OFERT ja AKTSEPT ANALÜÜS VIINI KONVNETSIOONI ja VÕS-i ALUSEL Oma võrdlevas analüüsin võrdlen siis oferti ja aptsekti Viini konventsiooni ja ka VÕS-i alusel. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord. Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping nagu on kirjas ka Võlaõigusseaduses §20. Samuti määravad mõlemad õigusaktid üheselt, et aktsept ehk nõusole...
Kärt Ojala LG11E-kaug Terminid „ofert“ ja „aktsept“ Viini konventsiooni ja Võlaõigusseaduse alusel Võrdlev analüüs. Nii Võlaõigusseadus, kui ka Viini konventsioon defineerivad pakkumust ehk oferti võrdlemisi üheselt - ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end aktsepti puhul seotuks. Pakkumine on piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaksmääramise kord (Viini konventsioon, artikkel 14). Ka aktsepti ehk nõusoleku pakkumusega defineerivad nii Viini konventsioon kui ka Võlaõigusseadus üpris üheselt - nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida lepin...
Ostu/müügi lepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis" Rahvusvahelises praktikas on väga levinud müügilepingu sõlmimine oferti ja aktsepti vormis, mis kujutab endast müügilepingu lühivormi. Müüja (või ostja) esitab teisele poolele- aktseptandile-pakkumise (või päringu), millele teine osapool (aktseptant) saadab oma nõusoleva vastuse (aktsepti). Hetkel, kui oferent saab aktseptandilt kätte aktsepti, ongi leping juriidiliselt sõlmitud. Viini konventsioon defineerib ofertit alljärgnevalt ”Ühele või mitmele konkreetsele isikule adresseeritud pakkumine on ofert, kui see on piisavalt selge ning väljendab oferendi kavatsust pidada end võimaliku aktsepti korral seotuks. Pakkumine ON piisavalt selge, kui selles on märgitud kaup ning otseselt või kaudselt määratud kauba kogus ja hind või ette nähtud nende kindlaks määramise kord”. Aktsepti defineerib Viini konventsioon...
Dokument: ÜRO (Viini) konventsioon kaupade rahvusvahelise müügi lepingute kohta 1. Milline dokument on ja millega tegeleb Viini Konventsioon? ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (üldkasutatav lühend CISG) on rahvusvaheline leping, mis pakub ühtlustatud müügireegleid ning on siduv riikidele, mis moodustavad kaks kolmandikku kogu maailmakaubandusest. Leping allkirjastati Viinis 11. aprillil 1980. aastal ning seetõttu viidatakse sellele mõnikord kui Viini konventsioonile, kuid on oluline seda mitte segi ajada muude Viinis alla kirjutatud lepingutega. Leping jõustus 1. jaanuaril 1988 peale 10 riigi poolt ratifitseerimist. Konventsiooni depositaariks on ÜRO peasekretär [http://et.wikipedia.org/wiki/ %C3%9CRO_konventsioon_kaupade_rahvusvahelise_ostu-m%C3%BC %C3%BCgi_lepingute_kohta]. Kõige laiemas mõttes on rahvusvaheline leping rahvusvahelise õiguse subjektide vahel sõlmitud kokkule...
VÕLAÕIGUS Võlg võlgnemine ehk kohustus Kohustus tuleneb ld k (obligatio) Võlaõigus on inimeste põhiõigused ja vabadused. Lepingujärgsed (ost- müük) ja leopinguvälised suhted (kahju hüvitamine avariis). Võlaõigus on eraõiguse osa, millega reguleeritakse võrdsete subjektide võlasuhteid. Võlaõigus reguleerib võlasuhteid eraõiguslike isikute vahel. Isikud ehk õigussubjektid, kelle vahel on võlaõiguslik suhe on seotud põhimõtteliselt võrdväärsete suhetega. Võlasuhtena käsitletakse õigussuhet, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e. Võlgnik e deebitor) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja e kreeditor) kasuks teatud tegu või hoiduda mingi teo tegemisest. Kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS § 2 lg 1). Võlaõigusuhtest omandab üks isik õiguse nõuda võlgnikult teatus sooritust ja sellele vastab võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks mingi tegu. Terminiga võlg võib ...
Lühikokkuvõte „nullpunkt“ "Nullpunkt” on aus ja ilustamata romaan 21. sajandi algusaastate Eesti koolinoorte elust .probleemsest kodust ja halvast koolist pärit johannesest, kel õnnestus end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida hea jutuga. kuid peagi avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusesse taandanud. kui johannese elupüramiidi kolm peamist tahku - kool, sõbrad ja kodu kokku varisevad, mõistab et on taas jõudnud nullpunkti. nii töötab ta välja plaani, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept , ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. raamatu tegelased: Johannes- mina tegelane Riina - johannese tüdruk Kairi - Johannese väga hea sõbranna Zaiid – maffiosniku poeg Olav,Ege,Paul,Kreete- johannese õed-vennad Sasa- johannese parim sõber kellega tutvus kairi kaudu. Raimo,Bianka,Paula,S...
Nullpunkt Mina vaatasin filmi “Nullpunkt” mis ilmus 2014. aastal. Filmi režissöör on Mihkel Ulk, produtsent Evelin Soosaar-Penttilä ja stsenarist Margit Keerdo. Filmi peaosades on Märt Pius, Epp Eespäev, Uku Arop, Linda Kolde, Saara Kadak ja Henrik Kalmet. See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatusse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku – kodu, sõbrad ja kool – kokku vajuvad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Minule meeldis see film väga, kuna see põhines päris elul ja andis edasi noorte probleemid. Ma olen seda mitu kordagi näinud ja see võib muutuda igavaks aga üle pika on jälle seda tore näha. Erilise...
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv ...
"Nullpunkt" Margus Karu Maarjo Põder 9b Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Tegelased Johannes minategelane Grete Johannese kaksikõde Bianca Johannese tüdruk Raimo Johannese klassivend Olav, Ege, Paul Johannese õed-vennad Riina Johannese suvearmastus Sasa Johannese parim sõber Lisaks olid jutus veel klassiõed-vennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese saabumine Johannese suvepuhkus uude kooli Nullpunkt Tutvumine kooli ja 12. klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johan...
TSÜS Sissejuhatus tsiviilõigusesse Eraõigus õiguskorra osana. Õigust saab rääkida kahe osana: Objektiivne õigus- õigusnormide kogum Subjektiivne õigus- riiklikult tagatud käitumisvõimalus, kas ise teatud viisil või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreeglid. Subjektiivne õigus saab eelkõige oma sisu või tähtsuse objektiivselt õiguselt. Kohtusse minnakse eelkõige subjektiivse õigusega, mis tuleneb objektiivsest õigusest. Hetkel räägime objektiivses õigusest. Eesti õigussüsteem põhineb Rooma õigusele ja see jaguneb kaheks: Avalik õigus- Avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist. (Rooma õigus) Eraõigus- Eraõigus puudutab üksikisiku kasu. (perekonna) I Common Low- Anglo-Ameerika õigussüsteem, kus ei jagune õigus. II Kontinentaal- Euroopa õigussüsteem- eristatakse avalik õigus, eraõigus, mis jaguneb veel kodifitseeritult. Eesti k...
Jaana Heinoja RP091 Kodutöö kevad 2011 Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohase...
Arvutivõrkude alused 1. Sissejuhatus Vello Vanem Tallinna Polütehnikum Arvutivõrkude alused Teemad: (Andmeside) arvutivõrgud ja nende liigitus Lai, koht ja pöördusvõrk KaabelTV võrk Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 2 Andmesidevõrk. Liigitus Andmeedastuseks ette nähtud võrk kannab üldisemat nimetust andmesidevõrk. Nõuded, mida kasutajad esitatavad telefoni ja andmesidevõrkudele, on erinevad. Telefonivõrkudes ei esitata väga kõrgeid nõudmisi edastuse kvaliteedile, küll aga edastuses esineda võivale ajalisele viitele. Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 3 Andmesidevõrk. Liigitus Andmesidevõrkudes on vastupidi lubatud küllalt suured ajalised viited kuid vilets edastuse kvaliteet põhjustab bitivigu ja sõnumite kadumist. Andmesidevõrgud jagunevad: kohtvõrk (LAN Local Area Network) regionaalvõrk (MAN Metropolitan Area Network) laivõrk (WAN Wide Area N...
NULLPUNKT! Margus Karu Tegelased · Johannes minategelane · Grete Johannese kaksikõde · Bianca Johannese tüdruk · Raimo Johannese klassivend · Olav, Ege, Paul Johannese õedvennad · Riina Johannese suvearmastus · Sasa Johannese parim sõber · Lisaks olid jutus veel klassiõedvennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese saabumine Johannese suvepuhkus uude kooli Nullpunkt Tutvumine kooli ja 12. klassi alustamine klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik ja Johannes ja Bianca probleemid Kokkuvõte See on lugu probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub end ühte Tallinna eliitkooli sisse rääkida. Paraku avastab ta peagi, et klassikaaslased on ta jõuliselt heidikustaatu...
NULLPUNKT! NULLPUNKT! Margus Karu Tegelased • Johannes – minategelane • Grete – Johannese kaksikõde • Bianca – Johannese tüdruk • Raimo – Johannese klassivend • Olav, Ege, Paul – Johannese õed-vennad • Riina – Johannese suvearmastus • Sasa – Johannese parim sõber • Lisaks olid jutus veel klassiõed-vennad, ema, isa ja palju teisi tegelasi Kava Johannese suvepuhkus Johannese Nullpunkt saabumine uude kooli 12. klassi alustamine Tutvumine kooli ja klassikaaslastega Suhete parandamine Tutvumine Zaiidiga klassikaaslastega Grete saabumine Klassi lõpetamine Johannese minevik Johannes ja Bianca ja probleemid ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................
II SEMINAR 1. LEPING. 1.1 Lepingu mõiste ja liigid. Lepingu mõiste- Leping on tehing kahe või enama isiku ( lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja selle vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas. Lepingu all mõeldakse käibes sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja- kohustused tekkida ka suulisest kokkulepetest. Lepingu liigid: Liigitatakse tulenevalt eesmärgist, mida pooled taotlevad. 1. rahvusvahelised- ( nende poolteks on riigid või rahvusvahelised organisatsioonid) 2. siseriiklikud, mis jagunevad: · avalik- õiguslikud ( halduslepingud) · eraõigus...
2015 SEE TÜHINE TÜHIK AUTOR: HELIKA MÄEKIVI JA MAIRE RAADIK NR 1 SISSEJUHATUS Suur osa kirjalikke tekste valmib praegusel ajal arvutis. Käsitsi kirjutamise puhul võib kahe sõna või sõna ja mõne sümboli vaheline tühik olla üsna suvalise pikkusega, siis ervutikirjas tähistab seda vahet vastav märk. Kui tühik lüüa valesse kohta, torkab see kohe silma, vahel isegi muudab lause tähenduse. KIRJAVAHEMÄRGID- PUNKT Koma, punkti, kooloni semikooloni, küsimärgi ja hüüumärgi ette lauses tühikut ei panda, vaid need järgnevad vahetult sõnale, nende järel on alati tühik. Reegli järgi tuleb jätta tühik pärast kuupäevaarvu järel olevat punkti, kui kuu on kirjutatud sõnaga, samuti käib tühik aastaarvu järel oleva punkti taha, olenemata sellest, kas sõna aasta on välja kirjutatud või lühendatud. Näide: Sündinud 15. märtsil 1961. aastal Tallinnas. Kui kuu on tähistatud Rooma numbriga, kirju...
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku...
Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-20 Margus Tanneberg 121028IAPB 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni. Samuti on võimalikkohtusse pöörduda. 2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale endale sobivat ülikonda. Siis otsustas ta tellida ülikonna rätsepatöökojast. Ettenähtud tähtajaks oli ülikond valmis, kuid osutus väikeseks ja ei vastanud mõõtudel...
Õigusõpetus Arvestus II 1. Mis on leping Leping on tehing kahe v enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub v lepingupooled kohustuvad midagi tegema v tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. 2. Lepingu sõlmimine oferdi ja aktsepti kaudu VÕS 16-20 Lepingu sõlmimiseks on vaja vahetada vastastikuseid tahteavaldusi. Leping loetakse sõlmituks, kui on jõutud kokkuleppele lepingu oluliste tingimuste suhtes. Juriidilises keeles loetakse tahteavaldusteks vastavalt oferti (pakkumus) ning selle aktsepti (nõustumus). Ofert on ettepanek leping sõlmida. Oferdi sisu ning olulised tingimused peavad olema piisavalt määratletud, ta peab olema esitatud kindlaks määratud isikute arvule. Oferdiks on näiteks kindla inimese nimele koju saadetud kaabeltelevisiooni lepingu allakirjutatud projekt. Kui klient omalt poolt sellisele dokumendi...
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3.Arvestuslik kaal - Veokulude arvestusel kaalutakse reaalkaalu ja mahukaalu omavahelist suhet, mille alusel leitakse arvestuslik kaal, mis ongi veokulude arvestuse aluseks. 1 m3 = 333 kg. 1 laadimismeeter = 1850....
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus õigusnormide kogu; õigusnorm riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on see, mis lähtub Rooma r...
<** TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA 1. SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE. TSIVIILÕIGUSE MÕISTE 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses: 1) objektiivse õiguse tähenduses 2) subjektiivse õiguse tähenduses Objektiivne õigus – õigusnormide kogu; õigusnorm – riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 olulist tunnust!); üks liik sotsiaalsetest normidest Subjektiivne õigus – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda vastavat käitumist teistelt isikutelt Edasi läheme objektiivse õigusega. Objektiivne õigus jaguneb kaheks suureks osaks: 1) AVALIK ÕIGUS 2) ERAÕIGUS; seda õigusnormide mõttes (õigusnormid jagunevad era- ja avaliku õiguse normideks). Eraõiguse ja avaliku õiguse eristamise 3 olulisemat kriteeriumi: 1) Huviteooria – see eristamine tuleneb Rooma õigusest; avalik õigus on ...
09.02.2009 Paul Varul Õppetöö korraldus: loengud ja seminarid. Seminarid on 8 rühmas. 27ndast nädalast hakkavad seminarid, so u 2 märtsi nädalast. Kõige tähtsam õppematerjal on loenukonspekt, sest õpikut korralikku ei ole. Kui seminarid on tehtud, siis see lõppeb hindelise konrtollkaasusega, mille hinne läheb arvesse eksamihindele. Kaasusest on võimalik saada 10 punkti. Selleks, et eksamile pääseda, on vaja läbi saada kaasusest (saab 1 kord järgi vastata). Lisaks sellele tuleb 2 10-punktist kontrollküsimust (see ongi siis eksam). Seminaridest võib MAX 2 korda põhjusega puududa. Tsiivilõiguse üldosa on paljudele ainetele eelduseks!!!! Õppematerjal: ÕISist programm välja printida?!!!! Eksami küimused on täpselt aineprogrammist! tsiviilõigustiku üldosa seadus KINDLASTI KAASAS KANDA! abistav tähendus : helmut köhler tsiviilseadustiku üldosa Tallinn 98. +iga teema lõpus tä...
1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1.Eraõigus ja avalik õigus Õigusest saab rääkida peamiselt kahes tähenduses. Objektiivse õiguse tähenduses – see on õigusnormide kogu. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel (3 põhilist iseloomujoont!) Subjektiivse õiguse tähenduses – riiklikult tagatud käitumisvõimalus kas ise teatud viisil käituda või nõuda teistelt isikutelt vastavat käitumist. Õigusnormid on 1 osa sotsiaalsetest normidest. Teine suur normide kogum on moraali-/tavanormid. Pole mõtet küsida, kumb tähtsam on. Kuid kui tavanorme rikutakse, siis riik ei seku, riik ei taga kaitselt. Kuid õigusnormide puhul peab riik tagama, et neid norme järgitakse. Otsuse langetamisel on mõlemad, nii subj kui obj õigus tähtsad, mõlemad sõltuvad teineteisest. Otsuse langetamisel on ehk subjektiivne õigus rohkem esiplaanil, kuid subj õigus peab siiski obj õigusele vastama....
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA Köhler, H. Tsiviilseadustik. Üldosa. Õpik 1998 Tsiviilseadustiku üldosa seadus 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste 1.1. Eraõigus ja avalik õigus 1.2. Tsiviilõiguse mõiste ja süsteem 1.3. Tsiviilõiguse areng ja süsteem Eestis 1.4. Tsiviilõiguse eristamine teistest õigusharudest 1.5. Tsiviilõiguse allikad 1.6. Tsiviilõiguse kehtivus, rakendamine ja tõlgendamine 1.1 Eraõigus ja avalik õigus Õigust võib käsitleda kahes peamises tähenduses: 1)objektiivse õiguse tähenduses õigus on õigusnormide kogum. Õigusnorm on riiklikult tagatud üldise iseloomuga kirjutatud käitumisreegel. Samal ajal õigusnorm on üks sotsiaalse normi alaliik. 2) subjektiivse õiguse tähenduses kellelegi kuuluv õigus. Riiklikult tagatud käitumisvõimalus. Õiguse õppimine ongi objektiivse ja subjetiivse õiguse tundmaõppimine. Ob...
VÕS üldosa kordamisküsimused Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasihte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. § 1. Seaduse kohaldamine (1) Käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. (2) Kui leping vastab kahe või enama seaduses sätestatud lepinguliigi tunnustele, kohaldatakse nende lepinguliikide kohta seaduses sätestatut üheaegselt, välja arvatud sätted, mille üheaegne kohaldamine ei ole võimalik või mille kohaldamine oleks vastuolus lepingu olemuse või eesmärgiga. (3) Rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käes...
Õigusõpetuse I KT küsimuste vastused 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kog...
Arkadi Pristavko MATM10 130479 Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-25 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1. Milline oleks selles asjas mõistlik lahendus, mille kannatanu peaks vastu võtma? Põhimõtteliselt võiks kannatanu politsei kutsuda, kes lahendaks olukorra, sest tegu on liiklusõnnetusega, aga Rein võiks võtta vastu Aadu pakkumise, et too maksab aia parandamise kinni. Samuti on võimalikkohtusse pöörduda. 2. Jüri, S. kui suuremat kasvu mees ei leidnud ka pika otsimise peale en...
1. Lepinguliste suhete üldiseloomustus Lepinguline suhe ehk võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks tegu või sellest hoiduda ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Lepinguliste suhete olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Õigussuhe ei saa tekkida ainult seaduse alusel. Seadus on sekundaarne, primaarne on tahe. Peavad esinema ka teatud asjaolud. Neid on nimetatud ka juriidilisteks faktideks. Viimased on tegelikkuses aset leidnud sündmused või ka muutused millega õigusnorm seostab subjektide õiguste ja kohustuste tekkimise. VÕS on ära määranud, millistest suhetest võib tekkida võlasuhe. Lepinguõiguse üldised põhimõtted, üheks selliseks on abstraktsiooni või kahe tehingu printsiip. Kui on tegemist omandi üleminekuga. See tähendab, et sõlmitakse faktiliselt kaks lep...
Töötajal on kohustus teha tööandjale tööd ning tööandjal õigus selle töö tegemist nõuda. Samaaegselt tekib ka vastassuunaline kohustus tööandjal tekib kohustus töö eest töötajale tasu maksta ning töötajal tekib selle tasu nõudmise õigus. Töölepingu alusel teeb töötaja tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning saades see töö eest tasu. Töölepingule laienevad hea usu ja mõistlikkuse põhimõte. Hea usu põhimõtte kohaselt ei tohi pooled oma õiguseid teostada seadusevastasel viisil ega tekitada oma õiguste teostamisel kahju teistele isikutele. Mõistlikkuse põhimõtte kohaselt loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse tehingu eesmärki, vastava tegevus või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Lepingute sõlmimisele eelnevad reeglin...
Võlaõiguse kaasused. 1. Mis on võlasuhe ja kuidas see tekkib? Vastuse koostamisel põhjenda seda konkreetse õigusnormiga? Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgniku) kohustus teha teise isiku (õigustatud isiku ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Võlasuhted võivad tekkida (VÕS § 3): 1. lepingust 2. õigusvastaselt kahju tekitamisest 3. alusetust rikastumisest 4. käsundita asjaajamisest 5. tasu avalikust lubamisest 6. muul seaduses ettenähtud alusel 2.Vanaisa Jüril on kena õunaaed, kuid vanaduse tõttu ei ole ta võimeline selle eest enam ise hoolt kandma. Ta otsustab õunaaia anda oma naabri Maia hoolde. Maia maksab Jürile iga kuu selle eest tasu. Maial on lubatud kõik õunad endale jätta. Lisaks on Maial õigus soovi korral ka kõik õunad maha müüa ja tasu selle eest endale jätta. Samuti ot...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTOLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on haka...
TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA KEVADSEMESTER 2014/2015 1. Sissejuhatus Eraõiguse harud: Avaliku õiguse harud (Ka avalik õiguslik - Tsiviilõigus võimukandja, nt KOV, võib osaleda eraõigussuhtes) - Äriõigus (kaubandusõigus) - Riigiõigus - Intellektuaalne omand - Haldusõigus - Rahvusvaheline õigus - Maksuõigus - Karistusõigus - Menetlusõigus - Konkurentsiõigus 2. Õiguse mõiste tähendused - objektiivne õigus - subjektiivne õigus 2.1. Sotsiaalsed normid: - õigusnormid - tava- ja moraalinormid 2.2. Õigussüsteemid: üldine õigussüsteem (common law), M...
6/14/14 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Oled sisenenud kui Liina Kivastik (Välju) Juhtimine ja õigus Õpikeskkonna avalehele Minu kursused Estonian Business School LAW - Õiguse ja avaliku halduse õppetool LAW731 Teema 3 Võlaõigusseadus (VÕS) - TEST Testi navigatsioon Alustatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:26 Olek Valmis 1 2 3 4 5 6 Lõpetatud laupäev, 14. juuni 2014, 18:50 7 8 9 10 11 12 Aega kulus 23 minutit 58 sekundit Punktid 13,67/15,00 13 14 15 ...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid..........
Loeng 2 Lepingu mõiste Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltete täitmiseks kohustuslik. Võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik e võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik e võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1. Lepingust 2. Kahju õigusvastasest tekitamisest 3. Alusetust rikastumisest 4. Käsundita asjaajamisest 5. Tasu avalikust lubamisest 6. Muust seadusest tulenevast alusest Põhi- ja kõrvalkohustused Lähtudes lepingulise kohustuse tähtsusest võlausaldaja jaoks ja kasutatavatest õiguskaitsevahendist...
VÕS üldosa kordamisküsimused 4-6 1. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis. Võlasuhte mõiste. Loetlege võlasuhte tekkimise alused. Võlasuhe ja vastutus. Era- ehk tsiviilõigus jaguneb asjaõiguseks, võlaõiguseks, pärimisõiguseks ja perekonnaõiguseks. Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendes...
FREUD: ürit pigem teaduslikult, kuid in.käsitl käib filos piirimaile. pop põhj: 1)psühhoanal pakus uutmoodi hingeabi ateistlikus üh.k-s; 2)algselt lisas usaldusväärsust teaduslikkuse oreool; 3) seni puudut teemad- seksuaalsus, unenäeod, neuroosid; 4) murrang lääne ajal-s: viimne hoop in kui ''mõist looma' käsitlusele, näid, et mõistus määrab me käit aint piirat ulat. INIMENE: uskus, et on eriline närvien, mis liigub org-s mööda liine, allub kindl seadustele. traumaat kogemus takist en voolu-tek häire e vaimuhaigus. Psühhoan kui ravimeetodi eesm need kõrvald, taast loomuliku en liik. Inimese ehitus: 1. MISKI-alateadvus-naudinguprintsiip- psüüh en allikas, ürgne, puht looduslik osa in-s, tungide asupaik. In sünnib sellisena. Isel: enesekesksus, impulssivs, irratsion, piiranguteta, ei kehti loogika, eetika ega aja mõiste. Miski taotleb naudingut, väldib valu, ebamug. Mõistusega tunnetamatu. MITTETEADVUSE e MISKI sisu: * elutung (Eros)-liik...
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine. Riigi mõiste. Õiguse seos riigiga. Õiguse seos poliitikaga. Õiguse seos majandusega. Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normi...
1. Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mis on kehtestatud või sanktsioneeritud riigi poolt ja mille täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. 2. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3. Tava, kui sotsiaalse normi spetsiifika seisneb tava üldkohustuslikus iseloomus – st. Tema imperatiivsus on endastmõistetav ehk ei teki küsimust,miks tavanorme täitma peab. Positiivne ja negatiivne aspekt. Positiivse puhul tagatakse täitmine harjumusjõuga, negatiivse puhul tuleb kasutada sunniaparaati. 4. Õigust on võimalik määratleda: 1.Õigus on käitumisreeglite (normide) kogum. 2.Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. 3.Õiguses väljendub riigi tahe. 4.Õigus on üldkohustuslike normide kogum. 5.Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. 6.Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. 5. Õigusnorm on käitumisreegel, mis on üldise...
Tsiviilõiguse üldosa OIEO.04.068 2016 SEMINAR 1 Teema: Tsiviilõigussuhe ja subjektiivne tsiviil õigus. Subjektiivsete õiguste teostamine ja kaitse Lugeda: 1. ÕPIK lk 19-81 2. ERAÕIGUSLIKE KAASUSTE LAHENDAMISE METOODIKA (2015, ÕIS-is) Soovituslik täiendav kirjandus: 1. Kull, I. Eesti tsiviilõiguse allikate tugev ja nõrk kohustuslikkus. Juridica, 2010, 7, lk 463-472. 2. Kull, I. Hea usu põhimõte lepinguõiguses ja selle kohaldamise kohtupraktikast. Riigikohus. 2001. Lahendid ja kommentaarid. Tallinn, Juura Õigusteabe AS, 2002, lk 1158 – 1170. ÜLESANNE: Kaasuste lahendamise üldskeemi (vt juhis kaasuste lahendamiseks ÕIS-is) ja kaasuse tehke järgnevate kaasuste puhul kindlaks: 1) kelle vahel, millisel alusel ja millist liiki õigussuhted tekkisid? 2) milliseid subjektiivseid õigusi omavad kaasuste...
Margus Karu "Nullpunkt" Raamatu "Nullpunkt" autor Margus Karu sündis 1984. aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami-ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis ta oma asjad ning rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Samal ajal valmis tema esimene romaan "Nullpunkt." Romaan jutustab probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesest, kel õnnestub pääseda Tallinna eliitkooli. Peagi avastab poiss, et klassikaaslased on ta heidikustaatusesse taandanud. Kui Johannese elupüramiidi kolm peamist tahku kodu, sõbrad ja kool kokku varisevad, mõistab ta, et on jõudnud nullpunkti. Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle T...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib suhteid võrdsete isikute vahel. 4. Õigusakt, m...
1. Õiguse mõiste, mille poolest erineb õigus tavast. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tagajärjel. Õigus on aga normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks. Õigus on riigi poolt kehtestatud, tava aga mitte. 2. Õigusnormi mõiste. Selgita õigusnormi olemust kui sotsiaalset normi. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. 3. Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerib suhteid, kus üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab omavaheline subordinatsioon. Näiteks haldus-, finants-, ja kriminaalõigus. Eraõigus hõlmab õigusharusid, instituute ja norme, mis reguleerib s...
KORDAMISKÜSIMUSED I kontrolltööks 1 Õiguse mõiste. Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide süsteem käitumise reguleerimiseks või kaitsmiseks ja mille nõuete täitmist garanteerib riik oma sunnijõu kasutamise võimalusega. 2 Õigusnormi mõiste. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 3 Avalik õigus ja eraõigus. Mis eristab avaliku õiguse norme eraõiguse normidest. Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. Avaliku õiguse puhul on üheks pooleks riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu.Avaliku õiguse näited: haldusõigus, kriminaalõigus, rahvusvaheline õigus. Eraõiguses on mõlemaks pooleks üksikisikud. Eraõiguse näited: autoriõigu...
1. Maailmakaubandus - Maailmakaubandus = väliskaubandus + rahvusvaheline rahandus i. Väliskaubandus – järgmine pt ii. Rahvusvaheline rahandus – ehk kapitali vahetus riikide vahel. 2. Väliskaubandus a. Mõiste Väliskaubandus on kaupade ja teenuste vahetus kahe või rohkema erinevast riigist pärit partneri (eksportija ja importija) vahel, st keskendub reaalsetele tehingutele: Import – kaupade sissevedu riiki Eksport – kaupade väljavedu riigist b. Põhjused ja tegurid Põhjused: -Riigid on erinevad ja teevad hästi erinevaid asju -Väliskaubanduse kaudu laiendavad ettevõtted oma turgu, et realiseerida mastaabisäästu (eriti -oluline on väliskaubandus väikestele riikidele, kellel on väike siseturg) Tegurid: -Ressursside piiratus -Toodete mitmekesisus -Hindade erinevused -Mitmepoolse kasu taotlus c. Kaubandusbilanss – ekspordi ja impordi vahe rahaline väljendus. Ex suurem...
ORGANISATSIOON JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Personali juhtimise süsteem, keskkond ja praktika Eestis. Pers. juhtim. hõlmab in. praktil. juhtim. küs. org-s ning seisneb tööt. tegevuse kompleksses koordin., mõjutam. ja suunam. püstit. eesm. realis. nimel. Koosneb: 1) töö anal. uurit. töö iseäras. org-s, määrat. kindlaks töök. ja tööt. esit. nõuded, 2) pers. plan. võimald. progn. pers. vajad., selle rahuld. allikaid ja meetodeid ning mitmesug. pers. juhtim. seond. tegevusi, 3) värbamisest ja valikust protsess, mille käigus kujund. org-le vajal. pers., kasut. nii org. sise- seid kui ka -väliseid allikaid ning selleks sobivaid vahendeid ja meetodeid, 4) hindam. võimald. hinnata töök. ja tööt. tööd, vajal. tagasiside saam. ja juhtim. täiust. org-s, 5) hüvitam. protsess, mille käigus tööandja tasub teht. töö eest, kasut rahal. ja mitterahal. tasusid, 6) arendam. koosn. tööt. teadmiste ja tööoskuste arendam., koo...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
