Referaat Katre Kasemets 5. C Sisukord K.J.Peterson - Lk 3 F.R.Kreuzwald - Lk 4 F.R.Faehlmann - Lk 5 Pildid Lk 6 Võõravõitu sõnad Lk 7 Kasutatud kirjandus Lk 8 Kristjan Jaak Peterson (14.märts 1801 Riia- 4.august 1822 Riia) Sündis Viljandimaalt pärit kirikuteenri pojana. Tema isa oli Riia eesti koguduse kellamees ja koguduse eeslaulja. Kristjan Jaak sündis pere kolmanda lapsena, õppis Riia kubermangugümnaasiumis ning 18191820 Tartu Ülikooli usu- ja filosoofiateaduskonnas. Peterson oli luuletaja. Ta hakkas kirjutama luuletusi ja proosamõtisklusi juba gümnaasiumis. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust. Temaluuletused olid lihtsama värsikoega pastoraalid...
! Ajalookirjutuse algus! ! Kreeklaste teadmised oma kaugemast minevikust põhinesid kangelaseepikal, mille põhjal hiljem hakati proosavormis uurimusi kirjutama. Neid süstematiseeriti ja jäeti välja ilmselgelt üleloomulikke ning uskumatuid seiku. ! Lähema ajaloo uurimisega tegi 5. sajandil eKr põhjalikumalt algust ajaloolane Herodotos, kirju- tades teose “Historia” ehk “Ajalugu” Kreeka-Pärsia sõdadest. Lisaks sõjasündmustele jutustas Herodotos ka varasemast ajaloost ja kirjeldas üksikasjalikult mitmeid Euroopa, Aasia ning Aafrika kombeid. Erinevalt Homerosest Herodotos ajaloosündmuste kirjeldamisel ja seletamisel jumalaid enam mängu ei toonud. Hilisemad põlved andsid Herodotosele austava nimetuse ajaloo isa, tänapäeva teadlastele on tema teos hindamatu allikamaterjal.! Herodotos püüdis ajaloost õpetliku sõnumi esile tuua. Ta kirjutas, kuidas riikide ja üksi...
Jaan Poska Konstantin Päts Hjalmar Mäe Jüri Vilms Eesti riigimees. Eesti esimene president. Eesti omavalitsuse Oli Eesti riigimees, eesti Linnapea oli, vandeadvokaat. juht. Esimene kohtuminister. Päevaleht Teataja,Eesti Jüri Uluot Andrei Zdanov Tunne Kelam Ivan(Johannes)Käbin Sai uueks peaministriks. Nõukogude Liidu Eesti poliitik. Isamaa ja Oli Eestimaa Kommu Õigusteadlane ja poliitik. riigitegelane. Res Publica Liige nistliku Partei juht. Ülo Nugis Nikolai Karotamm Arnold Rüütel Eesti eelmine president. On Eesti poliitik ja majandustegelane. / Eesti NSV poliitik. On Eesti poliitik ja põllu- EK(b)P KK I sekretär. majandusteadlane . Karl Vaino ...
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli Ateena. Veel u paarkümmend linnriiki. Deelose saarel oli Kreeka rahakassa. Elanike suurimad tuluallikad olid viinamarjade ja oliivide kasvatamine. Osati väga hästi merd...
Antropoloogia ·1970. aastatel toimub kaks rööpset arengut: (kultuuri)ajaloolased avastavad antropoloogia ja antropoloogid avastavad ajaloo. · Ajalool ja antropoloogial (kitsamalt kultuuriajalool ja kultuuriantropoloogial) on suur ühisosa: mõlemad uurivad "kultuurilist teist" esimene ajas, teine ruumis kaugeid kultuure. · Mõlema distsipliini eesmärk on mõista ja eritleda inimeste ja ühiskondade käitumist ja ettekujutusi; mõlemad peavad ennast asetama "teise" perspektiivi, et uuritavat paremini mõista. · Kui traditsiooniliselt oli erinevuseks see, et antropoloogia tugines suulistele andmetele ja ajalugu kirjalikele, siis viimasel ajal on see eristus hägustunud, sest nii nagu antropoloogiad kasutavad üha enam kirjalikke allikaid, pöörduvad ajaloolased sageli suulise teabe poole (näiteks nn. oral history). Ajalugu vs antropoloogia: tavapärased eristused · Diakroonia vs sünkroonia (Claude Lévi-Strauss) ...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid in...
Ajalookirjutuse filosoofia tulevik Ajaloofilosoofiliste artiklite ja teoste ilmumise arv on viimastel aastakümnetel on tõusnud. Kui silmas pidada uurimistööd, publitseerimist, lugejaskonda, tõelist filosoofilist tähtsust ja huvitavat ainet, siis pole ajaloofilosoofia olnud paremas vormis. Ajaloofilosoofiaga kerkib esile mitu tähtsat küsimust. Kas ajaloofolisoofia on ennast ammendanud? Kas ajaloofilosoofia põhiprobleemid on ikka veel meie kaasaegsete filosoofiliste ja historigraafiliste huvide seisukohalt olulised? Filosoofilised persepektiivid ei kao niisama, vaid kerkivad esile uues kuues, ka siis kui nende tõlgendamise lähenemisviis muutub. Iga filosoofiline lähenemine lahendab neid probleeme omamoodi. Ajaloofilosoofia küsimuste käsitlemiseks on artikli autori arvates vaja ajalookirjutuse hoolikat ja ranget analüüsi, mis võtaks arvesse epistemoloogia, teadusfilosoofia ja õigusfilosoo...
Stonehenge Referaat Koostas: Reivo Maasik 10. Klass Juhendas: õp. Uno Trumm Haljala Gümnaasium 2009 SISUKORD Sisukord.................................................................................... 2 1. Sissejuhatus............................................................................ 3 2. Stonehenge ehitamine................................................................. 3 3. Stonehenge otstarve................................................................... 3 4. Stonehenge tänapäeval................................................................ 4 5. Stonehenge uurinud ajaloolased...................................................... 4 6. Kasutatud materjal..................................................................... 4 Sissejuhatus Stonehenge on üks müstilisemaid rajatisi maailmas. Sellest ei teata peagu mitte midagi, ainus, mis on kindel on se...
1. "Saatana ajastuks" kutsuvad ajaloolased A. Õige! 16. 17. sajandit B. ? 15. sajandit ("Nõiahaamer" ilmus 15. sajandi alguses) 2. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdade kõigi nende koletiste vastu võitlejana ning ulatas mõistuse teatepulga 17.18. sajandi ratsionalistidele ja valgustajatele A. Õige! selline on Lotmani sõnul levinud progessimüüt; faktidega too arusaam kooskõlas ei ole. B. ? nii võib Lotmani arvates kujundlikult iseloomustada keskaja ning renessansiaja seost 3. Renessansiaja teadust iseloomustas A. ? sarnaselt klassikalise teadusega tulemuste kontrollitavus ning meetodite selgus B. Õige! pigem esoteerilisus ning salapärasus 4. Renessanss esines pimeda keskaja pärandi rassilise tagakiusamise, nõiaprotsesside ja veriste ususõdad...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
Chartier vs White Roger Chartier analüüsib Hayden White'i raamatut "Metahistory. The Historical Imagination in Nineteenth-Century Europe" ning esitab White'le oma tekstiga mõned küsimused. White'i järgi näib ajaloolastel olevat voli oma äranägemist mööda vabalt valida, olgu siis teadlikult või mitte, ühe või teise tema poolt tuvastatud ajalookirjutusliku stiili vahel. Tropoloogilised prefiguratsioonid moodustavad nõnda võimalike vormide kogumi, mille seast ajaloolane saab vastavalt oma moraalsetele või ideoloogistele hoiakutele valiku teha. Chartieri esimene küsimus kerkib esile seoses valikuvabaduse toetava positsiooni ühitamisega strukturaallingvistikast laenatud keeleteooriaga. Siit Chartieri esimene küsimus White'ile: kas on võimalik ilma tõsise vasturääkivuseta ühendada Saussure'i-järgset lingvistikat ja ajaloolase kui loovkirjaniku vabadust. White oma vastuses Chartierile ei...
Chris Lorenz ,,Ajalugu ja teooria" Seminari alltekstiks on võetud C. Lorenzi artikkel, milles ta proovib seletada mis on ajalooteooria ning kes sellele küsimusele on proovinud erinevaid vastuseid pakkuda. Samuti periodiseerib ta ajalooteooria kui ühe ajaloofilosoofia haru, jagades selle kolmeks lõiguks. Ajalugu RUUM (piirkond, riik, manner, impeerium) VS AEG (aasta ,sajand, ajastu) Ajalooteooria on arutelu millega ajaloolased tegelevad, kuidas ja miks nad minevikku uurivad. Chris Lorenz vatab ajalooteooriat lahutamatus seoses praktilise ajaloouurimisegaAjalooteooria moodustavad filosoofilised või reflektiivsed arutlused selle üle, mis on ajaloo objekt(id) või keel(ed). Ajalooteooria moodustub ,,minevikuga seotud kirjelduste, veendumuste ja teadmiste kõikide aspektide filosoofilistest käsitlustest, ning on ühteaegu nii kirjeldav kui ka normatiivne (A. Tucker) Ajaloolaste seas pole üksmeelt ajaloo objekti, meetodi ega teaduslike saavu...
Ajaloofilosoofia Prof Eero Loone loengu konspekt Tartu, 2000 2 Sisukord 1 Ajaloo mõiste 7 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2 Ajalugu kui ontoloogia mõiste . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika...
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 milj...
Põltsamaa Ühisgümnaasium ´ Nero palee Koostas: Kristjan Kipper Põltsamaa 2010 Nero sündis Antiumis 15. detsembril aastal 37. m.a.j ning teda kutsuti alguses hoopis Lucius Domitius Ahenobarbuseks Nero iseloomu oli rikkunud tema ema, au- ja võimuahne naine. Keisrina läks tal pea üldisest austusest lõplikult segi. Ta mürgitas oma kasuvenna Britannicuse. Seejärel vabanes Nero oma emast, Agrippina Nooremast, kes oli lootnud tegelikku võimu enda kätte haarata. Osutus keeruliseks korraldada seda õnnetusena: mürgitamine, lae sissevarisemine ja laeva uputamine ei andnud tulemusi. Nero kümnendal valitsusaastal põles 9- päevases hiigeltulekahjus maha suurem osa Roomast. Tuhanded inimesed jäid peavarjuta ja puupaljaks. Rahvasuu süüdistas Nerot linna süütamises. Nero veeretas tulekahjusüü kristlaste kael...
