis reageerib teda esilekutsunud antigeeniga. Antikehad tekivad vastusena antigeenide tungimisele organismi ning nende ├╝lesa...

Biokeemia - Eesti Maa├╝likool
1 allalaadimist
1
doc

Haigused

Haiguse j├Ąrgud on nakatumine, peitej├Ąrk (haigustunnused ei ilmne), eelj├Ąrk (├╝ldised haigusn├Ąhud), v├Ąljakujunenud haiguse j├Ąrk (vastavale haigusele iseloomulikud tunnused), haiguse l├Áppj├Ąrk (haigusn├Ąhud) ning t├Ąielik v├Ái osaline paranemine v├Ái surm. Organismiv├Ąlised haigusp├Áhjused jagunevad kolmeks: f├╝├╝sikalised (kiirgused, kukkumishaavad, elekter), keemilised (keemilised ├╝hendid)...

Bioloogia - Keskkool
76 allalaadimist
2
docx

Immuuns├╝steem ja Sisen├Áren├Ą├Ąrmed

IMMUUNS├ťSTEEM *L├ťMFIRINGE L├╝mf- L├╝mfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. L├╝mf on v├Ąrvusetu, l├Ąbipaistev keha vedelik,mis sisaldab l├╝mfots├╝├╝te,koevedelikust p├Ąritolevaid aineid ja rasva osakesi. *L├ťMFIS├ĽLMED L├╝mfisoonte koondumis kohtades H├Ąvitavad ├╝mbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja v...

Bioloogia - P├Áhikool
29 allalaadimist
3
rtf

Biotehnoloogia

Jenner r├Áuge vastane vaktsiin L. Pasteur ( k├Áik elus tekib elusast ) k├Ą├Ąrimised, siidi tootmine avastas p├Ąrmseemned [past├Âriseerimine, vaktsineerimine,marutaud] R. Koch uuris Siberi katku, arvastas tuberkuloosi tekitaja A. Fleming antibiootikumid uuris gripiviirust Thomas Morgan p├╝stitas h├╝poteesi, et eri kudede rakkude suurtest ehituslikest ja talituslikest erinevuste...

Bioloogia - Keskkool
34 allalaadimist
1
doc

Valgud / nukleiinhapped

Aminohap om*k├Áigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminor├╝hm(-NH2)ja happeliste om karboks├╝├╝lr├╝hm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ├╝lej├Â├Ą├Ąnud osad aga varieeruvad k├Áigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*...

Bioloogia - Keskkool
12 allalaadimist
6
docx

11.klassi bioloogia m├Áisted + seletused

Elu omadused - K├Áik organismid on rakulise ehitusega. - K├Áik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - K├Áikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - K├Áigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - K├Áigile organismidele on iseloomulik paljunemis...

Bioloogia - Keskkool
86 allalaadimist
3
docx

Orgaanilised ained

Organismisde koostis Kogu loodus ┬ş nii elus kui eluta ┬ş koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest. Eluta looduses, elavad peamiselt anorgaanilised ained. Orgaanilised ├╝hendid on iseloomulikud eluslooduses sest valdav osa neist moodustab organismide elutegevuse k├Ąigus. K├Áige enam on rakkudes l├Ąmmastiku , fosforit ja v├Ą├Ąvlit, mis moodustavad kokku ├╝le 98% r...

Keemia - Kutsekool
20 allalaadimist
10
pptx

Allergia

b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral m├Áni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuuns├╝steemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuuns├╝steemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism p├╝├╝ab mitmesuguste v├Ąlisteguritega kokku puu...

Bioloogia - P├Áhikool
16 allalaadimist
3
docx

Aminohapped ja valgud

Aminohapete l├╝hiiseloomustus Aminohapped (aminokarboks├╝├╝lhapped) on keemilised ├╝hendid, mis sisaldavad funktsionaalsete r├╝hmadena nii aminor├╝hmi(NH2) kui ka karboks├╝├╝lr├╝hmi(C+). Aminohapped on karboks├╝├╝lhapped, mille alk├╝├╝lradikaalis on ├╝ks v├Ái mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminor├╝hmaga. Kahek├╝mmend peamist (standardset) aminohapet m...

Geenitehnoloogia - Tallinna Tehnika├╝likool
27 allalaadimist
15
odp

Veredoonorlus

Veredoonorlus Kes v├Áib olla doonor? Doonor peaks olema terve, v├Ąhemalt 50 kg kaaluv 18-65 aastane inimene. Esmakordselt v├Áib doonoriks tulla kuni 60.eluaastani. Kes ei saa olla doonor? Verd EI SOOVITATA loovutada: * N├Árga organismiga inimestel * Rasedatel naistel * Rinnaga toitvatel emadel Verd ei saa loovutada: HIV ja hepatiit viiruse ka...

Bioloogia - P├Áhikool
7 allalaadimist
5
docx

Vee t├Ąhtsus, sahhariidid, lipiidid, valgud

Vee t├Ąhtsus organismis ┬Ě Ehitusmaterjal (j├Ą├Ąkristallv├Áre) ┬Ě Suure soojusmahtuvusega (hoiab temperatuuri) ┬Ě V├Ąldib ├╝lekuumenemist (higistamine, transpiratsioon) ┬Ě Kindlustab organismide ringeelundkondade t├Â├Âd ┬Ě Kaitsefunktsioon (pisarad, liigesed, s├╝lg, loode) Vee t├Ąhtsus rakus ┬Ě Hea lahusti: H├╝drofiilsed ained ┬ş...

Bioloogia - Keskkool
22 allalaadimist
1
doc

0 veregrupp

0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit v├Áib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ├╝lekandeks k├Áikidele patsientidele. Kui Sa oled "0" veregrupiga inimene, siis on Sul olemas antikehad , mis v├Áitlevad nii A kui B kui ka AB-grupi vere vastu. 0-grupi esindajate geno...

Bioloogia - P├Áhikool
5 allalaadimist
4
odt

BIOKEEMIA ALUSED

antikehad- tunnevad ├Ąra haigustekitaja, seonduvad sellega ja saadavad ta lagundamisele. bioaktiivne aine-v├Ąikesed kogused m├Ájutavad org. Talitlusi(ens├╝├╝mid,hormoonid, antibiootikumid,m├╝rkained, ravimid) biomolekul- org. Aine molekul mille moodustumine on seotud org. Elutegevusega. biopol├╝meer-org. Moodustuv pol├╝meer(sahhariidid,valgud,n...

Biokeemia - Keskkool
9 allalaadimist
10
docx

DNA, RNA, valgud - p├Áhjalik kokkuv├Áte

Peptiidsideme keemiline moodustumine. Valkude ehk proteiinide ├╝lesanded organismides (biofunktsioonid, nt ens├╝maatiline, kaitse, regulatoorne,...) ja n├Ąiteid valkude esinemisest organismides, sh inimeses. Ens├╝├╝mid ┬ş m├Áiste, ├╝lesanne, n├Ąited. Struktuur: (vaata lk 7-8 jooniseid) ┬Ě Esimest j├Ąrku on primaarne struktuur- selles on m├Ąrgit...

Bioloogia - Keskkool
9 allalaadimist
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Kaasas├╝ndinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasas├╝ndinud ehk naturaalne ehk Kaasas├╝ndinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see k├╝llalt t├Áhus. Kaasas├╝nd.kaitsemeh. teatakse k├Áigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka...

Immunoloogia i - Tallinna Tehnika├╝likool
157 allalaadimist
2
docx

Antikeha ja anti aine

Antikeha Antikehad ehk immunoglobuliinid on k├Árgemate loomade (sealhulgas inimese) immuuns├╝steemi poolt toodetud erilised valgud, millel on omadus "├Ąra tunda" ja seonduda antigeenidega, milleks on normaalsel juhul organismile v├Á├Árad ained. Inimorganismis leidub v├Ąhemalt 107, v├Áib-olla kuni 109 erineva ├Ąratundmis- spetsiifikaga antikehade t├╝├╝pi. Antikeha molekulid m...

Bioloogia - Keskkool
6 allalaadimist
4
docx

Organismide keemiline koostis

Reaktsioone kiirendavad ained on katal├╝saatorid. Iga ens├╝├╝m m├Ájutab ainult kindlaid reaktsioone. Ens├╝├╝mreaktsioone m├Ájutavad temperatuur (t├Áuseb-suureneb) ja keskkonna happelisus(pH 6-8). ├ťlesanded: 1. Ens├╝├╝mid reguleerivad kiirust 2. Ehitusmaterjal (k├╝├╝ned, juuksed, k├Á├Álused) 3. Transport(hmoglobiin ja hapnik) 4.Retseptorid(signaalide vastuv├Átmine) 5. Kaitse(antikehad ja immuuns├╝steem) 6. Organismi regulaatorid(insuliin reguleerib vere suhkrusisaldust) 7. Liikumine (lihsavalgud muudavad oma struktuuri) 8. Energia 9. Varuaine(arenevate organismide toit) 7) DNA ja RNA ehitust ning ├╝lesandeid; Raku tegevusjuhiseid kannavad nukleiinhapped. DNA ehk desoks├╝ribonukleiinhape ja RNA ehk ribonukleiinhape. Pol├╝meerid ehk koosnevad paljudest v├Ąiksematest omavahel seotud molekulides- nukleotiidiest. DNA on p├Ąr...

Organismide koostis - Keskkool
26 allalaadimist
4
docx

h├╝drofiilne- Esineb vastastikm├Áju veega, ained m├Ąrguvad ja lahustuvad vees, v├Áivad moodustada vesiniksidemeid. monosahhariidid e lihtsuhkrud on madalamolekulaarsed orgaanilised ├╝hendid disahhariid-s├╝sivesikud, mis koosneb kahest monosahhariidist pol├╝sahhariid- monosahhariidi j├Ą├Ąkidest koosnev pol├╝meer gl├╝kosiidside- hapniksild kahe molekuliosa vahel aldoosid-monosahhariidid,...

Keemia - Keskkool
1 allalaadimist


30 p├Ąevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 p├Ąeva mureta

- Olen tingimustega n├Áus

SEB Swedbank Mobiil

5.85ÔéČ

3.9ÔéČ

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto