2. Eesti kultuur XVI sajandist tänapäevani Vaimuelu Eestis 19. sajandi esimesel poolel Kultuuripilt jagunes kaheks: baltisaksa kõrgkultuuriks ja põlisrahva talupoja-kultuuriks. Riigipiirid suleti kindlalt kuna kardeti Prantsuse revolutsiooni siiakandumist(Paul I). Välismaale õppima ei lastud. 1802 taasavati Tartu ülikool, neli teaduskonda: arsti, juura, filosoofia, usu. Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. Ülikooli esimene lektor oli Parrot, kes oli keisriga hea sõber - ülikool sai raha ja autonoomiat. Välismaalt tulnud õppejõud tõid valgustusideid, mida Aleksander I vabameelsena toetas. Ülikoolile ehitati peahoone, tähetorn, anatoomikum, kliinik, raamatukogu. TÜ muus kiiresti Euroopas tuntud teaduskeskuseks, siin tegutsesid: Struve - astronoom; Jacobi - füüsik; von Baer - embrüoloogia. 1829-1839 töötas ülikooli juures Professorite Instituut. 19 sajandi esimesest poolest on teada üksikuid TÜs õppinud eestlasi, needki saksas-tusid. B...
Johann Voldemar Jannsen (1819-1890) Jakob Hurt (1839-1907) * Rajas järjepidava eestikeelse ajakirjanduse. * ,,Kui me ei saa saada suureks jõult ega * 1857-1863 toimetas Pärnus nädalalehte ,,Perno Postimees" arvult, siis võime saada suureks kultuurilt." * 1864-1880 toimetas Tartus ajalehte ,,Eesti Postimees" * Algatas rahvaluule kogumise * Kinnitas oma ajalehtedes eestlase kui rahvuse mõiste. * Õhutas kogumist ajalehtede kaudu ja õpetas * Kirjutas ka laulude tekste, sealhulgas Eesti hümni sõnad mida ja kuidas koguda. * Asus kogutud rahvalaule trükis avaldama, millega pani alu...
Inglismaa meediasüsteem. Ajalehed Suurbritannias. Aastal 1657 andis välja inglise ajaleht välja esimese reklaami ning kohe peale seda avaldas ka enda isiklikukuulutust kuningas Karl II, kus teatas, et müüb enda armastatud koera. Ning esimeseks kõige kvaliteetsemaks ajaleheks loetakse The Timesi, mis asutati 1785 aastal Londonis. Peale seda, kui inimesed said aru, et ajalehe väärtusteks on keskklassi väärtused ja õigused - ajalehe populaarsus vähenes ning tulid esile uued kvaliteet lehed, milleks on siiani: The Guardian (1821), The Daily Telegraph (1885) и Financial Times (1886). Kokku tasuta igapäevaseid ajalehti 700, millest kõik on ühtlasi ka regionaalsed ja mitte ükski üleriigiline. Mitte-päevalehti kokku 1145, millest 521 on tasulised ja 624 tasuta. Suurbritannia ajalehed jagunevad traditsiooniliselt kaheks suureks grupiks: kvaliteetleht ja tabloid. Kvaliteetlehe...
1. Märkige ristiga, milline neist sündmustest toimus enne raudtee rajamist Eestisse, milline pärast.(5p) Esimene raudtee rajatakse Eestisse 1870. aastal ENNE PÄRAST · Jüriöö ülestõus (1343) · Alustab ilmumist Perno Postimees(1857) · Rajatakse esimene eestikeelne gümnaasium (1906-Miina Härma Gümn) · 1905.a. Sündmused Eestis · I üldlaulupidu (1869) 2.Nimetage vähemalt neli muutust, mida tõi kaasa raudteede rajamine?(4p) · Raudtee ehitamisega kaasnes suurte vabrikute rajamine (nt. Türile ja Kohilasse ehitati paberivabrikud, Pärnusse tselluloositehas, Tallinna mit...
MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise Instituut Personalijuhtimise eriala PRESSITEADE Kodutöö Pärnu 2010 suhtekorraldus 1. Ettevõttel on otstarbekas avalikkust teavitada ,,Hea teeninduse kuu kiida teenindajat!!, kuna muidu need inimesed, kes ei külasta postiasutust regulaarselt vaid võib-olla korra kuus, ei saagi teada, et selline kampaania olemas on. Nad vüivad tunda, et nende hääl ei olegi oluline ja järgmisel korral nad ka kaasa selles ei löö. Samuti võivad teised ettevõtted sellest õppida ja ka hakata tegema selliseid kampaaniaid. 2. Meediaväljaanded. Raadio · Raadio Elmar. Kuna enamus vanemaid inimesi kuulab seda raadiot, siis on võimalus suurem, et nad seda kuulevad ja ka kiidavad oma lemmik teenindajat. · Vikerraadio. Sama põhjendus, mis raadio Elmarilgi. · Sky Plus. Kuna seda raadiot kuulavad nii noorem põlvkond kui ka neist van...
Meedia noore põlvkonna kujundajana Vanasti olid põhilisteks meediavahenditeks ajalehed, kuid ühiskonna pideva arenemise tulemusena on nende hulka lisandunud veel televisioon, Internet ja raadio. Tekib küsimus, kas neil on noorte kujundamisel pigem positiivne või negatiivne mõju? Ajalehed on harivad, neist teadmisi ammutades ollakse kursis meie ümber toimuvaga. Kui jätta kõrvale kollane ajakirjandus, mis on huvitatud skandaalidest kuulsate inimestega seoses, siis on zurnalism hea silmaringilaiendaja. Et ajakiri suudaks inimestes enda vastu huvi äratada, peaks selles olema suhteliselt palju pilte, mis oleksid abiks tekstist paremini arusaamisel. Peale selle muudavad fotod ajakirja atraktiivsemaks. Televisioon võib olla nii õpetlik ja hariv kui ka lastele halvasti mõjuv ning kujundada noortele inimestele eeskujusid. Poisid näiteks fantaseerivad ennast sama vapraks ja tugevaks kui Sylvester Stallone. Vägivallarohkete märulite vaatamine või...
Meediavabaduse positiivsed ja negatiivsed küljed Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjuvõim ühiskonnas kajastatavate probleemide ja uudiste üle. On ju kõigil inimestel ligipääs televiisorile, internetile või raadiotele ning erinevatel meediakanalitel on väga lihtne inimeste mõtteid suunata ühele või teisele arvamusele. Tänapäeva ühiskonnale iseloomulikuks on sõnavabadus, kommunikatsioonivabadus ja ka meediavabadus. Meediavabadus loob konkurentsi erinevate meediakanalite vahel ning võib juhtuda, et hakatakse edastama vale või moonutatud infot, et püüda endale poolehoidjaid. Üks meediavabaduse negatiivseid külgi on konkurents ja lugejaskonna meelitamine erinevate nippide abil. Näiteks on artiklitel juba selline pealkiri, mida inimesed ei saa kohe kahesilma vahele jätta. Samuti meelitatakse lugejaid moonutatud info abil. Teadagi läheb tänapäeval inimestele peale igasugused kõmulood ...
Mis mind eesti ajakirjanduses häirib? Olen lapsest saati lugenud ajalehti ning nende aastatega on minu jaoks välja kujunenud mitmed häirivad tõsiasjad eesti ajakirjanduses. Minu lugemisvaldkonda kuulvuad sellised ajalehed nagu : Postimees, Äripäev, Eesti Päevaleht ja ka Eesti Ekspress. Argipäeviti võivad nende lehtede olulised teemad küll kattuda, kuid teemasid võidakse siiski tõlgendada väga erinevalt. Üheks peamiseks demokraatliku ühiskonna tunnuseks on sõnavabadus. Viimaste andmete kohaselt kuulub Eesti riik sõnavabaduse poolest maailmas esikümnesse. Informatsiooni, mida lugejatele pakutakse on väga palju, kuid alati ei ole see lugejaskonnale huvipakkuv ning vahel võib tekkida küsimus, et mis on selle loo üleüldine eesmärk? Mulle tundub, et ajakirjanikud ja ajakirjandus ise püüab tormijooksus võita enda poole lugejaskonda, mille tõttu kaasneb infotühjus faktides ja mitte midagi ütlevad fotod. Kas t...
1.Talupoegade olukord 13-19 saj 13.saj - Peale Vabadussõda(?) sõlmisid vallutajad eestlastega maakonniti lepingud, mis eelkõige panid paika kaotajate(eestlaste) kohustused, kuid ka mõningad õigused. - Kes ristiusu vastu oli võtnud, kuulutati isiklikult vabaks. Maaomand jäi esialgu püsima. - Kaubandus ja meresõit jäid linnakodanike pärusmaaks. - Põllumajanduse tööriistad ja -viisid jäid samadeks. Feodaalid midagi uut näitama ja õpetama ei tulnud. - Usuga kaasnesid "ristiusuliste kohustused": 1) kümnis - e kümnes osa talu saagist. Algul tasuti põhiliselt viljas, hiljem nõuti ka karjakümnist ja muidu makse n metsasaaduste ja heina näol. 2) hinnus - kindlaksmääratud naturaalmaks - Lisaks pidid talupojad: 1)pidama üleval kohalikku preestrit ja maksma erilisist kirikumaksu e 1/10 kümnisest. 2)Maksma erinevaid trahve ning tegema aadlikele kingitusi(mida aadlikud võisid kohtu kaudu välja mõista) - Kui mõnel aastal jäi talupoeg võlgu, siis see...
Meedia suhe noortega - varem ja tänapäeval Tänapäeva on meil kõige suuremaks informatsiooniallikaks meedia. Selle alla kuuluvad ajalehed, raadio, ajakirjad, televisioon ja paljud muud infokanalid. Nüüdisaja noorte suhted meediaga on aga hoopis teistsugused kui kunagi varem. Kas noorema põlvkonna harjumused võivad ohustada meediaväljaandeid? Arutelu on olnud selle üle, et kas noorte meediaharjumused võivad mõjuda halvasti nende tervikliku maailmapildi kujunemisele. Ma usun, et olukord tegelikkuses ei ole üldse nii hull, sest kõik asjad ja olukorrad pidevalt uuenenevad ja inimesed peavad harjuma ja kohanema nendega. Tõesti võib juhtuda nii, et raadiot enam ei kuulata, aga ega selle tõttu ei jää vajalik informatsioon kätte saamata. Mulle tundub, et üha enam koguvad kuulsust internetiajalehed ja uudiste portaalid, mida saab tasuta lugeda, näiteks Postimees, Õhtuleht, Delfi ja paljud teised. Paarikümne...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond Karita Lepiste EP 1 INTERNETITURUNDUS Referaat Juhendaja: lektor Mari Erm-Reining Pärnu 2014 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Internetiturundus............................................................................................................4 1.1. Internetiturundus võrreldes traditsioonilise turundusega........................................4 1.2. Internetiturunduse plussid ja miinused...................................................................4 1.3. Peamised internetiturunduse vahendid...................................................................5 2. Internetiturundus eesti kontekstis........................................................................
docstxt/1288089728119493.txt
EESTI AJAKIRJANDUSE PÕHIPERIOODID 1766-1857 Eelaeg TÄHTIS: Kalendrid ajalehtede eelkäijad (1720) Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpet...
Eesti kirjandus 19. sajandil 19. sajandi algus, Estofiilide aeg Valgustus- ja romantismikirjanduse tekkimine Kirjavara teisenemine Lugemisringid Teadusühingud Kalendrid Ajalehed Juturaamatud Johann Heinrich Rosenplänter Pärnu pastor Käsikirjade, päevaraamatute koguja Algatas eesti keele ja rahvaluule uurimise Kristjan Jaak Peterson 1801 - 1822 Esimene eesti luuletaja Luulepärand on väike Luuletused jäid eluajal avaldamata Friedrich Robert Faehlmann 1798 1850 Rahvaluule kasutaja kirjandusteostes Õpetatud Eesti Selts Rahvusmütoloogia Eepos "Kalevipoeg" Carl Robert Jakobson 1841 1882 Ajaleht "Sakala" Õpikute kirjutaja "Kooli Lugemise raamat" Käsiraamatud Noodikogud Johann Voldemar Jannsen 1819 - 1890 Ajalehed "Perno Postimees" ja "Eesti Postimees" "Eestlased kui rahvus" Eesti hümn Jakob Hurt 1839 1907 Rahvuslik liikumine Rahvaluul...
26.jaanuari ETV saate Vabariigi kodanikud külalisteks olid ERR-i ajakirjanduseetika nõunik Tarmu Tammerk, BNS-i peatoimetaja Aimar Ruussaar, keele- ja kirjandusteadlane ning ajakirjandusõppejõud Tiit Hennasto ning Riigikogu liige Igor Gräzin. Sellekordses saates keskenduti ajakirjandusele ja meediale. Ainar Ruussaar leiab, et masu on teinud ajalehed ja ajakirjad füüsiliselt õhemaks. Ajalehed ei sisalda enam nii palju materjali, kui varem. Samas leiab ta, et kvaliteet ei ole masu ajal alla läinud vaid pigem on jäänud stabiilseks. Tarmu Tammerkule esitati küsimus: Kas ajakirjanike eetika on läinud alla või üles? Ta arvab, et oht selle on olemas. Ajalehtede toimetused kardavad, et ei saa enam hakkama ning hakkavad lisama reklaamlehti. Ajalehtede reklaamlehed on tegelikult kinni makstud, kuid lugeja ei saa sellest aru ning arvab, et see on toimetuse poolt kokku pandud. Samas lisalehti on muutunud vähemaks ning reklaami tulu kommerstaj...
MEEDIA Info kättesaadavus välismaalastele Eestis Maron Mars Karl Erik Suurkuusk Hardi Veske Riho Heinlaid 11B Mis on meedia? Meedia on keskkond, kus toimub infoedastus, -avaldamine ja massikommunikatsioon. Kõne, telefon Internet Massimeedia: ajaleht, ajakiri, film, raadio ja televisioon. Informatsiooni võimalused välismaalastele Internet Televisioon Raadio ajalehed Televisioon ETV ERR uudised vene keeles ETV 2 ERR uudised vene keeles TV3 Kanal 2 Raadio Eestis on neli raadiogruppi: ERR, AS Mediaholding Invest, Trio LSL ja Sky Media. BBC Russkoje Radio Raadio Uuno ja Raadio Elmar. Vikerraadio Star FM ja Power Hit Radio ERR 4 Ajaleht Postimees Eesti Ekspress Päevaleht Linnaleht Internet Välismaalased saavad infot kätte vene- ja inglise keeles järgmistelt lehekülged...
Savoy Boutique Hotel Savoy Boutique Hotel asub Tallinna vanalinnas ning pakub konditsioneeri, tasuta WiFi-ühenduse, kaabeltelevisiooni ja lameekraaniga televiisoriga tube. Kõik toad on art deco stiilis. Tubades on ka minibaar, seif sülearvuti hoidmiseks ja vaipkattega põrandad. Privaatsetes vannitubades on vann või duss. Seal on olemas föön, hommikumantel ja sussid. Raekoja plats ja Tallinna raekoda jäävad vaid 350 m kaugusele. Muuseumina tegutsev endine kaitsetorn Kiek in de Kök jääb vaid 280 m kaugusele. Tubade arv : 44 Toatüübid: Superior - Üheinimesetuba Superior - Kaheinimesetuba, Double võiTwin Sviit. Majutusasutuses Savoy Boutique Hotel pakutavad mugavused. Restoran, Baar, Ööpäevaringne vastuvõtt, Ajalehed, Terrass, Toad mittesuitsetajatele, Lift, Kiire sisse-/väljaregistreerimine, Seif, Helikindlad toad, Küte, Disainhotell, Pagasihoid, Suuskade hoiuruum, Saadaval toad allergikutele, Suitsetamine on e...
Eesti Iseseisvumine (õpik) · Balti kubermangud kuulusid Vene keisririigi enamarenenud piirondade hulka · 20.saj algus: kohalike mõisnike suve, järkuv venestamine · 1905. aasta sügisel streigid, meeleavaldused linnas; detsembris mõisate rüüstamised ja põletamised (Vene valistsuse karistussalgad surusid maha) · I ms puhkamisel võtsid riigivõimud suunaks Balti erikorra kaotamine > baltisakslasi represseeriti (keelati saksa keele avalik kasutamine, suleti saksa koolel) · Pärast Veebruarirevolutsiooni algust 1917, puhkesid rahutused ka Eestis, mille käigus sunniti lahkuma senised kubermangu võimud · Ajutine Valitsus nimetas kubermangukomissariks Tallinna linnapea Jaan Poska. · Toimusid Maapäeva vaöimised (Eesti ajutine Maanõukogu) · 1917 septembris muutus olukord Eestis keerulisemaks, kuna Saksa väed asusid pealetungile Vene kokkuvarisenud armeele, ning jõudsid ka Eestisse....
ÄRKAMISAEG Senini olid eestlased nimetanud end "maarahvaks", nüüd muutus üldkasutatavaks "eestlase" nimetus. Eestlastevaheline järjest tihenev läbikäimine aitas kaasa ühise kirjakeele võidulepääsule. Hakkas arenema eesti rahvuslik kultuur, tekkisid eesti kirjandus, kunst, teater, muusika ja koolid.Algas rahvuslik liikumine, mida tuntakse ärkamisajana. 1860-ndate aastate teisel poolel asutati mitmeid seltse, mille eesmärgiks oli eesti kultuuri arendamine. Nendes laulu- ja mänguseltsides peeti kõneõhtuid, harrastati koorilaulu ja näitekunsti. Tartus oli selliseks seltsiks "Vanemuine", Tallinnas "Estonia". 1870-ndate aastate algul asutatud Eesti Kirjameeste Seltsi ülesandeks oli eestikeelsete raamatute ja heade kooliõpikute väljaandmine. Üks tuntumatest rahvusliku ärkamisaja tegelastest oli Johann Voldemar Jannsen, kes asutas Pärnus ajalehe "Perno Postimees". Selle lehega algas eesti pidev ra...
Kirjanduse roll minu elus Kirjanduse laia mõistet mõistab igaüks erinevalt. Üks nimetab kirjanduseks ajalehti mida ta igapäevaselt loeb, teine aga nimetab kirjanduseks raamatuid, kuid kõik see on vaid kirjanduse üks väike osa. Luuletusted, ajalehed, ajakirjad, raamatud kogu kirjandus mängib meie elus suurt rolli. Igapäevaselt saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Koguaeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest ,mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Autoleht saan ma teada väga palju huvitavat informatsiooni autodest. On olemas ka mõned teaduslikud ajalehed mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning uutest leiutistest. Minu laua peal vedeleb alati mõni värske ajakiri või ajaleht. Kirjanduse suurim osa raamatud, män...
ETTEÜTLUSI Ilmselt sobivad esimesed tekstid 5. klassile, kuid mida edasi, seda paslikumad on nad põhikooli vanematele õpilastele. Etteütluste tekstides pole täpselt loetud ortogrammide arvu. Kas üldse kehtivad aastatetagused nõuded meie suuresti muutunud elu ja õpilaste juures? Ja kas sõna pannkook on ortogramm 6. klassis? Ka pole üldjoontes oluline, kui palju on etteütluses sõnu, sest klassid on väga erinevad ja töö eesmärkki võib olla erinev. Et tekstide huvitavus säiliks, pole nimelt välditud raskemaid sõnu (mõnes töös on neil joon all ja otsus on kindlasti väga subjektiivne ), sest neid saab enne kirjutama asumist tahvlile märkida. Kuna teksti tuleb ette lugeda igati õigesti (pausid, intonatsioon jms), siis pole loobutud ka niisugustest kokku- ja lahkukirjutamise juhtumitest, mida õpilased ei ole veel tõesti õppinud. Kirjutaja peab ju ülima tähelepanuga kuulama, et teha õige otsus ig...
Eesti kelle kordamine Meedia. Mis on meedia?- informatsioonikandjate ühine nimetus. Meedia ülesanded- edastada infot, vahendada inimeste arvamusi, vahendada teadmisi, mõjutada riiklike ja ühiskndlike institutsioonide tegevust, kujundada avalikku arvamust, pakkuda meelelahutust. Meedia alla kuulub- trükiajakirjandus ajalehed, ajakirjad, raadio, televisioon, uus meedia interneti vahendusel. Ajakirjandus on - aktuaalsele sündmuste kohta informatsiooni kogumine, kontrollimine, analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koo...
MASSIKOMMU SEMINARID 1. Tooge välja teadete levitamise arengut mõjutavad või peegeldavad faktorid (vähemalt 6). Millal need muutsid Eesti teabelevi? 1. Lugemisoskus laiem lugemisoskus 17saj. lõpus, kus Rootsi kunn käskis igasse kihelkonda rajada talurahvakoolid. 19. sajandi II poolel muutub ajakirjandus kahepoolseks. 2. Trükikunsti areng vt. järgmine küsimus 3. Postikorralduse areng Eestis kehtestati Rootsi riigiga ühtne postimäärustik 1636. 4. Tsensuur meetmed tekkisid pärast Prantsuse Revolutsiooni (1804 esimene tsensuurimäärustik Venemaal, vist) 5. Raske elu sõjad, katkud, orjus jne. Varsti tulid talurahvaseadused, mis ärgitasid mõttelendu! 6. Teaduse ja uute ideede levik mujal maailmas ülikool tegi tarku mehi, kes tulid meie rahvast päästma! 2. Trükikunst: milliseid kvalitatiivseid muudatusi tõi kaasa selle leiutamine ja kuidas mõjutas Eestit? Võimaldas teksti liigendada ja indekseerida, tekivad sisukorrad. Tekkis s...
Ärkamisaeg 19.sajandi teist poolt nimetati Eestis ärkamisajaks, kuna tol ajal võeti ette palju tegevusi hariduse ja kultuuri edendamiseks. Hakati teadvustama eestlasi kui rahvast, inimestel tekkis rahvustunne. Hoogsalt arenes eesti keel ja kirjandus. Ärkamisajal tegutsesid ajalehed Perno Postimees ja Eesti Postimees asutajaks oli J.V.Jannsen, ajaleht Sakala asutajaks oli C.R.Jakobson. Ajalehtede eesmärk oli levitada uudiseid ja rahvustunnet. Inimesid eri paigust leidsid, et on teisigi inimesi, kes mõtlevad nagu nemad ise. Rahval oli võimalus ajalehtedes oma arvamust avaldada. Ajalehed ilmusid eesti keeles ja neile tekkisid innukad kirjasaatjad. Ärkamisajal tegutsesid ka seltsid grupeeringud, kus on sama huvialaga tegelevad inimesed. Näiteks laulu-, teatri-, mänguseltsid. Enamus seltse olid kultuuriga seotud, kuid oli ka teisi seltse, näiteks tuletõrjujate seltsid. Haridus arenes ...
Meedia kui ühiskonnapeegeldus Greete Hiiemäe 11 humanitaar Meedia on massiteabevahend, ühiskonna peegeldus ja infoallikas. Meedial on mitu erinevat ülesannet ja väljendusviisi. Meediat kohtame kõikjal, nii tänavatel, kaubanduskeskustes kui ka koolis. See on üks viimase sajandi arenenumaid valdkondi ja selle nimel näevad iga päev tuhanded inimesed vaeva. Kuidas aga on meedia seotud ühiskonnaga? Aastaid tagasi kui Eesti oli Nõukogude Liidu võimu all, valitses ajakirjanduses, raadios, televiisorites ning ka ilukirjanduses täielik tsensuur. Tohtis rääkida ainult Nõukogude Liitu ülistavatel teemadel ning ei tohtinud kohe kindlasti halvustada või rääkida millestki paremast väljaspool seda maailma. Seda kõike selleks, et rahvas arvaks, et just nii ong...
Tõenäosusteooria kordamine I 1. 25-liikmelisest koorist on vaja saata 4 lauljat esindama koori. Mitmel erineval viisil saab seda teha? (12650) 2. Mitmel erineval viisil on võimalik paigutada väljakule ühte jalgpallimeeskonda 11 jalgpallurit? (39 916 800) 3. Tõenäosus, et päeva jooksul valmistatud nööbid on defektideta, on 0,9. Leia tõenäosus, et kolme päeva jooksul ei toodeta ühtegi praaknööpi. (0,729) 4. Jürkal on öökapi peal purgike 20 ravimitabletiga. Jürka naine võttis purgist 8 tabletti välja ja asendas need arseeni sisaldavate tablettidega. a) Kui suur on tõenäosus, et Jürka võtab juhuslikult arseenitableti? (0,4) b) Kui suur on tõenäosus, et esimesel õhtul võtab Jürka ravimi, aga teisel õhtul mürgi? (24/95) c) Kui suur on tõenäosus, et kahe tableti võtmisel on üks tablettidest ravim ja teine mürk? (48/95) d) Kui suur on tõenäosus...
Väikese algustähega kirjutatakse: 1. rahvad, hõimud, keeled (eesti keel, eestlane, soome hõimud) 2. kuud, pühad, idamaa kalendri aastad (märts, emadepäev, koera aasta) 3. üritused, sündmused (rahvusvaheline raamatuaasta, olümpiamängud) 4. au-, ametinimetused (juhatuse esimees, president) 5. asutuste allüksused (Tartu Üikooli arstiteaduskond) 6. usundid (luteri usk) 7. taime-, loomanimetused (pekingi paleekoer, jaapani seeder)* mitteerialases tekstis võib ka suure algustähega (Jaapani seeder) Suure algustähega: 1. tähtkujud (Sõnni tähtkuju) 2. kohanimeline täiend liigisõna ees (Hollandi juust, Rootsi laud) 3. ajaloosündmused (Esimene maailmasõda, Vabadussõda) 4. linnade, tänavate, väljakute, veekogude,saarte jne nimed (Vabaduse väljak, Viru tänav, Kihnu saar) Suure algustähega + jutumärgid 1. taimede sordinimed (kartul "Jõgeva kollane") 2. teoste, sarjade, saadete pealkirjad (film "Vallatud k...
Kuidas hinnata vaikivat ajastut Eestis? Kas võitis või kaotas? Vaikivat ajastut alustas 12. märtsil 1934 aastal riigivanem Konstatin Pätsi väljakuulutatud kaitseseisukord, millega kindral Johann Laidoner määrati kehtiva Põhiseaduse vastaselt vägede ülemjuhatajaks. Selle tagajärjel vabadussõjalaste ehk Vapside liidud suleti kogu riigis ja kõik nende ajalehed suleti. Vangistati ka nende juhid. Probleem algas just selles, et 1934. aasta algul toimusid Eestis kohalike omavalitsuste valimised, kus Vapsid saavutasid suurt edu. Seda aga püüdsid ennetada Riigikogu ja riigivanema valitsemistel ning koondati võim enda kätte, kus viisid Konstantin Päts ja Johann Laidonner 12. märtsil 1934 läbi riigipöörde. Valitsus kuulutas välja 6-kuulise kaitseseisukorra, kus keelustati kõik poliitilised meeleavaldused ning asuti Vapse arreteerima. Parlament saadeti suvevaheajale ning seadusandlus läks riivivanema Pätsi kätte. Siit võib tundu...
Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng vabrikutöö kasum (raha) *kutseühingud rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine turumajandus palgatöö *raudteevõrk kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad valgustusideede levik *luteri usk lugemisoskus ajalehed *estofiilide liikumine ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord rahvuse säilimine *valdade liitumine vallavalitsused *kodanikuühiskond vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: ...
Vali üks väljaanne, kas praegusest ajast või ajaloost 1) kes on väljaandja 2) mida ja kelle jaoks ajakirja väljaandja suunitleb 3) anna oma hinnang kas väljaandja eesmärk on täidetud Eksam: (üks on mahukam, põhjendamise/selgitusega küsimus, üks väljaanne igast perioodist; kes oli ajakirjanduses .. ? 7.mai kell 16.00 Loeng 09.04 Esimestest väljaannetest järjepideva ajakirjanduseni Järjepideva ajakirjanduse algus – Perno Postimees 1857, kaastööliste kaasamine, iganädalane ilmumine, rahva harimine, suhtlus lugejaga. 1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema sell...
Eesti teise maailmasõja ajal Nõukogude okupatsioon 1940. Saksa okupatsioon 1941. Poliitiline elu- vangistati/ tapeti poliitilisi liidreid, Poliitiline elu- nukuvalitsus, moodustati kõrgemaid sõjaväe ja politseijuhte, poliitiline tegevus kindralkomissariaat- valitses tsiviilvalitsus selle keelustati, riigiametnikud asendati kommunistidega, üle, eluvaldkondade üle range kontroll, keelustati kommunistlikule parteile kuulus kogu ühiskonna välissuhted, moodustati Eesti Omavalitsus- sakslaste juhtimine. NSVL konstitutsioon ja seadused, riigiorganid korraldamise elluviimiseks- Hjalmar Mäe oli juhiks. uued- Eesti NSV Ülemnõukogu ( parlament), Keelustati igasugune poliitiline tegevus. Esialgu Rahvakomissaaride Nõukogu ( valitsus). arreteeriti kommuniste, pärast teisi. Majandus- kaupadest tuli puudus, maja...
Nimi________________________________ KESKKONNASÕBRALIK ELUVIIS 1.Sorteeri see prügi: kasutatud patareid, õunasüdamed, mahlapakend, munakoored, plastpudelid, jäätisepaberid, aegunud ravimid, tühi moosipurk, tühi konservikarp, kommipaberid, krõpsupakend, vanad ajalehed, auklikud sokid, vanad ajakirjad, katkine kruus, banaanikoored, piimapakend, paberkott, kartulikoored BIOLAGUNEVA SEGAOLMEJÄÄTMED D PAKENDIJÄÄTME PABER JA PAPP OHTLIKUD D JÄÄTMED
Uurib meediakanalite poolt loodud käsitusi Eesmärgiks mõista kommunikatsiooni vahendite orientatsioone ja teemasid Tähendab vestluse ja kõnepruugi uurimist Kõned Diskursuseanalüüs Sisuanalüüs Ajakirja artiklid Kaks erinevat uurimisviisi Kommunikatsiooni vahendite ...
Eesti Realism · Realism kirjanduses taotleb tõepärast, objektiivset kujutamist, elunähtuste oluliste külgede ja põhjuslike seoste esiletoomist. · Kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonna korralduse ebaõiglust rõhutav. Muutused venestusajal: · Alustati haridusreforme · Riigi keeleks kehtestati venekeel · Paljud kooliõpetajad, valla- ja kohtukirjutajad vallandati, asemele tulid umbkeelsed õpetajad ja ametnikud venemaalt. · Tartu ülikooli keeleks sa venekeel · Vabaduse kitsendamine · Kaotati baltierikord · Tuli vene õigeusk Miks sai venestusaeg võimalikuks? Rahvusliku liikumise aja liidrid kas surid, olid vanad ja haiged või Eestist lahkunud. Liidrite omavahelised võimuvõitlused. Kultuuri elu tippsaavutused 19-20 saj. vahetusel: · Toimusid üldlaulupeod (1891, 1894, 1896) · Rahvaluule kogumine · Hurt alustas rahvaluu...
Kui palju maksab kunst? Enne Kunstiväärtuse arutamist tuleks määratleda kunsti ennast. Mis on kunst? Tänapäeval on kunst laiema tähendusega, kui see varem oli. Kunst on üldisemas tähenduses meisterlik oskus mistahes loomingulisel tegevusalal. Kitsamas tähenduses mõistetakse kunsti all kujutavat kunsti või visuaalseid kunste. Kunsti ehk kaunite kunstide all mõistetakse esteetikas muuhulgas kujutavat ja tarbekunsti, arhitektuuri, muusikat, ilukirjandust, tantsukunsti, näitekunsti ning filmikunsti. Kunst on midagi sellist, mida inimene on teinud vaatamiseks, kuulamiseks, jälgimiseks. Kui palju maksab kunst? Kunsti väärtus sõltub paljudest teguritest. Tähtis on kunsti puhul vanus, sihtgrupp, materjal ja palju muud. Näitekunst: tants, draama, muusika ja muud meelelahutused, mis on tavaliselt publiku tarbeks etendatud, vajavad kapitali, et oma kunsti inimestele visualiseerida ning seetõttu on ka taolise kunstilig...
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
Esisuurtäht Isikutel, olenditel, kohtadel, ehitistel, asustustel, ettevõtetel, ühendustel, riikidel, ajalehtedel, ajakirjadel, teostel, sarjadel, ajaloosündmustel, autasudel, üritustel, taimesortidel, kaupadel ja sõidukitel, raamatute, tele- ja raadiosaadete, sarjade ja rubriikide pealkirjad, Lause alguses, nimetuste ametlikkuses, viisakusvormis, personifikatsioonis. Läbiv suur täht Kohad, ehitised, taevakehad, asutused, ettevõtted, ühendused, riigid, autasud,auhinnad, kaubad, tooted, sõidukite nimed, perioodiliste väljaannete (ajalehed-ajakirjad) nimed (v.a abisõnad), Väikene algustäht Ümberütlevad nimetused e metafoorid, mida nimedeks ei loeta. Isikunimest tulnud loomatõugude ja usundite nimetused, allüksused (nt TÜ arstiteaduskond), auhinna liigisõnal, kuud, nädalapäevad, pühad, tähtpäevad, taimede, loomade, loomatõugude nimed, keelte, keelkondade, rahvaste, hõimude nimetused, tootenimetused
Carl Robert Jakobson Carl Robert Jakobson Pseudonüüm C. R. Linnutaja 26.07.1841 – 19.03.1882 Ühiskonnategelane Kirjanik Pedagoog Õpingud Algharidus isalt 1856- 1859 Valgas Cimze seminaris Õpetajaamet 1859 Torma kihelkonnakool 1862 Jamburgis 1864 kooliõpetaja Peterburis Ajalehed 1865 koostöö Eesti Postimees 1872 – 1874 Vana- ja Uue-Vändra vallaleht 1878 Viljandi ajaleht Sakala Põllundus Esimene künnivõistlus Pärnu Eesti Põllumeeste Selts Viljandi Eesti Põllumeeste Selts „Teadus ja Seadus põllus“ Eesti Kirjameeste Selts Asutaja 1881 Jakob Hurda asemel 3 isamaalist kõnet Propagandakõned I kõne 1868 II kõne 1870 III kõne 1870 Mälestussambad Viljandis Tormas Tänapäev Kurgja talu – talumuuseum 500 kroonine C.R. Jakobsoni nimeline kool Viljandis ja Tormas C. R. Jakobsoni preemia ...
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
Meedia- sõber või vaenlane Meediat on läbi ajaloo levitatud mitut moodi. Enne trükimasina leiutamist oli väga raske uudist levitada. Kuid ikkagi seda tehti. Uudised liikusid mööda rahvast edasi suuliselt ja seetõttu ei olnud ned eriti konkreetsed. Tänapäeval aga kasutatakse kõiki võimalikke vahendeid alates internetist lõpetades ajalehtede ja ajakirjadega. Uudised on ka kõvasti konkreetsemaks muutunud. Kuid kas meedia on siis sõber või vaenlane? Minu jaoks on meedia tegelikult sõber, sest ma suudan sealt välja sorteerida kõik mittepõneva. Isiklikult loen ma igapäevaselt ajalehti ja ajakirju, kasutan internetifoorumeid ja isegi kuulan raadiot, milleks on küll Inglismaa muusikaraadio ,,BBC Radio 1", kuid täis- tundidelt tuleb sealt ka inglisekeelseid uudiseid. Võib-olla ainuke aeg, kui ma üritan meediast kõrvale põigata ja mitet sellega tutvumist teha on valimiste aeg, sest mind lihtsalt ei huvita, mida mingi riigikogulane teeb. Kõigele ...
Ajakirjanduse müüdid Lugesin kolumnisti Martin Kala arvamusartiklit ajakirjanduse müütidest, mis avaldati Postimehes 28.novembril 2011. Nagu iga ühiskonda mõjutava teguri juhtumis, on ajakirjandusegi kohta liikvel informatsiooni, mis ei vasta tegelikkusele. Just nende lahti mõtestamise ja ümberlükkamisega Martin Kala otsustaski tegeleda, tuues sealjuures arvukaid ja mõjuvaid näiteid. ,,Esimene müüt: ajalehed on suremas," algas üks pealõikudest kurjakuulutavalt, ent selle väite ümberlükkamisega ei läinud härra Kalal kaua ta võrdles ajalehe ja interneti, ajakirjanduse peamise konkurendi, suhet omal ajal toimunud televiisori lühiajalise võidukäiguga raadio üle. Ka siis osutusid kartused, et viimane hoopis kaob, vaid ennatlikeks arvamusteks. Siinkohal tõi ta aga välja ühe tähtsa punkti, mis võib küll lugejaskonda kitsendada: internetil, eriti just uudis- ja suhtlusportaalidel on populaa...
. 1 1828 . (. . ) 43 . ( . . 17 . 247 ), 150 000 , 350 000 , , . , 29 1992 1928 . , , ; - , , , . : , www.rsl.ru Raamatukogu nimega Lenin Raamatukogu asutati 1. juuli 1828. Venemaa Riikliku Raamatukogu (endine Raamatukogus. Lenin) on rohkem kui 43 miljonit ühikut (sealhulgas rohkem kui 17 miljonit raamatut 247 keeltes), rohkem kui 150 000 kaarti, 350 000 muusika-ja helisalvestised, haruldased raamatud ajalehed, jne Endine nimi Lenin Riikliku Raamatukogu ümbernimetatud 29. jaanuar 1992 Aastal 1928 oli ta väljas ja sees konkursid hoone raamatukogu nime Lenin Lenin raamatukogu, suurim raamatukogu Euroopas ja üks suurimaid raamatukogusid maailmas, teadusasutuse valdkonnas raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajalugu, metoodiline ja nõustamise keskus raamatukogude kõikide süsteemide, keskli...
Eesti taasiseseisvumine Peresroika ajal, kui Gorbatov kuulutas vlja uue majandusreformide programmi Nukogude Liidus, said Balti riigid li range korra alt vlja. Ajalehed/ajakirjad lksid julgemaks inimesed said oma arvamust avaldada. Kuna Eestil lasti nd rohkem hingata, kasutas ta vimalust ja proovi pris vabaks saada. Hakati korraldama mitmeid ritusi ja liikumisi Nukogude vimu vastu. Niteks Eesti Muinsuskaitse Selts. Korraldati rahvarinne. Koguneti lauluvljakule, et laulda isamaalisi laule ja esitada poliitilisi nudmisi. Terve Baltikum vttis osa inimketist. Baltikett saatis snumi kogu maailmale, et meie tahame vabaks saada. Varsti slmiski Eesti suvernsusdeklaratsiooni (ehk iseseisvusdeklaratsiooni), see kinnitas Eesti vabadust ja oma seaduste limuslikkust. Sel ajal kui Nukogude liidus augustiput oli, tegutses Eesti kiiresti vabaduse saavutamisega. leminekuperiood lppes. Eesti sai vabaks tnu oma kiirele tegutsemisele ja otsustusvimele. T...
USA AUTOEHITUSE KAMPAANIA: TESLA MOTORS Aleksandr Glubokov MK13 Toote Tesla model s: elektriline sedaan auto, tagavedu, 5 ukseline, mootori Pikkus: 4,976m võimsus 85KW, akude Laius: 1,963m Kõrgus: 1,435m piisavus Mass: 2108kg Toote plussid ja miinused Plussid: Vähem saastada loodust Sõidukulud väiksemad Mugavam kasutada Väiksem müra tase Minused: Tänapäeval on väga kallis auto Pole võimalik igas kohas panna akude täitma Kallis remont Konkurendid ja sihtrühm Konkurendid: Teised sama klassi autod Nissan Mitshubishi Renault Ford Sihtrühm: Ettevõted (nt. takso firmad) Rohkem rikkad mehed ja naised; 30-45; Euroopa maadest inimesed Me tahame muuta Maailm!!! Tesla Motors on isiklik kampaania, mis asub Papo-Altos, Cal...
Kert puusta Raimond Valgre Elulugu Sündis 7.okt 1913 Riisipere alevikus, Harju maakonnas. Suri 31.dets 1949 Tallinnas. Isa oli kingsepp. Huvitus muusikast juba lapseeas. Mängis klaverit, akordionit ja kitarri. Elulugu 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehitustehnikakursuse. Pärast kaitseväe teenistust pioneeripataljonis algas tema kutselise muusiku tee mitmetes restoraani ansamblites. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse Looming 1933 andis välja ta esimesed loomingud G.Dieseli all välja. Kirjutanud üle 100 laulu. Pärast surma sai tema looming kuulsaks. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Loometööd on kasutatud teiste eesti heliloojate töös kui ka mitmetes eesti filmides. Faktid "Valgre surm oli kuulsusetu ja masendav. Kui ta suri, siis tema matused olid peaaaegu ilma inimesteta ja tema hauda oli raske leida. Kui ta suri, siis ajalehed ei kirjutanud selle...
1.I MAAILMASÕDA JA EESTI Est oli sõjaalgusest kuni 24.veebr 1918 VM koosseisus. Sõja puhkedes kartsid eestlased: VM võidu puhul uut venestuslainet; SM võidu puhul balti-saks piiramatut võimu. * vene keskvõim kärpis balti-saks õigusi (suleti ajalehti, piir saks keele kasut) * tegutsesid mitmed rahva omaalgatuslikud organis. Tuntuim oli Tõnissoni juhitav Põhja-Balti Komitee * Eesti maj mõjus sõda laastavalt, mehed võeti armeesse, põllumaj jäi soiku. 2.AUTONOOMIA PERIOOD 1917 veebr lubas ajutine valitsus VM rahvastele enesemääramisõiguse. Seda kasut kohe ära Eesti rahvuslased, kes hakkasid nõudma autonoomiat. Aut saavutusi: märtsi lõpus luuakse Eestimaa rahvuskubermang; otsustati valida maapäev; maapäev moodust maavalitsuse e täidesaatvaorgani; valla ja linna tasandil oli võim juba eestl käes; asjaajamiskeeleks sai eesti keel; loodi rahvusväe osad; tekkisid parteid 3.KOGU 1917 AASTA veebr-i revolut teost Tln-s ja töölisasulates peam venela...
Sissetuleku tüüp Igakuiselt laekunud summa Palk (pärast makse) Pension Toetused ja abirahad Tulud investeeringutelt Renditulu TULU Tulud kokku € Majapidamiskulud Söök ja jook Üür Toiduained Elekter Tööpäeva lõunad Gaas Muu väljas einestamine Küte Alkohol Vesi Tubakatooted Prügivedu Muud kommunaalkulud Telefon, internet, TV Kokku € Mobiiltelefon Haridus ja vaba aeg Majapidamistarbed Õppemaks Valveteenused Raamatud, muusika, filmid Puhastusteenused Meelelahutusüritused Kodu ja aia hooldamine Reisimine Sisustus Spo...
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80) põhikool 8klassi, ei tohtinud halba hinnet panna, kui õpetaja pani, siis direktor võis pahandada 8. Eesti sidemed Läänemaailmaga (lk 81) Stalini valitsemise ajal oli kogu NSV impeerium muust maailmast raudse eesriidega eraldatud, Hruśtśovi sulaajal ...
Eesti spordiajakirjandus Viimasel ajal on sporditeemad aina rohkem tunginud tavaajakirjandusse ning on leidnud koha uudiste ja arvamusjuttude kõrval. Eesti ajakirjandusmaastikul on mitmeid spordiväljaandeid. Osa neist ilmuvad igakuuselt, teised iga nädal. Enimloetumad spordiajakirjad on jalgpallifanaatikute ,,Jalka" ja tervisesportlaste ,,Jooksja". ,,Jalka" on suutnud oma tiraazi ajada kümne tuhandeni, mis on auväärt tulemus. Nad on edu saavutanud eelkõige sellega, et Eesti Jalgpalliliidu liikmetele ja tegevmängijatele jagatakse soovi korral ajakirja tasuta. Ajalehekioskist või supermarketist ostes maksab ajakiri kakskümmend üheks krooni. Aina enam loetakse spordiuudiseid internetist. Eesti suurimad ajalehed, mis on kolinud ühtlasi ka internetti, pakuvad interaktiivset teavet värskete spordiuudiste kohta. Oma spordialase teabega on esirinnas Õhtulehe sporditoimetus. Õhtulehe ajakirjanikud pakuvad kiir...
Meedia Kaisa-Mai Hütt 10.klass Ajaleht ●Perioodiline väljaanne ●Päevasündmused ●Aktuaalsed teemad ●Arvamused ●Meelelahutus ●Kvaliteetlehed ja tabloidid Uudise ülesehitus ●Juhtlõik ●Sündmus ●Lisamaterjal ja taust ●Perspektiiv ●3M+3K: o Kes? Mis? Kus? Millal? Miks? Kuidas? Koolileht ●Üldjuhul ilmub korra kuus ●Rollid on jaotatud õpilaskonna vahel ●Toimetuse töö on sarnane tava ajalehele ●Sisu on raskem leida Eesti ajakirjanduse ajalugu ●Tekkis 1675 - Post-Zeitung ●Esimesed ajalehed o Lühhike öppetus o Tarto maa rahwa Näddali-Leht o Marahwa Näddala-Leht o Perno Postimees o Eesti Postimees Reklaamikunst ●Eesmärgiks inimeste veenmine, mõjutamine, käitumise muutmine ja pakkujal kasu teenimine. ●Idee-, toote- ja firmareklaamid. ●Ostja- ning kaubakesksed reklaamid. Avalik ja privaatne ala ●Avalik ruum (tänav, park, rand, kaubanduskeskused, jaamad) ●Poolavalik ruum (kooli- ja meditsiiniasutuse...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