Vana hea rootsi aeg... Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Ajaloolased arvavad, et Rootsi aeg algas 1629. aastal. Rootsi aja alguseks loetakse Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Ajaloolased dateerivad Rootsi aja lõppu küll erinevalt kuid arvatakse, et see sai läbi 18. sajandi alguses. Rootsi aega nimetati ka ,,kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid siis kolme erineva riigi kuningad Poola, Rootsi ja Vene. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu 100 aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Selle perioodi kohta käib levinud nimi ,,vana hea rootsi aeg". Tegelikkuses kehtis ,,hea aeg" aga väga vähe. Talupoegade olukord ,,heal ajal" polnud üldse nii hea kui arvatakse. See tõi talupoegadele kaasa palju muutusi, millest mõned oli head, teised aga üdini halvad. Toimus reduktsioon mis vabas...
Kas teine maailmasõda oli paratamatu? 20. sajandil raputasid Euroopat ja maailma kaks väikese vahepausiga maailmasõda, mis nõudsid miljoneid ning miljoneid inimelusid. Nii sõdurite kui ka tsiviilisikute elud. Mina arvan, et teine maailmasõda oli esimese jätk ning paratamatu. Pariisi rahukonverentsil (19191920) surusid võitnud imperialistlikud riigid 28. juunil 1919. Saksamaale peale Versailles' rahu, mis nõrgendas Saksamaad majanduslike reparatsioonidega ja sõjaväeliste piiran-gutega. Võitjariigid ei mõistnud seda, et sellisel viisil Saksamaa häbistamine tekitab kaotajates ängi ja kättemaksuiha, mis tuli ilmsiks II maailmasõja puhkemisega. Kuna sõjaga ei suudetud omavahelisi pingeid maandada, oli see üsna loogiliseks proloogiks uuele sõjale II maailmasõjale. Kui võitjariigid oleksid Saksamaa alistanud vähe õilsamalt ning jätnud neile nende väärikuse, ei oleks tekkinud saklastes meeletu kättemaksuiha. Pärast I maailmasõja kole...
1. Nimeta 5 argumenti, miks me võime lüüasaamist muistses vabadusvõitluses pidada pöördepunktiks Eesti ajaloos? · Muistse vabadusvõitluse lõppedes pidid kõik eestlased vastu võtma ristiusu ning vanad tavad ja kombed suruti alla. Alustati kirikute rajamist. Kirik ehitati igasse kihelkonda · Eesti alad jaotati Stensby lepinguga neljaks. · Hakati rajama linnu. Linnades elasid põhiliselt Saksamaalt saabunud käsitöölased ja kaupmehed. · Maad läksid maaisandate kätte. Talupoegadele määrati koormised, millest tähtsamad olid künnis kirikule ja hinnus feodaalile. 2. Millise lepinguga, millal ja kuidas jaotadi Eesti ala vallutajate vahel? 1238. aastal Stensby lepinguga jaotati eesti ala järgmiselt: · Põhja-Eesti läks Taanile; · Lääne-Eestist ja Saaremaast moodustati Saare-Lääne piiskopkond; · Endisest Ugandi maakonnast moodustati Tartu piiskopkond; · Ülejäänud ala läks Liivi ordule. 3. Mis muutus eestlaste elus peale langemist võõrvall...
Tallinna Muusikakeskkool 7.klass Viikingid Tallinn 2014 Kes olid viikingid Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad kes põlvnesid germaani hõimudest, nad olid pärit Taanist, Rootsist või Norrast.Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja-Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks).Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Viikingid elasid rannikukülades. Sarnaselt oma esiisadega olid viikingid talupidajad, ja seda isegi need viikingid, kes röövretkedel käisid. Skandinaavia külmemates piirkondades sõltus nende elatis aga rohkem küttimisest, kalastusest ja vaalapüügist. Viikingitest kaupmehed elasid suurtes ko...
,,Ehitismälestised Eestis" Raeapteek Võru Kesklinna Kool Anett Laidver 8.b Raeapteek Asukoht: Tallinn, Raekoja plats Nimi: Tallinna Raeapteek Hoonetüüp Ühiskondlik- ja teenindushoone Valmimisaasta Täpne valmimisaasta pole teada Tegutsenud 15.sajandi algusest Mõned ajaloolased pakuvad asutamisaastaks 1415 Arhitekt Arhitekt/id pole teada Hoone funktsioon Enne: Apteek Nüüd: Apteek ja muuseum Ajalugu 1422.aastal müüs Johannes Malner apteegi arst Hermannile Hermann sattus rahalistesse raskustesse Tolleaegne magistraat kattis Hermanni matusekulud 1579 ja 1581 aasta vahel tuli Tallinnasse ungarlane Johann Burchart ja võttis apteegi rendile 1582-1911 oli apteek kümne sugupõlve Burchartite omanduses Kirjeldus Kahekorruseline keldriga peahoone on ristikülikukujuline paekivist hoone Barok sti...
Helen Kahur II kodutöö: Antiigipärand ja tänapäeva popkultuur Otsustasin suure huvi tõttu võtta uuritavaks objektiks Puunia sõjad 218-204 eKr ja Hannibali sõjataktika ja -strateegia. Valisin kaks täpselt samat teemat käsitlevat dokumentaalfilmi. Esimene dokumentaalfilm kandis nime Hannibal vs Rome, kus peale näideldud stseenide jagasid kommentaare ka erinevad ajaloolased, kes on kõnealuse teema kohta raamatuidki kirjutanud. Teine video oli aga BBC dokumentaalfilm nimega BBC Hannibal: Rome's Worst Nightmare, mis oli ilmselt mõeldud nooremale generatsioonile nagu nt põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele, kuna näitlemine oli üsna pealiskaudne ja kohati raskesti usutav. Sellele vaatamata oli video õpetlik, näitas huvitavaid aspekte kõnealusest teemast ning lisaks Hannibali sõjalisele strateegiale ja taktikale, rääkis video ka Hannibalist endast. Kõik ajaloolased rääkisid teemast selliselt, nagu nad oleksid täiesti kindlad, et ...
Kuidas aega arvestati. Minevikusündmuste kohta on kombeks öelda, et need toimusid ammu või väga ammu. Ajaloolastele jääb sellest siiski väheks, nemad tahavad teada täpset kes millal valitses, kuna keegi suri, kuna toimusid lahingud ja millal sõlmiti riikidevahelisi lepinguid. Aga neid aastaarveei olegi alati lihtne tuvastada. Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed ...
Vaarao kuulutas juudid orjadeks Juutide arv ei vähenenud. Käsk uputada juutide lapsed Moosese emal õnnestus last kolm kuud peaita ema jättis Moosese niiluse kaldal olevatesse kõrkjatesse Vaarao tütar leidis Moosese. Mooses kasvas vaarao peres. Ethioopia printsessi Farbis Mooses pidi Egiptusest põgenema Midjani maale. Preester Jethro tütar Zipporah. Mooses ajas oma äia karja kõrbe taha Hoorebi mäe juurde. Seal ta silmas kummalist põlevat kibuvitsapõõsast. Siis kohtus Mooses oma esiisade Jumalaga, kes tegi karjasest Iisraellaste vastupanu juhi. Mooses juhtis iisraeli rahva välja Egiptuse orjapõlvest Palestiinasse vaarao Ramses II ajal XIII sajandil eKr. Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku. Sellest hetkest alates on juutide ajalugu ja religioon omavahel lahut...
Semiramise rippaiad Semiramise rippaiad koos Babüloni linnamüüriga on üks vanaaja Seitsmest maailmaimest. Nii aiad kui müür arvatakse olevat ehitatud kuningas Nebukadnetsar II käsul umbes 600 a. eKr. Legendi kohaselt olevat kuningas Nebukadnetsar lasknud aiad ehitada oma koduigatsust tundvale naisele Amitale. Amita oli Meedia kuninganna, kes oli Babüloonia Nebukadnetsarile naine, kindlustamaks Meedia ja Babüloonia liitu. Amita kodumaa oli roheline ja mägine, Babülon aga päikesekuum tasandik. Nii otsustas pärast isa surma Babüloonia kuningaks saanud Nebukadnetsar ehitada oma kuningannale kunstliku mäe koos roheliste aedadega. Rippaedu on kirjeldanud vanakreeka ajaloolased, sealhulgas Herodotos, Kle...
Holokaust Holokaust (kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda') on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Holokaust kujutas endast ligikaudu kuue miljoni juudi tapmist natside ja nende kollaborantide poolt. Natsi-Saksamaa koos oma kaassüüdlastega püüdis alates Saksamaa sissetungist Nõukogude Liitu 1941. a suvel kuni sõja lõpuni Euroopas 1945. a mais tappa kõik juudid alal, kus kehtis tema võim. Kuna natslik juutide diskrimineerimine sai alguse Hitleri võimuletulekuga 1933. a jaanuaris, peavad paljud ajaloolased seda ka holokausti alguseks. Juudid ei olnud Hitleri reziimi ainsad ohvrid, kuid nad olid ainus grupp, keda natsid püüdsid täielikult hävitada. Kuigi üldiselt võib holokausti alguseks lugeda 1933. a, siis Eestisse jõudis holokaust 1941. a. 1941. a juuliks...
Vana-Kreeka kirjandus 10.Klass Vana-Kreeka kirjandus • Kreeklastele meeldis juba ammustest aegades jutustada eepilisi lugusid jumalatest ja kunagi elanud kangelastest. • Ajalookirjanduse sünnimaa • Tähestikus oli 24 tähte, • Kreeka tähestik sai aga eeskujuks nii hilisemale ladina kui ka slaavi tähestikule. Homeros • 8. sajandil eKr elanud antiik-Kreeka pime laulik • Peetakse kahe kuulsa eepose –" Iliase" ja "Odüsseia" autoriks https://et.wikipedia.org/wiki/Homeros Eepos –" Ilias" • Iliase tegevus toimub Trooja sõja 10. aastal ttp://en.wikipedia.org/wiki/File:Iliad_VIII_245- ...
Jaan Tõnisson · Jaan Tõnisson oli Eesti riigitegelane, poliitik ja õigusteadlane, korduvalt Eesti Vabariigi riigivanem. Ta sündis Viljandi vallas Mursi talus. · Tõnisson õppis 18781886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina gümnaasiumi küpsuseksamid ning astus 1888. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892. aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. · Tõnisson oli 18911892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892. aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 18941896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. · 18981918 oli Tõnisson Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees ehk tegelikult kõigi Eesti Põllumeeste Seltside keskvalitsuse juht. Ta propageeris ühistegevust, tema algatusel asutati 1902. aastal Tartu Eesti L...
Arutlus Perekonna tähtsus Roomas ja Kreekas Nii Roomas, kui ka Kreekas on väga tähtis ning sellest on väga palju kirjutatud. Roomlased kasutasid sõna familia, mis tähendas perekonda. Aastate jooksul uurisid ajaloolased välja, et Rooma perekond oli väga sarnane Kreeka perekonnaga, kuid oli ka erinevusi. Põhisarnasustest tooksin esile faktid, mis on seotud abieluga, meeste ja naiste rolliga peres. Erinevustest- naiste roll peres, erinevad pidustused ja haridus. Nii Kreekas, kui ka Roomas oli perekonnapeaks isa. Tal oli piiramatu võim oma perekonnaliikmete üle. Kõigi perekonnaliikmete varandus kuulus perekonnapeale ja tal oli põhimõtteliselt õigus pereliikmed hukka mõista. Mehed võtsid endale naiseks tavaliselt noori tüdrukuid. Näiteks Roomas ja Kreekas võtsid 30-40 aastased mehed omale naiseks vaevalt murdeast väljakasvanud tüdruku. Naised olid meestega võrreldes väga ...
Eesti geoloogilene ehitus Ajalugu Eesti ala uurimise esimesed geoloogilised vaatlused tehti XVII sajandil. Tõsisemat uurimist alustas TÜ professor Otto Moritz Ludwig von Engelhardt (1779–1842) XIX sajandi algul. Hendrik Bekker Esimene eesti soost geoloogiaprofessor Geoloogilne ajaarvamine Nii nagu ajaloolased on jaotanud inimkonna ajaloo etappoideks, nii pn ka geoologid toiminud Maa geoloogilised ajalooga. Struktuurselt jaotub Eesti aluspõhi kaheks korruseks - alus- ja pealiskorraks. ALUSKORD Aluskorra moodustavad Eesti alal aguaegkonnas (2 mld a.t.) tekkinud moondekivimid: gneisid, kvartsiidid ja kildad. Esineb ka tardkivimeid - graniite, millest tuntumad on rabakivid. Aluskord Eesti alal ei paljandu. Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealisko...
Suur Hiina müür Gretel Murd GII klass 2010 Kas asub Suur Hiina müür Aafrikas? Tegelikult asub Aasias/Okeaanias(Hiinas) Kas teate, mis on Suur Hiina müür? See on mõeldud kaitserajatisele. Kaitsta võõrvõimude (mongolid, türklased) sissetungi eest. Millal ehitati müüri?? Ehitati alates 3.sajandist kuni 17. sajandi alguseni. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3.sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Mis arvate, kui pikkus Suur Hiina müür?? Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km (peamüüri pikkus 2400 km) ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idas kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiina. Kõrgus? Laius?Mitu vahitorni? Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest jub...
Kirjandusteooria ning ajalookirjutus Selles artiklis Hayden White kirjutab kirjndusteooria tähtsusest ajalookirjutuses. White rõhutab J. Barzuni sõnu, et ajalugu "saab ainult lugeda", aga lugeda saab seda alles siis kui see on enne üles kirjutatud. White rõhutab, et iga ajalugu on eelkõige sõnateos, mingi kindla keelekasutuse saadus ning seega tuleks seda esmalt analüüsida kui keelelist ehitist. Ajaloodiskursust tuleks seega vaadata kui keelt, mis sarnaselt metafoorse kõne, sümbolikeele ja allegoorilise väljendusviisiga ütleb, alati midagi muud kui esmapilgul paistab. Ajaloolased kasutavad samu kujundiloome võtteid nagu ilukirjanikud. Need teevad, nende teosed ka sümbolehitistena loetavaks, sündmuste jadale antakse süzee struktuur, mis toimub pigem troobiliste kui loogiliste diskursiivvõtete abil. See võimaldab teha ka ajaloodiskursusele topoloogilise analüüsi. Troobid: metafoor, metonüüm, sünekdohh ...
Raeaepteek Raeapteegi hoone asub Raekoja platsi kirdenurgas. Kahekordse ehitise barokse fassaadi taha jääb kolm keskaegset hoonet, mis mitmel korral on ümber ehitatud. Esimene hoone, kus asub tänane muuseumisaal, on endisaegne vaekoda, mida mainiti esimest korda 1396. aastal. 14. sajandini olevat seal olnud vanglaruumid, hiljem oli seal vaekoda ehk kaalukoda. Vaekojale järgnes apteegihoone, kus täna asub offitsiin. See on suure ärkliga osa. Ärkel on ülakorruste kõrgusel seinast eenduv hooneosa Fassaadi lõpetab väikese ärkliga osa, mis on endine Pühavaimu kiriku pastoraat. Apteegihoone esimene ulatuslikum uuendamine toimus 1550. aastal. Tõenäoliselt pärineb fassaadi liigendamine sellest ajast. Fassaadi praegune barokne üldilme pärineb aga ilmselt 1663. a. toimunud suuremast remondist. 19. sajandist pärineb maokujutistega peauks. Apteegihoone teine korrus oli kasutusel apteekri eluruumiden...
Natsionalism Natsionalism ehk rahvuslus on ideaalne maailmavaade, kultuurivorm ja sotsiaalne liikumine mis keskendub rahvuslusele. Natsionalistid pooldavad riiki, kus on ainult üks rahvas vastandina paljurahvuslikele riikidele. Rahvuslik eneseteadvus oleneb peamiselt päritolust, keele- ja kultuurikeskkonnast. Iga rahvus püüab oma kultuurikeskkonna kujundada võimalikult süsteemseks, täisväärtuslikult saab rahvus säilitada ja arendada oma ainulaadsust suhtelises endassesuletuses ja eraldatuses. Mina pole selle viimase lause teise poolega absoluutselt nõus, see on arusaadav , et iga rahvus tahab olla ainulaadne, aga selleks ei pea riik olema eraldunud ja enassesulgunud. Samas kas rahvuslane on natsionalist? Lugesin ühest artiklist "Rahvuslus on ennast teadvustav, natsionalism aga agressiivselt ründav ideoloogia." Kas pidada seda õigeks?- ei tea. Võibolla on see samamoodi, et inimesed ei...
Vana hea Rootsi aeg. Üldiselt. Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Tinglikult kestis Rootsi aeg 16291699; selle algus ja lõpp on siiski vaieldav. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Vene ülemvõimu alla, teise järgi 1721, mil sõlmitud Uusikaupunki rahu loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järgi lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad. Peale Rootsi, Poola ja Vene võimude olid siin liikvel ka Saksa ja Taani esindajad. Täpsemalt. 17. sajandi ...
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal arend...
Kristin Pukk 10B Talurahva õiguslik kord Rootsi ajal Rootsi aeg on periood Eesti ajaloos, mille kestel oluline osa praegusest Eesti territooriumist kuulus Rootsile. Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aja lõppu on ajaloolased dateerinud erinevalt. Ühe arvamuse kohaselt peetakse selleks aastat 1710, kui kogu Eesti langes Venemaa kätte. Teise järgi 1721, kui oli Põhjasõja lõpp ning sõlmiti Uusikaupunki leping. Üldisemalt nimetatakse Rootsi aega ka Rootsi-Poola ajaks. Rootsi aega nimetatakse ka "Kolme kuninga ajaks", kuna Eestimaal valitsesid kolme erineva riigi kuningad- Rootsi, Poola, Venemaa. Peale nende võimude olid siin ka Saksa ja Taani esindajad. Talurahva kohustusteks olid teotöö, teokoormised, riigimaksude maksmised jne. Redutseeritud mõisates seati sisse vak...
Keskmine kiviaeg Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum on meil dateeritud ajavahemikku u 9000- u 5000 aastat eKr. Noorema kiviaja ehk neoliitikumi ( u 5000- u 1800 aastat eKr ) alguse tunnuseks Eestis loetakse savinõude kasutuselevõttu, paljudes teistes maades aga üleminekut viljelusmajandusele. Eesti pronksiajas eristatakse vanemat ( u 1800- u 1100 eKr ) ja nooremat pronksiaega ( u 1100- u 500 eKr) Rauaaega jagatakse Eestis vastavalt esemetüüpide , matmiskommete ja tegevusalade muutumisele kolmeks põhiperioodiks: vanemaks ,- keskmiseks ja nooremaks rauaajaks . Eelrooma rauaaeg ( u 500 eKr- u 50 pKr ) Rooma rauaaeg ( u 50 u 450 pKr) Ajalooline aeg ja selle periodiseering 1. Perioodi keskaja algusest kuni tänapäevani nim Eestis ajalooliseks ajaks 2. Eesti keskaja kronoloogiliste piiride suhtes ei ole meie ajaloolased ühel meelel 3. Eesti ajaloos on tavaks alustada uusaega Liivi sõjaga 4. Uusajast omakorda eristub selle esi...
Rooma kultuur ja kirjandus Kreeka mõjud rooma kultuuris Roomlaste varasest kultuurist ei ole teada just palju. Levis laialt kreeka keel, mis oli hädavajalik rooma kaupmeestele, et hakkama saada. Kreeka keele tundmine muutus vajalikuks ka igale suursugusele roomlasele, kes tahtis olla haritud. Rikastesse rooma majadesse tekkisid kreeklastest õpetajad, sageli ka orjad. Esimesed Rooma autorid piirdusid enamasti ainult Kreeka teoste tõlkimise ning mugandamisega. Teaduse ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Kõnekunsti areng Edukus sõltus sellest kuidas suudeti teisi veenda enda õigsuses. Rooma kõnemees- oraator. Silmapaistvaim Rooma oraator oli Cicero. Saavutas kuulsuse hiilgavate kohtukõnedega. Suur osa kõnedest on säilinud tänapäevani. Kultuuri õitseng Augustuse valitsusajal Pikk rahuperiood. Suurejoonelised ehitised. Kommete taastamine. Kirjandus ja kunst, vahend keisrivõimu ülistamiseks. Kuldne ajastu. Maecenas. ...
Antiigi pärand I kodune töö 1) Kuidas suhestusid katkendis kirjeldatud perioodil kristlus ja antiik üksikute autorite kontekstis? Too näiteid. Antiik põimis end kristlusega kirjeldatud perioodil läbi kirjanduse. Autorid muutusid vabamaks, kirjutasid inimlikkusest, ihadest ja muudest aspektidest, mis kristlikkus tähenduses võisid olla ,,paganlikud." Kui kuni neljanda sajandini olid kristlaste kirjutatud tekstid peamiselt kristlaseks olemise, uute doktriinide tutvustamise, paganismi vastasuse ja moraalide kaasajastamise kohta, siis näiteks juba neljandal sajandil elanud poliitik ja professor Ausonius järgis küll kristluse palvet, kuid tema tekstikogu koosnes peamiselt mängulistest, teravmeelsetest ning erootilistest poeemidest, mis oleksid paarsada aastat varem ühiskonnas olnud vastuvõetamatud. Prokopios kirjutas viiendal sajandil küll piibellikke kommentaare ja politiseeris fiosoof Proklose vastu, kuid kirjutas sama...
Uus ärkamiseaeg Heili Solman Ärkamisaeg: ● Algas rahvuse teavustamine ● eestlaste hulgas rahvusliku eneseteadvuse ärkamine ● rahvuslik liikumine Rahvuslik ärkamisaeg oli 19. saj. kolme vooluline: ● Saksameelne ● Venemeelne ● Eestmeelne Eeldused ● Majanduslikud (talude päriseks ostmine, linnaelanike kasv) ● Kultuurilised (koolide arvu kasv, haridustaseme kasv) ● Rahvusvahelised (huvi rahvuste ja kultuuride vastu) 19. saj. ärkamisaja sisu ● Eestlaste kui rahvuse teadvustamine ● Eestlastel puudus kogemus lähemasse ajalukku ulatunud riiklusest ● Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus ● Olulisel kohal juhttegelaste kõned loengutel ja artiklid ajalehtedes ● 20.saj. rahvusliku liikumise eesmärk olI omariiklus, taasiseseisvus 19.saj ärkamisaja sisu ● Igasuguste vahenditega püüti meelde tuletada, et me olime olnud iseseisev riik. „Nõukogude inimestest” sa...
Sündmused Eestis 1940. aasta suvel ja Krimmis 2014. aastal Öeldakse, et ajalool on komme korduda. Nüüd, 21. sajandil Krimmiga toimuv tundub sarnanevat üha enam sellega, mida korraldas Nõukogude Liit 1940. aastal Balti riikides. Esimene ühine paralleel Ukrainaga on baaside leping, mil 1939. aasta 18. oktoobril sõitsid Punaarmee sõjalaevad Tallinna. Vastavalt vastastikuse abi paktile võimaldas Eesti Vabariik Nõukogude Liidule õiguse viibida Saaremaal ja Hiiumaal, Paldiski sadama meresõjaväebaasis ja mõningatel lennuväljadel rendilepingu alusel. N ii nagu ka Eestisse olid Punaarmee baasid rajatud 1939. aastal, samamoodi on ka tänapäeval Krimmis olevad Vene Föderatsiooni sõjaväebaasid. Kiiev sõlmis 2010. aastal Moskvaga pakti, mille alusel jääb Sevastopolis asuv mereväebaas Venemaa kasutusse 2042. aastani. Teine sarnasus on Ukrainas vene sõjaväeliste riietumine tsiviilriietuses. Samamoodi räägitakse, kuidas 1940. aastal...
VALJALA MAALINN Caspar Koit T-12 AJALUGU vAjaloolased on avaldanud arvamust, et 800 aastat tagasi võis pääseda laevadega mööda jõgesid üsna linnuse külje alla, sest maapind oli ca 2,5 m praegusest madalam. vValjala maalinn, Henriku Liivimaa kroonika järgi castrum Waldja oli tugevaim saarlaste linnus. 1227. aasta talvise piiramise käigus seda ei vallutatud, vaid 20 000meheline vägi sundis linnuse jõu ja ähvardustega alistuma, kasutades kiviheitemasinaid ja ambe. v PÕHIPLAAN vLinnus rajati looduslikule kühmule, mis oma põhiplaanilt oli ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 58 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 2528 kraadi. Linnuse läbimõõt on kagu- loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. vValli lääneosa on ülejäänust kõrgem. Säilinud kõrged vallid on inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 58, seest 36 m. Valli sisenõlva ja harja ka...
Argentiina Üldandmed Pealinn Buenos Aires Populatsioon 43 miljonit Pindala 2 780 400 km2 Ametlik keel Hispaania Juan Domingo Peron de la Sosa Sündis 8. oktooboril 1895 pealinnas Pere pärines Sardiiniast Ei uskunud kommunismi ega kapitalismi Noorena oli sõjaväes. 1939. aastal õppis ta, kuidas Alpides sõda pidada. Tema poliitiline teooria põhines fasismil ja natsionaalsotsialismil Esimene presidentlus 1946, teine 1952, Kolmas 1973 (kestis natukene üle aasta) Suri 1. juulil 1974 Maria Eva Duarte de Peron Kohtusid 1944 Abiellusid 1945 Oli populaarne vaeste hulgas Aitas mehel võita populaarsrust tööliste ja naiste seas Naised sai Argentiinas valimisõiguse aastal 1947 Sõjajärgne ,,Peronism" Juan D. Peron de la Sosa õpetusel põhinev massiliikumine Unistus oli Argentiina LadinaAmeerika juhtivaks riigiks muuta Peron valiti presidendiks aastal 1946, samal aastal kehtestas riigis diktatuuri Suudeti e...
Kultuuriajalugu Kultuuri ja kultuuriajaloo historitseerimine • kolm „sündi” • Mõiste „kultuur” sünd (Vico) • Kultuuri „ajaloolisuse” sünd (Herder) • kultuuri „ajaloolise uurimise” sünd (Buckhardt) Mõiste „kultuur” sünd • sõna „kultuur” on vanem kui mõiste, tuletatud ladina keelsest sõnast cultura, mis tähendab põlluharimist • tänapäeval kasutas seda sõna esimesena Cicero metafoorina, võrdles kui inimhing on põld, mis õige harimisega kannab vilja (filosoofia ongi hinge harimine) • renessansi ajastul „kultuur” kui vaimu harimine, sõna kinnistub vaimusaavutuste, kunsti, kirjanduse, filosoofia jne külge • arusaam kultuurist kui tervikust- seosest, mis valitseb uskumuste, kunstide, teaduste, õiguste, keele jne vahel, sündis 16.saj Itaalias ja Prantsusmaal ◦ kultuur tähendab vaimu kultiveerimist, enese harimist ◦ kul...
Kultuuriajaloo lätted Kultuuriajalool puudub olemus, kuid seda saab määratleda ainult tema ajaloo kaudu. Samas on raske kirjutada millestki niisugusest, millel puudub püsiv identiteet. M. Foucault rõhutas tunnetuslikke ,,katkestusi" ja ütles, et me seisame silmitsi ,,olevikukesksuse" ohuga ja riskime võimetusega üldse midagi kirjutada. Just see ongi kõikide ajaloolaste probleemiks. Praegused olevikukesksed küsimused oleksid: kui vana on kultuuriajalugu ja kuidas on kultuuriajaloo kontseptsioonid aja jooksul muutunud? Vältides sama olevikukeskset vastamist on nendele küsimustele väga raske vastata. Võibolla oleks lihtsam vastata, kui me lähme tänasest ajast tahapoole. Näiteks uurida mille poolest praeguse sajandi kultuuriajalugu erineb 1900. aastate omast, seejärel vaadata kuidas 1900. aastate kultuurilugu erineb 1800. aastate omast jne. Väljend ,,kultuuriajalugu" tuli saksa keelest ja ulatub tagasi 18. sajandi lõppu, kui J.C. Adelung av...
Tallinna Polütehnikum Rootsi aeg Koostaja: -Silence Sisukord Tallinn 2009 Sissejuhatus ............................................................................................................................ 2 Eesti alad ...............................................................
Kas eesti keel vajab arendamist ja uuendamist? Eesti keel on üpriski väikese kõnelejate arvuga keel kuid ometi on olnud palju müra ja kära eesti keele arendamise ja uuendamise kohta. Palju on räägitud, et kas on vaja lasta keele reegleid lõdevmaks või vaja uusi sõnu. Seda on ka tehtud, näiteks lasti lõdvemaks ajalooliste sündmuste algustähe reeglit. Sõna on ka võtnud keele alastes küsimustes erialade inimesed, et oma ala sõnavara täiustada ja maailma arenedes on vaja uusi sõnu. Kuid näiteks toodud ajaloosündmuste algustähe problemaatika on ajanud tagajalgele ajaloolased, kellele see reegel kohe üldse ei istu. Kas on vaja eesti keele arendamist ja uuendamist? Jaan Kaplinski on öelnud: ,,Mulle tundub, et keel ei vaja uuendamist ja tema korraldamise- korrastamisega peab olema ettevaatlik." Ma arvan, et ta tahab sellega öelda, et keel on habras asi ja seda ei tohiks üle arendada ja kõik muudatused, mis tehakse peavad olema ...
Suur Hiina müür Suur Hiina müür on Hiina kaitserajatis, mida on ehitatud alates 3. sajandist eKr kuni 17. sajandi alguseni, eesmärgiga kaitsta valitsevaid dünastiaid võõrvõimude mongolite, türklaste ja teiste sissetungi eest. Mitmeid müürilõike ehitati alates 3. sajandist eKr, kuid Suur Hiina müür sai alguse ajavahemikus 220200 eKr, kui esimene Hiina keiser Qin Shi Huangdi lasi erinevad müürilõigud omavahel ühendada. Müüri kogupikkuseks loetakse pärast 2009. aasta arheoloogilisi avastusi 8851,8 km ja praegu ulatub müür mererannikult Pekingist idast kuni Gobi kõrbeni Gansu provintsis keset Hiinat. Müür on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega, millest juba vahitorne on kokku loetud umbes 20 000, hiina ajaloolased väidavad, et kunagi võis see arv olla 60 000. Ajalugu Hiinas eksisteerinud väikeriig...
Elu keskajal. Ajaloolased on jaganud keskaja kolmeks osaks: varakeskaeg (6.-10. saj.), kõrgkeskaeg (11.-13. saj.) ja hiliskeskaeg (14.-15. saj.). Varakeskajal oli kuus suuremat riiki : Anglosakside riigid, Frangi riik,Burgundide riik, Idagootide riik,Läänegootide riik ja Sueebide riik. Tihedate sõjaliste kokkupõrgete tagajärjel muutus elu linnades ebaturvaliseks ja paljud inimesed asusid elama maale. Kiriku mõjuvõim oli ühiskonnas suur. Kiriku kõige tähtsam juht oli paavst, kellele järgnesid piiskopid ja nendele preestrid. Lääne-Euroopa tugevaimaks riigiks muutus Frangi riik, mille valitseja Chlodovech võttis 496. aastal vastu ristiusu. Frangi riigi suurim ja võimsaim valitseja oli Karl Suur. Ta valitses aastatel 768-814 ja Frangi riik ulatus Saksamaast Prantsusmaani. Keskaja ühiskond jagunes kolmeks seisuseks : vaimulikud,aadlikud ja rüütlid ning talupojad. Igal seisusel oli oma koht ja oma määratud üles...
Majanduskriis kahe maailmasõja vahel 1920. aastal toimus kiireim majanduskasv Usa-s ja oldi kindel, et pärast seda majandusbuumi liigub Usa ainult paremuse poole. Umbes kümme aastat see muutus täielikult. Suur majanduskriis, teise nimega suur depressioon, algas 1929. Aastal ja oli 20. Sajandi tõsiseim ja pikim ülemaailme majanduskriis. Hinnad langesid igalpool, inimesed üritasin kõik oma aktsiad maha müüa. Tuhandeid ettevõtteid läksid pankrotti ja palju inimesi kes jäi töötuteks pidid lootma, et ajad lähevad kiiresti paremaks. Majanduskriis algas Usas 1929. Aastal 24. Oktoobril kui Usa riigivõim otsustas laenuprotsente tõsta. Kõik inimesed hakkasid oma aktsiaid müüma, et saada niipalju raha tagasi kui võimalik ja selle tõttu toimus väärtpaberituru kokkuvarisemine. Hinnad langesid igapäev ja väga palju inimesi jäi töötuks. Ameerikas üksi jäi 13millionit inimest töötuks. Tugevalt sai lüüa veel Saksamaa kus o...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
