Annelinn Tartu Kommertsgümnaasium Majade tüübid · 9 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · 5 Kordsed. · Vanad. · Renoveerimata. · Uued majad. Ülekäigu rajad Palju ülekäigu radu. Tüüpilised prügikastid. Kodutud Lagunenud autod Sagedane nähtus kortermajade ees. Staadionid Kena kunstmuru väljak. Meie kooli "euro" staadion. Vabaaja veetmis võimalused Uisutamis väljak. H.ale Kukk SPORT spordihoone. Mänguväljakud Korvpalli väljakud Kanalisatsiooni uuendamine Uus kõnnitee Uued välisuksed Palju lasteaedu Tartu moodsaim raamatukogu
Les quartiers de tartu Rando & Hilari Annelinn Il est située à gauche de rive Emajõgi Le territorium de Annelinn est délimité comme suit: rue Palju rue Jaama les limites de ville Ihaste road Emajõgi. À partir de 1ère Janvier 2011, une quantité à 27 751 personnes vivent en Annelinn. Dans nord de l'Annelinn vivent 10% des Russes. Tartu est généralement quartier très convivial et sécurisé. Annelinn est le plus grand région de Tartu 536 hectares Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Supilinn Il est située à droite de rive Emajõgi, dans la partie nord ouest du Tartu Le territorium de Supilinn est délimitée avec Kroonuaia, Tähtvere et Emajõgi. Supilinn est la plus petite de région Tartu. (48 ha) À pa...
SOSS.02.080 Sotsiaalse analüüsi alused Iseseisev töö Oma analüüsiga soovin leida vastuse küsimusele, millised inimesed on kõige rohkem mures Tartu linna turvalisuse pärast. Analüüs põhineb Tartu ja tartlaste uuringu (2003) andmetel. Analüüsi käigus vaatan, kas rahuolu turvalisusega sõltub vastaja soost, haridusest, vanusest ning kas sellel on seos laste arvu ja linnaosaga. Vaadeldavate tunnuste iseloomustus Tunnus „Rahulolu üldise turvalisuse tasemega Tartu linnas” oli mõõdetud 5-pallisel skaalal, kus 1 tähendas „üldse ei ole rahul” ning 5 tähendas „väga rahul”. Lisaks oli võimalus jääda erapooletuks vastusevariantidega „ei rahul ega mitterahul” ja „ei oska öelda” Kokku oli küsitletud 850 inimest, neist 371 olid mehed ja 479 naised. Kõige rohkem on Tartus keskharidusega inimesi (26,...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 ...
ISELOOMUSTUSKIRI Tartu, 26.11.2012 Katrin Murumets, Tartumaa, Annelinn, Anne 92-88, 56565656. Töötamist alustas antud ettevõttes 21.08.2011. Töötaja tööülesanded nägid igapäevaselt välja sellised: klientidega suhtlemine: nendest arusaamine, erinevate võõrkeelte tundmine, ettekandja töö: söögi lauda viimine, koristamine, administraatori töö: erinevate failide avamine, broneerimine, hinnapakkumiste tegemine. Katrin Murumets suhtus tööle väga hästi, kõik oli alati korrektselt tehtud ja mingeid probleeme meil Temaga ei esinenud. Katrin on väga kohusetundlik naisterahvas ja positiivse ellusuhtumisega. Katrin sain väga hästi hakkama tööülesannetega, alguses esinesid väiksed probleemid arvuti kasutamisega, kui see laabus peagi. Katrini positiivsed küljed: rõõmsameelne, hea suhtlemisoskusega, suurepärase keeleoskusega, annab alati endast maksimumi. Negatiiv...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp TURUNDUSPLAAN Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS.........................................................................................................................................3 2.MISSIOON.................................................................................................................................................3 3.VISIOON....................................................................................................................................................4 4.EESMÄRGID.............................................................................................................................................4 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS............................................................................................4 5.1.Turustatava turismitoote ...
Sõnaliigid Kokku Lahku Näiteks Nimisõna Täiendsõna on ainsuse - Inimelu, hobujõud, vaskjuhe + nimetavas käändes või nimisõna lühenenud. 1. Täiendsõna 2. Täiendsõna 1. Isamaa, emakeel, koerailm, ainsuse ainsuse raamatu-riiul, lauanuga omastavas omastavas 2. Ema silm, isa kodumaa, koera näitab liiki või näitab saba laade kuuluvust (missugune?) (kelle, mille?) 1. Ühend 2. Hulka või kogu 1. Kivihunnik, leivaviil väljendab hulka väljendava 2. Paekivi hunnik, teraleiva viil või kogu ühendi eesosa ...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Jaanika Karp ja Riho Majas TURUNDUSPLAANI ANALÜÜS Juhendaja Maarja Nõmme TARTU 2016 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS....................................................................................................................................................3 2.SWOT.....................................................................................................................................................................4 3.MISSIOON.............................................................................................................................................................6 4.EESMÄRGID.........................................................................................................................................................6 5.VÄLIS- JA SISEKESKKONNA ANALÜÜS.......................................................
Koostas: TAAVI. KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE Kokku- ja lahkukirjutamisel tuleb arvestada seda, et tavaliselt kirjutatakse sõnad lahku, sest nad on iseseisvad, iga sõna kohta saab esitada küsimuse. Kokkukirjutamiseks peab alati olema mingi põhjus: kas vormiline, sisuline või on kokkukirjutus saanud tavaks. Liitsõnal on üks pearõhk ja see on täiendsõnal. Iga teistest sõnadest lahku kirjutatud sõnal on oma pearõhk. NIMISÕNA + NIMISÕNA Reegel: ! Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas, s-lõpuline või lühenenud tüvega, kirjutatakse see alati põhisõnaga kokku. Elamisvääriline, kinnipidamiskoht, kirjutamisoskus, kloonimisvastane, täienduskursustele, kasvatusmeetoditega, luksusjahid, kutseharidussüsteem, soovahetusoperatsioonid Reegel #2: ! Kui täiend on ainsuse omastavas, sõltub kokku- või lahkukirjutamine tähendusest. Täiendsõna näitab, kellele/millele miski kuulub, siis kirjutatakse lahku (venna raamat). Täiendsõna näitab põhisõna liiki...
Essee Essee autor pole mitte kunagi mitte mingil kujul dokumendihaldusega kokku puutunud. Mistõttu on kõik autori teadmised sügavalt teoreetilised. Vaatamata sellele üritab autor leida vastuse küsimustele kas ja miks on dokumenditöö vajalik. Essees kasutatakse loengu ,,Dokumendihaldus ja dokumentide elukäigu haldamine" raames saadud infot. Alustame rea küsimustest. Kõigepealt sellest, milleks on vaja midagi üldse dokumenteerida? Kas sellest on mingi kasu või dokumendihaldus mõeldi välja järjekordse kasutu asjana? Kui sellele natuke mõelda, on tegelikult vastus ilmselge dokumentide olemasolu stabiliseerib tööd ja hoiab kokku aega. Siit ka järgmine küsimus kellele on dokumente vaja? Ikka juhile, töötajale ja uuele töötajale. Milleks on dokumente vaja? Juhile kontrolliks; töötajale teadmiste säilitamiseks, koostööks; uuele töötajale end kiiremini asjaga kurssi viimiseks, teada saamiseks, kuidas õigesti töötada. Mida on vaja d...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes astusid välja ühiskonnaelu järkjärgulise karmistamise vastu. Käsumajandus Majandus, mida juhitak...
Kokku- ja lahkukirjutamine. NIMISÕNA+NIMISÕNA KOKKU LAHKU Esimene sõna ainsuse nimetavas või Kui täiendosa on liitsõna (mereliiva lühenenud (nahkmööbel, sarvloom, hunnik, aknaklaasi kild, prantssaia viil). kuningriik, tellimisleht). Esimene sõna ainsuse omastavas, Kui ainsuse omastavas olev sõna näitab näitab liiki, tekib kindlakskujunenud kuuluvust (sõbra koer, minu töö, mõiste (jahikoer, eksamitöö, toodangu kvaliteet, tuule undamine). raamatupidamine). Hulka ja kogu väljendavad ühendid Mitmuse omastavas nimisõna (vigade (liivahunnik, vihmapiisk, klaasikild). parandus, sademete hulk, uudiste agentuur). Mitmusliku sisuga ainsuse omastav Mitu omastavalist täiendit: (tikutoos, raamaturiiu...
Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Bakalaureusetöö inimgeograafias Tartu nähtavad linnastruktuurid. Kevin Lynch`i teooria rakendus Ago Kikas Juhendaja: PhD Jussi S. Jauhiainen Kaitsmisele lubatud: Juhendaja: Instituudi juhataja: Tartu 2008 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Kevin Lynch – töö ja elu....................................
1. Algustähe õigekiri SUUR: Isikud ja olendid: Muri,Klaabu,Jaagup Taevakehad,tähtkujud,maailmajaod,kohad,linnad,veekogud,ehitised: Veenus,kaljukits,Euroopa,Kreeka,Tartu,Emajõgi,Paks Margareta. *nime juurde kuuluv püsiv täiend kirjutatakse suure tähega ja ühendatakse põhisõnaga sidekriipsuga:Põhja-Euroopa,Kupja-Prits,Saepuru-Sass. *Nimi kirjutatakse suure tähega ka täiendina: Eesti kroon, Hollandi juust,Rootsi laud,Aleksandri kook. *Perioodikaväljaanded: Postimees,Eesti Päevaleht,Täheke. *Tooted: kefiir Gefilus,Ema sai,Phillips *Ajaloosündmused: ESISUURTÄHEGA : Ümera lahing,Liivi sõda,Teine maailmasõda,Tartu rahu,Mahtra sõda,Suur pauk (väikesega:Jääaeg,laulev rev.,esimene üldlaulupidu,külm sõda) *Asutused,ettevõtted,organisatsioonid: reklaamifirma Kolm Karu,Kalev,Microlink. *ordenid ja autasud: Vabadusrist,Maarjamaa Risti orden,Kuldne palmioks,filmia. Oscar. *Pealkirjad: ajalehe rubriigid (,,vabaaeg") ,raamatud,etendused,...
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Marten Sardis TARTU SILLAD EMAJÕEL Referaat Juhendaja: õpetaja Hans Ibrus Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Tartu jõe sildade ajalooline kronoloogia............................................................................. 3 Silla tüübid.......................................................................................................................... 3 Sillad Emajõel..................................................................................................................... 4 Võidu sild..................................................................................................................... 4 Kaarsild..................................
1. Nimeteooria. Nime mõiste, definitsioon ja tunnused. Nimi keeleteaduses ja loogikas. Nimed, numbrid ja terminid. Nimeteooria sai alguse Vana-Kreekast (2500a tagasi), kus üritati leida vastust küsimusele, mis on nimi. Tänaseni ei teata, mis nimi täpselt on. Nimi grammatikateoorias on segane: räägitakse üld- ja pärisnimest ning lisaks veel lihtsalt nimest. Nimi ja pärisnimi on enamasti sünonüümid. Vastuolu: üldnimi pole nimi. Kreeka k on termin onoma, mis tähendab nii nime kui ka sõna. Kreeka k onoma prosegorikon ehk ladina k noomen appelativum on üldnimi. Pärisnimi on kreeka k onoma kyrion ja ladina k nomen proprium. Termin onoma, mis on ka sõnas „onomastika“ on ka vastuoluline: uuritakse nimesid ja mittenimesid. Kui küsida „kuidas asja X nimetatakse?“, siis mõeldakse selle üldnime, mitte pärisnime. Filosoofid, loogikud ja lingvistikud on nimeteooriaga seotud. Vaieldakse, kas läheneda nimele loogikaliselt või lingvistiliselt. Va...
1. Maaparanduse mõiste ja selle sisu Eestis erinevatel aegadel. Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis- tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Varem defineeriti maaparandust kui püsiva mõjuga abinõude kompleksi maa viljelusväärtuse tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline meliora...
I Teema Pinnased ja muld 1)Pinnase jaotuse alused, pinnase liigitus sõelanalüüsi andmete järgi. Pinnaste liigitus *Kaljupinnas (lubjakivi, dolomiit, mergel), poolkaljupinnas (liivakivi) *Jämepurdpinnas (kruus, killustik) *Peenpurdpinnas (Liivpinnas) *Savipinnas *Eripinnas (muda, turvas, järvelubi jne) *Tehispinnas (täide, prügi) Jämepurdpinnased on nõrkade osakeste vaheliste seostega ja sisaldavad üle 50% jämepurdu (kive) Liivpinnas on osakeste vaheliste sidemeteta, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsuseta pude pinnas. Liigitatakse peenosise <0,06 mm järgi kruus, liiv, möll. Savipinnas - pinnasele on iseloomulik osakeste vaheliste sidemete olemasolu, jämepurru sisaldus alla 50%, plastsete omadustega. Liigitus toimub plastsusarvu või saueosakeste järgi: saviliiv (kerge, raske), liivsavi (kerge, keskmine, raske), savi (kerge, raske) Eripinnased on eelmistesse rühmadesse mittekuuluvad looduslikud pinnased. Eestis näiteks turvas, allikalubi...