Hüdroenergia kasutuselevõtt ei lahenda probleeme Eesti energeetikas. Narva jõele rajatud hüdroelektrijaam annab, paraku küll Venemaale, neli korda rohkem elektrienergiat kui kõik ülejäänud Eesti jõed võiksid anda kokku. Viimaste tehniliselt kasutatav hüdroenergia potentsiaal moodustab vaid protsendi või paar meie praegusest energiatarbimisest. Kui järgida kõiki mõistlikke keskkonnanõudeid, mille hulka kuuluvad ka korralikult töötavad kalateed, siis ei ole elektri tootmine tegelikult tulus ühelgi Eesti jõel. Nõuetekohaste kalateede ehitus on sedavõrd kallis, et muudab ettevõtmise majanduslikult mõttetuks. Pooled meie jõgede umbes neljakümnest kalaliigist, enamasti just ohustatud ja rangemalt kaitstud liigid, sõltuvad kiirevoolulistest jõelõikudest: ainult seal saavad nad paljuneda, ning kas ainult või enamasti on seal ka nende elupaigad. Selliseid kiirevoolulisi lõike Eesti jõgedel napib. Ja just needsamad suurema languga kohad huvita...
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Panasonic REFERAAT Lauri Piisang TALLINN 2011 Panasonic Corporation on segmenteeritud firma, millel on väga palju tegevusalasid tegelikult jagunebki Ta tervelt 17'ks alafirmaks. Siin siis Panasonicu firmad ja mõned märksõnad nende tegevuse kohta: · AVC Networks Company - Audio/Video, TV, DVD, Blu-Ray · Panasonic System Networks Co., Ltd. - Valvesüsteemid, võrgukaamerad, VoIP, PLC · Panasonic Mobile Communications Co., Ltd. - Mobiiltelefonide mugavamaks tegemine ja lisavõimaluste loomine (andmevahetus teleka,arvuti või printeriga microSD kaudu) · Automotive Systems Company Navigatsioonisüsteemid,ECU,akud,mootorid,kompressorid · Panasonic Healthcare Co., Ltd. Haiglasüsteemid, Medical Imaging (röntgen ja sondid vist?) · Home Appliances Company kodutarbed (pesumasinad,mikrolaineahjud jne) · Lighting Company Va...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Räpina mõisa park Kursusetöö aines Maastikuarhitektuuri ajalugu II Referaat Juhendaja: Dots. Mari Nõmmela Tartu 2012 Sissejuhatus See uurimuslik referaat on koostatud eesmärgiga rohkem teada saada ühest ajaloolisest alast ja selleks, et õppida leidma infot mitmetest allikatest, kaasa arvatud ajalooliste materjalide hulgast arhiivis. Selle jaoks on analüüsitud vanu kaarte, raamatuid ja internetiallikaid. Räpina mõis ja seda ümbritsev park asub Põlvamaal, Räpina vallas Võhandu jõe ja Räpina paisjärve ääres. Läbi ajaloo on pargi kujundus ja ülesehitus muutunud aga piirid on enamjaolt samaks jäänud. Töös antaksegi ülevaade Räpina mõisa (Sillapää lossi) ja selle pargi arengust kuni tänapäevani. Joonis . Räpina mõisa park ja hooned Nõukogu...
Saksa ordu Ajalugu Anete Samelselg Liisbeth Kallakmaa 11.klass Ordust 12. sajandi lõpul Palestiinas asutatud Saksa ordu oli üleeuroopaline organisatsioon. Saksa ordu ehk Teutooni ordu, ametliku nimega Jeruusalemma Saksa Koja Püha Maarja hospidali vendade ordu. Aastani 1525 saksa vallutajate peamine sõjajõud. Ordu peamine eesmärk oli kaitsta kristlasi ja sõdida paganate vastu. Ordu loomine ja selle esimesed aastad Saksa ordu asutati 1190. aastal Kolmanda ristisõja käigus Jeruusalemma kuningas Friedrich II soosingul. Selle liikmeteks olid algusest peale eeskätt rüütliseisusest ja Saksamaalt pärinevad isikud. Pärast kolmandat ristisõda tegutses Saksa hospidaliordu Akkos, pakkudes linnas ja selle ümbruskonnas tegutsevatele palveränduritele ja ristisõdijatele öömaja, kehakinnitust, hingehooldust ja ravi. Aastal 1198 kinnitas paavst Saksa ordu vaimulikuks rüütlior...
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
1. Canadian Bacon Tagumine k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 2. Cannonball Trikk, mida tehakse m�lema k�ega. Eespool olev k�si haarab kinni lauaninast ja tagumine k�si lauasabast [10]. 3. Chicken Salad Eespool olev k�si k��ndib l�bi jalgade ja haarab kandadepoolsest lauaservast kinni [10]. 4. Crail Tagumine k�si haarab eespool olevast jala eest varvastepoolsest lauaservast kinni [10]. 5. Rocket Air ja Cross Rocket Trikk, mida tehakse nii, et lauanina t�mmatakse �lesse, ja lauanina m�lemast k�ljest m�lema k�ega haaratakse kinni. Cross Rocket on sama trikk nagu Rocket Air, kuid k�ed on risti grabimise ajal [10]. 6. Indy �ks fundamentaalseim trikk, mida tehakse tagapool oleva k�ega jalgadevahelisest alast varvastepoolsest lauaservast kinni haarates [10]. 7. Lien Eespool olev k�si haarab kandadepoolsest lauaservast kinni ja keha kaldub �le lauanina [10]. 8. Melon Eespool olev k�si haarab kandadepoo...
Triatlon Triatlon on spordiala, mis koosneb kolmest järjestikusest alast: ujumisest, jalgrattasõidust ja jooksust. Need inimesed, kes tegelevad tratloniga, nimetatakse triatleetideks. See on maailmas kiiresti populaarsust koguv ja arenev vastupidavusala, millest on kujunenud tänaseks ülemaailmne edukate ja järjekindlate inimeste sport. AJALUGU Esimese triatlonivõistluse korraldasid ameeriklased Don Shanahan ja Jack Johnstone, mis toimus 25. septembril 1974 Mission Bays San Diegos USA-s. Rahvusvaheline Triatloniliit ITU loodi mais aastal 1989 Avignonis Prantsusmaal. Sama aasta augustis toimusid seal ka esimesed maailmasmeistrivõistlused. Triatloniliit hõlmab endas 87 liikmesriiki. Liidu peakorter asub Vancouveris. Esimest korda võistlesid triatleedid olümpial, mis toimus Sydneys aastal 2000. Triatloniga seotud spordialad on duatlon, aquatlon ja talitriatlon. Duatlonis võisteldakse jooksus, ja...
Tähtsamad maavarad, nende kasutus ja leiukohad. Maavara nimetus kasutus leiukohad sinisavi Tsemendi- ja Vana-Vigala, Aseri, Kolgaküla, keraamikatehastes, telliste Joosu, Sindi valmistamiseks mineraalvesi Karastusjoogina, raviks Ikla, Häädemeeste, Värska, Kärdla lubjakivi Teede ehitus, telliste Kaarma, Tagavere, Rummu, valmistamine, majade ehitus Vasalemma, Kopli, Väo, ...
Norra, Ungari ja Suurbritannia. Norra. 1.Naaberriigid- nende arengutase ja suhted! Norra on riik Euroopas, mis kuulub põhjamaade hulka. Norra ametlik nimi on Norra Kuningriik. Norra põhiosa asub Skandinaavia poolsaare lääne- ja põhjaosas ning arvukatel rannikulähedastel saartel. Riik on piiratud läänest ja loodest Rootsiga, põhjaosas omab maapiiri Venemaaga ja Soomega. Norra arengutaseme indeks on väga kõrge see on ligikaudu 0.93. Norra kuulub kõrge arengutaseme maade hulka, kui olla täpsem, siis Norra on teisel kohal maailmas arengutaseme kõrguse poolest. Ka Norra naaberriigid on päris hea arengutasemega. Soome on näiteks 8. kohal ja tema arenguindeks on 0.902, ka Rootsi on päris kõrgel kohal (14. koht), indeksiga 0.897. Kõige madalam arendutase naabermaadest kuulub Venemaale, kes on statistiliselt 58. kohal maailmas. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustab kaupade ekspordist umbes 60 prots...
Harjumaa Sisukord Geograafiline asukoht ja üldandmed Maavalitsuse kohta informatsioon Ajalugu Loodus Looduspargid Asukoht Asub Eesti põhjaosas Harjumaa piirneb edelas Lääne, lõunas Rapla, kagus Järva ning idas Lääne-Viru maakonnaga. Vapp ja lipp Üldandmed Pindala: 4333,13 km² Harju maakonnas on arvestuslikult 524 938 elanikku 59,77% elanikest on eestlased ja 32,29% venelased Omavalitsused Harju maakonnas on 24 omavalitsusüksus 6 linna (Tallinn - Maardu - Keila - Saue - Paldiski Loksa) 18 valda (Aegviidu - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Nissi vald - Padise vald - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue vald - Vasalemma vald - Viimsi vald ...
Rakvere Reaalgümnaasium SEITSMEVÕISTLUS Pillemai Pihlak 12.r klass Juhendaja: Eve Mõttus Rakvere 2013 SISUKORD 1.KERGEJÕUSTIK Kergejõustik on üks vanimaid ja harrastatavaimaid spordialasid. Kergejõustik hõlmab jookse, sportlikku käimist, hüppeid, heiteid ja mitmevõistlusi. Suurte võistluste kavva kuulub kuni 40 ala. Enamik võistlusi sooritatakse spordiväljakul või staadionil, pikamaajookse ja käimisvõistlusi korraldatakse harilikult maanteel ja tänavail, krossivõistlusi pargis, metsaradadel jm. Mitmevõistlusi peetakse: · Kümnevõistluses (mehed) · Seitsmevõistluses (naised) · Viievõistluseses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. 2.SEITSMEVÕISTLUS Seitsmevõistlusi hakati korraldama paarkümmend aastat tagasi. Esimesed Euroopa meistrivõistlused peeti aga alles 1992. ...
VÕISTLUSMÄÄRUSED. 1.Normaalmõõtmetega jooksurada on kahest paralleelsest sirgest ja kahest võrdse raadiusega kurvist koosnev 400 m pikkune ringrada. M 160 2.Kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel jookseb iga võistleja kogu võistlusmaa eraldi rajal. M 160 3. Stardipakkude kasutamine on kohustuslik kõigil kuni 400 m (kaasa arvatud) pikkustel distantsidel ja 4x200 m ning 4x400 m teatejooksu esimestel etappidel. Ühelgi muul distantsil pole stardipakkude kasutamine lubatud. M 161 4.Kõikidel kuni 400 m (kaasa arvatud) distantsidel (ka 4x200 m ja 4x400 m teatejooksude esimese vahetuse jooksjatel) on madalstart. M 162 5.Võistleja peab sooritama äratõuke ühelt jalalt. M 182 6.Katse loetakse ebaõnnestunuks, kui: (a) Võistleja ajab katset sooritades lati maha; (b) Võistleja puudutab latti ületamata mõne kehaosaga maandumispaika või maapinda hüppetellingute vahel või nendest väljaspool, teiselpool tellin...
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks Berliini blokaad- NSV Liidu takistamine lääneliitlaste juurdepääsu nende kontroll all olevasse Lääne-Berliini. Saksamaa lõhenemine- Saksamaa läänepoolsest alast sai Saksa Liitvabariik ja Idapoolsest alast Saksa Demokraatlik Vabariik. Raudne eesriie-NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Massihävitusrelvad-suure hävitusvõimega relvad, mille ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium SISE- JA VÄLISTEGURITE TOIMEL KUJUNENUD PINNAVORMID. Kerli villems 7b Tartu 2009 Sisukord : 1. Sisukord ........................................................ lk 2 2. Sissejuhatus .................................................. lk 3 3. Tuuletekkelised pinnavormid ...................... lk 4 -5 4. Rannikutekkelised pinnavormid .................. lk 6 -8 5. Vooluveetekkelised pinnavormid ............... lk 9 - 10 6. Liustikutekkelised pinnavormid ................ lk 11 12 7. Kokkuvõte .................................................... lk 13 8. Allikad ........................................................ lk 14 2 Sissejuhatus Pinnamood ehk reljeef on mingi piirkonna ...
Pinnamood ja pinnavormid e. Reljeef Pinnavormid on maapinna ebatasadused, mis erinevad ümbritsevast alast peamiselt kõrguse ja välisilme poolest. Küngas Ümara, ovaalse, laugete nõlvadega suhteline kõrgus: 200m Nõgu- Ümara, korrapäratu kujuga maapinna madalam osa. (Järved) Org Pikk ja kitsas maapinna madalam osa. (Jõgi) Kõrgustik Laialdane ümbrusest kõrgem ala, mis koosneb küngastest ja nende vahelistest nõgudest ja orgudest. Madalik Suur tasase pinnamoega maa-ala, mille absoluutne kõrgus ei ületa 200 m.
Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maria Derlõs Lasnamäe Katleri mikrorajooni ruumilis-struktuurne lühikirjeldus Ruumiline planeerimine, ülesanne 3 Tartu 2009 Sissejuhatus Analüüsi objektiks valisin Tallinna Lasnamäe linnaosa Katleri asumi (vt joonis 1). Katleri asum ja selle lähiümbruses olev tühermaa on olnud minu kodukandiks 11 aastat. Täpsemalt elasin Paasiku 14, üheksakorruselise maja ühes tüüpilise planeeringuga korteris. Minu jaoks ulatub kodukandi piir administratiivpiirist kaugemale. Tegelikult on Katleri asum väga selgelt piiritletud ja seda just maakasutuslikust aspektist. Põhjapoolt piirneb ala Narva maantee ja paekalda järsak. Kolmest teisest küljest on aga tühermaa, mis eraldab Katleri hoonestust teistest elamupiirkondadest. Sellegipo...
Ujumine Tänapäev Ujumine ja tema olemus Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. J U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetu...
Juur, vars, leht Juur Juurestik jaguneb kaheks: sammasjuurestik ja narmasjuurestik. Osmoos on vee liikumine madalama kontsentratsiooniga alast suurema kontsentratsiooniga suunas. Osmoosu abil saavad taimed aineid ja vett. Sümbioos on kahe erineva liigi kooselu. Vars · toetab ja viib taime valguse poole (fotosüntees) · ühendab taimeorganeid tervikuks ja toimub ainete liikuime Osad: · kambrium- uute rakkude teke · korkkude- katabkaitseb · säsikiiredvaruainete transport · säsivaruained · korp- surnud rakud · niineosa- laskuv vool (vesi+ orgaanilised ained) · puiduosa- tõusev vool (vesi+ mineraalained) Leht Lehtedes toimub fotosüntees, mis on taime elutegevuse põhialus. Läbi lehtede aurub vesi, mis paneb taimes vee ülespoole liikuma. Leheroots- hoiab lehte päikese suhtes sobivas asendis. Lehelaba- taim saaks võimalikult palju valgust. Leherood- lehti läb...
Kokkuvõte Uurimistöös ,,Korvpall ja selle populaarsus Eestis" antakse ülevaade korvpalli ajaloost, korvpallist tänapäeval, tähtsamatest korvpalli organisatsioonidest ning selle populaarsusest Eestis. Antud uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade korvpalliharrastajatest Eestis maakondade kaupa, et saada teada, kus tuleks arendada rohkem korvpallialast tegevust. Käesolevas uurimistöös kasutatavad andmed on saadud spordiregistrist ning kohalikelt omavalitsustelt. Analüüsi tulemuste põhjal võib väita, et mitmes maakonnas on vähe korvpalli harrastajaid. Kõige vähem on korvpalli harrastajaid spordiklubides Põlva maakonnas (191) ja kõige rohkem on Harju maakonnas (3575). Spordikoolides puuduvad harrastajad Hiiu-, Jõgeva-, Valga- ja Võrumaal, kuid kõige rohkem on jällegi Harju maakonnas (732). Uurimistulemuste põhjal võib väita, et enim tuleks arendada korvpalli alast tegevust Hiiu-, Jõgeva-, Valga-, Võru- ja Põlvamaal. Korvpalliharrastaja...
-1 Jõhvi Gümnaasium Uurimustöö : " Holland " Õpetaja : Ene Sokman Õpilane : Villu Mikk 10a Jõhvi 2008 Antud kaardil on näha, et Holland on jaotatud 12 provintsiks. Samuti on siin näha iga provintsi suuremat linna ehk selle keskust. Punane joon märgib ära riigi piiri. See kaart ei ole täpne ja puuduvad taps mad andmed. Kaardil on märgitud pealinn ja teised suuremad linnad. Riigi näeb ära selle järgi, et Ta on rohelist värvi. Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub ...
rANNANIIT Kaspar Konist Sissejuhatus Rannaniit on mereäärne madal rohumaa, mis kõrgvee aegu võib jääda vee alla. Rannaniidul kasvavad taimed, mis taluvad soolast või riimveelist vett ja sooldunud mulda. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Rannaniidud on avatud kooslused ja neile on iseloomulik lopsakas taimestik ja seetõttu on neid kasutatud karjamaadena. Elukooslus Tüüpilised rannaniidutaimed: nõelalss, väike alss, punane aruhein , linalehine maasapp, valge kastehein ja pilliroog jt. Linnud Suured rannaniidud on kurvitsalistele sobivate tingimustega eluasemeks. Naaskelnokk, Mustsabavigle Tutkas Liivatüll Punajalgtilder Kiivitaja Kahepaiksed Rannaniitudel võib kahepaiksestest kohata juttselgkärnkonn ...
Klm Sda - Klma sjaks nimetatakse Ameera hendriikide ning Nukogude Liidu vastasseisu prast 2 maailmasda . Klma sja phirelv oli tuumarelv. Klma sja esime- seks vastasseisuks oli Berliini blokaad . Berliini blokaadi eelduseks olid Potsdami konverentsi otsused , millega Saksamaa ja selle pealinn Berliin jagati nelja riingi (NSVL, USA , Prantsusmaa ja Inglismaa) vahel okupatsiooni- tsoonideks . Lneriikide eesmrgiks oli demokraatia taastamine Saksamaal . NSV Liidu ees- mrgiks oli jtta Saksamaa idaosa koos Berliiniga oma mjusfri . Blokaadi ajendiks oli raha reformi lbiviimine Saksamaa ja Berliini lne- sektoriteks . Vastuseks sellele blokeeris NSVL kik juurde psud Berliini lnesektoritele , eesmrgiks sundida lneriike sellest alast loobuma . Lneriigid ees otsas USA-ga avasid sellele vastukaaluks husilla Lne- Berliiniga , viies sinna sellisel moel kike vajaliku . NSVL ei ritanud sja puhkemise kartuses kuidagi takistada . Kuuba Kriis - Oktoobris 19...
Tallinna 21.Kool MITMEVÕISTLUS Enely Lüiste 11b Tallinn 2008 Kergejõustiku mitmevõistlus on kergejõustiku ala. Mitmevõistlusi peetakse: * Kümnevõistluses (mehed) * Seitsmevõistluses (naised) * Viievõistluses Mitmevõistluses toimuvad nii 10- kui 7-võistlus kahel päeval. Kümnevõistluses mõõdetakse jõudu ka ühe päeva ja ühe tunni mitmevõistluses. Kaugushüppes ja heidetes-tõugetes on igal võistlejal kolm katset. Päras teist valelähet jooksudistantsil mitmevõistleja diskvalifitseeritakse. Peakohtunik peab võimaluse korral tagama sportlasele alade vahel pool tundi puhkust. Esimese päeva viimase ala ja teise päeva esimese ala vahet peab olema 10 tundi. Võistlusjärjekord loositakse enne iga ala algust. Jooksudes (100 m ja 400 m) ning tõkkejooksuks paigutab võistlejad tehniline delegaat. Seejuures võib igas jooksus olla 5 ja enam, aga mitte vähem kui 3 võistlejat....
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
s ea la ska it l oo du ra s oo Tõ 1 0 .H i nul a sR e r e a And Raja ti Rapl 2005. a a . Koos maako juunis n n ühes eb viies na süda t t m Kogu piirang sihtkait es pind uv s ala 3 ööndis evööndi 437h t. st ja a Kaits tava Pool d väärtu Ø lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig ...
Heiki Mätlik Heiki Mätlik on sündinud 16. juulil 1955 Raplamaal Purila külas on eesti kitarrist ja pedagoog. Õppis klassikalist kitarrimängu 197579 aastal. On end täiendanud Londonis David Russelli, Itaalias Angelo Gilardino ja Madriidis José Luis Rodrigo meistriklassis. On aastast 1990 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud. Juhatanud meistriklasse ka välismaal (Skandinaaviamaades, Hispaanias ja Saksamaal), pidanud loenguid kitarrimängu ajaloost ja kitarriõppe metoodikast ning koostanud mitu kitarriõpetuse alast raamatut ja videokassetti. Juhtinud ETV-s ja ER-is kitarri ja selle mängu tutvustavaid saatesarju (198184 "Kitarrimängud", 199093 "Kitarrikool"). Olnud aastast 1979. EK solist, esinenud solisti ja ansamblistina Balti- ja Põhjamaades (kitarrifestivalidel), teistes Euroopa riikides, USAs, Canadas ja Austraalias. Teinud koostööd paljude Eesti (Leili Tammel, Tiiu Levald, Kaia Urb, Samuel Saul...
Eesti Maaülikool Otepää kõrgustik PK.0216.Eesti Loodusgeograafia Koostanud: Laura Rannala Kadri Samuel Keijo Ruuven Aprill 2015 Geograafiline ülevaade • Pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Kagu-Eestis. • Ulatub põhjast lõunasse ja läänest itta umbes 40 km, moodustades 1247 km2 ala. • Loode-, põhja- ja idapoolt piirab Otepää kõrgustikku Ugandi Lavamaa, edelast Valga nõgu, lõunast Karula kõrgustik ja Võru- Hargla nõgu. • Suhteline kõrgus on kuni 130m. • Pühajärve vagumus jaotab kõrgustiku lääne- ja idatiivaks. • Läänetiival asuvad: Kuutsemägi (217 m, kõrgustiku kõrgeim, suhteline kõrgus 60 m), Kõrgemägi (214 m), Tsiatrahvimägi (213 m), Harimägi (211 m). Kõrgustiku suurem idatiib on laugem (Tõikamägi 213 m, Laanemägi 211 m, Väike Munamägi 208 m). ...
s ea la ska it l oo du ra s oo Tõ 1 0 .H i nul a sR e r e a And Raja ti Rapl 2005. a a . Koos maako juunis n n ühes eb viies na süda t t m Kogu piirang sihtkait es pind uv s ala 3 ööndis evööndi 437h t. st ja a Kaits tava Pool d väärtu Ø lo s Mets oduslik ed: Ø a u Eri t elupaig d kooslu Ø ü a sed kaits üpi sook d e o o sl Linn alast) Ø used u- ja (ligi taim pool eliig ...
JÕUTÕSTMINE Jõutõstmine Jõutõstmine on spordiala, mis koosneb kolmest alast: Kükkimine Lamades surumine Jõutõmme Kükk Kükkimisel võetakse esmalt kang pukkidelt turjale ja fikseeritakse algasend (põlved ja keha sirge). Pärast peakohtuniku märguannet laskutakse nii sügavale kükki, et reite ülapind on puusaliigese kohalt madalamal põlvede ülapinnast. Pärast õige kükisügavuse saavutamist tõustakse üles fikseeritud algasendisse. Lamades surumine Lamades surumist alustades võetakse kang pukkidelt sirgetele kätele ja fikseeritakse algasend, kus käed on sirged ning keha ja jalad liikumatus asendis. Seejärel lastakse kang rinnale ja hoitakse seal liikumatult seni, kui peakohtunik annab loa kangi üles surumiseks. Surumine lõppeb käte sirutuse järel kangi sirgetele kätele saades. Jõutõmme Jõutõmbes tuleb esmalt kan...
Kas hea haridus on õnne alus? Kas hea haridus on siis õnne alus? Sellele küsimusele on kindlasti eri vaatenurkade alt vaadates mitmeid erinevaid vastuseid. Haridus on kindlasti vajalik igal moel, tänapäeval üldiselt ilma hakkama ei saa. Mõned kümned aastad tagasi ei olnud haridusel nii suur rõhk, kui sa oma ametit oskasid, siis luges oskus, mitte haridus. Tänapäeval aga on üldiselt vastupidi. Nagume kõik teame on Eestis ja ka mujal maailmas majanduskriis ning palju koondamisi. Koondamisel arvestatatakse ikka haridust, kui kaks meest kandideerivad samale töökohale ja yhel on kõrgharidus, aga teisel mitte. Võimalik, et isegi sellel ilma kõrghariduseta mehel on rohkem oskusi ja kogemusi antud alal, aga suurel tõenäosusel võidab haridusega mees. Kindlasti oleneb hariduse tähtsus ka alast, on alasi, kus haridus suurt rolli ei mängi. Mõnede jaoks tuleb otsus hariduse üle teha liiga vara, nad arvavad et sellel pole...
Kas te teadsite, et arheoloogiliste leidude põhjal on Setumaa inimasustus juba ligi 8400 aastat vana? Teadaolev kõige vanem kiviaja asulakoht on leitud Meremäe külast. Alates 862. aastast kuulus suurem osa setode alast vene valitsejatele. Ristiusk jõudis õigeusu näol Setumaale 10.13. sajandil, sellest ajast on säilinud ka mitmeid ristikive. Ristiusu mõju oluline kasv toimus seoses Petseri kloostri rajamisega 15. sajandil. Sellele vaatamata on kuni tänaseni setude kombestikus säilinud palju paganluseaegseid jooni. Kuni 24.02.1918. aastani, mil kuulutati välja Eesti Vabariik, valitses Setumaal enamuses Vene, kuid ka vahepeal Rootsi võim. Nõukogude Liidu õigusjärglane Vene Föderatsioon ei ole tunnustanud Tartu rahu ega sellejärgset Eesti-Vene piiri. Niisiis 1990-ndatel alustati piiriläbirääkimisi, mis katkesid. 1993. aastal alustas Venemaa ühepoolselt Eesti-Vene kontrolljoonel riigipiiri mahamärkimist. 2004. aastal jätkasid ...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Londoni ja Helsingi kliima võrdlus 1. Linnade asukohad SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON Helsingi paikneb Soome lõunarannikul Soome lahe kaldal. Soome on riik, mis asub Põhja Euroopas, Euraasia mandril. Helsingi geograafilised koordinaadid on 60°10'24" N ja 24°56'55" E. Neljandik Soome alast jääb põhjapolaarjoone taha. Soomel on maismaapiir põhjast Norra, läänest Rootsi ja idast Venemaaga. Teisel pool Soome lahte on naaberriigiks Eesti. Riigil on pikk rannajoon Läänemerega, mis jaotub Botnia ja Soome laheks. Londoni geograafilised koordinaadid on 51°30 N 0°08 W. Lõunarannikul eraldab Suurbritanniat Prantsusmaast Inglise kanal (La Manche, the Engilsh Channel).London asub Suurbritannia saarel, Euroopa mandri looderanniku lähedal. 2. Kliimadiagrammid SOOME, HELSINKI INGLISMAA, LONDON 3. Tabel, kahe linna kliima võrdlemiseks Võrdlusandmed ...
Pinnamood e reljeef - mingi piirkonna pinnavormide üldine iseloom pinnavormidest moodustuv maismaa ja merepõhja pealispinna kuju. Pinnamood muutub pidevalt sise-ja välisjõudude toimel. Pinnavorm - maapinna ebatasasused, maapinna ja merepõhja osad mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, välisilme, siseehituse ja tekke poolest. Madalik - suur, tasane pinnamoega maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ületa harilikult 200m. Alamik - maailmamere tasemest madalaim ala, mida ei kata vesi. Lauskmaa - enam-vähem tasane maa-ala, kus absoluutsed kõrgused ei ulatu üle 300-400 m, kus küngastikud vahelduvad madalike, nõgude ja laiade orgudega. Lavamaa e platoo on mis tahes kõrgem võrdlemisi tasase reljeefi ning ulatusliku pindalaga ala. Kiltmaa - ulatuslik, rohkete orgudega liigestunud kõrge tasandik (enamasti üle 500m ) Noored mäestikud - on tekkinud sisejõuduse arvel ning on terava tipulised (Alpid, Himaalaja, Püreneed, Atlas, Kaljumäestik, A...
Eesti rahvuspargid 12.Klass 2014 Rahvuspark • Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. • Eestis on 5 rahvusparki: Lahemaa, Karula, Soomaa, Vilsandi, Matsalu Vilsandi rahvuspark • Üle poole rahvuspargi alast moodustab meri, kus on umbes 160 saart, laidu ja kari. • Rahvuspargi pindala on 237,6 km². • Mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis. • 247 linnuliiki, 520 soontaimeliiki, ligi 500 liiki samblikke ja samblaid, umbes 80 liiki kalu. Rahvuspargi ülesanded: • kaitsta rannikumerd ja korraldada sealsete ökosüsteemide kasutust; • kaitsta liike ja nende elupaiku • ennistada ja tutvustada elurikkust ja maastikke, rahvuslikku merekultuuripärandit ning muinsusobjekte; • toetada, arendada ja säilitada Lääne-Eesti ...
Norra Kongeriket Norge Pindala: 324 000 km² Rahvaarv: 4 400 000 Riigikord: Konstitutsiooniline monarhia. Haldusjaotus: 19 maakonda (fylke`t) Pealinn: Oslo Rahaühik: Kroon Linnastumine: 76% Sündimus: 13 Suremus: 10 Keskmine eluiga: 78 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 35 Teeninduse % SKP- st 62 SKP $/in. 27 400 Eksportkaubad naftatooted, kemikaalid, metallid, puit Norrale on iseloomulik suur põhja-lõuna-suunaline ulatus: põhjapoolseima (Knivskjelloden) ja lõunapoolseima (Lindesnes) punkti vahe on 1752 km, laius 6,3 km (Narviki kohal) kuni 4630 km. Põhiseadus kehtestati 1814. aastal, mille järgi on riigipea kuningas, kes omakorda nimetab ametisse ...
NÄITUSE RETSENSIOON (Leonhard Lapin) Leonhard Lapin (s. 1947) on üks sõjajärgse eesti kunsti olulisemaid autoreid. Ta alustas loomist 1960ndatel, tõustes kiiresti juhtivaks avangardkunstnikuks, aga ka organisaatoriks ja teoreetikuks. Rahvusvahelist tähelepanu äratas tema graafika, eriti seeria, kus ta käsitles inimese ja masina kokkukasvamist. Lisaks on Lapin olnud viljakas arhitekt ja arhitektuuriloolane, loonud installatsioone ning maale, samuti skulptuure ja linnaruumi sobituvaid taieseid. Lapin on ka läbi viinud Eesti esimesed häppeningid ning osalenud perfomance'ite loomisel, lavastanud teatris. Praegu töötab Lapin Eesti Kunstiakadeemias professorina. Käisin Leonhard Lapin' i näitust vaatamas. Minu jaoks olid tema pildi omapärased. Need oli must-valged, nagu puzzle tükkidest kokku pandud kujutised. Ega peaaegu ükski pilt midagi minule ei meenutanud, peale mõne. Ühe p...
PM I tööohutuse kordamisküsimused. 1. Kuidas mõistad väljendit-töökeskkond? 2. Mida nimetatakse töökohaks? 3. Kui suur on % , kus õnnetuse põhjustajaks on inimfaktor: tema eksimus, hooletus, tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, s...
Põlevkivi tööstus Eestis Aimar Koppel Mis on põlevkivi ? Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Põlevkivi on kivim, milles on sedavõrd palju orgaanilist ainet, et ta põleb Põlevkivi liigid Eestis on kahte liiki põlevkivi: a) kukersiiti, mille kihid tulevad maa peale Virumaal b) ja diktüoneemaargilliiti, mille kihte võib näha paekaldas Paldiskist Utriani. Põlevkivi Põlevkivi ajaloost Viiekümnendatel aastatel algas põlevkivienergeetika intensiivne arendamine. Narva lähistele ehitati kaks suurt elektrijaama ja nende tarbeks rajati Sirgala ning Narva karjäär. Peale nende ehitati veel Viru ja Estonia kaevandus ning Aidu karjäär, rekonstrueeriti Tammiku ja Ahtme kaevandus. Kõigisse ehitati rikastusvabrik, tänu millele sai loobuda põlevkivi käsitsi kaevandamisest ja sorteerimisest ning toota põlevkivi nii elektrijaamade kui õlivabriku...
Kanada Kanada on riik, mis asub Põhja-Ameerika mandril läänepoolkeral. Kanada koosneb kümnest provintsist ja kolmest alast, mis kulgevad Atlandi okeanist kuni Vaikse ookeanini ja põhjaosas Arktilise ookeanini. Kanada on väga suur riik ja ulatub Yukoni provintsist kordinaatidega 56°07'49.3" põhalaiust 106°20'48.4" läänepikkust kuni St. Johni saareni Newfoundlandis kordinaatidega 46°32'29.6"põhjalaiust 53°17'59.1" läänepikkust. Kanada territorium on laialivalguv. Territoorium jaguneb suuremale mandriosale, kus esineb palju järvi, kuid riigi põhjaosas on palju eri suuruses saari. Kanada on pindala suuruselt teine riik maailmas (9 984 670 km2). Kanadas elab üle 36 millioni elaniku, mis ei ole väga palju arvestades riigi pindala. Võrreldes Eestiga on Kanada pindala üle 220 korra suurem ja rahvastiku arv on üle 30 korra suurem, kui Eestis. Üllataval kombel on Kanada rahvastikutihedus hõredam ja seal...
Egiptus Kristina Kundla 10c Egiptuse Araabia Vabariik Ümber: Iisrael, Sudaan, Liibüa, Vahemeri, Punane meri Rahvaarv: 83 082 869 inimest Pindala: 1 001 450 km² Riigikeel: araabia keel Pealinn: Kairo President: Mohamed Hosni Mubarak Riigivorm: vabariik Iseseisvus: 28. veebruar 1922 Rahaühik: egiptuse nael EGP (2,00852 eesti krooni) Põllumajandus Niisutuspõllundus Puuvill, riis, mais, nisu, oad, puuviljad, juurviljad Veised, vesipühvlid, lambad, kitsed Põllumajandus: 13.4% Tööstus: 37.6% Teenindus: 48.9% Metsamajandus ja -tööstus/ Kalandus (M) See puudub, kuna kliima pole sobiv. Enamus Egiptuse alast on kõrb (ning laieneb). Impordivad puitu. Niiluse ääres tegeletakse kalandusega, kuid ei mängi majanduses suurt rolli. Energiamajandus Hüdroelekter Petrooleum (toornaftat leidub enamasti Suez'i väinas ja Lääne kõrbes). Naturaalne gaas (Niiluse deltas, Vahemere kalda lähistel ja Lääne...
Austraalia Sihtpunktid • Sydney – Austraalia pealinn • Sinimäed - kauni loodusega piirkond Sydney lähistel • Suur Vallrahu – maailma suurim korallrahu • Tasmaania saar Sydney Üldandmed • Sydney on Austraalia suurim linn ning populaarseim turismisihtkoht. • Sydney asub Austraalia kaguosas Uus-Lõuna-Walesi osariigis. Linnast lääne poole jäävad Sinimäed ning ida poole Tasmani meri. • Valitseb lähistroopiline kliima. Maist septembrini on keskmised temperatuurid on 11-15°C ning oktoobrist aprillini 17-22°C Vaatamisväärsused • Sydney ooperihoone – ehittud 1959-1973 aastatel • St. Andrew katedraal - aastatel 1819-1888 ehitatud gooti stiilis anglikaani kirik • Harbour sild – üks maailma pikimaid kaarsildu (avatud 1932, pikkus 1150 m) • Sydney teletorn – vaateplatvorm asub 250 m kõrgusel • Bondi rand • Kuninglik Rahvuspark – kesklinnas asuv botaanikaaed, maailmas vanuselt teine rah...
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar. Hiiu ja Kassari saare vahele jääb vaevalt ühe meetri sügavune, laguuniks muutunud veekogu. Hari kurgus e väinas (10-13 km ) asuvaates sa...
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
Austria Austria üldandmed Austria pindala - 83 879 km² Austrias elab 8,5 mln elanikku (2015. aasta andmetel) Pealinn - Viin Rahvastikutihedus - 101,4 in/km² https://goo.gl/PzktHj Maastik Austria maastik on väga mägine, kuna suure osa riigi territooriumist (60-70%) võtavad enda alla Alpid. Ainult 32% Austria maastikust on alla 500m merepinnast. Kõrgeim punkt - Grossglockner https://goo.gl/dRKsSR Kliima Suur osa Austriast asub mõõdukas kliimatsoonis. Kuna ligi 70% maastikust moodustavad Alpid, siis on mäestikuline kliima domineeriv. Temperatuurid olenevad suurelt kõrgusest: iga 300m pealt on temperatuur 5°C madalam. Keskmine temperatuur 9.9 °C Suvel on keskmine temp. 20 °C Talvel on kesmine temp. 0 °C http://goo.gl/v6kWYb Metsad ja loodus Natuke üle 40% Austriast on metsadega kaetud, suurem osa metsi on Alpides. Vähem kui viiendik A...
Liibüa Asukoht · Liibüa on riik Põhja-Aafrikas Vahemere lõunarannikul ja Sahara põhjaosas. · Piirneb Tuneesia, Alzeeria, Nigeri, Tsaadi, Sudaani ja Egiptusega. Riigist · Pealinn Tripoli · Pindala - 1 759 540 km² · Riigikeel araabia · Rahaühik dinaar (LYD) Liibüa vapp ja lipp. Rahvaarv ja selle muutus · Rahvaarv (andmetega 2006) on 5,670,688. · Mehi 2,944,632 ja naisi 2,726,056. · Elanike arv on pidevas kasvus. · Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 86%. · Arvatavasti on rahvaarv 2050 aastaks ületanud 10 milj piiri. Loomulik juurdekasv ehk iive · Sündimus on 27. · Suremus on 4. · Seega on iive positiivne - 23. · Ühe naise kohta on lapsi 3,4. · Imikusuremus on 26. Ränne ehk migratsioon · 10% rahvastikust rändleb. · 20%-l on poolrändeluviis. · Sisse- ja väljarännet riigist ei toimu. Rahvastiku tihe...
FOOBIAD Mis on foobia? Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, buss...
Itaalia (geograafia iseseisev töö) Signe Müürisepp 8a TTG 2008/2009 Itaalia vabariik 1.a pindala 301 276 km2 rahvaarv 59,305,600 pealinn Rooma Pealinna elanike 2,561,200 eeslinnadega 3,695,500 el. arv keel Itaalia keel Rahaühik Euro (EUR) itaalia lipp 1.b · itaalia asub euraasia mandril,euroopa lõunaosas 800 km kontssaapa kujulisel apenniini poolsaarel Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir(1938 km) prantsusmaa (488 km),slveitsi (740 km) Austria (430 km) ja sloveeniaga (232 km). · Rannajoone pikkus on 7600 km,ning teda ümbritseb nii paremalt,vasakult kui ka lõunast Vahemeri.suurimateks järvedeks on Garda,Como ja Lago maggiore. · kliimavöötmeks on vahemerelised alad · 4/5 maa alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4364 km) nende lõuna nõlvu ...
Huvitavad vaatamisväärused, mis on seotud pinnavormidega Aliis Udras Anna-Liisa Padosepp Pinnavorm Mis tahes looduslik või inimtekkeline maapinna või merepõhja osa Erineb ümbritsevast alast kõrguse, siseehituse ja tekkeloo poolest Iseloomustamiseks kasutatakse mõisteid liigestustihedus ja liigestussügavus. Impaktstruktuur Kõige laiemalt levinud pinnavormid päikesesüsteemis Ümar kraatrisarnane geoloogiline struktuur Sündmust, mis tekitab impaktstruktuuri, nimetatakse impaktsündmuseks Taevakehad, mis tekitavad impaktstruktuure, on tavaliselt meteoriidid Kuulsamaid impaktstruktuure on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
