Austatud klassikaaslased ja klassijuhataja, Oma kõne teemaks valisin Eesti alkoholipoliitika võimalused, sest alkoholi liigne tarbimine on Eestis tõsine probleem. Ja seda mitte ainult täiskavanute, vaid ka alaealiste seas. Läbi aastate, on üle terve Eesti tehtud uuringuid, saamaks teada, kui suures ulatuses on näiteks kooliealiste laste hulgas levinud narkootikumide, alkoholi ja tubakatoodete tarbimine. Uuringu tulemustest on selgunud, et alkoholitarbimine on noorte seas üpris populaarne, sellepärast sooviksingi oma kõnes rääkida lähemalt sellest, et mis aitaks alkoholi populaarsust vähendada. Kas Eesti alkoholipoliitika on liiga leebe? Kas alkoholireklaamide keelamine aitaks vähendada selle tarbimist koolilaste seas? Või aitaks hoopiski vanusepiiri tõstmine? Alkoholireklaamidel on üpriski suur mõju, sest need edastavad sõnumeid, mis võivad kooliealisele lapsele õigena tunduda. Alkoholireklaamides ei rõhutata pii...
Vastus artiklile "Alkoholipoliitika roheline raamat on pruun" „märkimisväärne on, et ulatuslikke kampaaniaid alkoholitootmise ja -tarbimise vastu, eesmärgiga see ära keelata, on arhiivides kirjas vähemalt sada 2500 aasta jooksul. Ühine on neile see, et mitte ükski neist pole olnud edukas. Miks siis erinevad ühiskonnad ja riigid seda jäärapäiselt ikka ja jälle teevad?“ Kampaaniate eesmärgiks pole alkohol ära keelata. Rohelises raamatus nähakse ette meetmed alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, alkoholi hinna mõjutamiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamisest tulenevate kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks jne. Tegemist pole meetmetega, mis keelaks alkoholi ära, vaid tegemist on meetmetega alkoholitarbimise vähendamiseks. Eesti tubaka- ja alkoholikahjude vähendamise koja (ETAK) hinnangul on teadusuuringud ning teiste riikide praktika näidanud, et alkoholi rek...
SISEKAITSEAKADEEMIA Alkoholipoliitika ja selle mõju tarbimisele Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 1.1 Hinnapoliitika 4 2.1 Eesti alkoholitarbimiskultuur 6 Sissejuhatus Alkoholi roll inimeste igapäevaelus on märkimisväärne. Alkohol ja selle tarbimine on Euroopas pika aja vältel juurdunud traditsioonina kultuuri ja on sotsiaalse suhtluse uks osa. Alkoholi tootmisel...
Alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuna alkoholitarbimisega kaasnevat riski ei korva ükski positiivne tegur, märgib Mari Järvelaid. Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud. Aastal 2000 kuulus Eesti ühte ritta Saksamaa, Portugali, Taani ja Kreekaga, s.t riikidega, kus oli kõige liberaalsem alkoholipoliitika ELis. 1950.-1960. aastatel käsitati alkoholi kui tavalist tarbekaupa, põllumajandus- või äritoodet. Veinitootmist subsideeriti kui põllumajanduspoliitika os...
Alkoholipoliitika eesmärk on vähendada alkoholitarbimisest tulenevat sotsiaalset, majanduslikku ja tervisekahju. Eesmärk pärineb 2014. aastal ilmunud alkoholipoliitika "Rohelisest raamatust", kus on välja toodud kõnekas fakt, et Eestis tarbiti 2012. aastal 10,3 liitrit absoluutset alkoholi aastas täiskasvanud inimese kohta ja sellega kuulus Eesti Euroopas enim alkoholi tarbivate riikide hulka. Alkoholi tarbimisest põhjustatud majanduslik kahju aga oli arvutuste kohaselt 1,6-2,5% SKP-st. WHO andmetel on ühiskonnas majanduslik kasu ja kahju tasakaalus, kui alkoholi tarvitamine on maksimaalselt 6 liitrit absoluutset alkoholi täiskasvanu kohta. 2017. aastaks oli küll alkoholi tarbimine vähenenud 8,6 liitrini inimese kohta, mis paraku aga hoolimata karmist alkoholipoliitikast, või siis pigem tänu karmile alkoholipoliitikale oli teinud võrreldes 2016. aastaga 0,7% tõusu. 14. septembril 2015 Tervise-ja tööministri ameti...
Hinnang Eesti ühiskonnale sotsiaaleetiliselt positsioonilt STSTB, 1. kursus Eestis on mitmeid ühiskondlikke probleeme mis majanduse arengut ja ühiskonna heaolu tagasi hoiavad. Rahvatervis, haridus, tööhõive ja vananev elanikkond on ainult osa probleemsetest valdkondadest, mis ei kao iseenesest vaid vajavad lahendamist. Alkoholism on üks lahendamist vajav sotsiaalprobleem tänapäeva Eestis. Probleemi lahendamisel põrkume aga nii mõnegi sotsiaaleetilise küsimuse otsa. Käesolevas essees käsitlen läbi alkoholismi sallivuse teemat ja püüan leida vastused kahele küsimusele: Kas alkoholisimi ravi peaks olema riigi poolt tasustatud? Kas alkoholimüügi piirang diskrimineerib ettevõtjaid ja kahjustab majandust? Selleks, et hinnata Eesti ühiskonda sotsiaaleetiliselt positsioonilt, tuleb lahti kirjutada sotsiaaleetika mõiste. Sotsiaaleetika on üks...
ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS Arenguanalüüs Arengu-uuringud ja arenguhindamine Juhendaja: Tallinn 2008 Alkoholi tarbimine Euroopas 2 SISUKORD ALKOHOLI TARBIMINE EUROOPAS....................................................................1 1. ALKOHOLI TARBIMISEGA SEONDUVAD PROBLEEMID.....................................3 2. ALKOHOLI TARVITAMISE POLIITIKA JA UURINGUD.........................................4 3. ALKOHOLI TARBIMISE AJALUGU........................................................................... 4 4. ALKOHOLI TARVITAMISE HARJUMUSED ............................................................ 5 5. ALKOHOLI MÕJU EUROOPALE.................................................................................6 6. EUROOPA ALKOHOLIPOLIITIKA.............................................
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
Alkoholi müügipiirangud Eesti ühiskond liigub pidevate muutuste teed. See , mis eile oli nii iseenesestmõistetav, ei pruugi seda olla enam homme. Inimest, kellega eile mõnusalt vesteldud sai, ei pruugi enam täna olla. Miks? Põhjusi võib olla mitmeid. Üks neist võib olla alkohol, mida peetakse tarkade inimeste joogiks ja mida Eesti inimesed tarbida üldiselt ei oska.Iga alkohoolne jook kustutab osakese meie reaalsustajust. Ta paneb unustama ohud ja uinutab alalhoiuinstinkti. Veidi purjus olekus istume autorooli, mis see tilk ikka teeb...... Ja jälle on juures mõni õnnetu pere. Loomulikult lasub meie valitsusel kohustus otsida meetmeid, mis vähendaksid alkoholist põhjustatud ühiskonnakahjusid.Kuid, mis on see imevõte, mis kohe mõjuks? Puudub vastus. Nii tuleb katse-eksituse meetodil püüda probleemi lahendada. Muidugi tuleks igasuguste piirangute kehtestamisel arutleda, kas millegi ära keelamine on ant...
Kuritegevus Eesti Vabariigis 1918-1939 Loeng II 29.10.2013 Nullum crimen, nulla poena sine lege! - Ei ole kuritööd, ei ole karistust ilma seaduseta! Nemo est supra leges! - Mitte keegi ei ole seadusest kõrgem! Non rex est lex, sed lex est rex. - Mitte kuningas ei ole seadus, vaid seadus on kuningas. (Kel õigus, sel jõud) Sine ira et studio. - Ilma viha ja eelistuseta Ius est ars boni et aequi. - Õigus on kunst headusest ja õiglusest. Iuaviter in modo fortiter in re. - Tagasihoidlik käitumises, tugev tegudes. Kergem seadus ulatub alati tagasi, nt. seadus mis vähendab karistust, seadus mis välistab kuriteo, vms. Raskem seadus ei oma tagasiulatavat jõudu. Tundlikkus töö suhtes on meie professionaalsuse alus. Juristi töös peab olema 3 asja kuum süda, selge pea ja puhtad käed. Loe lastepiiblit saad legendid ja vahvad pildid. Saalomonlik otsus Saalomo...
Andrus Kivirähk ,,Joodikute edetabel" Autori arvates ei saa ,,joodiku edetabelit" täie tõsidusega võtta sest väidetavalt on riigis tarbitud alkoholikogusest lahutatud turistide poolt kaasa viidu. Sellega mõtles autor seda, et näiteks joovad meie naabrid soomlased väga palju alkoholi ja käies Eestis turismireisil siis tarbivad nad siin ka suuri koguseid ning seega ,,ajavad nad kõik eestlaste kraesse". Veel arvas autor, et teistes riikides, näiteks Norras ja Rootsis, on viidud alkoholipoliitika äärmusliku karmuseni ning võrreldes Vahemere- äärseid riike siis ei tohiks need eestlastest väga maha jääda kunas seal tarbitakse veini päevast-päeva. Autori arvates pole see üldse tähtis, mitmendal kohal Eesti riik selles edetabelis seisab - tähtis on see, et inimesed ei jooks ennast alkoholist lolliks. Minu arvates võib lõpulauset lahti seletada nii, et alkoholi tarbimist ümbritseb mingi humoorikuse ja muheduse vatt, mis omakorda tähendab seda,...
Gustav Adolfi Gümnaasium KULTUURIPÄEVIK (silmaringimapp) 12. klass I poolaasta 1. Näitus "Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940 1991)" Kumu näitusesaalides/ kuraator: Anu Allas /12.10.16 2. Arutlus Euroopa tulevikust+ "Euroopa Liit jaguneb tulevikus tõenäoliselt kaheks"/John Playle/Postimees/30.10.17 3. Arutlus Eesti alkoholi poliitikast+ "Aidake eelarve täis juua"/Olaf Suuder/Postimees/16.11.17 4. Isiklik tsitaadikogumik Koostas: Getlin Vain Klass: 12.a Juhendaja: Anu Kell Tallinn 2017 Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (19401991) (Kumu näitusesaalid, kuraator: Anu Allas) Näitus kujutab 20. sajandi keskpaiga ja teise poo...
Ülenurme Gümnaasium Mikk Otsar 11b klass Oliver Jõesaar 11b klass Alkoholi tarbimine ja tarbimiseelistused Ülenurme Gümnaasiumi koolinoorte seas Uurimistöö Juhendaja: Evelyn Kostabi Ülenurme 2013 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................2 Sissejuhatus........................................................................................................................... 3 1. Kirjanduse ülevaade...........................................................................................................5 1.1 Alkoholi olemus...........................................................................................................
1 Eesti erakonnad Eesti Keskerakond 1. Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julgeolekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks on riigi iseseisvus ja sõltumatus, põhiseadusliku korra tagamine ja rahva elujärje parandamine. 2. Ühiskonnakorralduse aluseks on jõukas ja arvukas keskklass. 3. Turvaline euroopalik heaoluriik kus turvalisuse all mõistetakse nii sisejulgeolekut kui ka sotsiaalset turvalisust, kaitset ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaalkaitset. 4. Majanduspoliitika põhieesmärgiks on sotsiaalne turumajandus ja astmeline tulumaks. 5. Tagada inimväärne elu mis tahes rassist, rahvusest või usutunnistusega inimestele, kes tahavad siin elada ning austavad meie põhiseaduslikku ko...
ELUVIISIST PÕHJUSTATUD TERVISEKAOTUS: MIDA ME TEEME VALESTI JA MIKS ? Anželika Prohhožai V 13. rühm Termin “haiguskoormus” (burden of disease) ehk “tervisekadu” surmade tõttu kaotatud eluaastate ja haigestumuse tõttu kaotatud täie tervise juures elatud eluaastate summa. Haiguskoormuse mõõtmise eesmärkid: a. ülevaate andmine rahvastiku summaarsest tervisekaost; b. peamiste tervisekaotust põhjustavate haiguste kindlakstegemine; c. enim ohustatud vanuserühmade kindlaksmääramine; d. terviseuuringute prioritiseerimine; e. tervishoiupoliitika suunamine. Esimene rahvusvaheline haiguskoormuse uuring – Global Burden of Disease Study (GBD) – 1990. aastal; Maailmapank, WHO ning Harvard School of Public Health’i koostöö. Eesmärgiks oli hinnata maailma rahvastiku tervise kogukaotust ja tervisekaotuse erinevusi peamiste regioonide vahel. Kokku kaotati maailmas 1990. aastal haiguste ...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ametnikutöö osakond OÜ Keeglisaal Äriplaan Kristi Gross SR 148 Tallinn 2015 Sisukord Lühikokkuvõte........................................................................................................ 3 Ettevõtte üldiseloomustus...................................................................................... 4 Turundusplaan........................................................................................................ 5 Teenus.................................................................................................................... 6 Konkurents.............................................................................................................. 6 Strateegia............................................................................................................... 7 Organisatsioon........................................
Grete Küppar 9.b klass Eesti taasiseseisvumine Uue ärkamisaja algus 1985.a.-Gorbatsovi ClickClick icon icon to add to picture add picture ümberkorraldused: *avalikustamine *demokratiseerimine *uutmine(turumajandus) *alkoholipoliitika Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s hakkas muutuma alles 1986.aasta lõpul,kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus.Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua ...
MAINORI KÕRGKOOL Rakenduspsühholoogia õppesuund Personalijuhtimise eriala KUIDAS SISUSTAVAD INIMESED OMA AEGA TAARAAUTOMAADI JÄRJEKORRAS Vaatluspraktika Juhendaja: Jüri Uljas PS-2-E-P-tal Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 2 Tallinn 2008 Kuidas sisutavad inimesed oma aega taaraautomaadi järjekorras 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. MEETODID....................................................................................................................... 5 2. TULEMUSED....................................................................................................................6 3. ARUTL...
Sõltuvuskäitumine Sõltuvuskäitumine - käitumine, mida iseloomustab mingi tegevuse, aine, eesmärgi või suhete muutumine inimese elu peaeesmärgiks nii, et inimene taandub teistest tegevustest ja/või hakkab see füüsiliselt, mentaalselt või sotsiaalselt kahjustama inimest või teisi tema ümber. Sõltuvus hakkab sellest hetkest, kui see segab igapäevast elutegevust. Behavioral addiction (APA): A repeated behavioral leading to significant harm or distress. The behavioral is not reduced by the person and persists over a significant amount of time. ● Tekkimine - vastav käitumine muutub peamiseks ja kõige olulisemaks tegevuseks igapäevaelus ning domineerib mõtlemises, tunnetes ja käitumises. ● Meeleolu muutused - käitumise emotsionaalne mõjutamine, mis on inimese üle võimu võtnud. See on seotud suureneva kiirustamisega või tuimestamise või rahustava “põgenemisega”, mida ne...
Eesti Kristlikud Demokraadid Maailmavaade: Eesti on usaldusväärne, haldussuutlik, turvaline ja kodanikusõbralik õigusriik. o Eestist peab saama õigusriik, kus on tagatud võimude lahususe põhimõte ning ei domineeri kitsad grupihuvid. Rahval peab olema võimalus valida presidenti ning algatada seaduseelnõusid. o Eesti majanduse võimalikult kiire areng nii kvalitatiivses kui ka kvantitatiivses suunas ning toetama kodumaist tootmist. Taotleme eetiliste piirangutega avatud turumajandust. Näeme ette majandus- ja sotsiaalpoliitika koosarendamist. Peame vajalikuks stabiilse makromajandusliku raamistiku loomist, kus üksikud turul osalejad saavad teha otsuseid võimalikult prognoositavas seadusandlikus keskkonnas. Peame prioriteediks arendada kohalikku tooret väärtustavat, ekspordile orienteeritud, samuti teadusmahukaid tootmisharusid. o Käibemaksu osas tahame rakendada diferentseeritud ...
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehted...
LENIN Nimi: Vladimir Iljits Uljanov (1870-1924) Päritolu: Simbirsk, Venemaa keisririik Majandus: Venemaa majandus oli paljusektoriline. Põhiline oli sotsialislik sektor, millesse kuulusid riigistatud ettevõtted, põllumajanduslikus tootmises sovhoosid ja kolhoosid. Sotsialistliku majanduse loomise asemel tekkis nn. punakaartlik rünnak kapitalile, mis tähendas, et varakatelt (rikkatelt) kihtidelt püüti ära võtta nii palju kui võimalik, et tugevdada majandussektorit. Sovhoos – riigimajandus ; Kolhoos – eramajandus keelati viljaga kauplemine Poliitika: proletaarlane vs kapitalist; tekkisid klassid (alamklass, kõrgklass, keskklass) ei olnud rahvust; Relvastatud võitlus vaheldus parteide rahulikuma poliitilise konkurentsiga; põhimõte – võimalikult kiirelt ja sügavalt kindlustada oma võimu proletariaadi diktatuuri abil. NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. Et Venemaa ...
Kuritegevus EVs ARVESTUS Kuritegevus EVs arvestuse küsimused 1. Kuriegevuse parameetrid – seisund, dünaamika, struktuur. Kuritegevuse parameetrite all mõistetakse neid arvulisi näitajaid, mis iseloomustavad kuritegevust kvantitatiivselt ja kvalitatiivselt. Nende abil määratakse kindlaks selle seisund, struktuur ja dünaamika. Kuritegevust iseloomustavad parameetrid on: Seisund- kuriegevuse arv mingil teatud ajahetkel (kuritegevuse sagedus), kas siis näiteks aastas, poolaastas või kvartalis, ja objektil, kas näiteks linnas või maal. Kuritegude toimepanemise sageduse määrab toimepandud kuritegude üldarv. Tavaliselt kasutatakse seisundi kindlaksmääramisel kuritegevuse koefitsente, mis näitavad mitu kuritegu pandi toime 1000 või näiteks 100000 elaniku kohta. Infot saab politseiameti veebilehelt. Dünaamika- on kuritegevus läbi aastate, kuritegevuse seisundi ja struktuuri muutumine teataval...
MAARDU GÜMNAASIUM Marko Verismaa 12 klass ALKOHOLI TARBIMINE EESTIS JA SELLE MÕJU INIMORGANISMILE Uurimistöö Juhendaja: Valev Kald Maardu 2014 SISSEJUHATUS............................................................................................................................. 4 1.1.ALKOHOL................................................................................................................................5 1.1.1 Alkohol seaduse mõistes.........................................................................................................5 1.1.2. Alkohol teaduslikus mõistes..................................................................................................5 1.2. Eesti alkoholikultuur.................................................................................................................5 ...
Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Kädi Lepp Haapsalu 2010 KOOLILASTE TERVIS JA SELLE EDENDAMINE ÜHTSES KOOLITERVISE SÜSTEEMIS Autor: Kädi Lepp Keeletoimetaja: Victoria Parmas Autoriõigus: Kädi Lepp, 2010 Autoriõigus: Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž, 2010 ISBN ISBN 978-9949-463-02-2 Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž Lihula mnt 12 90507 Haapsalu www.hk.tlu.ee 2 Sissejuhatus Laste ja noorte tervisele ja heaolule avaldab mõju bioloogiliste, kultuuriliste, sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnategurite keeruline kombinatsioon. Mitmel põhjusel on sagenenud laste kroonilised haigused, kasvanud on vaimse tervise häired, probleeme tekitavad tervisekäitumise negatiivsed suunad. Keskkond, mis soodustab ebatervislikku eluviisi, ei o...
Tervisekäitumine, 2 Tervisekasvatus noorsootöös PSP6034.LT Kevadsemester 2017 Sirje Vaask, MPH, PhD Loodus- ja terviseteaduste instituut Õppeaine hindamine 1) Kursus lõpeb arvestusega – vajalikul tasemel läbitud test (valikvastustega). Viimase seminari eelnevalt - arvestus Moodles 9 mai õhtul kell 19- 20 2) järeltest Moodle keskkonnas + vestlus 3) Arvestuse saamise eelduseks on iseseisvate tööde esitamine ja ühise projektitöö esitamine, tervisekäitumise edendamisele suunatud projekti ning selle ettekandmist ja arutelu viimasel korral. Noorsootöö: Tervisekasvatus noorsootöös – moodustab see osa, 60%: hindeline Tervisekäitumine, TE teooriad/mudelid Tervis Tervise edendamine Haigus Elukvaliteet Tervisekaitse Ebavõrdsus tervises Tervisekasvatus Enesetõhusus Rahvatervis Paikkond Haiguste ennetamine Haigestumus,suremus ...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
Kalev Kesküla uus veinijuht Kalev Kesküla uus veinijuht Eesti Ekspressi Kirjastus 2008 SISUKORD Kümme küsimust veinist 14 Veiniaedniku aasta 26 Viinamarjade sordid 28 Veini valmistamine 34 Veinisõnad 44 Prantsusmaa 46 Itaalia 118 ...
LÄHIAJALUGU II I OSA: KÜLM SÕDA 1. Külma sõja algus II MS muutis mitmel pool maailmas riigipiire ning tekkisid uued riigid: o SM idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule (NSVL-le ka osa Ida-Preisimaast Köningsbergiga ja mitu olulist piirkonda Soomelt). o Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad o Albaania sai taas iseseisvaks o Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938. a. piiridesse o Rumeenia loovutas Bessaraabia NSVLle, sai aga juurde alasid Ungarilt Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
