Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" algebra" - 235 õppematerjali

algebra on süsteem A = < M,S >, kus M on algebra alushulk (objektide hulk) ja S on algebra signatuur (operatsioonide hulk). Näiteks < 2 A , ,∪∩ ) on algebra, mille alushulgaks on hulga A astmehulk ning signatuuriks , tuntud hulgateoreetilised tehted (täiend, ühend ja ühisosa). Vastavalt tehetes osalevate operandide arvule määratakse signatuuri tüüp, mis on antud näites määratud vektoriga (1,2,2).

Õppeained

Algebra ja geomeetria -Tartu Ülikool
Algebra ja analüütiline geomeetria -Eesti Maaülikool
Algebra I -Eesti Maaülikool
thumbnail
1
docx

Algebra mõisted

Arvjada ­ lõpmatu järjestatud arvuhulk. 2. Aritmeetiline jada ­ jada, milles alates II-st liikmest iga liikme ja talle eelneva liikme vahe on jääv suurus. 3. Geomeetriline jada ­ jada, milles alates II-st liikmest on iga liikme ja sellele eelneva liikme jagatis jääv suurus. 4. Hääbuv jada ­ ehk nullile lähenev jada. Kui jadas järjest kaugemale minnes selle jada liikmed erinevad arvust 0 kui tahes vähe. 1. Võrdeline seos ­ y=ax. Graafikuks on sirge, mis läbib punkti (0;0). 2. Pöördvõrdeline seos ­ y=a/x graafikuks on hüperbool, mis koosneb kahest harust, harud lähenevad telgedele, kusjuures kunagi ei puutu telge. 3. Funktsiooni: 4. Määramispiirkond ­ x-i väärtuste hulk ehk argumentide hulk, mille korral on võimalik arvutada funktsiooni (y) väärtust. 5. Muutumispiirkond ­ funktsiooni (y-i)väärtuste hulk. 6. Nullkohad ­ nim. neid argumendiväärtuseid, mille korral funktsiooni...

Algebra I
14 allalaadimist
thumbnail
5
doc

algebra konspekt

Sirged ja tasandid Joonte ja pindade võrrandite mõiste Võrdust F(x,y,z)=0 nim pinna S võrrandiks antud koordinaatide süsteemis, kui selle pinna kõikide punktide koordinadid rahuldavad seda võrdust ja nende punktide koordinadid, mis ei asu sellel pinnal, ei rahulda seda võrdust. Sfäär on niisuguste punktide hulk, milliste kaugus keskpunktist on võrdne raadiusega r. Tähistades sfääri meelevaldse punkti M koordinadid (x,y,z) ning avaldades võrduse |OM| =r koordinatide kaudu. Võrdust (x-a)² + (y-b) ² + (z-c)² = r² nim sfääri võrrandiks vaadeldavas koordinaatide süsteemis. Kui pinna võrrand on esitatav kujul F(x,y,z)=0, kus F(x,y,z) on n-astme polünoom, siis nim pinda n-järku algebraliseks pinnaks. Algebralistest pindadest lihtsaim on esimest järku pind ehk tasand. Sfäär on teist järku pind, sest selle võrrandis esinevad tundmatud on teisel astmel.Võrdust F(x,y)=0 nim joone L võrrandiks antud koordinaatide süsteemis tasandil, kui teda rahuld...

Algebra ja Analüütiline...
130 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Algebra ja geomeetria kordamine

Maatriksi mõõtmed ­ Maatriksit, milles on m rida ja n veergu nimetatakse täpsemalt (m,n)- maatriksiks ning arvupaari (m,n) selle maatriksi mõõtmeteks. Maatriksi järk ­ Omadus, mis esineb ainult ruutmaatriksil: Näiteks Mat(n,n) nim. n-järku maatriksiks. Maatriksi elemendid ­nimetatakse reaalarve, milledest maatriks koosneb. Maatriksi ja maatriksite hulga tähistused ­ Maatrikseid tähistatakse tavaliselt suurte ladina tähtedega: A, B,....X, Y, Z. Maatriksite elemente tähistatakse vastavate väikeste ladina tähtedega, mis võivad olla varustatud ka indeksitega: a, b, c, jne. Kõigi (kõikvõimalike mõõtmetega) maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat abil ning kõigi (m, n)-maatriksite hulka tähistame edaspidi Mat(m, n) abil. Ruutmaatriks ­maatriks, mille ridade arv on võrdne veergude arvuga, s.t. m=n Ristkülikmaatriks ­maatriks,...

Algebra ja geomeetria
61 allalaadimist
thumbnail
96
pdf

ALGEBRA JA GEOMEETRIA

¨ TARTU ULIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKA TEADUSKOND Puhta matemaatika instituut Aivo Parring ALGEBRA JA GEOMEETRIA Tartu 2005 SISSEJUHATUS K¨aesolevate m¨arkmete j¨arele tekkis vajadus 2000/01 ˜oppeaastal, kui muudeti tollase matemaatikateaduskonna ˜oppekavasid. Selle tulemusena l¨ ulitati ˜oppekavasse algebra ja anal¨ uu¨tilise geomeetria sissejuhatavaid pea- t¨ukke k¨asitlev aine ”Algebra ja geomeetria”. Vahepeal on elu edasi l¨ainud. Matemaatikateaduskonnast on juba saanud matemaatika-informaatikatea- duskond. Nelja-aastasest bakalaureuse ˜oppest on saamas kolmeaastane bakalaureuse ˜ope. Uue ˜oppekava kohaselt on selle ˜oppeaine maht n¨ uu ¨d 40 tundi loenguid ja sama palju harjutusi. Iseseisvaks t¨o¨ oks on ette n¨ahtud 80 tundi. Semestri joo...

Algebra ja geomeetria
18 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Algebra ja geomeetria: Tõestused

4. Maatriksite liitmine on kommutatiivne, s.t. mistahes X, Y Mat(m, n) korral kehtib X + Y = Y + X. Tõestus: Iga X = (xij) ja Y = (yij) korral hulgast Mat(m, n), tänu reaalar- vude liitmise kommutatiivsusele (1.11), saame X + Y = (xij + yij) = (yij + xij) = Y + X X + Y = Y + X Omadus 1.10. (X + Y ) = X + Y Tõestus (X + Y ) = ((xij) + (yij)) = ( (xij + yij)) = ( xij + yij) = = ( xij) + ( yij) = (xij) + (yij) = X + Y (X + Y ) = X + Y; Omadus 1.15. Mistahes maatriksi X Mat(m, n) ning vastavate ühikmaatriksite Em Mat(m,m) ja En Mat(n, n) korral XEn = X, EmX = X Tõestus Maatriksite X = (xij ), kus i Nm, j Nn, ja n-järku ühikmaatriksi E1 = (ij) korrutise XE1 = (yij) üldelement avaldub = = , , , =1 mistõttu XE1 = X. Juhul kui E2 on m-järku ühikmaatriks, siis...

Sissejuhatus matemaatilisse...
64 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maatriksi algebra

Maatriksi mõiste ja liigitus Maatriksiks nimetatakse ristkülikukujulist elementide tabelit, mis koosneb m reast ja n veerust. Maatriksi elemente tähistatakse a ik, kus i näitab, millises reas ja k, millises veerus element asub. Maatrikseid tähistatakse suurte tähtedega A, B, C, . . . Maatriksi üldkuju on: a11 a12 ... a1n a 21 a 22 ... a 2 n A= . . . . . a am2 ... a mn m1 Lühemalt on võimalik maatriksit esitada kujul: A = ( aik ) mn. Maatriksi erikujud: 1. Kui m = n, siis nimetatakse maatriksit ruutmaatriksiks....

Kõrgem matemaatika
188 allalaadimist
thumbnail
18
pdf

Algebra I eksami keerulisemad tõestused 2015

❆❧❣❡❜r❛ ■ ❡❦s❛♠✐❦s ❦♦r❞❛♠✐♥❡ ✾✳ ❥✉✉❧✐ ✷✵✶✺✳ ❛✳ ❑❡❡r✉❧✐s❡♠❛❞ ❦üs✐♠✉s❡❞ ✶✳ ❚⑦õ❡st❛❞❛✱ ❡t ❦✉✐ ❆ ♦♥ r✉✉t♠❛❛tr✐❦s ü❧❡ ❦♦r♣✉s❡ ❑ ❥❛ s❡❧❧❡ ♠❛❛tr✐❦s✐ ♠✐♥❣✐❧❡ r❡❛❧❡ ❧✐✐t❛ ❑ s✉✈❛❧✐s❡ ❡❧❡♠❡♥❞✐❣❛ ❦♦rr✉t❛t✉❞ t❡✐♥❡ r✐❞❛✱ s✐✐s ❆ ❞❡✲ t❡r♠✐♥❛♥t ❡✐ ♠✉✉t✉✳ ❚õ❡st✉s ❖❧❣✉ A = (aij ) ∈ M atn ❥❛ ♦❧❣✉ B ♠❛❛tr✐❦s✱ ♠✐s ♦♥ s❛❛❞✉❞ ♠❛❛t✲ r✐❦s✐st A s❡❧❧❡ k✲♥❞❛❧❡ r❡❛❧❡ ❛r✈✉❣❛ c ❦♦rr✉t❛t✉❞ l✲♥❞❛ r❡❛ ❧✐✐t♠✐s❡❧✱ ❦✉s k = l✳ P❡❛♠❡ ♥ä✐t❛♠❛✱ ❡t |A| = |B|✳ ❊❡❧❞❛♠❡✱ ❡t k < l✳ ▼❛❛tr✐❦s✐ B k ✲s r✐❞❛ ❦♦♦s♥❡❜ ❡❧❡♠❡♥t✐❞❡st ak1 + cal1 , ak2 + cal2 , . . . , akn + caln ❑õ✐❦ ü❧❡❥ää♥✉❞ A ❡❧❡♠❡♥❞✐❞ ♦♥ s❛♠❛❞✱ s❡❡❣❛ ❞❡t❡r♠✐♥❛♥t ♦♥ ✈õr❞♥❡ s✉♠✲ ♠❛❣❛✳ |B| = sign(σ)a1σ(1) . . . ak−1,σ(k−1) (akσ(k) + calσ(k) )ak+1,σ(k+1) . . . alσ(l) . . . anσ(n) σ∈Sn ❑❛s✉t❛❞❡s r❡❛❛❧❛r✈✉❞❡ ❞✐str✐❜✉t✐✐✈s✉s❡ ❥❛ s✉♠♠❛ ♦♠❛❞✉s✐ ✈õ✐♠❡ s❡❧❧❡ ❦✐r✲ ❥✉t❛❞❛...

Tõenäosusteooria ja...
27 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Algeline algebra I osa

ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Записать матрицу E2x2  1 2 3    2. Перемножить матрицы: 4  2 1   7 5  4  1 0 2   4 2 3. Вычислить определитель: 3 1 4. После элементарных преобразований расширенная матрица системы имеет вид 2 3  5 6 1 0     0 0 2  6 2  4 0 0 0 1 5 0   Определите ранги основной и расширенной матриц. Что можно сказать о числе решений данной системы? 5. Дано матричное уравнение AX=B. Найти Х. 6. Какую систему линейных уравнений можно решить при помощи обратной матрицы?   7. Разл...

Vene keel
1 allalaadimist
thumbnail
7
rtf

Aritmeetika ja algebra

1 Mõningate arvude kõrgemad astmed 24 = 16 29 = 512 34 = 81 44 = 256 64 = 1296 25 = 32 210 = 1024 35 = 243 45 = 1024 65 = 7776 26 = 64 211 = 2048 36 = 729 46 = 4096 7 4 = 2401 27 = 128 212 = 4096 37 = 2187 54 = 625 84 = 4096 28 = 256 213 = 8192 38 = 6561 55 = 3125 94 = 6561 1.2 Hariliku murru põhiomadus Murru väärtus ei muutu, kui murru lugejat ja nimetajat korrutada või jagada ühe ja sama nullist erineva arvuga. Kui k 0 , siis a ka = b kb (murru laiendamine), ka ka : k a = = kb kb : k b (murru taandamine). 1.3 Tehetevahelised seosed Kui x + a = b ,...

Matemaatika
212 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Lineaar algebra teooria kokkuvõte

Võrrandisüsteemi kujul {a11x1+..+a1nxn=b1 ; am1x1+.. +amnxn=bm. Arve aij nim lvs kordajateks, arvud b1..bm on vabaliikmed ja x1..xn on tundmatud. Süsteemi võrrandite arv m ja tundmatute arv n on sõltumatud. Sellist võrrandisüsteemi nimetatakse lineaarseks võrrandisüsteemiks, sest otsitavad suurused x1.. xn esinevad ainult lineaarsetes tehetes, st neid on vaid liidetud ja skalaariga korrutatud. Def. Arvude järjendit c1.. cn nim lvs lahendiks, kui tundmatute asendamisel nende arvudega (loomulikus järjekorras, st x1 = c1.. xn = cn) on süsteemi kõik võrrandid rahuldatud. Võrrsüsteemi nim kooskõlaliseks, kui tal leidub vähemalt 1 lahend. Kui lahendid puuduvad, nim sõsteemi vasturääkivaks. Võrrsüs kõigi lahendite hulka nim võrrsüs lahendihulgaks e üldlahendiks. Igal lvs-l kas lahend puudub, on ühene lahend või on lõpmata palju lahendeid. Cramer. Def. Öeldakse, et lvs-i korral on tegemist Crameri peajuhuga, kui 1)tun...

Lineaaralgebra
863 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Lineaar algebra teooria2

Kompleksarve on kombeks tähistada väikese tähega z. Kompleksarvudel on mitmeid esitusviise ehk kujusid. Kõige levinum on kompleksarvu algebraline kuju. Def Kompleksarvuks (algebralisel kujul) nimetatakse arvu z = a + ib, kus a ja b on reaalarvud ja i on imaginaar ühik. Imaginaarühik, mida tähistatakse i, defi'kse võrdusega i2 = -1.Kõigi kompleksarvude hulka tähistatakse C. Def Kompleksarvu z = a + ib C korral nim arvu a R selle kompleksarvu reaalosax ja arvu b R nim selle kompleksarvu imaginaarosaks. Kaks kompleksarvu on võrdsed parajasti siis, kui 1) on võrdsed nende reaalosad, 2) on võrdsed nende imaginaarosad. Algebraline kuju on kompleksarvu kujudest kõige levinum. Kuid on ka teisi esitusviise. Kompleksarve nim arvudex, sest nendega saab sooritada aritmeetilisi tehteid: liitmist, lahutamist, korrutamist, jagamist. Komar liitmine ja lahutamine on kõige otstarbekam teha algebralisel kujul. Def. Ko...

Lineaaralgebra
478 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Algebra abivalemid

Abivalemid RUUTUDE VAHE: (a+b) (a-b) = a +ab-ab+b =a2-b2 2 2 (a+b) (a-b) = a2-b2 NÄIDE: 16-a 2 = 4 2 -a 2 = (4+a) (4-a) SUMMA RUUT: (a+b) = (a+b) (a+b) = a +ab+ba+b2 = a2+2ab+b2 2 2 (a+b)2 = a2+2ab+b2 NÄIDE: (7x+4y) 2 = (7x) 2 +2(7x)(4y)+(4y) 2 = 49x 2 +56xy+16y 2 VAHE RUUT: (a-b) = (a-b) (a-b) = a -ab-ba+b2 = a2-2ab+b2 2 2 (a-b)2 = a2-2ab+b2 NÄIDE: (3a-b) 2 = (3a) 2 -2(3a)b+b 2 = 9a 2 -6ab+b 2 KUUPIDE SUMMA: (a+b) (a - ab+b ) = a - a b+ab2+ba2- ab2+b3 = a3+ b3 2 2 3 2 (a+b) (a2- ab+b2) = a3+ b NÄIDE: (a+3)(a 2 -3a+9) = a 3 +3 3 = a 3 +27...

Matemaatika
64 allalaadimist
thumbnail
2
doc

ALGEBRA KONKURSS

2a + 3b - 4a = 21. ( x - 2) 2 - ( x + 3) 2 = 5 x -1 2 - x 2. 2a - 2a (a 2 +1) = 22. + = 0,25 2 3 2 3. 16 - (a - 4) 2 = 23. x +1 = x 4. - 2a - (a 2 - a ) = 24. x 2 + x = 0,75 4 3 25. x 2 - 0,05 x - 0,05 = 0 5. + = a 2a 6. ( a - 3)( 2a - 3) = 26. (2 x + 5) 2 - (2 x - 5) 2 = 40 x 7. 2a 2 b (-3ab 3 ) = 27. 6 x 2 + 7 x - 3 = 0 3x x -1 8. (2 - a 5 )(a 5 + 2) = 28. - =0 2x + 2 x +1 9. (12a 2 b -16ab 2 )...

Matemaatika
21 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Algeline algebra II osa

ЭКЗАМЕНАЦИОННАЯ РАБОТА ПО ЛИНЕЙНОЙ АЛГЕБРЕ 1. Выполнить действия над матрицами. Решить матричное уравнение. Сделать проверку.  1 2  1 2   1  1     1  2 T X     2   0 3    5  1    2 3   3  1  3  1  3  4      2. Вычислить определитель , не используя дроби. a) методом эффективного понижения порядка (понизить до II порядка) в) при помощи встроенной функции Excel 3 2 1 0 4 8 6 5 2 3 1 4 8 8 0 4 3. Решить систему линейных уравнений по формулам Крамера. Сделать пр...

Vene keel
1 allalaadimist
thumbnail
2
doc

TEHTED MURDUDEGA

Liitmine/lahutamine: 1) Paigutame koma alla koma. Näide: 174,6 ­ 48,328 = 174,600 2) Lisame nullid. ­ 48,328 126,272 2. Korrutamine: 1) Jätame tegurites komad esialgu tähele panemata Näide: 64,5 - 1 koht ja korrutame neid nagu naturaalarve; · 5,6 - 1 koht 2) Loeme, mitu kohta on pärast koma mõlemas teguris kokku. 3870 3) Nõnda saame teada, mitu kohta 3225 peame vastuses komaga eraldama. 361,20 - 2 kohta Vastuses hakkame kohti lugema arvu lõpust! 3. Korrutamine/jagamine järguühikutega: 1) 0,427 · 100 = 42,7 2) 0,1 · 34,67 =...

Algebra ja Analüütiline...
25 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Murdude teisendusi

Murdude teisendusi. Harilike murdude korrutamine ja jagamine Mõned tähtsamad teisendused jäta meelde. 1 0,1 = 10 1 0,2 = 5 1 0,25 = 4 1 0,5 = 2 3 0,75 = 4 2 2,6 + 3) 15 Lahendus: 1 3,5 - 4) 3 Lahendus: 5 4 - 2,3 5) 8 Lahendus: a c a d : = b d b c Näide 1. Näide 2. ...

Algebra I
322 allalaadimist
thumbnail
1
odt

6.klassi matemaatika

klassile 1.Arvuta. 54 310+23 690=78000 450 760+1 564 768=2015528 86,315+4,085=90,400 478,23+56,09=534,32 2.Arvuta komadega. 3,0906:3=1,0302 0,24:8=0,03 8,642:2=4,321 0,7:7=0,1 0,105:5=0,021 12,444:4=3,111 0,14:4=0,035 60,12:3=20,04 3.Kirjutan lünka sellise arvu,et tekiks tõeline võrdus. 200cm=2m 40000mm=40m 3000cm=300dm 70000dm=7km 25000cm=250m 150000cm=1500m 400dm=40m 26000m=26km 900mm=9dm 2000mm=20dm 8000dm=800m 40000dm=4km 4.Pohla pere käis pühapäeval jõhvikal.Mitu kilogrammi jõhvikaid korjas Pohla pere kokku? Marju ja Mait 14kg,Ema 16kg,Isa 16kg. 1)Ema ja isa korjasid kokku 2*16 kg jõhvikaid. 2)Pohla pere korjas 14+2*16=46 kg jõhvikaid. ...

Algebra I
141 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ratsionaalavaldised ja murdvõrrandid

peatükk 1. Tegurdamine - - Tegurdamine ­ Avaldise muutmine korrutiseks. 1.Teguri toomine sulgude ette. 2. Valemite kasutamine. ( (a+b2) = a2 + 2ab +b2 / (a + b)((a ­ b) = a2 - b2 3. Ruutkolmliikme tegurdamine. ( ax2 +bx+c = a(x-x1)(x-x2) ) 4. Rühmitamisvõte. - Avaldise teisendamine tähendab avaldise võimalikult lihtsa või meile sobiva kuju andmine. - Võrdust, mille poolteks on võrdsed avaldised nim. samasuseks. Näide: 2. Arvulise murru taandamine - Taandamine-murru lugeja ja nimetaja jagamine ühe ja sama nullist erineva avaldisega * tegurdatakse murru lugeja ja nimetaja; * taandatakse arvulised tegurid * taandatakse muutujat sisaldavad võrdsed tegurid. Näide: 3. Korrutamine ja jagamine ­ Korrutamine- algebraliste murdude korrutis võrdub murruga, mille lugejaks on antud murdude lugejate korrutis ja nime...

Algebra ja Analüütiline...
506 allalaadimist
thumbnail
43
pdf

Keskkooli lõpueksam (2008)

aasta matemaatika riigieksami ülesanded koos lahenduste ja kommentaaridega 2 1. ÜLESANNE (5 punkti) Ülesannete tekstid 1 5x 1 I Antud on avaldis 2 , kus x 0 ja x . x 25 x 2 x 0 5 1) Lihtsustage see avaldis. 3 2) Arvutage avaldise väärtus, kui x 2 . Vastus andke täpsusega 10 2. 2 x 2 (9 x 2 x 0 ) 1 II Antud on avaldis , kus x 0 ja x ....

Algebra ja Analüütiline...
778 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Matemaatika Eksam

(8p) Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel kirjalikult saadud avaldise väärtus kui x=3 2.(8p) Lahenda murdvõrrand ja kontrolli selle lahendeid kirjalikult : 3.(8p) Joonisel on kujutatud silindrikujuline veemahuti, mille mõõtmed on meetrites. 1) Kui suur on selle mahuti kogupindala? 2) Arvuta ja otsusta, kas 1,5 kg värvist piisab mahuti välispinna värvimiseks, kui igale ruutmeetrile kulub 200 g värvi. 3) Arvuta mahuti ruumala kuupmeetrites. Mitu liitrit see on? 4) Mitu ämbritäit vett on mahutis, kui mahuti on täidetud 100% ulatuses ja ämbrisse mahub 8 liitrit? 4.(8p) Laos oli 1230 kg aedvilju. Nendest 10% olid tomatid, 21% kurgid, 29% peedid ning ülejäänud olid kapsad. Mitu kg oli laos igat aedvilja? 5. (8p) Talumees Toomasel on talumaad 2100m2. Ta soovis istutada oma maale metsa (48%), harida põllumaaks (22%), istutada maasikaid (10%) ning jätta heinam...

Algebra ja analüütiline...
68 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun