1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 ...
Selja segmentaalne hüpomobiilsus võib olla krooniliste valulike häirealade põhjuseks nii lihastes, nahas kui luuümbrises, nii lokaalselt (otse seljalülide juures) kui ka kaugemal. Alaselja valu võib olla tingitud häiretest kõrgemal keskseljas, mille tüüpiliseks põhjuseks on harjumuspärane kühmus kehahoid, eriti pikakasvulistel isikutel. Halva kehahoiu korral on näidustatud kehahoiu korrektsioon ja spetsiifiline harjutusravi. Kui valu põhjus on seljasegmentide hüpomobiilsuses, on efektiivne manuaalteraapia. Üldiselt teatakse, et alaselja lülivaheketta kulumine või nihkumine ja sellest tingitud närvijuure ärritus põhjustab kiirguva valu jalga. Vähem teatakse, et kesk-ja alaselja segmentide hüpomobiilsus võib põhjustada närvijuurte nahaharude kaudu valu ka tuhara, puusa, kubeme, põlve või sääre piirkonnas. Ühes asendis püsimisel tekkiv seljavalu on võimalik seljalülide vaheliste liigeste (fasett-liigeste) "lukustumise" tunnus. Selg võib mi...
Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga...
Suvemälestused "Tere, mina olen ahv, aga kes oled sina?", seda küsis ahv minult, kui külastasin suvel loomaaeda. Peale ahvide nägin seal veel teisi huvitavaid loomi nagu näiteks kaslasi, roomajaid, sõralisi ning ka eksootilisi linde. Tegelikult kujunes Tallinnas käik elamusterohkeks. Käisin Vabaduse väljakul sammast vaatamas. Peale selle muidugi mujal kondamised. Eredaimalt meenub ronimine mööda kitsast kivitreppi Oleviste kiriku torni 60-ne meetri kõrgusel asuvale vaateplatvormile. Oli vahva sealt linna vaadata! Suve keskel tabas meie tänavat suur politsei väljakutsete hulk. Esmalt paistis, et meie linnas töötab edukalt koerapolitsei. Naabri plehku pannud koera pärast kutsuti ment. Mingid tüübid väitsid, et nende pisikest Pitsut olevat valge peni väravast välja tormates rünnanud. Tänaval sõimlesid alles valjult koerte omanikud, kui hulkur jooksust saabus. No oleks see kutsa, siis sellest nässakast väljagi teinud! Tänavateateri etend...
Väätsa Põhikool Rühivead Referaat Koostaja: Eneli Nilbe 9.klass 2015 Mis on rüht? Rüht on harjumuslik kehahoid istumisel, liikumisel ja seismisel. Mis on peamised rühivead? • Lordoos ehk nõgusselgsus • Skolioos ehk lülisamba kõverdumine külgsuunas • Küfoos ehk kumerselgsus Rühivigade tekkepõhjused? 1. Kaasasündinud (5-10%) 2. Ülekaal 3. Nõrk või assümmeetriline lihastoonus 4. Halvas asendis istumine, sundasendid 5. Lõdvad lihased, hooletu seismine 6. Luustumishäired 7. Stress ja emotsionaalsed probleemid 8. Liigutakse vähe 9. Magatakse kõrge peaalusega 10.Raskuste kandmine ühel õlal 11.Mitte püsivad kehahoiud 12.Seljavalu Head rühti iseloomustab: • Hoiab ära väsimuse teket • Hoiab ära pinge ja ülekoormusega seotud probleemid • Hoiab ära seljavalu, lihasvalud ja -pinged • Aitab kaasa heale väljanägem...
MIS ON SKOLIOOS? Skolioos on selja kõverdumine küljele, mida näeb selga tagantpoolt vaadaates. Kõverus võib asetseda kõikjal selgroos, aga saab tavaliselt alguse selgroo alumisest osast. Tihti kõverdub selg kahes suunas moodustades S-tähe kuju. Selgroolülid asetsevad üksteise suhtes mitte täpselt kohakuti, vaid nihkes. Kui kõverus ilmneb enne täiskasvanuiga, võib selgroog luustuda valesti. Muutuda võib ka rinnakorvi kuju, seda juhul kui nihkesolevad selgroolülid asuvad kohas, kuhu ribid kinnituvad. Muutunud rinnakorv võib lükata ribid nii kaugele ühele poole, et need ulatuvad küüruna ühelt seljapoolelt välja. Kui selg juba kõverduma hakkab, siis juhtub see kiiresti, eriti lapse või noorukieas. Iseloomulik on, et skolioos süveneb, kuigi lihasjõud oluliselt ei nõrgene. Üheks skolioosi arenemise põhjuseks võib pidada harjumust toetada end ühele jalale. Seistes on põhiraskus tugevamal jalal, mille tagajärjel vaagen asetseb viltu ja see ...
Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi...
Kuressaare Gümnaasium Põlve taastumine operatsioonist Referaat Koostaja: Klass: 10a Kuressaare 2010 Väga paljud meist on olnud olukorras, kus pea-, kaela-, selja- või põlvevalud piinavad. Lampjalgsus ja rühiprobleemid ilmnevad juba lapseeas. Kas on olemas keegi, kes saab nende probleemide puhul aidata ja jagada nõuandeid, et neid vaevusi ennetada? Tule füsioterapeudi konsultatsioonile. Levinumad mured, mille puhul füsioterapeut aitab · Ägedad ja kroonilised alaselja- ja kaelavaegused; · Ägedad ja kroonilised liigesevaegused (õla-, põlve-, hüppe ja küünarliiges); · Traumast, õnnetusest või spordivigastusest tingitud vaevused; · Liigese kulumisest, valest koormusest ja ülekoormusest põhjustatud vaevused; · Operatsioonijärgne taastumine (põlve-, õla-, küünarliigese operatsioonid); · Rühiprobleemid, la...
RÜHT - SELLE ARENDAMINE JA HARJUTUSVARA Täiuslik kehatunnetus kindlustab meile hästi arendatud liigutusaparaadi proprioretseptiivne süsteem. Need on lihaskäävides, kõõlusorganites ja liigesekapslitest ärritusi vastu võtvad retseptorid, mis annavad informatsiooni lihaste pikkuse ja pinge ning keha asendi kohta ruumis. Kehatunnetus areneb regulaarselt kehaliste harjutustega tegeledes. Hea rühi aluseks pole mitte niivõrd lihaste absoluutne jõud, vaid hea elastsuse, piisava tugevuse ja ühtlaselt tasakaalustatult arenenud lihased. Rühiharjutuste toime sõltub sellest, kui õigesti harjutusi tehniliselt sooritatakse. Algul tuleb saavutada kontroll keha asendi üle, õpitakse kaela ja lülisammast sirutama, seejärel asetub suurem rõhk nõrgalt arenenud lihaste treenimisele, et parandada lülisamba stabiilsust ja seljalihaste vastupidavust. On vaja treenida nii õiget kehahoidu säilitavaid ehk staatilisi lihaseid kui ka liigutusi teostavaid ehk düna...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST11 ERGONOOMIKA KONTORIS Essee Mõdriku 2011 Ergonoomika tegeleb inimeste tegevuste kergendamisega, töövahendite ja tingimuste kohandamisega vastavalt inimese vajadusele. Näiteks töötingimuste, valgustuse, müra, tööasendi, kliima ja mitmete muude tegurite paremaks muutmisega. Kontoriergonoomika on seotud just sellega, millised on töötaja tööülesanded ja kuidas parandada töökeskkonda. Tuleks analüüsida oma tööülesandeid ja töötamiskohta. Just tööülesanded näitavad, milliseid nõudeid on vaja täita. Näiteks kuidas reguleerida valgust, kuidas istuda jne. Tuleks üle vaadata oma praegune töötamiskoht, et aru saada, milline peaks olema tervislikud ja õiged töötingimused. Ühesõnaga kõik, mis mõjutavad töötaja tööülesannete sooritamist ja mugavustunnet. Esimene asi, millest alustama peaks on kindlasti kontoritöö puhul töölaud....
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Liisa Rudnitski K-10A Loodusliikumine, töövõimlemine, tervis ja liikumine Juhendaja: Reet Parind Pärnu 2011 Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi - eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaa...
Referaat Elektromagnetalinete kasutamine meditsiinis 2010 Elektromagnetlaine Elektromagnetlaine on ruumis leviv elektri- ja magnetvälja perioodiline muutus. Elekromagnetlained jagunevad: · Madalsageduslained · Raadiolained · Infrapunane kiirgus · Nähtav valgus · Ultraviolettkiirgus · Röntgenkiirgus · Gammakiirgus · Kosmiline gammakiirgus Elektromagnetlained on ristlaine ehk ristilaine, kus keskkonna osakesed võnguvad risti lainete levimise suunaga. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab elastsusjõu tekke, ja vedelike pinnal pindpinevusjõudude toimel. Ristlained levivad vaakumis mitte aga vedelikes ning gaasides. Ka valgus on elektromagnetlainetus ning koosneb ristlainetest. Seda tõestavad sellised nähtused nagu valguse polarisatsioon ja polarisatsioonifilter Pikilaine on laine, milles võnkumine toimub ...
Carl Robert Jakobsoni Gümnaasium UJUMINE Referaat Koostaja: Janika Kleemann 11c Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1...
Sissejuhatus Suur osa inimesi teeb trenni harrastuskorras ja omal käel, see aga võib viia spordivigastuste tekkeni. Harrastussportlastel võivad tekkida kahte tüüpi vigastused traumad ja ülekoormusvigastused. Traumade oht on suurem spordialadel, kus on suurem kontakt teiste inimeste ja näiteks palliga (kontaktspordialadel). Sellised levinuimad spordialad on käsi- ja korvpall, jäähoki jne. Ülekoormusvigastused tekivad sellistel aladel nagu rattasport, jooksmine jt. Spordivigastused moodustavad peaaegu neljandiku kõigist laste ja noorukite vigastustest. 7080% spordivigastustest kuulub kergemate vigastuste hulka (põrutused, venitused, marrastused jm). Levinumad vigastused Harrastussportlaste seas on levinuimad traumad meniski vigastus, kannakõõluse rebend, sidemevigastused, hüppeliigese nikastus jms. Ülekoormusvigastustest esineb sagedamini ,,hüppaja põlv", alaselja- ja lihaspingevalud, põlvekedra kõhre- ja kannakõõluse ülekoormus jne....
SOORITAGE HARJUTUSI THJA KHUGA Tidetud maoga vimlemisel vib teil tekkida iiveld. Kui magu on tidetud toiduga, asub suurem osa verest ja organismis tsirkuleerivast energiast seedeelundeis. Teie eesmrgiks on aga see, et keha energiassteem oleks valmis jooga-harjutustega tegelemiseks ning veri voolaks tiesti vabalt kikides keha organeis. Kindlasti sooritage harjutusi teile sobival toatemperatuuril ning hea ventilatsiooniga ruumis. Avamaastikul harjutuste sooritamiseks on kige sobivamad kohad paraja voolukiirusega je, jrve vi mere kaldad. Riietuge praktiliselt. Vajaduse korral pange selga vaba, liikumist mittepiirav riietus, soovitavalt puuvillasest kangast. Mida vhem riideid, seda parem. Harjutused minimaalse riietusega annavad maksimaalse efekti ning suurima liikumisvabaduse. Kui vimalik, sisustage harjutuste lbiviimiseks spetsiaalne ruum vi koht. Niisuguse vimaluse puudumisel kindlustage siiski selle koha kord ja puhtus, kus...
Referaat ,,Vesiaeroobika" Antud referaat annab kerge ülevaate vesiaeroobika eesmärgist ning tutvustab selle põhilisi jooni ja olemust. Nendele, kelle jaoks on see 21.sajandi uus suund spordimaailmas võõras, leiab siit kindlasti palju valgustavat informatsiooni ülevaateks. Mis on vesiaeroobika? Vesiaeroobika treening on emotsionaalne, annab hea koormuse ning kulutab palju energiat. Klassiklaine tunni pikkus on 45-60 minutit. Nagu iga treening koosneb ka vesiaeroobika treening nö kolmest osast: soojendusest, aeroobsest treeningust ja lihastööst ning lõppeb kergete venitustega. Soojenduse põhieesmärgiks on keha ette valmistada algavaks lihastööks ning tavaliselt kestab see 5-10 minutit. Aeroobses osas (keskmiselt 20-40 min) toimub keha intensiivne töö tõusva koormuse foonil ja jõuosa (keskmiselt 5-15 minutit) koosneb tasakaalustatud lihastreeningust. Tunni lõpuosas venitatakse (keskmiselt 3-5 minutit) kõiki koormatud lihaseid oma esialgs...
Ergonoomiliselt hea töökoht Tõnis Kalda AT10 Sissejuhatus Ergonoomia on Eestis veel vähetuntud, kuid siiski tehakse kõik selleks, et see saaks osaks meie elust. Selle abil on võimalik vältida tööõnnetusi kui ka õnnetus kodus. Õiged töötingimused on just need, mis on inimese tervise hoidmiseks kõige tähtsamad. Töös käsitlen nelja ergonoomia alla kuuluvat teemat, mis on minu jaoks ühed tähtsamad, et töötajatel oleks ohutum ja tervislikum töödata. Ergonoomika mõiste ja kasutusvaldkonnad Ergonoomika eesmärk on töövahendite, töökeskkonna ja töökorralduse kohandamine inimesele. Ergonoomia on suunatud eelkõige haiguste ennetamisele. Vale oleks arvata, et ergonoomiast räägitakse seoses konkreetse töökohaga mõnes ettevõttes. Oluline on ergonoomia printsiipe rakendada ka oma igapäevaellu - näiteks kodu kujundamisel, valides endale sobiva kõrgusega köögimööblit. Uurimused näitavad, e...
Tallinna Polütehnikum Rüht ja lülisammas, skolioosi liigid Referaat Koostas: Relika Viilas Rühm: TA-08 Tallinn 2009 RÜHI MÕISTE Rühiks nimetatakse inimese harjumuslikku kehahoiakut mistahes tegevuse juures. Eristatakse kahte kehahoiaku põhivarianti - aktiivset ja passiivset rühti. Aktiivse kehahoiaku korral on lihased rakendatud täitma tugifunktsiooni. Nad stabiliseerivad liigeseid ja jaotavad liigespindadele ning -sidemetele langeva koormuse ühtlaselt. Aktiivse rühi korral on tegemist normaalse tasakaalustatud lihastoonusega, kus sirutaja-, painutaja- ja paarislihased on võrdselt koormatud. See kaitseb liigeseid ül...
Arvuti mõju lapse lihastele ja luustikule. Arvutite laialdane kasutamine loob igale inimesele praktiliselt piiramatud võimalused edukalt tegutseda sotsiaalses ja majanduslikus plaanis. Samal ajal tõstab arvutite kasutamine rea hügieenilisi, ergonoomilisi ja psühholoogilisi küsimusi. Eriti kaitsetu on selle suhtes lapse kasvav organism. Arvuti ja selle klaviatuuri ning hiirega töötav laps on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisandub sellele samade liigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus. Mõju tugi- ja liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga. Arvuti kasutamisel on toolil väga tähtis roll. Tihti ei pöörata sellele tähelepanu ning hiljem...
Referaat Tervis ja kehaline aktiivsus On selge, et inimese keha on loodud liikumiseks ja see vajab õigeks funktsioneerimiseks kehalisi harjutusi. See on üks olulisemaid tegevusi, mis on võimalik teha, et lisada aastaid elule ja elu aastatele. Mida tähendab olla vormis? Kõige lihtsam on vastata niimoodi: me suudame käia treppidest hingeldamata, me mahume vabalt oma eelmise aasta suveriietesse, suudame töötada efektiivselt terve päeva ja magame rahulikult kogu öö. Ühiskonna areng on muutnud oluliselt inimese eluviisi. Võimalused aktiivseks füüsiliseks tegevuseks vähenevad pidevalt: kõndimise asemel me sõidame autoga ning isegi kodus pole vaja end eriti liigutada - erinevate pultide arv suureneb pidevalt. Üha omasemaks saab SDT sündroom: sussid-diivan-televiisor. Juba aastaid on terviseuurijad tõestanud, et inaktiivsetel inimestel on enam terviseprobleeme kui kehaliselt aktiivsetel. Organismis valitseb seadus: kõik, mis liigub, s...
Teivashüpe Referaat Sisukord Sissejuhatus 3 Teivashüppe ajalugu 4 Tänapäeva teivashüpe 5 Suveolümpiamängude teivashüppe reeglid 5 Teivashüppe faasid 7 Meeste hooaja parimad tulemused 9 Naiste hooaja parimad tulemused 10 Kasutatud materjal 11 2 Sissejuhatus Teivashüpe on kergejõustiklaste ala, kus inimene hüppab üle kõrge lati, kasutades selleks spetsiaalset teivast, mis tavaliselt on tehtud fiiberklaasist, kuna fiiberklaas ei ole ainult kerge, vaid ka küllalt paindlik, mis tõukab hüppaja edukalt üle lati. Esimesteks teivashüppajataks olid kreeklased. Teivashüpe on ametlik medaliala Olümpiamängudel meestele juba aastast 1896 ja naistele alates aastast 2000. ...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool õenduse õppetool TRO-1 Katrin Pääsuke ÕENDUSPLAAN Iseseisev töö Õppejõud: Kadri Kööp Tallinn 2016 SISUKORD 1. ANAMNEES............................................................................................................. 3 2. ÕENDUSPLAAN....................................................................................................... 4 3. KOKKUVÕTTE.......................................................................................................... 6 Patsiendi/kliendi anamnees näitas, et naine vajab elustiili nõustamist. Anamneesi kogumisel ja nõustamisel töö autor kasutas MI tehnikat ja sellega seotud tööriistu, skaalasid, valikutabelit ja muutustejutu miinuseid ja plusse......................................6 Pärast anamneesi kogumist, sai tehtud ideaalne õendusplaan. Patsient/klient peab liikumi...
SISUKORD SISSEJUHATUS ..............................................................................................................3 1.LÜLISAMMAS .....................................................................................................................................4 1.1. Lülisamba ehitus ja kuju ...........................................................................................4 1.2. Lülisamba funktsioon...............................................................................................5 1.3. Seljalülide ehitus.....................................................................................................6 1.4. Õige kehahoid.........................................................................................................7 2.SELJAAJU JA SELJANÄRVID..................................................................
LOODUS JA LIIKUMINE SISUKORD: · Sissejuhatus · Liikumine ja tervis · Liikumine looduses- uues sajandi elustiil · Kokkuvõtteks · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: Liikumine ja aktiivne puhkus on meie elu lahutamatud osad, otsitakse juurde uusi ja erinevaid võimalusi lõõgastumiseks, enese vormishoidmiseks, haiguste ennetamiseks ja uue energia ammutamiseks. Nimelt on just looduses liikumine olnud inimesele omane juba ürgsetest aegadest peale. Loodus on kõige tervislikum ja kättesaadavam harjutuspaik, kus liikudes saab lahti liigsest närvipingest ja ülemäärasest kehakaalust. Meie Eestimaa loodus on eriline ja kütkestav, samas aga paljudele tundmatu ja mõistmatu. Liikumine vabas looduses on viimasel ajal enim populaarsust võitnud harrastus. Looduses võib liikuda nii veel kui maismaal. Metsades tohib vabalt marju korjata ning seenel käia. Matkamine on enamasti jõukohane igas eas inimestele. Viimasel ajal on ka Eestis tekkinud palju ...
TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID....................................................................................................4 TÖÖKORRALDUS....................................................................................................................6 MEESKONNATÖÖ................................................
Tartu Ülikool Kehakultuur Kehaline ja kasvatus AÜ IV Skolioos kooliealistel lastel Tartu 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2. Mis on skolioos?.........................................................................................2 3. Skolioosi vormid.........................................................................................3 4. Skolioos noorte seas....................................................................................4 5. Skolioosi tagajärjed.....................................................................................5 6. Ravi noortele.................................................................
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti mõju tervisele. Ergonoomia Referaat Ingo Saunik 2009 Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................................3 ARVUTI MÕJU TERVISELE...............................................................................................................................4 1. ARVUTITÖÖGA SEONDUVAD TERVISEPROBLEEMID............................................................................................4 ERGONOOMIA......................................................................................................................................................6 2. M...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtlus- ja majandusarvestuse õppetool VE13 Heili Vellema KODUS KUVARIGA TÖÖTAMISE RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 SISUKORD 1TÖÖKESKKONNA ISELOOMUSTUS......................................................................3 1.1TÖÖÜLESANNETE KIRJELDUS......................................................................3 2RISKIMAATRIKS.......................................................................................................4 3OHUTEGURID............................................................................................................6 4KONTROLL- LOEND: KONTORITÖÖ....................................................................8 5KOKKUVÕTE/ LÕPPHINNANG............................................................................10 1 TÖÖKESKKON...
KINESIOLOOGIA HARUD anatoomiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse funktsionaalanatoomilisi aspekte mehaaniline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse biomehaanilisi aspekte. füsioloogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse füsioloogilisi aspekte (siia kuulub motoorika juhtimine, mis uurib motoorse tegevuse neurofüsioloogilisi aspekte) psühholoogiline kinesioloogia uurib motoorse tegevuse psühhofüsioloogilisi ja pedagoogilisi aspekte (siia kuuluvad liigutusõpetus ja pedagoogiline kinesioloogia) patokinesioloogia uurib motoorikahäirete morfofunktsionaalseid ja biomehaanilisi aspekte TUGI- JA SIHTMOTOORIKA Organismi motoorses tegevuses eristatakse kahte põhifunktsiooni Tugimotoorika on seotud kehahoiaku funktsiooniga. Seda juhitakse põhiliselt ajutüve struktuuride tasandilt Sihtmotoorika on seotud liigutustegevuse funktsiooniga ja seda juhitakse põhiliselt ajukoore tasandilt SPINAALMOTOORIKA JA KÕRGEM MOTOORIKA · Sõltuv...
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis a...
Tallinna Pedagoogiline Seminar Noorsootöö ja täiendusõppe osakond Kehaline aktiivsus täiskasvanutel Nadezda Vassiljeva NT13 Õppejõud: I.Glaase Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................3 lk Parimad harjutused................................................................................................4 lk Kehalist aktiivsust mõjutavad tegurid...................................................................8 lk Kokkuvõte.............................................................................................................9 lk Kasutatud kirjandus...............................................................................................10 lk Sissejuhatus On s...
Liikumine ja tervis Tänapäeval me just nagu ei vajagi ellujäämiseks kehalist aktiivsust. Tänane inimene sõidab punktist A punkti B autoga, olgugi et vahemaa võib olla vaid mõnisada meetrit. Poode külastades valime trepist liikumise asemel mugavama vahendi eskalaatori. Poes riiulite vahel liikudes valime mõnusaks äraolemiseks ning tööstressi maandamiseks toite, mis sageli on rasva ja suhkrurohked. Lisaks ehk pudel kerget veinigi. Pärast "vaimselt ja füüsiliselt väsitavat " poeskäiku võime kodus rahumeelselt diivanile pikali visata ja nautida kokkuostetud delikatesse, valides televiisorist meelepäraseid telesaateid. Loomulikult ei saa me väita, et meie tänane elu poleks oluliselt parem ja mugavam kui meie kaugetel eelkäijatel. Selge on ka see, et vähene kehaline aktiivsus, pidevalt süvenev stress ja sellest põhjustatud väljakujunenud valed toitumisharjumused avaldavad laastavat mõju meie tervisele. Kroonilised haigused ja traumad, mis...
RUUM Enne kui raal üldse tuppa tuua, oleks mõistlik uurida oma tulevase tööruumiparameetreid. Kas äkki pole tegemist mitte istuva töö jaoks liialt külma Töökeskkonna temperatuur peab olema vastavuses töö iseloomuga. See tähendab siis seda, et tehes rasket füüsilist tööd, inimene higistab ja tal on palav. Sel juhul võiks/peaks ruumi temperatuur olema natukene madalam, kui tavaliselt (20°C). Sama seost järgides peaks aga istuva inimese töökeskkonna temperatuur olema natukene kõrgem. Meile kellelegi ei meeldi, kui nina vesiseks läheb ning aevastamishood üha tihedamini peale hakkavad tulema. Seega esimene soovitus oleks, et toas peab olema soe. Järgmine asi, mis tuleks läbi juurelda, oleks koht, kuhu arvuti tuleb. Seega peab olema arvuti, laua ja muu varustuse jaoks olema eraldatud piisav kogus ruumist. See on iseenesest mõistetav, et kellelegi ei meeldi olla "nina vastu lina" arvuti kuvari ...
Pärnu Ühisgümnaasium Arvuti mõju tervisele Uurimustöö Sisukord Pärnu Ühisgümnaasium.............................................................................................................. 1 Arvuti mõju tervisele.................................................................................................................. 1 Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Arvuti mõju tervisele.............................................................................................................. 4 1.2 Arvutitööga seonduvad terviseprobleemid....................................................................... 4 1.1 Tugi-liikumisaparaadi valud.............
Sissejuhatus Kui rääkida kehalisest kasvatusest stressimaandajana, siis käib see väide üldiselt vaid poiste kehalise kasvatuse tunni kohta. Tüdrukutele ei ole see tund just väga tihti sugugi meeldivaks suudetud luua. Poisse kuuleb väga harva kurtmas tülgastava ja depresseeriva kehalise kasvatuse tunni suhtes. Kindlasti leidub ka mõni poiss, kes arvab, et see tund killustab ta maailma, kuid leian, et võrreldes enamuse tüdrukute meelehärmi puhul on need mõned poisid kui paar nõela suures heinakuhjas. Loomulikult ei taha ma raudkindlalt väita, et see tund üdini traumeerib ja tekitab kergeid psüühilisi häireid. Kuna seda saab väita vaid poolte umbes seitsmenda kuni üheteistkümnenda klassi tüdrukute puhul. Samas on ka selliseid, kes on füüsiliselt võimekab ja aktiivsed, ning see lühike aeg nädalas, mis nad peavad seal tunnis veetma ei kõiguta neid enamasti. Neil on juba väljakujunenud oma spor...
Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 TST 6013 Taastusravi põhikursus Õppejõud A. Jairus LOENG 24.08.2009.a. Kirjalik eksam ja referaat. Elektri 3 vastust. Iseseisev töö: tutvumine (Top Spa, Viimsi, Tervis), referaat vabalt valitud teemal (2 lk) DETS. ALGUSEKS toimetada valvelauda Eksamiküsimused: 1. Taastumisliigid 3 liiki! pedagoogiline, psühholoogiline ja meditsiini-bioloogiline (3 tabelit)! 2. Organismisisese mürgituse tegurid 3. Kirjeldada taastusravi põhieesmärke 4. Mis on manuaalteraapia (kiropraktika)? Mille puhul kasutatakse? 5. Millised asutused vajaksid taastusravi ning ravikehakultuuri? 6. Nimetage taastusravi pedagoogilised põhimõtted! 7. Nimetage elektriravi madalsagedusvooludega 3 ravimeetodit! 8. Nimetage kõrgsagedusvooludega 3 ravimeetodit...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kristina Manilkina Tö11MK Kaubarühmade märgistus Juhendaja: Viive Siitan Tallinn 2010 SISUKORD 1. Eestis kasutatavad toidumärgised 2. Rahvusvahelised märgistused toodetel 3. mee märgistusel ja muul viisil antava teabe kohta 3.1Mee märgistamine 3.2Mee märgistusel tuleb esitada järgmine teave (kohustuslik teave) 3.2.1 Toidu nimetus 3.2.2 Toidu koostisosad ehk ,,Koostis" 3.2.3Netokogus 3.2.4Minimaalne säilimisaeg ja toidupartii tähistus 3.2.5Päritolumaa 3.2.6Valmistaja, pakendaja 3.2.7Säilitamistingimused ja tarvitamisjuhis 4. Märgistusel esitatav lisateave (st mitte kohustuslik teave) ja teabe esitamise piirangud 4.1 Toitumisalane teave 4.2Toitumis- ja tervisealased väited 4.3Käitlemisettevõtte tunnustamise number 5. Küünlad 6. Pesemismeetodid 7. TEMPUR ...
Referaat Tervist tagavad spordialad 11.klass 2 Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................3 1.Jalgrattasõit- olulised tedmised 1.1 Enne jalgratta ostmist...............................................................................4 1.2 Kuidas valida õiget ratast.........................................................................4 1.3 Missugune ratas mille jaoks...................................................................5- 6 1.4 Ohutus ja riietus.........................................................................................6 1.5 Kuidas harjutada........................................................................................6 2. Jooksmine 2.1. Koormus ülesehitus.......................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool ******** õppekava KIRURGILISE HAIGE ÕENDUSABI AKADEEMILINE ÕENDUSLUGU Juhendaja: ************* *************** Tartu 2017 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. HAIGE KLIINILINE PÕHIDIAGNOOS JA KAASUVAD HAIGUSED.............................4 2. DIAGNOSTILISED PROTSEDUURID JA LABORATOORSETE ANALÜÜSIDE REFERENTSVÄÄRTUSED......................................................................................................5 3. RAVIMITE MANUSTAMINE...............................................................
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Tantsukunsti eriala IV kursus Alar Orula TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL Seminaritöö Töö juhendaja: Raido Mägi, tantsukunsti spetsialist Kaitsmisele lubatud..................................... Viljandi 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. TANTSIJATE TÜÜPVIGASTUSED JA NENDE TEKKEPÕHJUSED....................................5 2. VIGASTUSE PREVENTSIOON................................................................................................9 2.1 Pilatese tehnika...
KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD Referaat SISUKORD Sissejuhatus..........................................................lk 3 Arvuti ajalugu.......................................................lk 4 Mis on arvuti...................................................................lk 13 Mis on kuvar...................................................................lk 15 Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16 Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25 Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32 Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33 ...
SPORTLASE LIHASHOOLDUS - ÕPPEMATERJAL 1. LIHASHOOLDUSE ERIVORMID Lihashooldus Venitusharjutused, Massaaz, Saun, Veeprotseduurid, Valgusravi, Soojaprotseduurid, Teipimine, Farmakoloogia, Värvusteraapia, Krüoteraapia ehk külmaravi, Tervisekapsel ja Energiakookon, Muusikateraapia, Aroomiteraapia, Tugisidemed, Elektroteraapia, Manuaalteraapia, Jooga, Mudaravi, jne. Skeletilihased moodustavad 85% meie kehamassist ja 85% meie valukaebustest. Kehas on 696 lihast 347 paarilist ja 2 üksikut lihast). Massaaz Massaaz on üks vanemaid meetodeid pingete kõrvaldamiseks ja lõdvestumiseks. Ravi ja ennetava meetodina kasutati seda Hiinas, Indias, Egiptuses ja teistes idamaades. Aastasadu on rõhutatud pehmetele kudedele mõjuvate mehaaniliste ärrituste tähtsust haiguste ja vigastuste ravis. Massaaz - teaduslikult põhjendatud ja praktiliselt proovitud võtete kompleks inimese organismi mehhaaniliseks mõjutamiseks, eesmärgiga arendada, tugevdada ja ...
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
TAPA- JA LIHASAADUSTE TEHNOLOOGIA ÜLDKURSUS 1.Lihatööstuste üldiseloomustus, struktuur. Lihakombinaatide struktuur · Loomabaas (eelbaas) lahieelbaas sanitaartapamaja · Liha-rasvatsehh (tapamaja) Loomade algtöötlemise osakond Toiduvere töötlemise osakond Nahkade töötlemise osakond Soolte töötlemise osakond Subproduktide töötlemise osakond Toidurasva töötlemise osakond Endokriin-ensüümtooraine kogumise ja töötlemise osakond Harjaste, sulgede, karvade, sõrgade, sarvede töötlemise osakond Lindude ja küülikute töötlemise osakond · Külmhoone · Liha ümbertöötlemise tsehh (vorsti- ja kulinaaria tsehh) Lihalõikuse osakond Vorstide tootmise osakond · Keeduvorstide tootmise osakond · Suitsuvorstide tootmise osakond S...
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
