TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine:IRT3930, Side Laboratoorse töö: RS-Liides ja aeglased modemid Aruanne Täitja:Egert Pärna Juhendaja:Marika Kulmar Töö sooritatud: 12.15.07 Aruanne esitatud............................................................................................................... /kuupäev/Aruanne tagastatud.......................................................................................................... Aruanne kaitstud............................................................................................................... /kuupäev/ TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma terminali ühendamist sideseadmete...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut IRT3930, Side Õppeaine................................................................................................................ /kood, nimetus/ RS-liides ja aeglased modemid Laboratoorse töö.................................................................................................... .................................................................................................... /töö nimetus/ Aruanne Eero Ringmäe Täitja.................................................
docstxt/130599181221661.txt
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: RS-liides ja aeglased modemid Aruanne Täitjad: Ahto Pärisalu 061956IATB Tanel Sarri 062382IATB Imre Tuvi 061968IATB Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 24.10.2007 Aruanne esitatud: 17.11.2007 Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 1. Järjestikliidese RS-232C andmeülekande parameetrid ja ühenduste skeem klemmplaadil. Parameetrid: Port: COM2 Baud rate: 300 boodi Data: 7 bit Parity: even Stop: 2 bit Flow Control: none Transmit delay: 0 Ühenduste skeem 2. Signaalide RD ja TD skitseeritud ostsillogrammid kohaliku klaviatuur- ekraan andmevahetuse korral. Näidata ära edastatud bitijada vastavus saadud ostsillogrammidele. Joonisel on üks i. Joon...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 4 aines Side (IRT3930) RS liides ja aeglased modemid ARUANNE Töö tegijad: Juhendaja: Too tehtud: 27. november 2008 Aruanne esitatud: 3. detsember 2008 1. Töö eesmärk Õppida tundma terminaliliidest RS-232 ja terminalide ühendusviise vahetult RS-232 liidesesignaale üle kandes ning telefonikaabli kaudu signaalide ülekannet modemite vahendusel. 2. Töös kasutatavad vahendid Laboratoorne töö tehakse sidelaboratooriumis. Töö objektiks antud laboratoorses töös on RS-232C-liides ja NOKIA modemid. Signaalide kuju jälgimiseks ja salvestamiseks on kasutusel ostsillograaf Tektronix TDS 2012B. Mõõtmiste tulemused saab salvestada USB pulgale. Kasutusel on RS-232C ühenduskaabel koos klemmplaadiga. 3. Töö käik...
7. Kontrollküsimused a) Millist andmeedastusprotokolli toetas meie NOKIA modem laboris? V.21 is an ITU-T recommendation for full-duplex communication between two analogue dial- up modems using audio frequency-shift keying modulation at 300 baud to carry digital data at 300 bit/s. It is a variant of the original Bell 103 modulation format. Audio frequency-shift keying (AFSK) is a modulation technique by which digital data is represented as changes in the frequency (pitch) of an audio tone, yielding an encoded signal suitable for transmission via radio or telephone. Normally, the transmitted audio alternates between two tones: one, the "mark", represents a binary one; the other, the "space", represents a binary zero. Meie NOKIA modem kasutas nn. full-duplex kanalit, mis kujutab endast ühendust kahe punkti vahel. Seega üks punkt on telefonivõrgus (dial-up) ja teine võrgukaart. Sellist tüüpi modemid kasutavad tehnoloogiat, mille põhimõte ...
1) Mida uurib keemia? Keemia uurib aineid ja nende muutumist teisteks aineteks 2) Mis on puhas aine ja segu? Puhas aine koosneb ühest ainest: suhkur,vask , Segu koosneb mitmest ainest: vesi,õhk 3) Tehismaterjalid: teras,paber,tsement,tellis,alumiinium, Looduslikud materjalid: puit,puuvill, paekivi 4)Aine füüsikalised omadused: värvus,maitse,magnetiline,soojusjuhtivus,elektrijuhtivus,sulamis juhtivus,tugevus,kõvadus,keemistemperatuur 5) Aine 3 olekut? Tahke: jää,lumi,rahe, Vedel: vesi, Gaasiline: veeaur 6) Mis on tihedus, selle valem ja ülesanne? 8) Mis on nähtus? Nähtus on muutus looduses. 9) Mis on füüsikaline ja keemiline nähtus? Füüsikalisel nähtusel muutub aine vaid füüsikalised omadused: sulamisel,saagimisel, Keemilisel nähtusel tekivad uued ained: põlemisel 10) Keemilise reaktsiooni tunnused? Valgusefekt, soojuse eraldumine, värvuse muutus, iseloomulik lõhn, gaasi eraldumine, sademe teke. 11) Keemilise reaktsiooni tingimused? Sooj...
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda nimetatakse tuumalaenguks (Z) Mass on 1,6726 · 10-27 kg, Neutroni mass on 1,6749 · 10-27 kg. Prootonite ja neutronite koguarv on tuu...
Kordamisküsimused 1. Kahepaiksete/roomajate iseloomulikud tunnused – kehakatted, sigimise iseärasused jne 2. Kahepaiksete/roomajate ehituslikud-talitluslikud iseärasused, mis on määravad nende elupaigavalikut. 3. Eesti liigid – levik, arvukus, peamised määramistunnused. Kus keda leidub, miks haruldaste liikide arvukus on vähenenud ning mida nende kaitseks tehakse. Vastused Kahepaiksetele iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Aeglased ja väheliikuvad loomad. Nahk on keeruka ehitusega - niiske, sisaldab lima- ja mürginäärmeid. Täiskasvanud loomadel enamasti kopsud olemas, kuid gaasivahetus toimub ka läbi naha. Süda on kolmeosaline. Viljastumine enamasti kehaväline (päriskonnalised). Vesilikel haarab emane kloaagiga spermapaki, munarakk ning seemnerakk ühinevad emase kehas. Anamnioodid (selgroogsed, kelle loodetel puudub s...
Vladislav Hülged ja meriveised Hülged ja on veeloomad, neil on voolujooneline keha ja loibadeks moondunud jäsemed. Hülged on kiired ja osavad kalu ja kalmaare küttima. Erinevalt teistest mereimetajatest väljuvad nad poegimiseks veest ning kogunevad seltsinguteks. Lesilas viibivat seltsingut nimetatakse lesinguks. Hülgeid on enim jahedates meredes – Antarktika ja Arktika vetes. Nad kuuluvad loivaliste (Pinnipedia) seltsi, mis jagatakse 3-ks sugukonnaks: kõrvukhülglased, hülglased ja morsklased. Meriveised kuuluvad meriveiseliste seltsi; need aeglased kogukad loomad elavad troopilistes ja lähistroopilistes rannikuvetes ja mageveekogudes ning toituvad veetaimedest. Kõrvukhülged Kõrvukhülglased (Otaridae) on sugukond suuri loivalisi; kokku 14 liiki. Tüvepikkus 150-380 cm, mass kuni 1100 kg. Kõrvukhülglased (kotikud, merikarud, merilõvid jt) liiguvad kuival maal palju paremini kui hülglased, sest nad suudavad oma tagaloibi ettepoole kää...
Autod. Stefan Selg 7.b Pirita Majandusgümnaasium 0 Sisukord: 1. Sissejuhatus ………………………………... 2 2. Autode ajalugu …………………………….. 3 3. Autod tänapäeval ………………………….. 4 4.Tuleviku autod ……………………………... 5 5. Pildid ………………………………………. 6 6. Kasutatud allikad ………………………….. 7 1 Sissejuhatus Auto, tavaliste inimeste arvates on transpordi vahend mis sõidab bensiini peal ………. Lihtne. Nii lihtne see tegelikult ei ole. Auto ei ole ainult mingi transpordi vahend mis rikub loodust, see on midagi enamat. Tänapäeval on mitut liiki autosid: on need mis sõidavad tavalise kütusega, on neid mis sõidavad diisli kütusega ja need mis sõidavad elektri abil. On olemas hübriid-, sport-, tänava- ja isegi elektriautosid. Muidugi kõik teavad kumb nendest on kõige populaarsem autode liik, aga sellest pära...
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid...
Treeningu mõju lihastele ja abistruktuuridele Millele suunatud: · Lihased kontraktiilsed elemendid, kõõlused · Skelett · Närvisüsteem · Veresoonestik lihaseid varustav verekapillaaristik Valgusüntees ja treeningu signaali iseloom; treeningus rakendatavad organismi mõjutusvahendid: · Intensiivsus · Treeningu iseloom jne. Lihastöö iseloom: isomeetriline e. staatiline; lihastöö lihase pikkus ei muutu, muutub vaid lihaspinge väline koormus võrdub lihases tekkiva pingega. N: keha pooside säilitamine. Auksotooniline muutub lihase pikkus ja pinge dünaamiline lihastöö; A. kontsentriline lihas lüheneb, luukangid lähenevad üksteisele. N: raskuste tõstmine; B. Ekstsentriline lihas pikeneb, luukangid eemalduvad üksteisest N: raskusjõule allajääv töö. · Treeningus antav signaal organismile toimub läbi valgusünteesi · Valgusüntees toimub geneetilise koodi alusel ribosoomides · Sign...
Kehaline kasvatus Küsimused/vastused Ethel Võikar Kalamaja Põhikool 9.klass Tallinn 2013 1. Loetle vastupidavustreeningu soodsaid mõjusid organismile (vähemalt 5). Vastupidavustreeningu soodsad mõjud organismile on: · tugevdab südant · tugevdab vereringesüsteemi · parandab lihastoonust · treenib kerelihaseid · arendab koordinatsiooni ja tasakaalu 2. Loetle spordialasid, mis vastavad vastupidavustreeningu mõistele (vähemalt 4). Vastupidavustreeningu mõistele vastavad spordialad on: · jalgrattasõit · aeroobika · ujumine · jooksmine 3. Kaks põhilist tunnust, mille järgi saab kontrollida treeningu intensiivsust: · südame löögisageduse ehk pulsi mää...
Dünamomeetria- kasutatakse isomeetriliseja dünaamilise jõu uurimiseks. Uurib ka veel lihasvastupidavust ja lihase kontraktiivseid omadusi. Isomeetriline dünamomeetria: * lihasvastupidavus * tahteliseaktivisatsiooni protsent * jõugradient ( jõud mis arendatakse aja jooksul) * lõõgastus kiirus * reaktsiooni kiirus Polümüograafia-on dünamogramm ja elektromüogramm sünkroon registreerimine (koos valgus ja heli signaaliga) Tsentraalne-aeg mis kulub närvidel lihases tekkiva kontraktsioonini. Isokineetiline dünomomeetria- toimub luukangide lähenemine * jõumoment * võimsus * töö * mida kiirem tegevus seda suurem vastupanu Ennem taastub kiirus pärast jõud Goniomeetria-liigeste liikuvuse mõõtmine. * Mehaaniline goniomeeter * elektromehaaniline * gravitatsiooniline Müotonomeetria-lihase toonuse mõõtmine mehaaniliste omaduste alusel. Elektromüograafia-akivisatsiooni potentsiaali registreerimine, määratakse tahtelisi liigutusi ja reflekse. Põhiline l...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Treeningu mõju lihastele Koostas: Marten Jürgenson Klass: 9.c Juhendaja: ----------- Tallinn 2015 1 Table of Contents Gustav Adolfi Gümnaasium........................................................................................................1 Referaat.......................................................................................................................................1 1. Lihas........................................................................................................................................4 1.1 Lihase olemus ja ehitus....................................................................................................4 1.2 Lihase tüübid............................................................................
Histoloogia ja embrüoloogia 10. loeng Lihaskude Lihaskude · Erinevad lihaskoe liigid tekivad mesodermi erinevatest osadest (ainult müoepiteliaalsed rakud mõnedes näärmetes ja silma vikerkesta lihased on ektodermaalset päritolu) · Lihasrakud on väljavenitatud, pikitelg on kokkutõmbumise suunas · Kokkutõmbumise kandjateks on müosiinist ja aktiinist müofilamendid · Lihaskoe rakkude tunnuseks on mitokondrite suur hulk, inklusioonidest esinevad glükogeen ja müoglobiin Lihaskoe klassifikatsioon · Eristatakse kolme struktuurselt ja funktsionaalselt erinevat lihaskoe tüüpi 1) silelihaskude- ristivöötsus puudub 2) skeletilihaskude - ristivöötsusega, tahtele alluv 3) südamelihaskude- ristivöötsusega, tahtele allumatu · Paralleelsed terminid tsütoplasma = sarkoplasma plasmalemm = sarkolemm endoplasmaatiline retiikulum = sarkoplasmaatiline retiikulum...
M aakera siseehitus ja areng Maa siseehitus maakoor vahevöö tuum Maapinda kujundavad jõud Sisejõud Välisjõud Vulkanism Tuul Maavärinad Vesi ja jää Aeglased Temperatuuri kõikuvliikumised kõikumised Vulkaanid Vulkaani ehitus laava lõõr magmakamber magma vahevöö Kuulsad vulkaanid Vesuuvi St. Helena Etna Maavärinad Fookus ehk hüpotsenter maavärina tekkekoht maakoores Epitsenter koht maapinnal fookuse kohal kus maavärin on kõige tugevam Murrangud ülang murrang alnag pangased Laamad ehk maakoore hiigelpangased Laamade liikumine I Laamade liikumine II Laamade liikumine III Laamade liikumine IV Mandrite tri...
1. Kirjelda Maa siseehitust! Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks. 2. Võrdle ookeanilist ja mandrilist maakoort! Ookeaniline maakoor- katab maailmamere põhja. Koosneb basaltkihist ja sellel olevast settekivimite kihist. On noorem ja õhem, raskem. Mandriline maakoor- moodustab mandrid. Koosneb sette-, moonde- ja tardekivimi kihtidest. 3. Iseloomusta kivimeid! Tardkivimid- tekivad Maa süvakoore ja vahevöö kivimite ülessulamisel tekkinud tulivedelast magmast kristalliseerumisel. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Moondekivimid- maakoores, kõrgnenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja paljud tardkivimid...
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan • Keraamika ja klaasi värvimisel (UV valgus) ...
Elu areng maal: Ürgeoon Aeglased muutused. Alguses oli suur punane pall, mis hakkas jahtuma. Tekkis vesi. Karmid tingimused, elusolendid jäid ellu vaid maakoores. Algas eeltuumsetest Prokarüoodid- (esimesed elusolendid, bakterid) Stromatoliidid- esimene elutegevus maal Fotosüntees, said hapnikku siduda, et tekiks rakuhingamine. Proterosoikum Tulid juba päristuumsed. Punavetikad ja pruunvetikad. (taimeriigi ajastu algus) Kambrium Selgrootud (käsnadest kuni ussideni, kõik kes tänapäeval olemas on) meritähed jne... Vetikad (taimedest) Seened (organism, mitte taim) Ordoviitsium Mere taandumine (vetikad ja taimed kolisid maale) Kambriumi elustikku areng Esimesed selgroogsed (kalade kujunemine) Lõppes jääajaga (60% liikidest suri välja) Silur Taimed arenesid maale. Lülijalgsed (skorpionid) Loomad tänapäevaga sarnasemad. Devon Hulkjalgsed, putukad Karbon Kahepaigsed, ilmusid väiksed roomajad.Kiilid. Kivisüsi Perm Paljasseemne taimed, o...
