Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" allveelaev" - 187 õppematerjali

allveelaev on laev, millega saab minna vee alla.
thumbnail
5
doc

Kodutöö - variant 7

Andmed: Lahendus: OK Arvestades keskkonna sagedust ja antud sagedusi on lahendus selline: 60MHz <- elektrijuht OK 30GHz <- dielektrik OK 2. Andmed: =5 Lahendus: 1) OK 2) OK 3. Andmed: F=3GHz Lahendus: OK Vastus: Laine levib sagedusel 3GHz ainult 6,4 sentimeetrit. Seetõttu on antud radar halb allveelaevade avastamiseks. 4. Andmed: a) b) c) Valem: Lahendus: a) OK b) OK c) OK 5. Andmed: a=5m b=2m Lahendus: a) Laine tüüp on magnetiline laine H10 (ehk TE10). on leitud katseekitusmeetodil. OK. b) Vastus: Ülemine piir on 60 MHz ja nende vahe on 30MHz. ...

Laineväljad
43 allalaadimist
thumbnail
10
odp

Esitlus: sõjatehnika esimeses maailmasõjas

klass Püünsi kool Juhendaja: Veronika Uussaar Teematutvustus Valisin selle teema, sest teadsin sellest juba enne nii mõndagi ja see pakkus mulle huvi. Sain selle teema uurimise kaudu teada, kuidas on sõjatehnika arenenud Esimesest maailmasõjast saadik tänapäevaste relvadeni. Oma töö eesmärgiks seadsin võrrelda Esimeses maailmasõjas osalenud suurriikide relvi omavahel. Võrdlesin Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa sõjatehnikat. Sisututvustus Esimene peatükk on mul kaevikusõdadest. Kaevikud olid tähtsad uuendused sõjataktikas. Need ulatusid nii kaugele kui silm nägi. Seetõttu teatakse Esimest maailmasõda ka, kui kaevikusõjana. Kaevikud mängisid suurt rolli sõjatehnika arenemisel ja uuenemisel. Kaevikute eesmärgiks oli peatada vastaste pealetunge. Kaevikusõdas...

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
18
docx

MATERJALID LAEVA EHITUSES

Anton Adoson MATERJALID LAEVA EHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 9.11.2015 Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri:……………… Tallinn 2015 Sisukor SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. PURJELAEV..........................................................................................................................4 2. REISI- JA KAUBALAEV......................................................................................................5 3. ALLVEELAEVAD...

Materjaliõpetus
24 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ja II maailmasõda

augustil 1939 sõlmitakse Molotov-Ribbentropi pakt. 1. septembril 1945 tungib Saksamaa kallale Poolale algab Teine maailmasõda. Eesti valitsus säilitas neutraliteedi. Esialgu näis see õnnestuvat ning sõda põhjustas Eestile vaid varustusraskustest tulenevaid majanduslikke piiranguid: bensiini ja suhkru müük viidi kaartide alusele. Välisminister Karl Selter pidas 15.-19. september Moskvas kaubandusläbirääkimisi NSV Liiduga. Septembri keskel sisenes Tallinna sadamasse Poola allveelaev Orzel. Vastavalt neutraliteedi seadustele asuti seda interneerima, kuid asi venis. Kui Nõukogude väed 17. septembril Poola idapiiri ületasid, põgenes järgmisel ööl allveelaev Tallinnast. NSV Liit süüdistas Eestit neutraliteedi rikkumises. 19. septembril kutsuti Molotovi juurde aru andma Eesti Vabariigi saadik Moskvas August Rei. 24. septembril kutsutakse omakorda Selter Molotovi juurde, viimane nõudis nüüd vastastikuse abistamise pakti sõlmimist. 27. sept...

Ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Kordamisteemad kontrolltööks 12. klassile: II Maailmasõda

klassile II Maailmasõda 1. Saksamaa tegevus vabanemaks Versailles´I rahulepingust. – 1935. aastal Saksamaa ühepoolselt tühistab Versailles’i rahulepingu: kehtestab üldise sõjaväekohustuse, astub välja Rahvasteliidust ning loobub Locarno lepingu täitmisest. 2. Lääneriikide rahustamispoliitika (mida tähendas, kas õnnestus) – lääneriikide tegevusetus, mis põhines lootusel, et saavutatud edu järel (Itaalia ja Saksamaa vallutused) diktaatorid rahunevad. Usuti, et diktatuure on võimalik üksteise vastu välja mängida, kuid see lootus osutus lühinägelikuks. 3. Kominterni-vastane pakt (millal, kes sõlmisid, kelle vastu) – 1936. aastal sõlmisid Saksamaa ja Jaapan NSVL vastu suunatud pakti, millega järgmisel aastal ühines ka Itaalia. 4. Hispaania kodusõda (millal, seos teiste Euroopa riikidega) – 1936-1939. Francsisco Franco. Hispaania kujunes polügooniks, kus Saks...

Ajalugu
64 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajalugu – Eesti Teise maailmasõja ajal

Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu ­ Eesti Teise maailmasõja ajal Kuupäevad: 23. august 1939. ­ Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. ­ Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. ­ Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. ­ Baaside leping. 7. oktoober 1939. ­ Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. ­ 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. ­ Talvesõja algus. Märts 1940. ­ Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. ­ Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. ­ Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. ­ Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. ­ Juun...

Ajalugu
275 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Teise maailmasõja kronoloogia

1938 13. märts - Austria Ansluss, Austria ühendamine Suur-Saksamaaga. 29. september - Müncheni konverents. Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. 15. oktoober - Saksa väed okupeerisid Sudeedisaksamaa. 1939 15. märts - Saksa väed marssisid Prahasse, Tsehhimaa jagati Böömi ja Määri protektoraadiks Saksamaa kaitse all. Slovakkiast sai vormiliselt iseseisev, kuid tegelikkuses Saksamaast sõltuv riik. 21. märts - Saksamaa nõudis Poolalt Danzigi vabalinna ühendamist Saksamaale ja Poola koridori likvideerimist. 22. märts - Leedu loovutas Saksamaale Klaipeda piirkonna. 23. märts - Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler, kes pidas vaimustunud rahvahulgale paariminutilise kõne, milles õnnitles neid Suur-Saksamaa alamateks saamise puhul. 7. ap...

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Fakte muusika ajaloost

5 aastaselt kuulasin ainult eesti muusikat, lemmikuks oli Kollane Allveelaev G - Vaikus on Kuldne 5....7 aastaselt tulid lihtsama sisuga välismaised laulud, lemmikuks oli Shaggy - Boombastic 7....10 aastaselt oli mul muusikast ysna yxkõik, see eriti ei huvitanud mind. Lemmikuteks olid Down Low - Jahnny B ja Fools Garden - Lemon tree 10...11 aastaselt hakkasin muusika fanaatikuks, lemmikuteks said Blur - Song 2 jms. 12...14(?) aastaselt on olnud põhiliseks selline veic raskem stuff, nagu System of A Down - Know, Toxicity jms. Eriti on aga (ikka veel) Thumbs up for Gorillaz. Muusika ajalugu algab ilmselt koos inimkonna ajalooga. Tähendusrikaste helide tekitamine, nendest nii-öelda sekundaarse märgisüsteemi loomine, arenes tõenäoliselt paralleelselt kõne ja keele kujunemisega. Võib vaid oletada, kas esimesed "muusikateosed" olid käteplaksudega saadetud hüüatused, vastu puutüve taotud rü...

Eesti keel
60 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Renessanssi sünd Itaalias

saj.) Teistes Euroopa riikides 1500-1630 Eestis 1520/30-1650 GAG, Marju Liidja, 2005 14-15. saj. tekkisid Itaalias ja Madalmaade linnades esimesed manufaktuurid. Kiiresti arenes kaubandus ja tärkas pangandus (uute kaubateede otsinguil võeti ette pikki merereise ning leiti tee Indiasse ümber Aafrika ja avastati Ameerika). Kriitikatule alla võeti religioon, keskaegne moraal. Kasvas usk inimmõistuse jõusse, hindama hakati tugevat isiksust, inimest kui loojat. Leiutatakse trükimenetlus, mis soodustas hariduse levikut ja raamatute trükkimist, samuti pannakse alus graafikale. Itaalias korraldati antiikseid väljakaevamisi, õpiti tundma antiikfilosoofide ja kirjanike teoseid. Otsiti ja leiti paralleele antiikajaga. Antiikkunsti mõju oli kõige tugevam arh...

Kunst
124 allalaadimist
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika...

Ajalugu
307 allalaadimist
thumbnail
7
doc

I maailmasõda

1879 oli sõlmitud liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. a. oli sellega liitunud ka Itaalia. 1902. a. oli sõlmitud Prantsuse-Itaalia leping, millega Itaalia kohustus jääma sõja korral erapooletuks. Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia lepingulist ühendust hakati nimetama keskriikide blokiks. 1893. a. sõlmitud Vene-Prantsuse liidulepinguga oli alanud teise bloki kujunemine. 1904. a. aprillis sõlmiti Inglismaa ja Prantsusmaa vahel leping, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale (Südamlik leping). 1904. a. tekkis Vene-Inglise konflikt. Selles olukorras pakkus Saksa keiser Venemaale moraalset toetust, kuid see kõik ebaõnnestus. 1905. a. suvel, kui Venemaa oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähe...

Ajalugu
213 allalaadimist
thumbnail
1
doc

2. maailmasõdA

Eestlaste valikuvõimalused Teises maailmasõjas Liis Ventsel 11. B Teine maailmasõda, mis kestis 1. septembrist 1939 kuni 2. septembrini 1945, oli ohvriterohkeim sõda, mis seni Maal toimunud. Eesti, väike riik nagu ta on, jäi kahe suure sõdiva poole vahele, milleks olid Saksamaa ja NSV Liit. Kas meie väikesel kodumaal oli üldse mingisuguseid valikuvõimalusi Teises maailmasõjas? Kas suur Venemaa ja sakslased küsisid meilt, kas me soovime nende sõjas osaleda? Aastal 1938 kuulutas Eesti Vabariik end neutraalseks. See tähendas aga, et Eesti ei võinud sõjasse sekkuda. Ta ei võinud abistada Saksa- ega Venemaad. 15. septembril 1939 palus eestlaselt aga abi Poola allveelaev Orzel, mis peatus Tallinna sadamas. Eestlased...

Ajalugu
98 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baltimaade ajalugu 1920-1940

Sisepoliitiline areng o Parlamentaarne demokraatia Põhiseadused , Eestis 1920, Lätis,Leedus 1922 o Kehtestati laiad kodanikuõigused: võrdsus seaduste ees; isiku- ja korteripuutumatus; ühinemise-, koosoleku-, südametunnistuse-, usu- ja sõnavabadus; õigus eraomandile; kaotati seisused. Mitmepartei süsteem. o Eestis ja Lätis oli erakondade paljususe tõttu mõeldavad ainult koalitsioonivalitsused, milles osales vähemalt 3 erakonda. o Siiski oli palju valitsuskriise, mis toimusid tihti parteipoliitilistel kaalutlustel, rahvas ei olnud rahul erakondadega. o Riigipöörded Leedu riigipööre o ööl vastu 17.dets. 1926 hõivasid garnisoniväeosad parlamendihoone, kaitseministeeriumi, kindralstaabi jt. tähtsamad objektid. Koduaresti pandud president sunniti alla kirjutama valitsuse tagasiastu...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Insenerimehaanika-Loenguid ja harjutusi dünaamikast

Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 19 4. Näiteülesanded. Näide 4.1 Masspunkt massiga 2 kg liigub sirgjooneliselt jõu F mõjul, mille algväärtus on 8 N ja mis kasvab igas sekundis 2 N võrra. Leida punkti liikumise seadus kui v0 = 0 . Lahendus Suuname x-telje piki punkti liikumissirget. Kuna siin on tegemist ühedimen- N sionaalse juhtumiga, siis kasutame diferentsiaalvõrrandi üldkuju (4.7), kus Fkx k =1 on kõigi mõjuvate jõudude projektsioonide summa x-teljele, s.t N m x = Fkx (4.15) k =1...

Insenerimehaanika
83 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Esimene maailmasõda

I maailmasõda I maailmasõja põhjused ja algus AJEND PÕHJUSED · Ertshertsog · Teravnenud vastuolud suurvõimude vahel (Prantsusmaa ja Inglismaa F.Ferdinandi tapmine vs. Saksamaa) Sarajevos 28. juunil · Ohu alahindamine ­ ei usutud, et nii suur sõda võib puhkeda, loodeti 1914 väiksemaid konflikte · Sõja romantiseerimine ­ sõdimine oli tähtis, sõda oodati ja sooviti · Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad organid ­ puudusid organisatsiooni, mis oleksid suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi Antant ja Keskriigid: ANTANT...

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Baaside ajastu Eestis

VIII 1939. a. sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu vahel mittekallaletungi leping, mille salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia (hilisema täienduslepinguga ka Leedu) ¤ Saksamaa ostis Baltimaade iseseisvuse hinnaga endale võimaluse alustada sõda Poola vastu, kartmata NSV Liidu sekkumist ¤ mõlemad riigid olid huvitatud uutest territooriumidest ¤ 1. IX 1939.a. alanud Saksamaa kallaletung Poolale vallandas Teise maailmasõja ¤ 1935. a. Inglise-Saksa mereväelepinguga oli Läänemeri täielikult Saksamaa ja Nõukogude Liidu kontrolli all, mistõttu sõja puhkedes olid Baltimaad jäänud välispoliitilisse isolatsiooni ¤ osa ajaloolasi on veendunud, et Eesti pidanuks sellises olukorras valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoreile ning tegema ettevalmistusi esindusliku välisdelegatsiooni edasitegutsemiseks eks...

Ajalugu
100 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) ­ kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
518 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega. Asulad paiknesid veekogude ääres. Tööriistad olid luust ja kivist. 2. Neoliitileum e. noorem kiviaeg (5000-1800 aastat e. Kr. ) Noorema kiviaja alguses võeti kasutusele keraamika. Eesti vanimad savinõud võeti kasutusele u. 5000 aasta paiku e. Kr. Ne...

10.klassi ajalugu
414 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Konstantin Päts

sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumi...

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ajalugu

veebruar 1918 aastal- see on õige, aga Tartu rahu oli Juuni sündmused ( seotud okupatsiooniga !!! ) 1920ndal aastal ja sellega lõppes Vabadussõda Rahvusvahelise õiguse kohaselt muutus Eesti alates (1918-1920) 16.­17. juunist 1940 okupeeritud riigiks. 19. juunil saatis Nõukogude juhtkond Eestisse Molotovi-Ribbentropi pakt eriesindaja Andrei Zdanovi, kelle ülesandeks oli 23 augustil 1939 sõlmiti MRP ehk riigipööre korraldada. Eesti Kaitseväelt võeti mittekallaletungileping, mille salajase protokolliga relvad, Kaitseliit saadeti laiali ning jagati omavahel ära Euroopa. Saksamaal huvisfääri rahvakogunemised keelati. Nõukogude Liidu jäi Leedu, Lääne-Poola, Poolast läänepoole jäänud esindajad rõhutasid pi...

Ajalugu
180 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun