Otsingule " alnus" leiti 57 faili

alnus - perekonda kuuluvad ĂŒhekojalised tuultolmlevad heitlehisted puud ja pÔÔsad.
9
docx

Vars ja juur

VARS 3.1. Morfogenees ja steeliteooria Varre varajane histogenees vastab eespool kirjeldatule. Edasisel diferentseerumisel, kasvukuhikust kaugemal on mĂ€rgata rakkude jagunemist nelja suuremasse rĂŒhma (joonis). VĂ€limist, tuunikast tekkinud kihti nimetatakse protodermiks, sellest kujuneb epiderm. Protodermist seespool paikneb korpusest pĂ€rinev proparenhĂŒĂŒm, millest tekivad kĂ”ik esikoore koed, edasi tul...

Bioloogia - Keskkool
31 allalaadimist
15
docx

Leht, vili, Ôis ja seeme

LEHT Lehe siseehitus sĂ”ltub kĂŒllalt tugevasti konkreetsetest ökoloogilistest tingimustest, eeskĂ€tt vee ja valguse kĂ€ttesaadavusest. Kui uurida lehtede ehitust ĂŒhe taimeliigi isenditel, kes on kasvanud erineva tugevusega valguses, selgub mitmeid olulisi anatoomilisi iseĂ€rasusi. Taolisi muutusi nimetatakse kohanemisteks, sest need on mittepĂ€rilikud, pöörduvad muutused. Keskendume jĂ€rgnevalt aga kohastumus...

Bioloogia - Keskkool
41 allalaadimist
12
ppt

ÖkosĂŒsteem Mets - esitlus

Mis on mets? Millised taimed kasvavad metsas? Kuidas kujunevad metsad? Abiootilised keskkonnategurid Mets ja valgus Mets ja soojus Mets ja sademed Mets ja tuul Erinevad metsa tĂŒĂŒbid Harilik mĂ€nd(Pinus sylvestris) Harilik kuusk (Picea abies) Sanglepp (Alnus glutinosa) Pr...

Bioloogia - Keskkool
59 allalaadimist
4
doc

Mikrobioloogia konspekt

Mikrobioloogia alused - evolutsioonipuu on tehtud geeni-jĂ€rjestusi hinnates aquifex: - kuumalmbelised, termofiilid - vesiniku oksĂŒdeerijad - esimesed organismid bakterite nimetused: - bacterium - pulk - margarita - pĂ€rl - thio ­ vÀÀvel - spirillum ­ spiraal - metane ­ metaan - thermo - kuumus - autotrophicum ­ autotroofne (sĂŒsihappegaasist ehit...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
62 allalaadimist
67
txt

Konspekt aastast 2005

Vajalikud keskkonnatingimused: mulla neutraalne pH, mesofiilid, fosfor- ATP, molbdeenja raud-nitrogenaas ja leghemoglobiin, kaltsium. 65 % pllumajanduses kasutatavast lmmastikust on saadud bioloogiliste protsesside tulemusel. Frankia moodustab nooduleid katteseemnetaimedel lepp (Alnus), mrt (Myrica), Purchia; AzollaAnabaena (veesnajalg + tsanobakter Anabaena azollae); seob kuni 2 kg N ha-1 pevas, madal CN suhe, kasutatakse riisipldude vetamiseks Aasias. Samblikud - seen + tsanobakter. 1.3. VVLIRINGE Reservuaarid: Maakoores - kips (CaSO4) ja priit (FeS2), ookeanis - sulfaatioon (2.6 gl), H2S ja S0, magevesi - sulfaat, H2S ja S0, maismaa vvli orgaanilised ja anorgaanilised hendid, atmosfr - vveloksiid (SO2), metaansulfo...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
38 allalaadimist
45
xls

Puud

OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga KĂ€bid Paljunemine nimetus igihaljas,...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
154 allalaadimist
49
doc

Okas- ja lhetpuude kirjeldus piltidega

Perekondade nulg ja kuusk ĂŒldiseloomustus ning perekondade tĂ€htsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ĂŒhekojalised puud. VĂ”ra on koonusjas, oksad asetsevad mĂ€nnasjalt, ulatudes sageli maani. TĂŒve koor noores eas sile, tihti lÀÀtsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tĂŒvele korp. Korp - puutĂŒvedel esinev vĂ€limine sur...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
221 allalaadimist
19
doc

EESTI TAIMESTIK

Assimilatsioon, dissimilatsioon. Assimilatsioon on toitainete omastamine, dissimilatsioon Àra andmine. 2. Taime ja looma pÔhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused. Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid, vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Var...

Eesti loodusgeograafia - Eesti MaaĂŒlikool
113 allalaadimist
37
pptx

Laanemets,pirita,maailmalinnad,looduskaitsealad

K.E. esitlused Saiaspetspets Freak456 meganoob888 Sisukord Laanemets Looduskaitsealad Linnaosa, kus elad TĂ€nan tĂ€helepanu eest! Laanemets Meganoob123 Laanemetsad Laanemetsa pinnas on vĂ€ga viljakas ja sisaldab palju niiskust. Laanemetsades on temperatuurid kĂ”ikuvad eriti talvepakase ajal. Siis vĂ”ib olla 5 kraadi kĂ”rgem , kui naabruses oleval lagendikul. TĂŒĂŒpilised...

Bioloogia - PÔhikool
26 allalaadimist
17
doc

Materjalid metsanduseks

Eesti metsad ja metsandus 2. Maailma ja Euroopa metsaressurss Metsa vĂ€iksemaks looduslikuks klassifitseerimise Metsandus on vĂ€ga lai mĂ”iste, mis koosneb: Maailma metsad vĂ”tavad FAO jĂ€rgi enda alla ĂŒhikuks on puistu. 1. majandusharudest, mis tegelevad kĂ”igi metsa 3,869 miljardit hektarit e. ligi ÂŒ Puistuks...

Eesti metsad - Eesti MaaĂŒlikool
180 allalaadimist
17
sxw

Puude ĂŒldiseloomustus

OKASPUUD NULUD Abies Mullastik- nĂ”udlikud, tahavad viljakat savikat mulda Niiskus- Valgus- Enamus talub poolvarju. Varju taluvad siberi nulg ja euroopa nulg. Valgust vajavad hall nulg. HaljastusvÀÀrtus- Dekoratiivsed Puu vĂ”ra- Terava tipuga. Kitsakoonusjas kuni laikoonusjas Okkad- lineaalsed, allkĂŒljel varusatud valkjate Ă”hulĂ”heridadega kinnitudes ĂŒmardun...

Dendroloogia - Kutsekool
60 allalaadimist
15
doc

Praktika aruanne - raamatupidamine

1 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega 2 2. Turundustegevus........................................................................................................ 3 2.1 EttevÔtte tarnijad ja kliendid...

Raamatupidamine - Kutsekool
692 allalaadimist
20
ppt

Virtuaalne herbaarium

· Lehelaba kuju-paaritusulgjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-teritunud · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht Harilik hobukastan Aesculus hippocastanum L. · Lehelaba kuju-viietine · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-saagjas · Lehelaba-liitleht ...

Dendroloogia - Kutsekool
108 allalaadimist
12
doc

RAVIMTAIMED

PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus...

Bioloogia - PÔhikool
34 allalaadimist
48
doc

Dendroloogia lehtede (arvestuse) konspekt

Õistaimed ehk katteseemnetaimed Kukerpuulised * Berberis Vulgaris ­ Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nĂ”eljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, vĂ€ike) * Berberis Thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ĂŒmar - tilluke (vĂ€ike), punakas hall vĂ”i hall roheline (til...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
274 allalaadimist
9
xls

Lehtpuude nimekiri

Eesti keeles Ladina keeles KUKERPUULISED BERBERIDACEAE 1 Harilik kukerpuu Berberis vulgaris 2 Thunbergi kukerpuu Berberis thunbergii HORTENSIALISED HYDRANGEACEAE 3 Harilik ebajasmiin Philadelphus coronarius SÕSTRALISED GROSSULARIACEAE 4 Punane sĂ”star Ribes rub...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
81 allalaadimist
5
docx

Dendroloogia lehtpuude ja pÔÔsaste kirjeldused

Serv peenogaline. SĂŒgised punased. 2) Berberis thunbergii ­ Thunbergi kukerpuu Lehed Ă€raspidimunajad/mĂ”lajad. Serv on terve. Kergelt teravdunud tipuga. SĂŒgisel korall-punased. 3) Philadelphus coronarius ­ harilik ebajasmiin Lehed elliptilised/munajad. Serv jĂ€mesaagjas. Terava tipuga. Paljas va. Lehelaba allk...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
119 allalaadimist
48
docx

Dendroloogia eksami konspekt

Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ­ ĂŒhekojaline kĂ”rge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki pĂ”hja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja PĂ”hja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) ­ nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · VĂ”ra enamasti koonusjas...

Dendroloogia - Eesti MaaĂŒlikool
174 allalaadimist
29
ppt

Salumetsa elustik

Salumetsad · Salumetsad vĂ”ib jaotada kolme rĂŒhma: saluilmelised segametsad, salu- okasmetsad ja salu- lehtmetsad. · Enamik salumetsi on kaitse all. · Eestis moodustavad salumetsad u. 5 % metsades Salumetsade kujunemine · Salumetsad on kujunenud kunagistest laialehistest metsadest. · Salumetsad hakkasid Eestis levima umbes 6500 aastat tagasi, kui kliima oli soe ja niiske. · Kliima jahenem...

Bioloogia - Keskkool
38 allalaadimist
33
docx

Eesti metsa ökosĂŒsteemid - eksamikĂŒsimused

Mis on metsamaa? Metsamaa on metsaseaduse jĂ€rgi, maa, mis vastab vĂ€hemalt ĂŒhele jĂ€rgmistest nĂ”uetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatĂŒkk pindalaga vĂ€hemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kĂ”rgusega vĂ€hemalt 1,3 meetrit ja puuvĂ”rade liitusega vĂ€hemalt 30 protsenti.Metsamaaks ei loeta Ă”uemaad, pargi, kalmistu, haljasala, marj...

EestiI metsa ökosĂŒsteemid - Eesti MaaĂŒlikool
66 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !