Otsingule " aktiivne immuunsus" leiti 121 faili

aktiivne immuunsus - vaksineerimisel hakkab organism valmistama antikehi haiguse vastu. Organism pÔeb haiguse kergemal kujul lÀbi.
1
docx

Immuunsus ja hingamine

1 immuunsus:organ.vĂ”ime aktiivselt tĂ”rjuda Ă”girakkude ja antikehade kaasaabil haigustekitajaid ja kehavÔÔraid ĂŒhendeid (KaasasĂŒndinud immuun. e. pĂ€randatud, omandatud immuun. e. see mis kujuneb elu jooksul, jaguneb Aktiivne: tekib haiguse lĂ€bi pĂ”demisel v vaktsineerimisega kus kehasse viiakse nĂ”rgestatud haigustekitajaid ja Passiivne:...

Bioloogia - PÔhikool
12 allalaadimist
10
ppt

Immuunsus

Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. LĂŒmf on vĂ€rvitu lĂ€bipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lĂŒmfotsĂŒĂŒte koevedelikust pĂ€rit olevaid aineid rasvaosakesi. LĂŒmfisĂ”lmed LĂŒmfisoonte koondumiskohtades. HĂ€vitavad ĂŒmbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja vÔÔrkehasid. Suuremad lĂŒmfisĂ”lmed on: kaelal, lĂ”ua...

Bioloogia -
9 allalaadimist
1
rtf

Immuunsus

ImmuunsĂŒsteemi kuuluvad lĂŒmfisĂ”lmed, pĂ”rn ja harkelund. LĂŒmfotsĂŒĂŒte toodavad kĂ”ik immuunsĂŒsteemi kuuluvad elundid. LĂŒmfisĂ”lmedes rikastub veri lĂŒmfotsĂŒĂŒtidega ja toimub bakterite hĂ€vitamine. PĂ”rnas toodetakse lagunevad vanad erĂŒtrotsĂŒĂŒdid ja seal on varuks puhas verd. Harkelundis toimub kehasiseste kaitse...

Bioloogia - PÔhikool
29 allalaadimist
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

vereliistakud osalevad vere hĂŒĂŒbimisel fibriin, - vere hĂŒĂŒbimist soodustav aine immuunsus, Organismi vĂ”ime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavÔÔraid rakke ning kehavÔÔraid ĂŒhendeid omandatud immuunsus , kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse lĂ€bipĂ”demise vĂ”i vaktsineerimise tagajĂ€rjel kaasasĂŒndinud immuunsus, PĂ€randub vanematelt jĂ€rglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pĂ€rast nakkushaiguse lĂ€bipĂ”demist vĂ”i inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus Tekib pĂ€rast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1. Mis moodustavad vereringeelundkonna? SĂŒda, veri, veresooned 2.Mis ĂŒlesanded on organismis verel? Kannab CO2 kudedest kopsudesse; Kannab O2 kopsudest kudedesse; Kannab kehas laiali toitaineid, hapnikku, hormoone; Kindlustab pi...

Bioloogia - PÔhikool
3 allalaadimist
4
doc

Vereringlus

Millised hĂ€ired (sĂŒdame tegevus, enesetunne) kujunevad inimese organismis, kui korralikult ei tööta poolkuuklapid ja hĂ”lmased klapid? 2. Milliseid erinevaid veresooni on inimese kehas, mis on nende ehituse ning funktsioonide erinevused? Arterid-Veresooned, mis viivad verd sĂŒdamest kudedesse. Arterite seinad on paksud ja elastsed ning mitmekihilised. Veri liigub...

Bioloogia - PÔhikool
25 allalaadimist
2
docx

ImmuunsĂŒsteem ja SisenĂ”renÀÀrmed

IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE LĂŒmf- LĂŒmfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. LĂŒmf on vĂ€rvusetu, lĂ€bipaistev keha vedelik,mis sisaldab lĂŒmfotsĂŒĂŒte,koevedelikust pĂ€ritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED LĂŒmfisoonte koondumis kohtades HĂ€vitavad ĂŒmbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja v...

