Sõnaliigid, käänamine, ainsus, mitmus ..................................... 1. Paiguta sõnad tabelisse Nuttis, otsin, oli, lilled, esmaspäeval, jooksmine, haugub, emaga, jooksime, murest, kiike, neljas Käändsõnad Pöördsõnad ......................................... .................................................. ........................................ ................................................ ........................................ ................................................ ......................................... ................................................ ......................................... ................................................. ........................................ .................................................. 2. Moodusta sama...
kääne küsimused eessõnad vene k. eesti k. vene k. . ?? kes?mis? . ?? keda? Mida? Kust? ;;;;;;;;; .. ?? Kellele? Millele? ;; .. ??? Keda? Mida?Kuhu? ;;; .. ?? Kellega? Millega? ;;;; ()?()? . ? Kellest? Millest? Kus? ;;(); meessoost sõnad kesksoost naissoost om. nim. nim. nim. om. nim. nim. nim om ;;; ; () () () () () () / () () () NAGU NIMETAV NAGU NIMETAV () / / () / () (*) () ...
E (ainsus) M Eessõnad Nimisõna Omaduss Omaduss Nimisõna õna õna ? - - - Kes? - -ee ø - -()-e - - -a - -() -() ? - -o Mis? - -e , ? Kelle? , ...
, , . . . ? ? -, - -, - - - C - -, - - - - - - -, - - -, - - - - _______ - _________ - ________ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - _______ - ______ - _______ - ______ ? ? ? !
Homonüümid Samakujulisi, kuid erineva tähendusega sõnu nimetatakse homonüümideks. Homonüümid sarnanevad kas täielikult või ainult häälduse või kirjapildi poolest, nt aru (rohumaa) ja aru (mõistus) on täielikud homonüümid, sest neid hääldatakse ja muude takse ühtviisi, tuss ja duss on sarnase hääldusega, palk (tasu) ja palk (puu) on sarnase kirjapildiga, aga erineva hääldusega sõnad. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse nimetavas käändes: reis, reie, reit ja reis, reisi, reisi. Sellisel juhul on tegemist osa homonüümidega. ...
Harjutusülesanded KT-ks Käändsõna Ainsus Nimetav (6) Jummal, pea, nahk, lihha, mees, poeg Omastav (6) ramato, laste, palwe, nimme, loo, selle Osastav (6) leiba, maad, ramatut, prilli, sedda, semet, Sisseütlev (1) süddamesse Seestütlev (5) ramatust, süddamest wallatust, suust, perrest Alaleütlev (1) lastele Saav (4) linnaks, ropsumisseks, takkuks, lühhikesseks Kaasaütlev (1) suitsoga, näoga, hinnaga, Mitmus Nimetav (6) linnad, mönnusad, lapsed, nemmad, nemmad, tuddarad Omastav (2) nende, laste Osastav (2) neid, meid. Seestütlev (1) häddalistest Alalütlev (1) teistel Saav (2) lapsiks, Kaasaütlev (1) pattudega Pöördsõna Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 1. pööre (1) (loen) Kindel kõneviis, olevik, ainsuse 3. pööre (6) (loeb) käib, saab, aitab, teeb, ligub, peab. Kindel kõneviis, olevik, mitmuse 1. pööre (4) (loeme) anname, wöttame, prugime, moistame. Kindel kõneviis, olevik...
Omadussõnad Andra Toom 10b. Rakvere Gümnaasium Omadussõnadel, mille lõpus on "O", on 4 vormi. MEESSOOST Ainsus Mitmus Nuevo Nuevos NAISSOOST Ainsus Mitmus Nueva Nuevas
Kodune kontrolltöö Õiged vormid ainsus-mitmus, eitus, ajavormid, võrdlusastmed, käänded ja kaassõnad. Joonige alla vale(d) vorm(id) ja kirjutage õige(d) mõttekriipsu järele. Kui kogu lause ümber teete, kirjutage see samuti mõttekriipsu järele. 1. Mitte mõistes olukorra piinlikkust, jätkas nõmik juttu. Mõistmata 2. Kuidas mõjutab vanus ja haridus teenistust? mõjutavad 3. Serveeri taldrikule koos riivitud juustu ja hakitud peterselliga. Söö koos mitmeviljakukliga. taldrikul 4. Otsekohesuse ja hingestatuse tõttu mu hinnang temast paranes. talle 5. Oht kvaliteedi langemiseks on seetõttu veelgi suurem. Kvaliteedi langemise oht 6. Varem oldi sellest detailplaneeringust kusjuures keeldutud linnavalitsuse poolt. Varem oli linnavalitsus sellest detailplaneeringust kusjuures keeldunud. 7. ,,Liiklusõnnetused saavadki enamasti toimuma siis, kui liiklusmärkidest kinni ei peeta," ütles Kukk. toimuvadki enamasti 8. R...
Zimmer die, das, Platz der, Fleisch Woche das, die, Monat der, Arbeitstag Mensch der, der, Nacht die, Jahr Bier das, das, Milch die, Fluss Geburtstag der, der, Uhr die, Ei Himmel das, der, Geschenk das, Frage Freund die, der, Feiertag der, Stadt Tisch die, der, Glück das, Fisch Fisch der, der, Saft der, Nachbar Regen der, der, Mond der. Zeit Geld ...
Karistusõigus II.osa https://quizlet.com/82596923/karistusoiguse-moisted-flash- cards/ Süütegude kogumid - tuleb jõuda järelduse, kas inimene on pannud toime ühe teo, või kaks või kolm või neli – ehk kas on tegemist ühe (teo ainsus) või mitme teoga (teo mitmus). - Teo ainsus on siis, kui mitu olemusest sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtluses, ja need on üksteisega seotud, kogu käitumine on kokkukuuluv tegu. Tunnused: 1)ühtne tahtlus (lõpptulemus) 2)ajaliselt-ruumiliselt seotud (lühike ajavahemik tegude vahel) 3)objektiivne vaatlus – kolmandale isikule peab tunduma üks tegu ja üks käitumisakt - Teo mitmus on siis, kui ajalis-ruumiline side tegude vahel puudub. - Veel aitab vahe teha, et vaadata rünnatavat õigushüve. Kui kaks loogiliselt seotud tegu on suunatud täiesti erinevate õigushüvede vastu, siis reeglina on tegemist teo mitmusega...
Eesti Keele Käänded Saku Gümnaasium Jan-Mark Sillat 5.C 1 .Nimetav / Kes? Mis? / ratas ( ainsus ) , rattad ( mitmus ) 2.Omastav/ Kelle?Mille? / ratta ( ainsus ) , rataste ( mitmus ) 3.Osastav/ Keda?Mida? / ratast ( ainsus ) , rattaid ( mitmus ) 4.Sisseütlev/ Kellesse?Millesse?Kuhu? / rattasse ( ainsus ) , ratastesse rattaisse ( mitmus ) 5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) ...
Kindel kõneviis Olevik Lihtminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I ma loen me loeme lugesin lugesime II sa loed te loete lugesid lugesite III ta loeb nad loevad luges lugesid umbis loetakse loeti Enneminevik Täisminevik Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus I olin lugenud olime lugenud olen lugenud olime lugenud II olid lugenud olite lugenud oled lugenud olete lugenud III oli lugenud olid lugenud on lugenud on lugenud umbis oli loetud on loetud Tingiv kõneviis Olevik Täisminevik Ainsus Mitmus ...
1. vene keele arvud ja järgarvud 0 25 1 26 2 27 3 28 4 29 5 30 6 40 7 50 8 60 9 70 10 80 11 90 12 100 13 101 14 200 15 300 16 400 17 1000 18 1001 19 1400 20 7000 21 10 000 22 100 000 23 1 000 000 24 1 000 000 000 1. 12. 2. 13. 3. e 14. 4. 15. 5. 16. 6...
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool Õenduse õppetool Õ15 SUREMINE Referaat Tatjana Buksha Anna Anufrijeva Kristina Vaher Ksenia Žurina Aljona Gubkina Tallinn 2017 Sisukord: Sissejuhatus .......................................................................................................................... 2 Suremise elamistoiming ........................................................................................................ 3 Loomulik ja ebaloomulik surm ............................................................................................... 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm..........
VENE KEELE TESTID VI KLASSILE Tegusõna. I pöördkond II pöördkond Ainsus Mitmus Ainsus Mitmus - ( - ) - ( - ) - ( - ) - - ( - ) - ( - ) - - - ( - ) - ( - ) - - ( - ) Täida tabel: Kirjuta tegusõna ette õige asesõna: ......... , ......... , ......... , .........- , ......... , ......... ......... , ......... , ......... , ......... , ......... , ......... .......... , ......... , ......... , ......... , ........., ......... Ühenda asesõna õige pöörde...
I Käändkond gen=ae Terra maa, ae f. ainsus mitmus Nom. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad Gen. Terrae Terraru m Kelle? Mille? Maa Maade Dat. Terrae Terris Kellele? Millele? Maale Maadele Acc. Terram Terras Keda? Mida? Maad Maid Abl. Terra Terris Kellega? Millega? Maaga Maadeg a Voc. Terra Terrae Kes? Mis? Maa Maad II Käändkond gen=i Mundus maailm, i m. ainsus mitmus Nom. Mundus Mundi Kes? Mis? Maailm Maailmad Gen. Mundi Mundorum Kelle? Mille? Maailm Maailmate Dat. Mundo Mundis Kellele? Millele? Maailmal Maailmatel ...
1 Iseseisev töö sõnaraamatutega Laual on kasutada 5 erinevat sõnaraamatut. Täida ülesandeid erinevaid sõnaraamatuid kasutades ja kombineerides. Harjutus 1 Leia võimalikult palju sünonüüme. Natukene Magus Isamees Tahtma Õppima Harjutus 2 Leia vastandsõna, kirjuta võõrsõnade järele tähendus ja moodusta näitelause(d) vastandsõnadega. Vajadusel kasuta mitut sõnaraamatut. NB! Ära kasuta sõnaraamatus toodud näitelauseid! Sõna - tähendus Vastandsõna tähendus Näitelause(d) Delikaatne - Sünkroonne - Obligatoorsus - Filantroop- Dünaamika - Aktiveeruma - Sifreerima - Optimist - Matriarhaat - Kvantiteet - Harjutus 3 Tõlgi tekst igapäevakeelde, st väldi võõrsõnu, asenda kõik võõrsõnad omasõndega. 1. Gümnaasiumi pedogoogid paneerisid kotlette ning demonteerisid modernse ridiküli. __________________________________________________...
? ? I Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS Meessugu: II Käändkond Meessugu: AINSUS MITMUS Kesksugu: III Käändkond Naissugu: AINSUS MITMUS tähistab Koos tegusõnadega objekti (? ?) (?) > Leena kirjutab kirja Suunda koos liikumisverbide(, , , ) ja eessõnadega (, , ) (?) > Nad läksid staadionile Koos asukohaverbide(, , , ) ja eessõnadega (, )suunda (?) > Pange raamatud kasti Koos eessõnadega (, , , ) aega ( ?) > Neljapäeval on Aljosal palju tu...
KÄÄNAMINE ainsus mitmus nimetav maastik maastikud omastav maastiku maastike e maastikkude osastav maastikku maastikke e maastikkusid sisseütlev maastikusse maastikesse e maastikku e maastikkudesse seesütlev maastikus maastikes e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev ...
Ladina keel Kreeka laensõnade hääldamine: 1. Y Ü cycnus ,luik'; 2. CH HH charta ,kaart, paber'; cochlea 'tigu' 3. SCH SH schema ,skeem', schola ,kool'; 4. PH F phalanx ,sõrmelüli, varbalüli'; 5. TH T thorax ,rindkere'; 6. RH R rhinitis ,nohu', r(h)aphe ,õmblus'; 7. X KS xerosis ,kuivus'; 8. Z DZ (kreeka laensõnades) zoologia või TS (uutest keeltest saadud laensõnades) influenza ,gripp' 9. J võeti LK tarvitusele keskajal ja seda kasutatakse meditsiiniterminoloogias, kuid klassikalises LK see täht puudus. 10. TI vokaali ees TSI: operatio ,operatsioon'. Reegel ei kehti kreeka päritolu sõnade ja häälikuühendite sti, xti puhul, kus ti hääldatakse, nagu kirjutatakse: aetiologia, mixtio, ostium. Hääldamine 1. Reeglina hääldatakse, nagu kirjutatakse 2. Pikad vokaalid kirjutatakse ühekordselt () 3. AE Ä: aeger ,haige', diaeta ,dieet'; paediater 4. OE Ö: oesophagus ,söögitoru', poena ,karist...
Vene tähestik Tabeli esimeses ja teises reas on toodud vene tähestiku suur- ja väiketähed. Kolmandas (valges) rahvusvaheline latinisatsioon (Montreal 1987) ja neljandas (hallis) eesti transkriptsioon. abvgde ë zzi j k l mn o p r s t uf h c c s sc y ' è ju ja a b v g d e (je) jo (o) z z i i (j) k l mn o p r s (ss) t u f h (hh) ts ts s sts õ e ju ja Grammatika Isikulised asesõnad Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline...
Hispaania keel Sissejuhatus Hispaania keele valisin ma oma uurimustöö keeleks, sest see on väga eksootiline ja huvitav keel. See hakkas mind huvitama kui ma paar aastat tagasi Hipaanias reisil käisin ning peale seda olen tahtnud sellest rohkem teada ning nüüd avanes mul hea võimalus seda ka teha. Ajalugu Hispaania keele lätted pärinevad 1. sajandist Kastiilia piirkonnast. Sellel aja oli Hispaania aladel muhameedlaste ülemvõim ning levis Andaluusia ladina keel. Esimesel aastatuhandel ei olnud põhjust arvata, et Kastiilia murrak võiks saada eriti mõjusaks. Kuid võimuvahetused 1037. ja 1492. aastal, kui kristlased suutsid Hispaania araablastelt tagasi vallutada, tõid Kastiilia murraku peamiseks keeleks Hispaaniasse, millest hakkas arenema tänapäevane Hispaania keel. ( Austin: 20-21 ) Keele üldiseloomustus. Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma. Keel on kujunenud Pürenee poolsaa...
Ma-infinitiiv Da-infinitiiv Oleviku 1. pööre Tud-vormid 1.Lihtmineviku jaatavad vormid. 1.Lihtmineviku eitav vorm. 1.Kõik olevikud vormid (jaatavad 1.Umbisikuline tegumood; Suunama --konkreetne aeg. ja eitavad). oleviku vorm (jaatavad ja Ma - suunasin Me - suunasime Kurvastama Usaldama eitavad). Sa - suunasid Te - suunasite Näitlaused: Jaatav:Ma - usaldan Vaidlema vaielda vaidleb Ta - suunas Nad - suunasid Lapse käitumine ei Ta - usaldab Vaieldud vaieldakse Näitlaused: kurvastanud vanemaid. Eitav: Nad ei usalda Käidud käiakse ...
Eesti keel Homonüümid Homonüümid on sõnad ,mille kirjapilt on ühesugune, aga tähendus erinev.Nt sõna puuri võib tähistada nii linnupuurina kui ka tööriistana. Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormis. Tegusõna ehk verb. Tegusõnad tähistavad lauses: Tegevust Liikumist Protsessi või seisundit Tundeid Tegusõnad vastavad mitmesugustele küsimustele nt: Hüples- mida tegi? Liuglevad- mida teevad? Kõhatada- mida teha? Nohisesin- mida tegin? Pööramine Muutmisviisi poolest on tegusõna pöördsõna, sest seda saab pöörata . Eesti keeles on 3 pööret, igal pöördel nii ainsus kui ka mitmus, seega kokku 6 pöördevormi.: Ainsus Mitmus Ma õpin/A1 Me õpime / M1 Sa õpid/A2 Te õpite /M2 Ta õpib /A3 Nad õpivad/M3 Eitavas kõnes on kõikidel pööretel üks vorm: Mina ei õ...
Eesti keel häälikusüsteem (nende arvud ja üksteisele vastavus; tähed): · sõnamoodustus (liitsõnad, tuletised) · vormimoodustus (tüvevaheldus, tunnuste ja lõppude lisamine tüvele; käändsõna vormistik (ainsus, mitmus, käänded); tegusõna vormistik (arv, pööre, aeg, kõneviis, tegumood, kõneliik) · muu (nt sooline vahetegemine) Vene keel 10 täishäälikut (, , , , , , , , , ), 21 kaashäälikut ja 2 tähte, millel puudub häälikuline väljendus (, ). Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 26 33 Vokaalid 9 10 Konsonandid 17 22 Käänete arv ...
1 ROOTSI KEELE GRAMMATIKA SISUKORD Tähestik ja hääldus 3 NIMISÕNA & ARTIKKEL 6 Artikkel 7 Määramata artikkel 7 Nimisõna mitmus (määramata vorm) 8 Määratud (lõpp)artikkel 13 Määratud vaba artikkel 15 Käänded 16 ASESÕNA 18 Isikulised asesõnad 18 Enesekohased asesõnad 19 Näitavad asesõnad ...
MORFOLOOGILINE ANALÜÜS (MÄRKIMINE ALGAB TAGANTPOOLT) KÄÄNDSÕNADE KATEKOORIA ( nimisõna, arvsõna, asesõna) I katekooria arv 2ARVU AINSUS MITMUS Ei eralda midagi. Raamat, siga, lehm D, de, te, i (u ) kan-u, kaer-u, sig-u, maj-u, lin-u II käände kategooria LÕPP NB ! Üks söna ei saa kunagi olla korraga kahes käändes. Ainult üks käändLÖPP ! III võrdluse kategooria omadussõnal ! -m - im (-em) NB! -ik- ülivõrre -em; võrde aste ma- ei ole alati tegevus tunnus. Saab eraldada liidet. Ainusue nimetavat ei eraldaa!!!! PÖÖRDSÕNA KATEGOORIA I isiku ehk pöörde kategooria pöördelõpp ainsus/mitmus II aeg 4 aega ! Olevik ( ei ole eraldamist, va kse olevikul) Lihtminevik ; si , s, i ...
PASSIIV Passiiv on tegusõna vorm, mida võib kasutada siis, kui tähtis ei ole mitte tegija, vaid tegevus või sündmus. PASSIIV = UMBISIKULINE TEGUMOOD Nt. In dieser Stadt werden viele schöne Häuser gebaut. Selles linnas ehitatakse palju ilusaid maju. Tavaliselt passiivi lauses tegijat ei nimetata. Kui seda siiski tehakse, siis kahe eessõna abil. Eessõna VON (Dativ) kasutatakse siis, kui on antud tegevuse otsene läbiviija: Nt. Martina wurde von Harald nach Hause gebracht. Harald saatis Martina koju. Eessõna DURCH (Akkusativ) kasutatakse vahendi või ka vahendaja väljendamiseks: Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pöörata...
Eesti k. KONTROLLTÖÖ PÕHIKÄÄNDED: Ainsuses » omastav, alates sisseütlevast moodustame kõik sõnad omastava Mitmuses » omastav PEAKÄÄNDED: AJAD: Ainuses» - ainsus · nimetav - mitmus · omastav · osastav PÖÖRDED: · sisseütlev ainsus » mitmus » Mitmuses» 1- mina 1- meie · omastav 2- sina 2 - teie · osastav 3- tema 3- nemad · sisseütlev -NUD ja -TUD liitelised sõnad ei käändu.. ! Algvõrre > keskvõrre > ülivõrre keskvõrre : ainsuse omastavast käändest. Ülivõrre: i-ülivõrre ja kõige ülivõrre TEGU...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Keelte võrdlus Eesti keel ja vene keel Eesti keel Vene keel Tähtede arv tähestikus 32 33 Vokaalid 9 (a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü ) 10 (, , , , , , , , , ) Konsonandid 17 (h, j, k, l, m, n, n, p, r, s, s, s, 22 (b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, t, v ) q, r, s, s, z, z, t, v, w) Häälikuline väljendus 0 2 (, ) puudub Käänete arv 14 6 Rõhk Pearõhk ja kaasrõhk Ainult üks rõhk Sooline vahetegemine Puudub Kolm sugu: mees-, nais- ja kesksugu Sõnamoodustus L...
-ainsus -mitmus -. - - - - - . . . . . - - - .. (juurde), (piki, ? - - - - - - - - mööda)
Tarbetu ja üleliigne sõna(d) Seda oskasid ka vähesed ette ennustada Relvastumine on Venemaa üks olulisemaid prioriteet Et suudaksime kõik kiviaiad üles taastada Humana müüb ärakasutatud riideid Ema läks juba noore neiuna kooli tööle Väär sõnajärg: -Sellest räägime täna 130-aastaseks saava Tallinna reaalkooli direktor Gunnar Aarmaga (kes saab 130 aastaseks, kas reaalkool või direktor) Väär keelend moonutab mõtet: Avarii teinud seltskond varastas magades juhilt.....magavalt (on õige) Kalev õppis nädalaga keskmängijat kasutama Prokurör esitas uue süüdistuse kartelliasjad Vaatame tänastele ajalehtedele otsa....Vaatame tänaseid ajalehti HOIDU poolt-TARINDIST Mitte . kass mitte magab, vaid on surnud- EI JAH- kass on surnud, mitte ei maga. Omama-VERB Jaak omab palju poolehoidjaid-EI JAH- Jaagul on palju poolehoidjaid Läbi Vabadus tuleb läbi demokratiseerimise-EI JAH- vabadus tuleb demokratiseerimise...
Ainsus (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - (käänded) (eessõnad) (küsimus) - ? kes - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - , , , , -, - ? , , , , kelle ...
Declinatio 1 Ainsus Mitmus N Silva Silvae G Silvae Silvarum D Silvae Silvis Acu Silvam Silvas Abl Silva Silvis V Silva Silvae
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13 OMADUSSÕNA 14 Omadussõnade sugu 14 Omadussõnade võrdlusastmed 14 Omadussõnade käänamine 16 ASESÕNA 17 Isikuliste asesõnade käänamine ...
Ainsus Käänete tabel (meessugu) (kesksugu) (naissugu) - - - - - - - Omadus- sõna (käänded) (eessõnad) (küsimus) ? kes - - - - - - - - - - - ? mis - - - - - - -() - - - - , , , , -, -, ? , , kelle - , , - ? - ...
3. Declinatio Ainsus Mitmus N. Color Colores G. Coloris Colorum D. Colori Coloribus Abl Colorem Colores Ac. Colore Coloribus V Color Colores N. Leo Leones G Leonis Leonum D Leoni Leonibus Abl Leonem Leones Ac Leone Leonibus V Leo Leones
Tööleht Eesti keel 6.klassile Käänded 1. Kirjuta puuduvad käänded, küsimused ja kääna sünu! Nimetav Kes? Mis? Ratas Rattasse Seestütlev Saav Kellena? Millena? Ratata Kaasaütlev 2. Kirjuta sõna järele kääne (vajadusel küsimus) ja number Pliiatsi Omastav (mille) Ainsus Pliiatsid Nimetav (mis) Mitmus Kassiks Koerani Lakke Põrandast Raamatusse Rotis Hiire Arvutitel Lugejalt Sõpradeni Õpetajatena Direktoritega Usteta Kasutatud materjal: Eesti keele õpik 6.klassile Eesti keele vihik
AINSUS NIMISÕNA KELLE OMA? OLEMA OMAMA MINA I MY AM HAVE GOT SINA YOU YOUR ARE HAVE GOT TEMA HE ,SHE HIS,HER IS HAS GOT MITMUS NIMISÕNA KELLE OMA? OLEMA OMAMA MEIE WE OUR ARE HAVE GOT TEIE YOU YOUR ARE HAVE GOT NAD (NEMAD) THEY THEIR ARE HAVE GOT SEE (ELUTA) IT ITS IS HAS GOT PRAEGU OLEN, MINA MINU VEND MUL ON MINA OLEN
1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna...
Ainsus Mitmus Kääne Küsimused Eessõnad Meessoost Kesksoost Naissoost Ninisõna Omadus OS NS OS NS OS NS sõna Meessoost Kesksoost Naissoost Kaas ? Kes häälik ? Mis juures, ...
(ainsus) (mitmus) Küsimused Käänded Eessõnad (meess.) (kesks.) (naiss.) - (nimis.) - - - - - - . - - - . . . . . . (om.s) . kes? - - - ...
Käändsõna morfoloogiline analüüs Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused de-mitmus: -d (mitmuse nimetav) majad -de majade majades -te seinte seintel lühike ehk i-mitmus: -i õpikuis -e õnnelikel -u jalul
Riifi keel Jelizaveta Komissarova Sissejuhatus Riifi keel (seda nimetatakse ka tarifit keel, araabia keeles - تاريفيت,Tamazight Tarifit) – kuulub berberi keele rühma ja selle kasutusala on peamiselt Aafrika, täpsemalt öeldes Maroko põhjaosa (Vikipeedia, 2017). Selle keele kõnelejaid leidub ka Alžeerias, Marokos, Tuneesias ja Lääne-Saharas (Ethnologue, 2017). Kogu maailmas kasutavad riifi keelt 4 milljonit inimest. Nad valdavad tavaliselt mitu keelt, sealhulgas ka araabia keelt (Vikipeedia, 2017). Nagu ka teised berberi keeled, riifi keel kirjutati üles mitme erineva süsteemi alusel paljude aastate jooksul. Hiljuti (alates 2003. aastast) see keel muutus Marokos ametlikuks (Vikipeedia, 2017). Riifi keelt saab kirjutada ladina, araabia ja tifinagh tähtedega (Ethnologue, 2017). Foneetika ja fonoloogia Joonis...
Tegusõna BE Tegusõnal BE on olevikus kolm vormi: I am He, she, it is We, you, they are Ainsus 1. isik I am young 2. isik You are strong 3. isik He is cleaver She is pretty It is cheap Mitmus 1. isik We are happy 2. isik You are kind 3. isik They are rich Küsiv vorm (mida eesti keelde tõlgitakse kas-küsimuse abil) moodustatakse sõnade järjekorra muutmise teel: He is lazy. Is he lazy? She is pretty. Is she pretty? Lihtminevikus kasutatakse ainsuses vormis was, mitmuses aga vormi were. I, he, she, it was We, you, they were
? Missugune? (meessoost) ? Missugune? (naissoost) ? Missugune? (kesksoost) ? Missugused? (mitmus) NB! Omadussõna sugu ühildub lauses nimisõna sooga! Näiteks: nimisõna on naissoost = omadussõna naissoost: nimisõna on meessoost = omadussõna meessoost: nimisõna on kesksoost = omadussõna kesksoost: Omadussõnade grammatilised lõpud vastavalt nimisõna soole: AINSUS Meessugu c Naissugu Kesksugu ? Missugune? ? Missugune? ? Missugune? - - - kui tüvi on rõhuline - peale pehmelt hääldatavat - peale pehmelt hääldatavat - - Näiteks ee Näiteks: , ó, Näiteks: á, á, é - peale , , , , , , , kui rõhk on sõna tüvel, pehmelt hääldatavat - Näiteks: , ó, á, é -ó kui rõhk on sõna lõpul, k.a. peale , , , , , , Näiteks: ó, ó, ó, ó, ó, ó MITMUS...
Soome keel, 30.03.09 JOKA käänamine(kes?mis?) AINSUS(YKSIKKÖ) MITMUS(MONIKKO) kes?mis? joka kes?mis? jotka kelle?mille? jonka kelle?mille? joiden/joitten keda/mida jota keda/mida joita kellesse/millesse Johon kellesse/millesse joinin kelles/milles jossa kelles/milles joissa kellest/millest josta kellest/millest joista kelleks/milleks joksi kelleks/milleks joiksi kellele/millele jolle kellele/millele joille kellel/millel jolla ...
kääne küsimused eessõnad Окончание ainsus mitmus meessoost kesksoost naissoost -ы, -и, -а, Именительный Кто? Что? (есть) --- --- -а, -я ---, -о, -е --- -я без, у, до, от, с, около, из, ---, -ов, Родительный Кого? Чего? (нет) -ы, -и -а, -я -и ...
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
