USA Ameerika Ühendriikide kultuur ja tavad Iseloom Ameeriklased on nagu lapsed Ülevoolavalt sõbralikud Põhiline suhtlusvorm on pealiskaudne tutvus Enesekesksed Arvavad, et kõik inimesed oskavad inglise keelt Huumorimeel Ameeriklasele meeldib räme, jõhkravõitu huumor, sõbralik nöökimine ja samas laadis vastamine Anekdoodid on tavaliselt stereotüüpidega Sõidukid Keskmises Ameerika peres on 1,8 autot Avalikku transporti kasutab umbes 6% Ameerika autodest tuntumad on Chevrolet, Dodge, Lincoln Perekond Mitte keegi Ameerikas ei osa öelda, mis on perekondlikud väärtused Abielu pigem monogaamne seeria Palju homoabielusid Lapsi koheldakse aupaklikkusega Pühad Pühi on ääretult palju Tähtsaimad on Iseseisvuspäev, ...
Ameeriklased Ameeriklaste Pühad Ameeriklased peavad igal aastal 4. juuli iseseisvuspäeva.Nad lasevad palju ilutulestikku õhku ja korraldavad piduliku õhtusöömangu. Nadhoiavad vanadest traditsioonidest tugevalt kinni ja korraldavad pea iga püha ajal suure söömingu. päevad. 1. 4. Juuli (iseseisvuspäev) 2. 25. Detsember 3. 27.November (lihavõttepühad) Kombed Ameeriklased on inimesed kes on haritud (keskmisel ameeriklasel on keskharidus) ning nende kombed on küllaltki allakäinud. Statistika 16% ameeriklastest saavad riigilt toiduabi. 40% lapsi sünnib väljaspool abielu. Ameerikas leidub 39. aastasi kõige rohkem 28% inimestest on teaduskraad. 50% rahvastikust on abielus 1960.a olid uskmatud 2% inimestest nüüd 12% inimestest 22% inimestest suitsetab igapäevaselt 99% inimestest on suitsetamist proovinud.
Ameeriklased Triin Kangro Asukoht Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ameerika · Riik ,mille põhiosa paikneb Põhja-Ameerika mandri keskosas. · Koosneb 50 osariigist, millel vastavalt riigi föderalistlikule süsteemile on osaline autonoomia. · Ameerika Ühendriigid said alguse 13 Suurbritannia asumaa iseseisvusdeklaratsioonist, millega nad kuulutasid end vabadeks ja iseseisvateks riikideks. · 20. sajandi keskpaigas sai Ühendriikidest majandusliku, poliitilise, sõjalise ja kultuurilise mõju poolest kõige võimsam riik maailmas. Rahvastik · USA on rahvaarvu poolest kolmas riik maailmas. 17. oktoobril 2006 ületas rahvaarv 300 miljoni piiri. T...
Chinese americans Chinese Americans (traditional Chinese or simplified Chinese) are Americans of Chinese descent. Chinese people came to the United States from Singapore, Vietnam, Malaysia, Indonesia, Burma, the Philippines, and Taiwan.[6] The first Chinese immigrants arrived in 1820 according to U.S. government records. 325 men are known to have arrived before the 1848California Gold Rush[7] which drew the first significant number of laborers from China who mined for gold and performed menial labor.[8] [9][10] There were 25,000 immigrants by 1852, and 105,465 by 1880, most of whom lived on the West Coast. They formed over a tenth of California's population. Nearly all the early immigrants were young males with low educational levels from six districts in the Guangdong province.[11] ...
KarlRandel Areng 9.klass Simuna Kool USA USA sisepoliitiline elu . Usa poliitiline elu oli mõnevõrra sarnane Suurbritannia omaga, nimelt mõlemas toimis kahepartei süsteem.Kuid Ameerika Ühendriikides valitses vabariiklik kord, mitte monarhia. Seadusi võttis vastu Kongress ning riigipeaks oli neljaks aastaks valitav president. USA sisepoliitiline elu. Juhitavateks erakondadeks olid Vabariiklik ja Demokraatlik Partei. Maailmasõja ajal, mil majandus vajas riigipoolset juhtimist, oli presidendiks demokraat. Majanduslik liberalism seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Vaba Turu võidukäik . 1920. Aastail võidutseski USA's vabaturg. Vabaturu tingimustes saavutas USA vapustavaid tulemusi uue tehnika ja uute tootmisviiside kasutuselevõtmisel. Vaba Turur võidukäik . Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses: 1927. aastal ületas Charles Lindbergh lennukiga Atlandi ookeani, sõjajärgsel aastak...
Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolonel Paul W. Tibbets. 16.juuli 1945 toimus tuumapommi esimene katsetus Mehhikos, mis õnnestus ning kindlusega jätkati oma plaani. Otsustati valida 4 sihtmärki. Sihtmärk pidi vastama järgmistele kriteeriumitele: -Linn peab olema diameetrilt vähemalt 3 miili ehk 4.8 km lai -Peab olema suur tähtis linn -Lööklaine peaks tekitama enneolematut kahju Välja valiti järgmised linnad: Kokura, üks Jaapani suurimatest laskemoona tootjatest; Hiroshima, suur sadama ja tööstuskeskus, mis oli ühtlasi ka nö"sõja peakorter"; Niigata, sadam koos...
Vestern – kas ainult Ameerikale omane filmižanr? Kaisa Kamenik Vestern ei ole mitte ainult vanim filmižanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm.1 Žanri nimi juba mõneti reedab, et tegu on Lääne ehk USA ajalool põhineva käsitlusega ning ameeriklased pole selle ekspluateerimisel tagasi hoidnud - 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternide populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul.2 Seda ei saa neile ka ette heita, kuna vesterni kui žanri üheks määratluseks on just ajastu ning Ühendriikidele omane 19. sajandi teise poole rahvuskultuur, mis inimesi paelub. Oma esseega üritan põgusalt keskenduda vesterni arengule ning arutleda, kas vesterni tegemine on võimalik ka teises kontekstis kui Metsik Lääs. Film, mille põhjal proovin eelkõige eelmainitud teemal spekuleerida on L...
Sissejuhatus Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja NSVL vastasseisu, mis väljendus nii ideoloogiliste, majanduslike kui ka sõjaliste konfliktide näol. Väljendi külm sõda võttis kasutusele USA poliitik B. Baruh. Reaalset sõjalist tegevust kahe riigi vahel hoidis tagasi külma sõja põhirelv - aatompomm. Enamus konflikte toimusid mõnes kolmandas riigis, USA ja Nõukogude Liit vaid toetasid sealseid osapooli - nii rahaliselt, relvadega kui ka sõduritega. Põhiline tegevus toimus sõjatööstuses - valmistati ohtralt relvi ja sõjamasinaid. Kõige tormilisem areng toimus lennunduses - võeti ju kasutusele reaktiiv- ja raketimootor, mis võimaldas külvata senisest kordades suuremat hävingut. Külmale sõjale maharani on teaduse ja tehnoloogia ülikiire areng, mis oli tingitud suurest konkurentsist osapoolte vahel - Kui nemad suudavad, peame ka meie suutma, ainult et paremini! Külma sõja alguseks peetakse W. Churchilli kõnet USA-s 1946 aasta ...
Ameerika Ühendriikide sünd Põhja-Ameerika koloniseerimine Nii nagu Lõuna-Ameerikas, olid ka Põhja-Ameerika esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad konkistadoorid. Hispaanlastele järgnesid inglased, prantslased, hollandlased ning teised rahvad. Väljarändajate seas oli maata talupoegi, käsitöölisi, kaupmehi, lihtsalt seiklejad, kuid ka usulistel motiividel kodumaalt lahkunuid. Suurt rolli kolooniate rajamisel mängiski emigrantide usuline taust. 17. sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas kolooniaid paljudel riikidel, sellega kaasnes ka omavaheline konkurents ning võitluses jäid esialgu peale inglased ja prantslased. Edasine võitlus võimu pärast kolooniates viis prantslaste järkjärgulise väljatõrjumiseni. Lõplikult kaotasid prantslased oma asumaad Põhja-Ameerikas 1763. aastal Seitsmeaastase sõja tagajärjel. Kolooniad vs kuningavõim 18. sajandi teisel poolel teravnesid asumaade ja ...
TARTU KUTSEHARIDUSKESKUS Eesnimi Perenimi Ameerika kultuur Referaat õppeaines ,,Kultuuriloo alused" 2013 SISSEJUHATUS Kultuuril on väga lai mõiste, kuid kõige üldisemas mõttes on see inimtegevus, mis vastandub täielikult loodusele. Kultuur hõlmab mitmeid valdkondi: keel, teadmised, eetika ja moraal, oskused, traditsioonid, uskumised, kombed. Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule. Enamasti on kultuurid määratletavad keele kaudu. Inimese kui ühiskondliku olendi kultuurilised omadused antakse talle selle ühiskonna poolt, kus ta kasvab ja areneb. Inimühiskonnast isoleeritud inimolendil pole võimalik omandada kultuuri, ehkki veel 20. sajandil usuti selle võimalikkusse. Individuaalselt omandatakse kultuur teistelt ühiskonnaliikmetelt läbi kasvatuse ja õppimise, harjutamise, jäljendamise ja kordamise abil. Käesolev referaat annab ülevaate Ameerika ku...
RAHVUSLIKUD ERIPÄRAD TOIDUKULTUURIDES Lauakombed Söömine on osale meist palju tähtsam kui teistele. Sageli öeldakse: ● Ameeriklased söövad selleks, et elada ● Prantslased elavad selleks, et süüa - Paljud ameeriklased söövad lõunaks oma kontoris hamburgeri koos kokakoolaga - Inglased lepivad võileiva või pubieinega - Skandinaavlased veedavad asutuse sööklas täpselt 30 minutit - Pranslastele on lõunane söömine väga tähtis ja lõuna võib kesta mitu tundi; ka hispaanlased, portugallased ja kreeklased ei kipu lõunasöögiga kiirustama ● Inglismaal õpetatakse, et küünarnukke ei tohi lauale toetada ja kui oleme lõpetanud, siis tuleb istuda käed süles. ● Mehhiklasi ● Aasiamaad (Fidžil) ja mõnel muulgi maal on viisakas (isegi kohustuslik) pärast sööki röhitseda, et oma tänulikkust näidata. ● Kõige ametlikumalt kõikidest rahvustest käituvad lauas rootslased. ROOTSLASED: Kui oled laua...
Ameerika Ühendriikide sünd Enne eurooplaste tulekut elas Põhja-Ameerikas üle 400 erineva indiaani hõimu. Indiaanlased asustasid Ameerika arvatavalt 25000 aastat tagasi, saabudes sinna Aasiast. Nad kõnelesid erinevaid keeli ning samuti erinesid ka nende tegevusalad. Sageli olid hõimud üksteisega vaenusuhetes. Esimesteks eurooplasteks Põhja-Ameerikas olid hispaanlased. Nende kõrval võis kohata ka inglasi, prantslasi, hollandlasi ning teisigi rahvaid. Avastajatele ja kaupmeestele järgnesid väljarändajad kogu Euroopast. Enamik asunikke tuli Inglismaalt. Suurem osa väljarändajatest pärines usuliselt või poliitiliselt allasurutud kihtidest. 1607. aastal rajati esimene püsiv Inglise koloonia Jamestown Virginias. Inglise puritaanid asustasid Uus-Inglismaa- tänapäeva Ameerika Ühendriikide kõige kirdepoolsemad rannikuosariigid. Prantsuse hugenotid rajasid oma koloonia Carolina- idaranniku lõ...
Nimi: Organisatsioon: Tallinna Tehnikaülikool Amet: e-mail: 1. Milline on Teie varasem äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus? Varasemad äriläbirääkimiste alane õppimis- ja töökogemus puuduvad. 2. Kaasuste hindamine Läbirääkimisjuhtum I kultuuriülene: Ameerika – Jaapan Juhtum Kohtumine toimub 16:00. Jaapanlane saabub kohtumisele juba 15:45. Esimesena vahetatakse visiitkaarte. Seejärel istutakse ning peetakse kergemat vestlust ilma üle. Ameeriklane asub ruttu oma toodet esitlema ning küsib jaapanlaselt tema arvamust. Jaapanlane vastab igale küsimustele väga üldiselt. Järsku kiirustab ameeriklane otsuse tegemisega, tuues vabanduseks, et ta peab lennukile jõudma. Otsusele siiski ei jõuta. Mõni aeg hiljem lepitakse kokku uus kohtumine. Sellel kohtumisel on vastas aga hoopis teine jaapanlane. Ameeriklane hakkab uuesti oma toodet tutvustama ning ootab koheseid küsimusi ja otsuseid...
18. sajandi keskpaigas oli PõhjaAmeerika idarannikul 13 Inglise kolooniat. Põhjapoolsetes asumaades levisid farmid. Lõunapoolsetes asumaades rajati hiigelsuuri puuvilla ja tubakaistandusi, aga kuna tööjõudu ei jätkunud, hakati Aafrikast sisse vedama neegerorje. 1775. aastaks elas PõhjaAmeerika kolooniates umbes 2 miljonit valget ning pool miljonit mustanahalist. Inimeste varanduslik kihistumine oli kolooniates märksa väiksem kui Euroopas. Ameerika kolooniates kujunes kohe kodanlik ühiskond. Kuigi kolooniad kuulusid Inglismaa ülemvõimu alla, ei sekkunud valitsus esialgu kolooniate siseasjadesse. Kuningavõimu esindas kuberner, kellel oli vetoõigus. Igal koloonial oli seadusandlik esinduskogu ning omavalitsus. Kolonistide kasvav jõukus tekitas 18. sajandi teisel poolel Inglismaa valitsuses soovi nende maksukoormust tõsta, aga Inglismaa tollipoliitika takistas kolooniate majanduslikku edenemist ning see viis peagi ...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda on igaüks midagi kuulnud, kuid enamikul pole aimugi, milles sõda tegelikutl seisnes, miks see algas ja kes selle üldse võitis. Külm sõda kaasas endaga peaaegu kogu maailma, kuid peamiselt USA ja Nõukogude Liidu. Nõukogude Liidu eesmärgid Külmas sõjas olid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ning parandada oma majandust. Kuid teiselt poolt tahtsid Ameerika Ühendriigid peatada kommunismi levikut, mis näis potentsiaalselt mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. Ühine kahel suurriigil oli aga see, et nad soovisid vältida Kolmandat maailmasõda oma eesmärkide saavutamisel. Minu arvates ei võitnud keegi nn "sõda". Külm sõda oli minu arvates sõda kus kaks rahvast üritasid tõestada oma valitsuse paremust. Kuigi võiks öelda, et mitmed konfliktid Külma sõja perioodil võib liigitada ühe sõja alla. Korea sõda ja Vietnami sõda oli põhiliselt kommunism...
Vietnami sõda 1945 aasta algul kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud endise kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud kuulustasi vietnami kommunistid ees otsas Ho Chi Minhhiga välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi. Kuid juba septembri lõpul saatis prantusmaa sinna oma väed keda toetasid inglased, prantslased okupeerisid maa lõuna osa koos pealinn Saigoniga. 1946 a detsembris alustasid nad sõja tegevust Vietnami Demokraatliku Vabariigi vastu. Algul oli neil isegi edu, kuid pärast seda kui Hossimeeni valitsus läks partisani sõja taktikale, haarasid kommunistid initsatiivi. Oma positsioonide kindlustamisekd otsustasid prantslased nõustuda lõuna vietmin riigi loomiseks, seda riiki tunnustuasid ka , USA, Suur-Britannia ja ning mitu nende liitlast. Prantslased üritasid kuni 1954 a sundida P-Vietnami alistuda, kuid siis viisid vietnamlased läbi eduka võjalise operatsiooni, mille tulemusena piirati prantsuse väed ümber ja sun...
USA teke Arutlus Kaija Põder 10. Klass Esimesteks Ameerikasse sisserändajateks olid hispaanlased, peale keda hakkasid tulema ka inglased, prantslased, hollandlased ja teised rahvad. Rändajate hulgas olid erinevatest ühiskonnakihtidest ja erineva ametiga inimesi. Neile polnud uute oludega kohanemine kerge. Hakkasid tekkima kolooniad, algul said hästi läbi põliselanikud ja kolonistid, kuid hiljem tekkis üha rohkem omavahelisi arusaamatusi. Kolonistid õppisid indiaanlastelt palju, näiteks maisikasvatust ja tubakasuitsetamist. Erimeelsuste käigus hävitati indiaani kultuuri ja tõrjudes põliselanikke järjest kaugemale läände. Tekkis ka indiaanisõda, mis kestis poolteist sajandit. Kolooniatest tõrjuti välja ka prantslased, kuna nende seas oli palju neid, kes polnud harjunud töötamise ja neid koormas maksusüsteem. Lõplikult...
Külm sõda II maailmasõjale järgnenud aastatel olid Ameerika Ühendriigid globaalsetes küsimustes juhtpositsioonil. Olles suures sõjas võidukad, jäid Ühendriigid ise sõjast purustamata ning rahvas oli kindel oma missioonis nii kodu kui ka välismaal. USA liidrid tahtsid säilitada riigi demokraatliku struktuuri, mida nad olid kaitsnud tohutu hinnaga, ning jagada jõuka riigi hüvesid nii laialdaselt kui võimlik. Nende jaoks oli see „Ameerika sajand“. Külm sõda, mis kasvas välja kauaaegsetest lahkarvamustest Nõukogude Liidu(edaspidi NL) ja USA vahel, oli sõjajärgse perioodi tähtsamaid poliitilisi küsimusi. Peale sõda üritas Ameerika jagada teiste riikidega oma vabaduse, võrdsuse ja demokraatia põhimõtteid. NL oli aga oma tegevuskava, mis vastandus täielikult Ameerika demokratiseerimise plaanile. Külma sõja algusest andsid märku riigijuhtide avalikud esinemised. 1946 a kuulutas Stalin, et maailmamajn...
Hiroshima Teise maailmasõja ajal töötati saladuskatte all välja aatomipomme. Et Jaapanit alistuma sundida, heitsid ameeriklased aatomipommi 6. augustil 1945. aastal Jaapani linnale Hiroshima. Tuumapomm nimega ,,Little Boy" (ehk ,,Väike Poss"), oli 3,3 meetri pikkune ning kallus 4131 kilogrammi. Ameeriklastel oli missioon väga täpselt välja arvestatud, et tuumapomm toimiks, tehti palju tööd. Sel ajal vihati jaapanlasi, ning ameeriklastel oli hea meel, kui neid maakeral vähenes. Tohutu kuumus, lööklaine ja järgnenud tulekahjud hävitasid suurema osa linnast. 420 000 elanikust hukkus kohe vähemalt 70 000 inimest, hiljem on kiiritustõppe surnud üle 200 000 inimese. Inimesed, kes olid epitsentrile lähemal nende vigastused olid ka suuremad. Pärast katastroofi sadas taevast alla musta vihma, tuhk ja tolm olid vigma mustaks teinud. Inimesed, kes olid janus, püüdsid suuga vihmapiisku, ning jäid hiljem kiiritustõppe, kuna vihm oli radioaktiivne. ...
Pelgulinna Gümnaasium Sjuzana Solonenkova 12 K klass Vietnami sõda Referaat Tallinn, 2010 Vietnami sõda Vietnami sõda toimus 1959-1973. aastal. Vietnamis toimus sõjategevus, mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. Laiemalt tuntakse Vietnami sõjana sõjategevust, mis algas 1964. aastal, mil Ameerika Ühendriikide Kongress andis presidendile Lyndon Johnsonile loa viia väed Vietnami. Kaasates USA ja Vietnami vahel toimunud sündmustele eelnenud ja järgnenud sündmusi jaguneb Vietnami sõda kolme etappi: I etapp: Indo-Hiina sõda 1946-1954 II etapp: Vietnami sõda 1964-1973 III etapp : 1979 aastal peetud lühike, kuid verine piiritüli Hiina ning Vietnami vahel. 1945 aasta algul, kui jaapanlased olid vietnamist lahkunud ja endised kolonisaatorid prantslased polnud veel tagasi jõudnud, kuulutasid vietnami kommunistid, ees otsas Ho Chi Minhhiga, välja Vi...
Beriliini müür Kuuba kriis Vietnami sõda Praha kevad Saksa LV ja kogu 1956. aastal tõi laev Kuuba Osutus tõeliseks A. Novotny sunniti tagasi demokraatlik maailm rannale rühma läbikukkumiseks. 1954. astuma presideni kohalt ja keeldusid tunnustamast revolutsionääre eesotsas F. aastal jagunes Vietnam uueks juhiks sai Alexander Saksa DV-d, NSV Liit Castroga , kes alustas kaheks: NSV Liidu ja Dubcek. Kuulutas välja taoltes aga jätkuvalt diktaatori vastu Põhja-Hiinda toetusel uue kursi, nn inimnäolise Lääne-Berliini allutamist partisandisõda. See mõõdustus Põhja-Vietnam sotsialismi rajamise. oma võimule. 1958. nõudis kujunes edukaks ja ja USA mõju aluseks Sot...
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, ja...
Ameerika Ühendriigid USA Pealinn - Washington Rahvaarv – 317,8 mln Riigikeel – inglise keel (de facto) Pindala – 9 826 630 km² Rahvasikutihedus - 32 in/km² Rahaühik – dollar (USD) President - Barack Obama Usk - protestantism USA loodus USA põhiosa asub parasvöötmes ja lähistroopikas Keskmine temperatuur Suvi Talv Põhjaosa 8…16 °C 0…–32 °C Lõunaosa 16…24 °C 0…–8 °C Pindala - tasandikud ja madalad mäestikud, lääne- ja loodeosas on kõrgmäestikud Taimestik - hikkori- ja pähklipuu, igihaljad tammed, pöögid, magnooliad, kääbuspalmid, rododendron, kummipuu, mahagonipuu, liaanid Loomastik- mustkaru, metssiga, opossumeid, ilveseid, pesukarusid, alligaatorid, pelikanid, flamingod, madusid USA transpordisüsteem Raudteetransport – raudteed 226 427 km ...
Teine maailmasõda Jaapani rünnak USA-le Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründaski Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat USA mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid oma vastuseisust USA-le. Ameeriklased kandsid sõjas raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu. Sõja algus oli Jaapanile edukas. Poole aastaga suutsid nad hõivata kõik lääneliitlaste tähtsamad tugipunktid Kagu-Aasias, kuid 1942. aastal toimus Vaiksel ookeanil uus tähtis lahing. Suures merelahingus Midway saarestiku lähedal saavutasid ameeriklased võidu Jaapani laevastiku üle ning võib öelda, et lahing oli jaapanlastele hävituslik. Midway lahing pööras jõudude vahekorra ameerika kasuks ning USA hakkas tagasi valluta...
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit ro...
1) uusaja algus ja lõpp - Uusaeg algas umbes 1500.aastal ning lõppes umbes 1914-1918. 2) viis uusaja tunnust - Uusaja tunnused: Tekkisid rahvusriigid, tekkis absolutism, teaduse arengul tuginev maailmapilt, tekib kapitalistlik majanduskorraldus, tööstusühiskonna teke tekkisid ühiskonnagrupid(töölised ja kodanikud) 3) absolutism - Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhile kuulub piiramatu võim. Tavaliselt kasutatakse seda mõistet monarhide puhul ja seetõttu käsitletakse terminit "absoluutne monarhia" enamasti absolutismi sünonüümina. Ometi on mitmel 20. sajandi diktaatoril olnud võim, mis väärib absoluutseks nimetamist tunduvalt rohkem kui kunagiste "absoluutsete monarhide" oma, kuid nende kehtestatud riigikorda on tavaliselt nimetatud kas autoritaarseks või totalitaarseks (autokraatiaks). 4) millega põhjendati absolutistlikku valitsemisviisi? - Öeldi, et kuningas sai oma võimu jumalalt 5) millised ühiskonnagrupid olid kun...
Loomad kosmoses Horisont 6/2008 november Inimesed on ikka kasutanud loomi seal kus endal liiga ohtlik olla.Erandiks ei ole ka praeguseks juba üle poole sajandi kestnud kosmoseajastu. 4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogilis...
Bali saared Selles slideshows on 10 küsimust koos õigete vastustega. Kellele kuuluvad Bali saared? Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Bali saared kuuluvad.. Indoneesiale Itaaliale Jaapanile Kanadale Milline kliima valitseb saarel? Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Saarel on ... kliima Lähispolaarne Troopiline Ekvatoriaalne Lähisekvatoriaalne Milline ookean jääb Balist lõunasse? Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Balist lõunasse jääb.. Vaikne ookean India ookean Põhja-Jäämeri Atlandi ookean Kui kõrge on sealne kõrgeim tegevvulkaan? 900 meetrit 3142 meetrit 201 meetrit Bali saarel ei ole vulkaane. Sealne kõrgeim tegevvulkaan on.. 900 meetri kõrgune 3142 meetri kõrgune 201 meetri kõrgune Bali saarel ei ole vulkaane. Viimane rahvaloendus saa...
Ameerika rahvuse kujunemine 17.-18. sajandil ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud tegurid Miks on ameerikalik mõtteviis ja elulaad erinev Euroopa omast? Ameeriklased on ju eurooplaste järeltulijad. Kas Euroopa kultuur poleks pidanud Ameerikas edasi elama või on see lihtsalt teistsuguste tingimuste tõttu muutunud? Esimesed, kes Ameerikasse püsivad kolooniad rajasid olid inglased 17. sajandi alguses. 1620. aastal Ameerikasse saabunud laev "Mayflower" tõi kaasa 102 puritaani. Kuigi indiaanlased abistasid neid, surid pea pooled neist karmi talve ja tundmatu maa tõttu. Minu arvates on see üks põhjuseid, miks ameeriklaste suhtumine ellu oli erinev eurooplastest. Euroopas oli maa juba kätte võidetud ja seal olid teised probleemid näiteks puritaanide tagakiusamised Inglismaal ja lihtrahva vaesus Prantsusmaal, kus aadlikud viskasid raha tuulde ja Louis XV kuulutas, et peale teda tulgu kasvõi veeuputus. Kolonis...
Ameerika rahvuse kujunemine 17.- 18. sajandil- ameerikalikku elulaadi ja mõtteviisi kujundanud ajaloolised tegurid. Arvatakse, et esimesed inimesed jõudsid Ameerikasse 35 000- 15 000 aastat tagasi. Esimeste eurooplastena jõudsid Põhja-Ameerikasse Norra viikingid Leif Erikssoni juhtimisel aastal 1000. Pärast Columbus I avastusretke 1492. aastal hakkasid Põhja-Ameerikasse jõudma ka teised rahvused: inglased, prantslased, hollandlased ning rootslased. Ameerikasse asumise põhjusteks olid seiklushimu, kulla leidmise soov, ettevõtlikus ning mitmed usulised põhjused, näiteks puritaanide tagakiusamine Inglismaal. Majanduslikeks põhjusteks olid tarastamised Inglismaal ning talupojad jäid selle tagajärjel maast ilma. Ameerika rahvuse kujunemisele aitasid kaasa majanduslik stabiilsus ning loodi ka esindusorganid, tänu millele kasvas inimeste iseteadvus ja ameeriklaste ühtekuuluvustunne. Kindlasti on ameerika rahvuse aluseks inglased, kes moodusta...
USA sünd Kas usa iseseisvumine oli maailma jaoks oluline? Kristi Heinaste 12C 17.Sajand 17.sajandi alguseks oli Põhja-Ameerikas paljudel riikidel kolooniad; sellega kaasnes omavaheline konkurents, peale jäid inglased ja prantslased 1626.a rajasid hollandlased Põhja-Ameerika suurima linna New Yorgi, kuid ka see vallutati hiljem inglaste poolt 1763.aastal kaotasid prantslased oma viimased asumaad Seitsmeaastase sõja (1756- 1763) tagajärjel 18.sajand 18.sajandi keskpaigaks oli P-Ameerika idarannikul 13 Inglise kolooniat, igal esinduskogu ja omavalitsus Põhjapoolseid kolooniaid iseloomustas farmerlik põllumajandus, kus farmer haris ise põldu, käis jahil, tegi sepatööd, kudus riiet, ehitas jne Lõunapoolsete asumaade majanduse aluseks olid hiigelsuured puuvilla...
Vietnami sõda I etapp · Indo-Hiina sõda 1946-1954 · 2. septembril 1945 kuulutas vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi · Prantsusmaa seda riiki ei tunnustanud Indo-Hiina sõda 1946-1954 · Dien-bien-phu lahing (1954) · Prantslased kaotasid · Vietnam jagati kaheks · Põhja-Vietnam pealinn Hanoi kommunistlik · Lõuna-Vietnam pealinn Saigon kapitalistlik USA sekkumine · suurriigid otsustasid korraldada vabad valimised, et riik ühendatakse taas (1956) · see ei teostunud · Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam jõudu · neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased Langevarjud varustusega ameerika sõduritle. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele II etapp · Vietnami kodusõda hakkas muutuma Vietnami-USA sõjaks · USA sekkumise...
Ajaloo kontrolltöö 11, 20-22 õpikust 11. Indiaanlased saabusid Ameerikasse Aasiast. Naised kasvatasid seal maisi, aedvilju ja tubakat, mehed käisid jahil ja kalal. Euroopa kolonistid: · Talupojad · Käsitöölised · Kaupmehed · Vargad, röövlid ja kerjused(Euroopa soovis vabaneda) Sagedased olid haigused ja epideemiad, tuli kannatada nälga ja puudust. Umbes 2/3 Ameerikaisse surid. Punanahad-Ameerikasse jõudnud eurooplased kutsusid indiaanlasi nii, kuna neil oli komme kaunistada end pidulike sündmuste puhul nii keha kui ka nägu punase värviga. Kahvanäod-Indiaanlased kutsusid valgeid nii. Indiaanlased ja Eurooplased suhtusid heatahtlikult, vaenuta koos, indiaanlastelt õpiti maisikasvatust, aga ka tubakasuitsetamist, vahetati ka kaupe. Arusaamatused tekkisid maa ostmisel. 17.sajandil algasid indiaanisõjad, mis kestsid pea poolteist sajandit. Indiaanlaste kaotuste põhjused: · Kolon...
Jaapan Aasia imelaps 1945. aastal sattus Jaapan USA okupatsiooni alla, ent sellele pani lõpu 1951. aastal sõlmitud San Fransisco rahuleping. Tõepoolest, käike käisid enne küll ameeriklased, kuid just nende juhtimisel viidi Jaapanis läbi põhjalikke ümberkorraldusi, tänu millele sai alguse ka sealse majanduse kiire taastumine ja kasv. Seega olid USA poolsed torked majanduslikult ja poliitilselt seisukohalt minu silmis Jaapani jaoks vägagi kasulikud. Ümberkorralduste koha pealt hakkas näiteks kehtima maareform, lisaks võeti vastu uus põhiseadus, mis tähendas seda, et Jaapanis kehtestati mitmeparteiline parlamentaarne demokraatia, millega kaasnes keisri õiguste kitsendamine ning lisaks kõigele muule ei lahendatud rahvusvahelisi tüliküsimusi enam sõjalisel teel. Pärast sõjapurustuste likvideerimist ja infrastruktuuri taastamist saigi alguse Jaapani majandusime...
USA tekkimine Pt 14 1000, 1492? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Põhja-Ameerika koloniseerimine Click to edit Master text styles Second level Seikluseotsijad Third level Usulise tagakiusamise eest Fourth level põgenejad Fifth level puritaanid (1620 "Mayflower") hugenotid katoliiklased (Maryland) kveekerid (Pennsylvania) mormoonid jne Majanduslikel põhjustel väljarändajad Väljasaadetud Orjad Aafrikast (1619) Kokkupõrked indiaanlastega Maad ei müüda Inglismaa asumaana Click to edit Master text styles Second level Third level 1775. a 2 milj valget asunikku, ...
1.Suure Prantsuse rev põhjused. 1. absolutism oli viinud kriisini (majandus, poliitika) 2. rahulolematus kuninga Louis XVI ja kuninganna Marie-Antoinette 3. 18 saj valgustusideede levik 4. vastuolu ühiskondlikes suhetes 5. Ameerika iseseisvussõja mõju 6. kolmest seisusest oli a) vaimulikke 0,5% b) aadlike 1,5% c) talupoegi 85% ja linnakodanlus 3% ja väljaspool seisust 10%. Makse maksis vaid kolmas seisus. 2. Prantsuse rev tähtsus ja mõju. 1. suured muutused ühiskonnas a) feodaalühiskonna lõpp ja absolutistliku valitsemise kadumine; poliitika sai kõigi asjaks b) seisuste kadumine c) kapitalistliku ühiskonna kujunemine (kodanlus) d) maa talupoegadele e) kaotati tsunfisundus ja oli õigus valida oma tegevusala f) üleminek üldise sõjaväe kohustusele 2. oluliseks vabadus, võrdsus, vendmus (?). 3. Prantsusmaa rev oli eeskujuks Leninile, kes viis läbi oktoobripöörde ja õigustas vägivalda (diktatuur) 3.Ümberkorraldused ühiskonnas. 1) feodaalko...
Heaoluühiskond-sotsiaalse turvatunde ja lihtinimese ostujõu märgatav kasv.Tekkis sotsiaalse õigluse nõue, et heaolu laieneks kõigile, mitte ainult rikastele ja keskklassile.USA president Lyndon Johnson seadis eesmärgiks rajada nn suur ühiskond-majandusellu pidi sekkuma riik.Kujunes välja massikultuur, mis on orjenteeritud ,,keskmisele" inimesele, keda töödeldakse agressiivse reklaamiga, et ta tarbiks masstoodangut.Levima hakkas suhtumine, et kodanlik ühiskond ja keskklass on üdini mädad,ning silmakirjalikud, ja et inimene peab ennast talle ühiskonna poolt peale surutud kohustustest vabanstama.Traditsiooniline ühiskonnamudel- kogukonnakeskne ja religioonile toetuv-lagunes, asendus valdavalt ateistliku ning minakeskse maailmavaatega.Tekkisid põlvkondade konfliktid.Üliriigid- USA:Presidendiks vabariiklane D.Eisenhower, hea majanduslik aeg , läänemaailma liider.1957 kuulutati välja Eisenhoweri doktriin, mille järgi ameeriklastel tuli aidata...
Korea sõda (1950-1953) Korea jagunes kaheks - Lõina-Koreaks, mis oli kapitalistliku orjendatsiooniga demokraatlik riik, ja kommunistlikuks Põhja-Koreaks. See toimus kohe peale II MS. Põhjus - NSVL soov kehtestada Lõuna- Koreas kommunistlik kord. Sõda algas 1950 juunis, kui NSVL relvadega varustatud ja NSVL ohvitseride juhtimisel tungisid P.-Korea sõdurid Lõuna-Koreasse. L.-Koreal ei olnud oma armeed, ta oli kaitsetu. Sügiseks oli P.-Koreal vallutatud sisuliselt terve Korea poolsaare. Nüüd sekkub sellesse ÜRO ja nõuab, et viidaks sinna oma väed. 15. sept 1950 lähevad ÜRO väed Korea poolsaarele. Suurelt osalt need väed koosnevad USA relvajõududest. P.-Korea taganeb. Oktoober 1950 ÜRO väed alustavad uut pealetungi ja jõuavad välja Hiina piirini. Sõtta sekkub ka Hiina. Pool miljonit nõukogude sõdurit ja sama palju Hiina sõdurit, miljon P.-Korea sõdurit. Kõik olid varustatud nõukogude relvadega. Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline ...
AKT8§10.-12. Kontrolltöö Nimi ............................. §10.-12. Klass ........................ I OSA 1. Mida nimetatakse Balti erikorraks? Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus 2. 1765. aastal anti välja Liivimaa talurahvaseadus. Mida uut see seadus kaasa tõi. Kas see seadus puudutas ka Tallinna elanikke? Määrused andsid Liivimaa talupoegadele õiguse vallas-varale, mõisakoormistele seati kindlad piirid, talupojad said õiguse mõisniku kohtusse kaevata. Eestimaa kubermangu talurahvale need kaitsemääruse...
Majanduskriisi mõjud rahvusvahelistele suhetele 1930. aastatel 1929. aastal kukkus kokku New Yorgi aktsiabörs. Ühendriigid hakkasid Euroopalt nõduma tagasi laene, mis nad olid sinna andnud ning kehtestasid kõrged tollimaksud sisseveetavatele kaupadele. See viis kriisi Euroopasse ning seejärel ka teistessegi maailmajagudesse. Nii saigi alguse Suur majanduskriis, mida tuntakse ka Suure Depressiooni nime all. Kriisi tõi esile Esimesest maailmasõjast tekkinud lahendamata majandusprobleemid. Selgus, et 1920. aastail kasutusele võetud uued tootmisviisid, andsid küll võimaluse kaupu massiliselt toota, kuid inimesed ei suutnud neid piisavalt tarbida. Teiseks põhjuseks võib lugeda seda, et ei osatud piisavalt hästi majandada. Inimesed võtsid liiga kergekäeliselt laene, et kiiresti rikastuda või osta nende abil tarbekaupu. Ühel hetkel muutus laenukoormus liiga suureks ning laene tagasi maksta nad enam ei suutnud ning...
1 SISSEJUHATUS Teine maailmasõda oli globaalne sõjaline konflikt mis oma suurte ohvrite arvu ja materiaalse kahjuga oli inimese ajaloo suurim ja sõda. See algas 1939 aastal Euroopas Natsi Saksamaa ja Inglise-Prantsuse-Poola koalitsiooni vahel, kuid lõpuks levis üle maailma. See lõppes 1945 aastal jättes maailma valitsema kaks suurvõimu Ameerika Ühendriigid ja Nõukogude Liidu. Palju rohkem kui mõnes eelnevas sõjas oli teises maailmasõjas kasutusel kogu võimalik tsiiviljõud et võita sõda. Samuti oli sõda unikaalne selle poolest et kadusid piirid võitleja ja mittevõitleja vahel niisiis oli suur hulk tsiviilohvreid. Samuti Natsi Saksamaa suhtumine erinevate rasside ja inimgruppide suhtes (juudid, mustlased, homoseksualistid ja teised inimgrupid) kui eriline sõja sihtmärk. Sõja lõpul tutvustati maailmale kahte täiesti uut radikaalset relva: aatomi pommi ja su...
Teise maailmasõja murrangulised hetked Käesolevas arutluses käsitleme nelja tähtsamat murrangu hetke II maailmasõjas, milleks valisin Stalingradi lahingu, El-Alameni lahingu, Midway lahingu ning Normandia dessandi. Kõik need sündmused toimusid 1942-1944 ning muutsid maailmasõja käikku. 1942. aastal oli enamik Stalingraadist sakslaste kontrolli all, punaväe kätte olid jäänud vaid väikene kaldariba Volga ääres. Samal ajal oli Punaarmee lõpetamas ettevalmistusi suuremaks rünnakuks, mis suunati eeskätt sakslaste tiibadel asuvate madalama võitlusvõimuga Rumeenia ja Ungari üksuste oihta. Saksa luure informeeris Hitleri vastase kavatsusest, kuid oma peavastase nime kandva linna vallutamisest vaimustusse sattunud Hitler ignoreeris hoiatust. 19. novemril 1942 alustasid Nõukogude väed Stalingradis põhjas ja lõunas pealetungi ning piirasid sisse saksa 6. armee. Hitler ei lasknud üksustel piiramisrõngast välja mudr...
25000 a. tagasi Aasiast Amerikase tulid indianlased. Neid oli kuskil 400 hõimu. Nad elasid hütides. Naised tegelesid taimekasvamisega, kasvatasid tubakat. Mehed käisid jahil ja püüdsid kalu. Pärast seda kui Cristofor Calumbus 1492 aastal avastas Ameerikat. Uue riigi sisse hakkasid paljud inimesed sisse tulla. Uute asukate hulka oli kaupmehi, talupojad, käsitöölisi ja olid ka kellest Euroopa tahtis vabaneda, näiteks varastajad, röövlid jne. Uues riigis elu oli raske. Nälga, haiguste, ja epideemiate tõttu surid 2/3 tulnud inimestest. 17. sajandil Ameerika oli palju riikide kolooniad, aga 18 sajandini jäid ainult inglise ja prantsuse kolooniad. Inglased ja Prantslased kehtestasid oma kultuuri ja reegleid. See tõttu toimus seitsme aastane sõda. Kus võidsid Inglased. Prantslasted jäi ainult üks väike koloonia Canadas .Quebeci. Ameeriklased kutsusid Indiaanlasi punanakadeks, sest pidude ajas nad värvisid enda keha punaseks. Indianlased kuts...
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949) 10 Euroopa riiki + Kanada + USA. Põhimõte: kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Euroopa riigid arendasid ka majanduslik...
8. klass kordamine õp. lk. 4273 1) Selgita mõisted: Absolutism Riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule valgustatud absolutism monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. reform ümberkorraldus, mille eesmärgiks on uuenduste kaudu olemasolev süsteem säilitada Balti erikord Eesti- ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene riigi koosseisus. vennastekoguduse liikumine 18. saj. Eestisse jõudnud usuline äratusliikumine, mida iseloomustas patust pöördumise rõhutamine, tundeine vagadus ja vaimulik lihtsus. asehaldusaeg 1783. aastal kehtestati Liivimaal ja Eestimaal uus halduskorraldus, mis muutis Balti provintside valitsemiskorra Venemaa omaga sarnaseks. Püsis kuni Katariina II surmani. indjaanisõjad 17. sajandil alanud ja pea poolteist sajandit kestnud sõjad eurooplaste ja ameeriklaste vahel. ...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide. Sellest tulenevalt tekkis ütlus: "Kui Ameerika aevastab, siis Euroopa saab nohu." * Ameeriklastele tekitas murest NSV Liit. * Nõukogude inimeste elatustase oli küll madalam, kuid nad suutsid toota piisavalt relvastust, et ähvardada USA ...
USA Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistustega kongress...
USA 1920ndatel Ameerika Ühendriigid astusid I MS alles 1917.aasta kevadel. Jäädes lahingupiirkonnast kaugele, kandis USA minimaalseid kaotusi. Ameeriklased, kes seni olid pidevalt eurooplaste ees vlglased, muutusid nüüd viimaste vlausaldajateks. Sjalisi purustusi vältinud USA näitas vapustavaid saavutusi uue tehnika ja tehnoloogia kasutuselevtmisel. Henry Fordi autotehases 1914.aastal rakendatud konveier lühendas autode kokkupandamise aega 14 tunnilt pooleteise tunnini. 1920.aastal hakati nn jooksvat linti kasutama ka teistes tööstusharudes, see vimaldas alustada laiatarbekaupade masstootmist. Suuri edusamme tegid ameeriklased ka lennunduses. 1920.aastaid hakati nimetama prosperity aastakümneks. Euroopa maadest eristas USA-d ka see, et siin loobuti kohe pärast sda majanduse riiklikust reguleerimisest. Vidutses majanduslik liberalism. 1920.aastatel vapustasid USA poliitilist elu suured skandaalid, mis olid seotud korruptsioonisüüdistuste...
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Saksa armee oli jagatud kolmeks väegrupiks. Väegrupp Nord pidi liikuma üle Baltikumi Leningradi, väegrupp Mitte...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