Bioloogia - PÔhikool
29 allalaadimist
19
docx

Eksami teemad

teab elu tunnuseid ning eristab elusat elutust · Elu tunnused: Rakuline ehitus PaljunemisvÔime Ainevahetus Reageerimine Àrritusele Arenemine · Elusolendid on rakulise ehitusega, kasvavad ja arenevad, paljunevad, reageerivad keskkonnatingimustele, toimub ainevahetus...

Bioloogia - PÔhikool
206 allalaadimist
1
odt

Veri

VERE ÜLESANDED *aineid laiali kanda *on siduvaks koeks *tagada organismi kaitse *organismi temperatuuri ĂŒhtlustada VEREPLASMA ÜLESANDED kannab organismi laiali toitained ja viib kudedes moodustunud sĂŒsihappegaasi kopsudesse MILLEST SÕLTUB VERE HEMOGLOBIINISISALDUS? Raseduse korral vĂ€heneb, treenitud inimestel on rohkem. VERE HÜÜBIMINE vereliistakud liiguvad veresoone vigastuskohta, kĂ€ivitavad hĂŒĂŒbimiseks...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
5
doc

Bioloogia kordamine 9. klassile: 2

klassile: 2 1. Vereringe ĂŒlesanded ­ · Seob tervikuks kĂ”ik organismi osad. · Kannab CO2 kopsudest kudedesse ja kudedest kudedesse. · Kannab kesas laiali toitaineid, happnikku ja hormoone. · Kindlustab pideva ainevahetuse ja osaleb jÀÀkainete eemaldamises. · Ühtlustab keha temperatuuri. 2. Vereringe osad ja nende ĂŒlesanded...

Bioloogia - PÔhikool
10 allalaadimist
1
doc

Vere ja vereringe

EKG See on elektrokardiogramm, millega saab iseloomustada sĂŒdame talitluslikku seisundit. Elektrokariogramm on sĂŒdamelihaste kokkutĂ”mmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline ĂŒleskirjutus. Veresoonte vĂ”rdlus Arterid: kĂ”ige suuremad veresooned, vere liikumiskiirus kĂ”ige suurem, vererĂ”hk kĂ”ige kĂ”rgem, elastsete seintega. (ĂŒl. Viib vere sĂŒd...

Bioloogia - PÔhikool
12 allalaadimist
2
docx

ImmuunsĂŒsteem kaitseb organismi

ImmuunsĂŒsteem kaitseb organismi Haigustekitajate sissetungi eest kaitsevad meie keha vĂ€lised kaitsetĂ”kked: nahk, hingamis- teede limaskestad ja mao happeline sisu. KĂ”iki haigustekitajaid ei suuda need kaitsetĂ”kked kinni pidada, siis hakkab neid hĂ€vitama aktiivselt kehasisene kaitsesĂŒsteem - immuun- sĂŒsteem.IMMUUNSUS on organismi vĂ”ime tĂ”rjuda mitmesuguseid haigustekitajaid...

Bioloogia - PÔhikool
9 allalaadimist
8
pdf

Tervisedendus, lastekaitse ja pediaatria kordamiskĂŒsimused

Mis on tervisekĂ€itumine, kuidas seda kujundada koolieelses eas? TervisekĂ€itumine on ettevĂ”etud tegevus tervise edendamiseks, kaitsmiseks vĂ”i sĂ€ilitamiseks, olenemata objektiivselt kui efektiivne see on vĂ”i mitte. Koolieelses eas tuleb selle kujundamiseks koos lapsega teha neid tegevusi: kĂ€te ja hammaste pesemine, söögi tegemine köögiviljadest, aktiivne liikumine Ă”ues jne. 6. Loote riskitegurid raseduse ajal Pidev alkoholi tarbimine, suitsetamine, narkootikumide tarvitamine, HIV-sse nakatumine. 7. Mis on APGAR ja milliseid funktsioone sellega hindate? APGAR on skaala vastsĂŒndinu seisundi kiireks hindamiseks sĂŒnnijĂ€rgselt. Sellega hinnatakse sĂŒdame löögisagedust, hingamist, nahavĂ€rvust, lihastoonust ja reaktsiooni Ă€rritusele. 8. Iseloomustage rinn...

Tervis ja heaolu - Tallinna Ülikool
13 allalaadimist
2
doc

Mikrobioloogia

Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani omemasolule a. Eukaroodid b. Prokarioodid 2.Gramm- bakterite rakuseina komponenid on: peptidoglĂŒkaan, lipopolĂŒsahhar. 3.rakuseina lisakomponendid on- kihn, pilid e. Karvakesed, viburid 4.kuidas toimub bakteritel toitainete transport rakku- difusioon, soodustau transport, aktiivne trasp., metallioonide trasp. 5.Kas oportunistlikud ehk tin...

Ajaloolised sĂŒndmused -
63 allalaadimist
2
doc

ImmuunsĂŒsteem

See kaitsesĂŒsteem reageerib kĂ”ikidele kehavÔÔrastele ĂŒhenditele ja rakkudele: vÔÔrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. ImmuunsĂŒsteemi tĂ€htsamad rakud on lĂŒmfotsĂŒĂŒdid, mis kuuluvad leukotsĂŒĂŒtide hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite j...

TerviseÔpetus - PÔhikool
75 allalaadimist
34
doc

KordamiskĂŒsimuste vastused

Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest vÀljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuvÀliseks vedelikuks...

FĂŒsioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
302 allalaadimist
53
doc

Taime geneetika

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pĂ€rilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, pĂ€riliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspĂ€rasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. NĂŒĂŒdisaegse teadusliku geneetika sĂŒnniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pĂ€rilikkuse pĂ”hiprintsiipide esmaavas...

Taimekasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
56 allalaadimist
22
docx

Mikrobioloogia konspekt

6 miljardit a. ­ Maa vanus · 4.4 miljardit a. ­ kĂ”ige vanemate siiani leitud mineraalid (tsirkoonkristallid) · 4.1-3,5 miljardit a tagasi ­ tekkisid esimesed organismid · 4 miljardit a. ­ kĂ”ige vanemad settekivimid (leitud Gröönimaalt) · 3,5 miljardit a ­ LÀÀne-Austraaliast ja LĂ”una-Aafrikast leitud fossiilide vanus · 1,7 miljardit a ­ esimesed ĂŒherakulised eukarĂŒoodid...

Mikrobioloogia - Tartu Ülikool
213 allalaadimist
2
docx

Vereringe ja ImmuunsĂŒsteem

Vereringe, ImmuunsĂŒsteem Vereringe elundkond: veri, vereringe, sĂŒda sĂŒdame ehitus: on 2 poolt, ĂŒleval on vatsake, selle all kojad, nende vahel on klapid. SĂŒdame vasakusse kotta lĂ€hevad kopsuveenid ja hapnikurikas veri, paremasse kotta kehaveenid ja hapnikuvaene veri. Veresoonte ja vatsakeste vahel on klapid. sĂŒdame talitus: sĂŒda lööb rĂŒtmiliselt(sĂŒdamelihased tĂ”mbuvad kokku...

Bioloogia - PÔhikool
51 allalaadimist
22
doc

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

osa) Evolutsioon 16/02/2009 Evolutsioon ­ mateeria vormide pikaajaline pöördumatu muutus teatud suunas - Kosmoloogiline evolutsioon ­ kogu universumi teke pluss pĂ€ikesesĂŒsteem - Geoloogiline evolutsioon ­ uurib kuidas tekkis planeet Maa, uurib ka seal valitsevate tingimuste muutust ajas - Bioloogiline evolutsio...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
76 allalaadimist
1
doc

Anatoomia. Kaitsereaktsioon

Omandatud ja loomulik immuunsus . pÔevad koerad, kassid jne). PÀrast nakkushaiguste pÔdemist tekkib meil Iga elusorganism, ka inimese organism, peab end pidevalt kaitsma eri OMANDATUD IMMUUNSUS selle konkreetse haigustekitaja vastu. kanaleid mööda tungivate vÔÔrkehade vastu. Organismil on evolutsiooni Nakkushaiguste ennetami...

Pedagoogika alused - Tallinna Pedagoogiline Seminar
23 allalaadimist


30 pÀevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 pÀeva mureta

- Olen tingimustega nÔus

SEB Swedbank Mobiil

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto