3. Anna palub oma mehelt lahutust, kuid ta ei ole nõus. Anna 5. Anna kuulis ja teadis, et kõik räägivad tema ja Vronski romaanist, otsustab siis kolida maale. Kuna enda meest ta pole kunagi paljud tuttavad teadsid seda ja loomulikult ei pidanud suud. Annal armastanud, siis temaga hüvastijätmine ei ole niivõrd raske kui oli väga raske tol hetkel pisaraid tagasi hoida ja üleüldse olla pojaga. Teda armastab Anna kogu südamest ning tema pärast oli tugev. Ta teadis, et need jutud jõudsid ka ta meheni. ta nii kaua Kareninig...
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Mik s hukkus Anna Karenina? Anna Karenina hukkumisel oli mitmeid phjusi, mis kokkuvttes ei vimaldanud tal paremat lahendust leida. Olles tsiselt vastuolus hiskonna eelarvamusega, ei leidnud ta muud vimalust, kui endalt elu vtta. Tol ajal oli abielu palju vimsam liit, kui praegu ja petmine oli vga tsine teema, millesse suhtuti karmilt. Anna oli rikkunud reegleid selles liidus, mistttu ta seaduslik abikaasa, Aleksandrovit, tahtis lahutust ja lapse endale jtmise igust. Ta arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Anna...
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad. Ühel ballil kohtuvad taas Ann...
1) Sotsiaalne seisund Anna- Peterburi he thtsama isiku naine, vrstinna Karenin-vrst Vronski- esinduslik ohvitser, krahv Levin- aadlisuguvsast Kitty- vrstitar 2) Iseloom Anna- llas, alati srav, vastuoluline, kirglik, elav Karenin- trjub vlja tundeid, surub need maha, konservatiivne, tark Vronski- isekas, tujukas, vluv Levin- siiras, tkas, omade vaadetega Kitty- siiras, hell, kaastundlik 3) Olulised tekspidamised Anna- Armastus on kige tugevam ja thtsam kohustustest Karenin- Nida vrikas, hoida abielu Vronski- saada seda mida tahtis Levin- talupoegade elu parandamine Kitty- reeglite jrgi elav 4) Eesmrgid Anna- Elada sdame jrgi, olla nnelik Karenin- Jtta endast ja lhedastest hea mulje Vronski- saada kike mida tahab Levin- Armastada ja hoida, tasakaal Kitty- Iseseisev elu, nnelik abielu "Anna Karenina on romaan..." *Abielu purunemisest Probleem- Konflikt kohusetunde ja armastuse vahel Probleemi kandjad- Anna Karenina, Aleksei Karen...
,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Analüüsi Levini karakterit, tema positsiooni, vaateid, seisukohti ja arengut. 2. Nimeta ühiskondlikke probleeme, mida Tolstoi teoses käsitleb. Kelle kaudu ja kuidas need avatakse? 3. Analüüsi Vronski karakterit, tema positsiooni, vaateid, käitumise motiive ja suhet Annaga. 1. Levin ei sarnane ühegi teise Tolstoi karakteriga. Ta oli siiras, aus ning ei omanud ainsatki armukest terve teose vältel. Tema jaoks oli armastus harukordne ning abielu polnud vaid üks igapäevastest elu toimingutest. See oli tema jaoks lausa elu ülesanne, kogu tema õnn ning seepärast on mõistetav, miks ta tundis häbi ja suurt ebaõnnestumist kui Kitty talle ära ütles. Levin oli endas ebakindel ning tema enesehinnang oli väga madal. See väljendub tema mõtetes pärast Kitty äraütlemist, kus ta väidab, et ei imestagi et temasuguse...
,,Anna Karenina" Annat on kujutatud Lev Tolstoi romaanis kui ilusat, kirglikku ja haritud naist. Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist, kuid ta on siiski üllas ning imetlusväärne. Ta veedab oma vaba aega lugedes inglise novelle ning lasteraamatuid kirjutades. Anna mitmed abieluaastad Kareniniga näitavad, et ta on võimeline olema haritud, enda välimuse eest alati hoolitseva kõrgemast seltskonnast võõrustaja rollis ning seda tasakaalukust ning graatsiat üles näidates. Ta on väga lähedal 19. sajandi ideaalsele aristrokraatlikule vene naisele. Lugejat paneb Annasse kiinduma mitte ainult tema ideaalsed omadused vaid pigem tema pühendumus elada elu ta enda reeglite ning tõekspidamiste järgi. Annat võib kujutleda feministina, kui ta ratsutab hobuse seljas viisil, mida sealne ühiskond pidas sobivaks vaid meestele. Ta söandab silmitsi seista Peterburgi kõrgseltskonnaga peale seda, kui suurem osa el...
„Anna Karenina“ Aleksei Karenin on riigiametnik, kuid vähese isikupäraga. Ta loeb palju raamatuid ja kaasaegset luulet ning esitleb end avalikult seltskondlikel koosviibimistel. Karenin säilitab oma maski, mis laseb tal näida haritud ja ratsionaalse mehena ja näitab ka viisakust kõigi suhtes, kes temaga kõnelevad. Algul paistab Karenin tagasihoidliku tegelasena ning pigem andestava abikaasana, kes on vaevatud oma naise kireotsingutest. Talle ei meeldi seltskonnas esil olla vaid pigem näitab end veidi ning lahkub seejärel. Karenini tundub proffessionaalne inimene enda kohustustega, kuid külma võitu. Ta on rikas, ta on hinnatud, tal on naine, keda kõik armastavad, tal on poeg, kuid kõik need ei kõiguta paista kõigutama teda, sest ta elab enda kindla plaani järgi. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. ...
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
L. Tolstoi “Anna Karenina” Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski – viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski ...
Anna karenina Vaatasin koolis filmi“anna karenina“, millest olin varem kuulnud, kuid polnud näinud. Ka sisut ei teadnud ma midagi ning sellepäarast ootasin filmis vaatamist põnevusega. Filmi lavastaja on Joe Wright. Anna Karenina osa mängis Keira Knightley, tema abikaasa alexei alexandrovich Kreninit mängis inglise näitleja Jude Law ning Anna armukest Alexei Kirillovich Vronskyt Aaron Johnson, kes on samuti inglise näitleja. Loo keskmes on noor ja abielus Anna Karenina, kes rikub ühiskonna poolt seatud reegleid alustades armusuhet Alexei Kirillovich Vronskyga ning sellega muudab oma elu totaalselt. 19. sajandil oli oluline ühiskonna arvamus ning sellest tulenesid ka Anna ja Vronsky probleemid. Peategelased oskasid mängida välja 19, sajandile omaseid iseloomu omadusi ning elasid oma rolli sisse. Minu lemmik tegelane oli Anna abikaasa Alexei Alexandrovich, sest tema oli just see, kellele ma elasin kaasa, sest ta suutis säilitada vääriku...
Kittyt on külastanud mitmed arstid ja kui lõpuks külastab teda kuulus arst on ta ema lootusrikas. Kitty on armuvalus. Ta lükkas Levini abieluettepaneku tagasi ja lootis Vronskile, aga tutvudes Annaga läks ta tagasi Peterburi. Kui arst on lahkunud teeb Kitty ema ees rõõmsamat nägu, sest teab, et ema tunneb ennast süüdlasena. Neil on plaanis minna reisile. Kitty tunneb, et sa mõistab teda ainukesena täielikult ja isa sõnade peale puhkeb ta nutma ning jookseb toast välja, Dolly läheb temaga rääkima. Ma arvan, et Kittyl on kaks valikut, kas nukrutseda ja elada oma hingevaluga edasi või võtta ennast kokku ja leida enda elus õnne ning siiski abielluda Leviniga. Kui Kitty ja Levin peaksid uuesti n-ö taasavastama üksteist, muudaksid nad üksteist õnnelikuks. Kitty koliks Levini juurde mõisa, Levin ei tunneks ennast enam nii üksikuna seal suures majas. Nad saaksid lapsi ning mõlemad oleksid rahul oma eluga. Minu arvates poleks Kitty pidanud Levin...
Teos ,,Anna Karenina" annab lugejale ülevaate 19. sajandi vene päritolu naise hingeelust ja võitlusest iseendaga. Raamat algab tüliga, mis toimub Anna venna, Stepan Oblonski (hüüdnimega Stiiva) ja tema naise Darja vahel. Stiiva pettis oma naist ja nüüd tahab Dolly (Darja) ta maha jätta ja uut elu alustada. Stiiva aga kutsub oma õe Peterburgi, et too nad ära lepitaks. Dolly noorem õde, Kitty, elab veel vanemate juures ja on just parajas eas, et mehele minna. Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks. Sellepärast Kitty ema teda eriti ei salli ja pooldab Levini konkurenti, Vronskit, kes tahab samuti Kittyt endale. Ema mõjutusel näeb Kitty, et Vronskiga on tal tulevikku ja ta lükkab Levini abieluettepaneku tagasi. Levin haavub ja sõidab oma tallu. Vronski aga armub just Peterburgi jõudnud Annasse ja järgneb talle, k...
"Anna Karenina" Lev Tolstoi Part 1 The novel opens with a scene introducing Prince Stepan Arkadyevitch Oblonsky, "Stiva", a Moscow aristocrat and civil servant who has been unfaithful to his wife Darya Alexandrovna, nicknamed "Dolly". Dolly has discovered his affair - with the family's governess - and the house and family are in turmoil. Stiva's affair and his reaction to his wife's distress shows an amorous personality that he cannot seem to suppress. In the midst of the turmoil, Stiva reminds the household that his married sister, Anna Arkadyevna Karenina is coming to visit from Saint Petersburg. Meanwhile, Stiva's childhood friend Konstantin Dmitrievich Levin ("Kostya") arrives in Moscow with the aim of proposing to Dolly's youngest sister Princess Ekaterina Alexandrovna Shcherbatskaya, "Kitty". Levin is a passionate, restless but shy aristocratic landowner who, unlike his Moscow friends, chooses to live in the country on hi...
Lev Tolstoi "Anna Karenina" Kunst oli Anna mehele võõras. Aleksei Aleksandrovitsi huvitas ainult poliitiline, filosoofiline, usuteaduslik kirjandus, kunst oli tema loomusele väga võõras. Hakates liigitama kunsti, on ka filosoofia, usuteadus ja poliitika kunstivormid. Mitte ametlikult, kuid teoreetiliselt. Näiteks filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. Selleks et olla filosoof, peab oskama sõnu ritta seada, kuid see nõuab annet. Riietumises on kunsti. Selleks et hästi riietuda, pead sa valdama riietumiskunsti ning jälgima moodi. Teadagi oli Aleksei Aleksandrovits stiilne mees. Aleksei Aleksandrovits nimetas ennast ka vabamõtlejaks. Vabamõtlejaks nimetatakse inimest, kes mõtleb sõltumatult. Aleksei Aleksandrovitsi mõtlemine sõltus aga paljustki. Kunsti mitte sallija, teiste arvamuse...
Anna Karenina II Kokkuvõte 2010 5. osa Levini ja Kitty pulmapäev on kindlaks määratud. Levin täidab kõiki ülesandeid, mida temalt oodatakse, ta on peaaegu et hull õnnest. Stiiva meenutab Levinile, et ta peab enne pulmi pihile minema. Levin kohtub preestriga ja tunnistab, et ta kahtleb kõiges, kaasa arvatud Jumala olemasolus. Preester hoiatab, et tema järglased on ohus, kui ta ei tea Jumalast midagi. Hiljem naudib Levin poissmeeste pidu oma venna Sergei ja Sergei ülikooli sõbra Katavasoviga. Poissmehed küsivad Levinilt, kas ta on valmis oma vabadusest loobuma. Ta vastab, et jah, kuid selle küsimuse peale tunneb Levin ebakindlust. Ta läheb Kitty juurde talt küsima, kas Kitty üldse armastab teda ja kas ta ikka tahab temaga abielluda. Ta lihtsalt ei suuda mõista, miks Kitty-sugune naine peaks teda armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hil...
ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole ...
Anna Karenina keskkond Moskva Teose tegevus algabki just nimelt Moskvas perekond Oblonskite peretüliga, mis on tingitud Moskva kergemeelse õhkkonna ja sellega kaasnenud abielurikkumisega. Üleüldse on kõik momendid raamatus, mis leiavad aset Moskvas, täis kergemeelsust, pigem pingevabat olustikku, armastust, dramaatilisust ning kirge. Tundub nagu muutuks iga tegelase mõttemaailm ja karakter lihtsalt Moskvas viibimisega. Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Sts...
L. Tolstoi "Anna Karenina" Süzee lühikokkuvõte. Oblonskite perekond Moskvas on segi pööratud klassikalise truudusetusejuhtumi poolt. Dolly Oblonskaja avastas, et tema mees Stepan e. Stiiva pettis teda laste endise guvernandiga ning ähvardab Stepani lahutusega. Stepanis on natuke kahetsust, enam aga mõistmatust ja hämmastust. Stepani õde Anna Karenina saabub Moskvasse Peterburist oma mehe, valitsusametniku Karenini juurest ning tal õnnestub tülitsevad perekonnapead taas lepitada. Samal ajal on Dolly nooremal õel Kittyl kaks potentsiaalset peigmeest: Konstantin Levin ja Aleksei Vronski. Kitty ütleb Levinile ära, valides Vronski viimane aga armub Anna Kareninasse Kitty asemel. Löödud Kitty jääb haigeks. Levin, masenduses, kuna Kitty ta tagasi lükkas, tõmbub tagasi oma maavaldusesse maal. Anna naaseb Peterburgi, meenutades oma sõgedat armumist Vronskisse, kuid koju jõudes teadvustab ta endale, et on viimasest lõpuni sisse võetud. Vronski ...
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde. Kaunis noor naine, väga tundlik, julge, kaastundlik, hooliv. · Stiiva Anna vend ja Dolly mees, lõbujanuline, . ...
Tegelased: Anna Arkadjevna Karenina, Stepan Arkadits Oblonski ja tema naine Darja Aleksandrovna (Dolly), Konstantin Dimitrits Levin, Kitty Stserbatski, Aleksei Kirillovits Vronski, Aleksei Aleksandrovits Karenin jt. 1. Tegevus toimub 19. sajandil Venemaal (Moskvas, Peterburis, Prokovskojes). 2. Anna kaunis, tundlik, siiras ja aus naine. Stepan Arkadits lõbujanuline ja jõukust armastav mees. Dolly heasüdamilik ja abivalmis Levin head südamega, intelligentne, aus, tagasihoidlik Kitty julge, hooliv ja kaunis tütarlaps. Vronski härrasmehelik, kirglik ja hooliv sõjaväeohvitser. Aleksei Alexandrovits tark ja edukas 3. Tegevustik algab, kui Stepan Arkadits Oblonski naine Dolly saab teada, et mees on teda guvernandiga pettnud. 4. I jagu Oblonskite majas on suur segadus. Dolly ei tule oma toast välja. Stepan Arkadits magab kabinetis, lapsed uitavad majas omapäi ringi. Pereisa üri...
,,Anna Karenina" Vronski Võib väita, et Vronski kiindumus Annasse oli tõeline ja aus, sest Annat esimest korda nähes nägi ta tema õrna ja hella näoilmet. Rongilt lahkudes kuulis Anna, et raudteevaht oli rongi alla jäänud ning soovis tema perekonna jaoks midagi teha. Selle peale läks Vronski ja andis raudteevahi lesele 200 rubla (lk 68). Peale balli sõitis Anna kohe Peterburgi tagasi ning Vronski järgnes talle. Vronski nautis skandaali, mis ta Annaga koos olles sai (lk 130). Samuti võib öelda, et Vronski ei armastanud Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Mida kättesaamatum Anna Vronskile oli, seda rohkem veendus Vronski oma armastuses Anna vastu (lk 315). Vronski oli enda ja Anna suhtega seni rahul kuni kuulis, et Anna on rase. Vronski on enesekindel, aus ja heasüdamlik krahv, kes tahtis hoida endast kujunenud arvamusi. Vronski kohtub Annaga rongis kui ta läheb enda emale vas...
Oblonski perekond Moskvas on rebitud petmise pärast. Dolly sai teada oma mehe, Stiiva, afäärist nende laste endise koduõpetajannaga, ning ähvardab teda maha jätta. Stiiva kahetseb oma tegu kuid peamiselt on hämmastunud ning ei pööra oma teo tegelikkusele suurt tähelepanu, mis ärritab Dollyt veel rohkem. Anna Karenina, Stiva õde, kes tuli Peterburist ning on ühe tähtsa ministri naine, tuli Oblonskite majja rahuvalvajaks. Lõpuks tänu Annale Dolly andestab Stiivale ning nad jäävad kokku. Samal ajal, Dolly noorem õde, Kitty, külastab kaks meest: Konstantin Levin, imelik maaomanik, ning Aleksei Vronsky, ilus sõjaväe ohvitser. Kitty annab Levinile korvi, sest usub, et Vronsky palub ta kätt, kuid mitte kaua, kui Vronsky kohtab Anna Kareninat armub ta temasse. Kurb Kitty jääb haigeks sellest. Levin, depressioonis pärast korvi saamist, läheb tagasi maale ja matab end töösse. Anna läheb tagasi Peterburgi, mõeldes oma mõjuvõimust Vronsky üle, kui...
Anna Karenina - Lev Tolstoi Anna Karenina Arkadjevna=A AA naine, hiljem Vronski. Poeg sergei ja tütar Ana/Any/Hanna Levin= Le- maamees, ohvitser Vronski- krahv, rikkur, hiljem võlgades, Anna mees, tegelt pidi Kittyga abielluma Kitty/ Katerina= Ky -Dolly õde, Levini naine Natalja- Kitty õde, elab mujal Dolly/ Darja Aleksandrovna- K õde, Stepani naine Vürst/vürstinna- Dolly ja Kitty vanemad Stepan Arkadjits Oblonski- Anna vend, Dolly mees Aleksei Aleksandrovits =AA- Anna mees, kuulus prominent Lvov- Kitty õe Natalja abikaasa, aadlik Nikolai-Levini vend, sureb ära, tibi Marja Nikolajevna Agafja Mihhailovna- Levini majapidajanna, ragistavad Ky-ga Betsy-Vronski nõbu ja usaldusisik Sergei Ivanovits- kirjanik, oli Varenka kavaler, Levini vend I OSA Levin tuleb linna, et Kitty kätt paluda; uisuväljak; küllakutse krahvinna poolt. Külas üritab tädi Levinit lolliks teha, alandada, vürst on Levini poolt- näeb tem...
Lev Tolstoi Anna Karenina I osa Katre Pohlak 11.Klass Rakke Gümnaasium Anna Teda on kujutatud kui lihtsat, ilusat, kirglikku ja haritud naist Tema süüks võib pidada abielu ning pere hülgamist Poeg Serjoza mängib ta elus väga suurt rolli Ta elab põhimõtte järgi, et armastus on kõigest tugevam Vronsk Raamatu alguses kurameeris Kittyga Ta on tark, rikas, enesekindel ja võistlusjanuline Raamatu alguses polnud väga usaldusväärne, muutus teose käigus On valmis loobuma oma ühiskondlikust positsioonist armastuse nimel Annaga Kitty Ilus 18.aastane tütarlaps Vanemad tundsid muret ta mehelepaneku pärast Lükkas tagasi Levini abieluettepaneku Päras Vronski armumist Annasse jääb väga haigeks Taastub Saksamaal sanatooriumis ...
“Anna Karenina” Lev Tolstoi Tegevus toimub 19. Sajandil. Raamatu sündmuse algul jääb Anna vend Stepan vahele, oma naise petmisega. Dolly ehk Stepani naine nõuab lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe, et ta Dollyga räägiks ja andeks annaks. Kui Anna Moskvasse jõudis, siis nägi ta esimest korda Vronskit. Ta nägi Vronskiga enesetappu rongijaamas. Anna suutis Dolly ja Stepani ära lepitada. Dollyl on ka õde Kitty, kes flirtis kahe mehega: Levin ja Vronskiga. Levin oli hea südamega ning intelligentne mees, Vronski oli aga jõukas ning sõjaväelane. Levin tegi Kittyle abieluettepaneku, kuid Kitty keeldub. Ta oli kindel, et Vrosnki tahab temaga ise abielluda. Levin üllatus negatiivselt ja kolis maamõisa elama. Anna ja Kitty saavad parimateks sõpradeks ning hiljem armub Vronski Annasse ja Kitty solvub ja jääb seetõttu haigeks. Ühel Peterburi peol olid Anna ja Vrons...
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on ...
Mina kui Vronski Minu nimi on Aleksei Kirillovits Vronski. Mu välimus pole midagi erilist olen keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, tumedate juustega. Olen lihtne inimene. Raamatus tuvute põhimõtteliselt kahe minuga enne Annaga tutvumist ja pärast Annaga tutvumist. Ma räägin teile mõlemast endast. Nooremana polnud ma iialgi elanud perekondlikku elu ema elast selskonna elu ja isa ma lihtsalt ei mäleta. Oma igasuguse kasvatuse olen saanud paazikorpuses, mille lõpetasin hiilgava ohvitserina ja pärast mida sattusin Peterburi rikaste sõjaväenlase eluringis. Minu armusuhted olid alati väljaspool seltskonda. Te olete ehk kuulnud Anna õest Kittyst. Tema oli see neiu, kellega sain Moskvas esimest korda tunda läheneva sõpruse võlu, mille kohta võin nüüd öelda, et ta oli minu jaoks lihtsalt mööduv meeldimine nagu noortel ikka. Kitty oli minusse armunud tänu sellele, et pöörasin talle liiga palki tähe...
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta end töösse. Ta loeb liberaalset ajalehte ja on liberaalsete vaadetega, mille järgi abielu ja usk on odavad institutsioonid. Kui lesknaine Stiivalt abi paluma tuleb, ta aitab, kuid mitte sellepärast, et ta tegelikult naisest hoolib, vaid ta tahab, et naine temast hästi mõtleks. 5. peatükk Stii...
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele. Seepeale nõuab Dolly, tema naine lahutust, kuid Stepan kutsub oma õe Dollyga rääkima, et see andeks annaks. Kui Anna M...
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegevuse koht ja aeg: 19. sajand, Venemaa. Peategelaste iseloomustused: Anna teose alguses küllaltki stoiline, rahulik. Ta on paljude ihaldusobjekt ja seltskonnas positiivne kuju, kellel tundub otsekui kõik olemas olevat: hea postisoon, abikaasa, laps, kena kodu. Loo arenedes ja Vronskiga kohtudes muutub närvilisemaks, ebakindlamaks. Ta ei saa enam, aru, mida täpselt soovib ja on otsustusvõimetu. Mis teost läbib ja kindlalt välja tuleb, on aga tema armastus enda poja vastu, mis on tõenäoliselt üks väheseid muutumatuna püsinud asju. Samuti võib pidada teda siiraks, üpriski emotsionaalseks naiseks, kes esindas seda, mis aristokraatias oli head, maitsekust ja teataval määral glamuursust. Vronski dzentelmenlik ja julge, ettevõtlik noor ohvitser. Ta pärines heast perekonnast ja tal oli väga võimukas ema, kes alatasa tema tegemistesse sekkus. Vronski oli harju...
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib...
Mariliis Tisler 11.B ,,Anna Karenina" Lev Tolstoi 1. Iseloomusta Annat, Alekseid, Vronskit, Levinit, Kittyt. Tee seda järgmiselt: vali 5 konkreetset iseloomjoont, mis peaks olemas olema keskmise inimese jaoks. Arutle, kuidas ja mil viisil need iseloomujooned esinevad eelloetletud tegelastel. Iga inimene peaks olema: armastav, hooliv, aus, südamlik ja abivalmis. Anna puhul olid need kõik iseloomujooned olemas. Ta oli nii lihtne oma imearmsate heledate juustega ja siniste silmadega. Ta armastas oma meest, aga kui kohtus Vronskiga siis tunded kadusid ja jättis oma mehe maha. Hooliv, ta siiski hoolis oma pojast kuigi ta loobus hiljem temast, aga ta ei suutnud leppida sellega. Anna oli igati aus inimene, ta ütles seda mida mõtles ja ei valetanud.Ta ütles oma mehele kohe otse, ...
Juhus määrab ideaalid? Igal inimesel on omad ideaalid, teadvustab ta seda endale või mitte. Sageli aga piisab vaid ühest juhusest ning perfektsus omandab teise kuju. Ideaalide tagaajamine võib viia ühiskonnaga vastuollu, eriti, kui kasutada alatuid võtteid. Kuid igal otsusel on ka oma tagapõhi ja kui seda ei teata, siis ei tohiks ka arvustada. Noor naine plaanib minna kõrgkooli, õppida arstiks. Tema hinnete ja teadmistega on see unistus üsna tõenäoline täide minema. Ühel hetkel avastab ta end kõrvuni armununa ja lapseootel. Kuna raha ka napib, muutuvad neiu eesmärgid koheselt. Tuttavad muidugi laidavad teda rumalate otsuste eest, kuid just üks juhuslik silmapilk oli tema elu muutuste põhjustajaks. Tegelikult ei saa öelda, et oleks tehtud vale valik. Kui küsida inimeselt: kas armastus või karjäär/heakspanu, vastaks enamik, et armastus. Kui paljud inimesed reaalsuses ka nii käituvad? Inimeste, ka võõ...
Madis Reisi „Anna Karenina “ Lev Tolstoi Vronski Te ju teate, ma sõidan selleks, et olla seal, kus olete teie,“ ütles ta, „ ma ei saa teisiti.“( Vronski sõnad Annale rongis.) See lõik näitab minu arvates, et Vronski ei armasta Annat, vaid neid erutavaid elamusi, mida Anna temas tekitas. Sest hiljem oli Vronskil juba järgmine armuke. Kes tõi talle järgmised erutavad elamused, mida ta polnud Annaga tükk aega saanud. Vronski on keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, heasüdamlik – ilusa, haruldaselt rahuliku ja kindla näoilmega tumedajuukseline mees. Ta näos ja kogu ta kehakujus ning ta uhiuues mundris on kõik lihtne ja ühtlasi peen. Vronski pole iialgi tunda saanud perekonnaelu. Tema ema oli olnud nooruses hiilgav seltskonnadaam. Mida vähem ta oma ema südames armastas, seda rohkem ta teda väliselt austas ja kuulas. Oma isa Vronski peaaegu ei mäletanud. Vronski ei armastanud perekonnaelu: ta nägi perekonnas,...
1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT *Raamatu alguses on Darja Aleksandrovna Oblonskaja (Dolly) saanud teada oma mehe, Stepan Arkadjits Oblonski (Stiiva) armusuhtest endise guvernandiga. Nende majja on oodata Stiiva õe Anna saabumist. Samuti on saabumas Stiiva lapsepõlvesõber Levin, kes on juba pikemat aega armunud Dolly nooremasse õesse, Kittysse. *Stiiva sõnad annavad talle palju enesekindlust (räägib sellest, et ta naine tunneb inimesi ja teab, et tema ja Kitty on kokku loodud), kuid Kitty ei võta tema ab...
Anna Karenina Talvi Kaja 1. L. Tolstoi romaan ,,Anna Karenina" räägib põhiliselt ühe naise, Anna, elust kaasates paljusid teisi teemasid, mida filmis ja etenduses toodi minimaalselt välja. Anna on noor abielus naine, tal on poeg. Tema abikaasa on rikas ja tuntud kõrgklassi mees. Anna ilus elu leiab pöördepunkti kui ta armub noorde Vronskisse ja laseb end tunnetel kanda. Anna jääb oma uuest armastatust rasedaks ja sünnitab lapse oma mehe, Aleksei Karenini nimele kuna mees ei anna talle lahutust nii, et nende ühine poeg jääks Anna hooldada. Anna on põlatud oma endiste kõrgklassi sõbrannade ja tuttavate poolt. Kõik, mis talle jääb on Vronski armastus, milles ta lõpuks ka kahtlema hakkab. Oma raske olukorra ja ühiskonna halvakspanu tõttu Anna murdub ja hüppab rongi alla. 2. Anna Karenina on südamlik ja korralik naine, kes arm...
LEV TOLSTOI 1828 1910 Tolstoi sündis 28. augustil 1828. aastal Jasnaja Poljana pärusmõisas krahvi pojana. Tema isa oli Nikolai Tolstoi ja ema Maria Volkonskaja. Lisaks Tolstoile oli peres veel neli last vennad Nikolai, Sergei, Dimitri ja õde Maria. Vaatamata sellele, et Tolstoi jäi üheksa aastaselt orvuks, oli ta lapsepõlv siiski õnnelik. Lapsena oli Tolstoi isepäine, õigusepüüdlik ja aus. 1844. aastal astus Tolstoi Kaasani Ülikooli, alguses idamaa keelte, pärast õigusteaduskonda. 1847. aastal palus ta end ülikoolist välja arvata. Saades Jasnaja Poljana ja veel mitme küla valdajaks, pidas Tolstoi oma kohuseks täie jõuga talupoegade elujärge parandada. Ideaalset mõisnikku Tolstoist siiski ei saanud. 1851. aastal hakkas ta kirjutama ,,Minu päeviku lugu". See kavatsus sai osaliselt teoks lõpetamata töös ,,Eilse päeva lugu", mida peetakse Tolstoi loomingi aluseks. 1851. aasta aprillis sõitis Tolstoi koos oma vennaga Kaukaasiasse ja võ...
Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasium Lev Nikolajevits Tolstoi Referaat Koostaja: Elle Kukk Klass: 11. b õhtune Juhendaja: Merike Olo Kuressaare 2009 2 Sisukord SISSEJUHATUS................................................................................................................................... 4 ELULUGU.................................................................................................................................................. 5 LOOMING.................................................................................................................................................. 9 3 ...
Belletristika ehk ilukirjandus Eepika e. Proosa · Muinasjutt- "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi" · Muistend- Fr. R. Faehlman "Emajõe sünd" · Naljand- A. Ilves "Ema on kajaka juures" · Anekdoot- Juku anekdoodid · Vanasõna- "Kus suitsu, seal tuld" · Mõistatus- "Kurat katusel, kuldkingad jalas"- Korsten · Kõnekäänd- "Nael kummi" · Romaan -E.Vilde "Mäeküla piimamees" · Diloogia- L.Tolstoi "Anna Karenina" · Triloogia- Alexandre Dumas "Kolm musketäri" · Tetraloogia- J. R. Tolkien "Sõrmuste isand" · Pentaloogia- A. H Tammsaare "Tõde ja õigus" · Romaanisari- H.de Balzac "Inimlik komöödia" · Jutustus- Silvia Rannamaa "Kadri" · Lühi romaan- Enn Vetemaa "Monument" · Novell- Suits "Peipsi peal" · Novellett- Anton Tsehhov "Rõõm" · Miniatuur- Tammsaare "Poiss ja liblik" · Följeton- neid on palju · Valm- Krõlov "Rebane ja viinamarjad" · Marginaal- F. Tuglas Lüürika e. Luule · Riimiline luuletus -Gustav Suits "Helin" · Sonett-...
1.Mis on realism ? 2. Milliste tunnuste järgi tunneb ära realistliku kirjandusteose ? Realism on kirjandusvoog. Tekkis 1830.(-1870.)Prantsusmaal (ka Inglismaal ja Venemaal). Ning 19. Saj lõpp ja 20.saj algul levis mujal maailmas. Realism kujutab tegevust võimalikult elutruult ja võimalikult tõepäraselt. Käsitletakse ühiskonnaprobleeme nagu vaesus, ebavõrdsus, prostitutsioon, töötus, alkoholism, kuritegevus (kapitaliühiskonna probleemid). Välditakse tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Inimesi tegutsema panevad põhjused on sotsiaalsed. Eestis esimene realistlik romaan E. Vilde ,,Külmale maale" 1896 ja ajalooline triloogia ,,Mahtra sõda." 3. Mille poolest realistlik kirjandusteis erineb romantilisest? Realism Romantism Taotleb tõepära, toetub faktidele Hindab müstikat, salapära, fantaasiat Sündmustik areneb rahulikult, toimuvat Teoses ju...
A: 1. Dostojevski elu- Fjodor Dostojevski sündis 11. Nov 1821 a. Moskvas arsti perekonnas. Isa pärines põlidaadlikust ja ema oli pärit kaupmeeskonnast(isa poolt) ja haritlastest(ema poolt). Isa oli karm, sünge ja ihne.Kokkuhoiu pärast õpetas isa lapsi ise ja iga eksimuse korral karistas karmilt. Ema seevastu oli väga hoolitsev ja hell. Pärast kodukoolitust saadeti Fjodor koos venna Mihhailiga pansioni, sealt sai Fjodor lugemiskire. Kui ema suri saadeti vennad isa käsul sõjaväe inseneride kooli. Fjodor lõpetas selle kuid läks kohe erru, kuna tahtis tegeleda kirjutamisega. Fjodor käis Tln-as külas oma vennal, kes teenis Tlna inseneriväeosas. Linna keskaegne struktuur avaldas talle sügavat muljet. Dostojevski määrati alguses Peeter-Pauli kindlusse vangi ja talle määrati surmaotsus, kui ta pääses sellest ja oli Siberis Omski vanglas 4 aastat, seal tuli taluda rasket sunnitööd. Ahelate...
Realim 23.04.2013 Romantism on laiem terminin. Mis sarnaneb postmodernism, mis valdab teisi ühiskonna valkondi. Realismi kohta ei saa öedlda, et on kõike hõlmav vaimuelu. Romantiline luule taotles lühikesed luuletused lüürika tänapäeval see on hilisem nähtus, 19.saj lõpus. Romantikute põhilised taotlused on pikematele teostele. Eeskujuks 17.saj prohvetlik luuletaja John Mitlon Kaotatud ja leitud paradiis plankvärsis mitukümend tuhat värsirida pikk. Suur kuusik: Wiliam Blake (eluajal ei olnud, leiti alles 19.saj lõpus müstik ,,Sütuse laulud" ja ,,kogemuse laulud" laste või usulise luule vaated suurem osa teostest prohvetlikud raamatud, paljundas, tei juurde ilustratsioonid lõi oma mütoloogia, raske kirjeldada). Wordsworth ja Coleridge andsid koos välja idagi rohkem WW kirjutatud võttis kõnealla lihtsate inimeste tavalised luu...
Kirjanduse jaotus Proosa ehk eepika Luule ehk Näitekirjandus ehk Lüroeepika lüürika draamatika Mõistatused, kõnekäänud, Tavaline luuletus: Komöödia E.Vilde Eepos F.R. vanasõnad, aforismid, J. Liiv ,,Rändaja" ,,Pisuhänd" Kreutzwald popfolkloor, anekdoodid ,,Kalevipoeg" Valm J. Tamm ,,Siga tamme Haiku L.Tungal, Tragöödia W. Värssromaan A. all J.Kaplinski ei Shakespeare ,,Romeo ja Puskin ,,Jevgeni pealkirjastata Julia" Onegin" A. Kitzberg ,,Libahunt" Miniatuur A. H. Tammsaare Sonett M.Under Draama E.Vilde Poeem J.Smuul ...
Laupäev, 17.04 KONSULTATSIOON INIMENE SISEHEITLUSES HEA ja KURJA VAHEL SISSEJUHATUS Elu mõtte otsimine on arvatavasti üks kandvatest liinidest, mis ühendab inimkonda põlvest põlve. Nõrgemad ja mõjutatavamad isiksused lasevad end esimestest viltuvedamistest hõlpsasti heidutada, tugevamad aga leiavad endas jõudu raskustega silmitsi seista ja kiusatustest jagu saada. Inimesed kui arenenud mõistusega olendid, kes nimetavad ennast uhkusega looduse krooniks, peaks oskama ja suutma seada elu nii, et olla ise rahul ning suhtuda kaaskodanikessegi tolerantsi ja respektiga. Samas pole sugugi lihtne alati ilmeksimatult õiget rada leida. VÄIDE: Sageli kulub aastaid, et jõuda endas selgusele ning leida seesmine tasakaal. PROBLEEM: Missugused vastuolud kimbutavad endas kahtlejat rahulolu pakkuva olemisviisi otsingutel? VÄIDE ILUKIRJANDUSE PÕHJAL: Tihti hoiatab ilukirjandus lugejaid valede valikute eest ning jagab näpunäiteid, kuidas vigadest õpp...
Romantism 18.saj lõpp 19. saj I kolmandik Realism 1830-1870 Eelkäiaks sentimentalism Esiplaanil on autori isiklikud subjektiivsed Elulised sündmused muljed ja ideaalid, mitte tegelik elu Vastuolu unistuste ja tegelikkuse vahel Tegelikkuse tõepärane kujutamine Tundmuste, jõuliste elamuste ja fantaasia Kirjandusliku väljamõeldise vältimine eriline rõhutamine Erandlikud ja uhked kangelased Tüüpilised karakterid ja situatsioonid Looduse ülistus, eksootilise ja ürgse looduse Oma ajastu kujutamine eelistamine tegevuse taustana Rahvuslikkus Peamiselt negatiivsete nähtuste kujutamine ja ühiskonna elu varjukülgede avalikkuse ette toomine. Loomingu vabadus Detailsed kirjeldused Tundeline stiil Vastandite ühendamine Luule ...
EKSAMIKS RAAMATU NÄITED!!!!! 1. Honore de Balzac ,,Isa Goriot" lapsed armastavad isa vaid raha pärast. 2. Francois Mauriac ,, Armastuse kõrb" inimeste suutmatus üksteisega suhelda ja reaalsuse eest põgenemine 3. Hermann Hesse ,, Stepihunt" inimene koosneb tuhandetest osadest, mis kokku moosutavad terviku 4. Hermann Hesse ,, Klaaspärlimäng" inimese suurimaks kohustuseks on oma teadmiste jagamine ja vaimult peame me olema mateeriast kõrgemal. 5. E.L. Doctorow ,, Ragtime" maised nõrkused, armukadedus ja kinnisideed, mis viivad meid hukutusse. 6. Jaan Kross ,, Keisri hull" inimesed ei suuda tõde kuulata ja tsaar pigem paneb oma usaldusisiku luku taha. Armukadedus naiste tõttu 7. Anton Hansen Tammsaare ,, Tõde ja õigus" naabrite suhe. Tõde ei aita alati õigust säilitada, meie ostustest oleenb meie õnn ja saatus. 8. Lev Tolstoi ,...
LEV TO LSTO I M BER 1910 BE R 18 28 20 . NOVE 9. SEPTEM C. KARUS 2018 KRAHV LEV NIKOLAJEVITS TOLSTOI · OLI VENE KIRJANIK · JÄI ÜHEKSA AASTASELT ORVUKS, ÕPPIS JUURAT JA IDAKEELI · OLI OHVITSERINA KAUKAASIAS, VÕTTIS OSA KRIMMI SÕJAST · AVAS JASNAJA POLJANAS KOOLI TALULASTELE · 13 LAST, KELLEST VIIS SURI JUBA LAPSEPÕLVES (LISAKS ÜKS ABIELUVÄLINE POEG) LOOMING · KAJASTAB PEAMISELT VENE ELU, MIDA TA ISE NÄGI JA KOGES · TOLSTOILUS ON FILOSOOFIAS LEV TOLSTOI USULISEETILINE ÕPETUS · PÄRAST ROMAANI ,,ÜLESTÕUSMINE" ILMUMIST PANDI TOLSTOI KIRIKUVANDE ALLA · TEOSTE PEAKANGELASEKS OLI TÕDE · LOOMING ON ENESETUNNETUSE JA ENESEKASVATUSE KÕRGEIM KOOL · HILISEM LOOMING MÕISTIS HUKKA ÜLDISE ELUKORRALDUSE USKUS SÜGAVALT, ET INIMENE ON SUUTELINE TÄIELIKULT MUUTMA NII ISEENNAST KUI KA MAAILMA TUNTUMAD TEOSED · ,,SÕDA JA RAHU" · ,,ANNA KARENINA" · ,,KAUKAASIA VANG" - KOKKU ILMUS EESTI KEELES UMBES 25...
Elekter ei anna armastust Mis on armastus? Armastus on suur kiindumus, inimese üllaim tundmus- nii ütleb selle kohta sõnaraamat. Mis on ta aga tegelikult? Miks paneb ta inimesed seda avaldades käituma niivõrd pööraselt, et ei tehta enam vahet maal ega ilmal? Armastus ongi suur kiindumus ning inimese üllaim tundmus, kuid teda ei ole võimalik kontrollida. Ei ole inimese võimuses seda tunned summutada ega äratada tahtlikult. Just kontrollimatuse, juhtimatuse tunne tekitab niivõrd palju paksu verd, armukadedust ning meeltesegadust, et rikub peaaegu kogu ilu ära. Armastus on müsteerium. Üksi inimene ei suuda seda ealeski defineerida ega iseloomustada täie tõena ehk tõelise olemusena. Inimmõistusel on piirid. Teadlased räägivad, et armastus ja sellega kaasas käivad negatiivsed ning muidugi ka positiivsed tundepuhangud on tingitud erinevate kemikaalide, mida inimorganism tootma hakkab teatud ...
Kadrina Keskkool Vene Kirjanduse mapp Tõnn Sikk 11b 2003 Sisukord SISUKORD DOSTOJEVSKI Dostojevski elu kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum ,,KURITÖÖ JA KARISTUS" Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust LÕIGUD + MUUD ISEKIRJUTATUD MÕTTED Peterburi mitte ainult tegevuspaik, vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Luzini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule TSEHHOV NO...
Lev Tolstoi. Krahv Lev Nikolajevits Tolstoi (eesti keeles on kasutatud ka nimekuju Leo Tolstoi; vene ; 9. september (vana kalendri järgi 28. august) 1828 20. november (7. november) 1910) oli vene kirjanik. Elukäik: Lev Tolstoi sündis Tula lähedal Jasnaja Poljanas vanast aadlisuguvõsast pärit mõisniku pojana. Tema ema suri 1830. ja isa 1837. aastal. Tolstoi koos vendade-õdedega kasvas üles sugulaste juures. Aastatel 18441847 õppis Kaasani ülikoolis orientalistikat ja juurat, kuid jättis ülikooli pooleli ning naasis kodukohta. Aastatel 18511856 teenis ta ohvitserina Kaukaasias. Aastatel 18541855 võttis osa Krimmi sõjast. Aastal 1859 avas Lev Tolstoi Jasnaja Poljanas kooli talulastele. Aastal 1862 abiellus ta nimeka Moskva arsti 18-aastase tütre Sofia Behrsiga. Neil oli 13 last, kellest viis suri juba lapsepõlves. 1901. aastal Tolstoi haigestus tõsiselt ning pidi palju aastaid veetma Krimmis. Lev Tolstoi suri 20. novembril 1910. aas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