VENE MUUSIKA · Kiievi-Venemaa, Novgorod · BÕLIINAD vene vägilaslaulud · SKOMOROFF rahvalaulik, kutselised muusikud, laulavad, tantsivad, mängivad pilli, mustkunstnikud, näitlevad, taltsutavad loomi. Kirik ei sallinud. 1649. aetakse välja. · 18. saj trükiväljaanded rahvalauludest · Talupojalaulud, aeglased, lüürilised, polüfiinilised, mitmehäälsed muutub kaovad saatehääled harmooniline mitmehäälsus, rütmiliselt igava, · 18. saj linnalaulud · Romanss, tantsumuusika, -laulud · Ristiusk võeti vastu 998. aastal KIRIKUMUUSIKA · Õigeusk, jumalateenistus (Bütsantsist) · Dmitri Bortnjanski 1751 1825, tuntuim helilooja, 7a õuekapellis Peterburis, 10a õppis Itaalias, 1769. a ÕUEKAPELLI JUHT · 17. saj mitmehäälsus · Uus zanr VAIMULIK KONTSERT KOORILE (dünaamiline, kontrastne, kõlav, mitme koori vaheldumine) · Vassili Titov tuntuim autor PROFFESSIONAALSE MUUSIKA SÜND · 18. saj...
lepatriinu Tutvustus Lepatriinud, keda tuntakse ka kirilindude nime all, kuuluvad mardikaliste (Coleoptera) seltsi lepatriinulaste (Coccinellidae) sugukonda. Lepatriinude keha on pealt kumer, alt tasane, 1-10mm pikkune, paljudel liikidel mustakollase-või punasekirju. Paljud on punase-, kollase- või mustakirjud. Kokku on mitut masti lepatriinuliike üle 5200. Eestis elab neist 51 liiki. Lepatriinulane on üldjuhul tüüpiline röövloom, kes toitub peamiselt lehetäidest (ka kilptäidest). Lepatriinude hemolümf on mürgine, seepärast enamik putuktoidulisi loomi neid ei söö. Tavalisemaid röövtoidulisi liike on seitsetäpplepatriinu ja viistäpplepatriinu, alamaid seeni hävitablutsernitriinu. Põhitõed lepatriinust Klass: putukad Selts: mardikalised Sugukond: Coccinellidae Pikkus: 1,2-10 mm Värvus: tavaliselt oranzi, punase, kollase ja musta erksad varjundi...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus-ja terviseteaduste instituut Rekreatsioonikorraldus Kaireen Käen INIMESE ORGANISMI SKELETILIHASED Essee Tallinn 2020 Skeletilihased ehk vöötlihased on ainsad tahtele alluvad lihased inimese organismis- see tähendab, et skeletilihased on kontraktiilsed vöötlihased. Struktuuriks on pikad ning niitjad rakud, millel on mitu tuuma. (liha morfoloogia). Lihasrakud on keeruka ehitusega ning need meenutavad silindri kuju. Skeletilihaskudet esineb näiteks suulae, neelu, söögitoru ülaosa ning keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et orga...
Kordamisküsimused kontrolltööks. Keemilise reaktsiooni kulgemine. Reaktsiooni kiirus ja tasakaal. 1) Mis on keemiline reaktsioon? Keemiline reaktsioon protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed; seejuures muunduvad reaktsiooni lähteained reaktsiooni saadusteks. 2) Mis on a) pöördumatu b) pöörduv reaktsioon? Tuua näited. a) Pöördumatu reaktsioon reaktsioon, mis kulgeb praktiliselt vaid ühes suunas, nt NaOH + HCl -> NaCl + H2O b) Pöörduv reaktsioon kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv reaktsioon, nt 3H2 + N2 2NH3 3) Mis toimub keemiliste sidemetega reaktsiooni käigus? Keemilistes reaktsioonides ja/või katkevad keemilised sidemed. Aatomitevahelisi keemilisi sidemeid moodustavad elektronid paiknevad ümber, st et ühed sidemed katkevad ja uued sidemed moodustuvad. Keemilise sideme tekkel lähevad aineosakesed püsivamasse, madalama ener...
USA lennundus kahe maailmasõja vahel Lennukitest 20. - 30.ndatel olid sõjalennukid praktiliselt Esimese Maailmasõja lõpu tasemel - suures osas biplaaniskeemis, väga aeglased ja kohmakad. Esimesed korralikud seerialennukid, jõudsid lennuväeüksustesse alles 1942. aastal. Teises Maailmasõjas jõudsid ameeriklaste lennukid sealt Euroopani napilt, ja et seda viga parandada, pandi lennukitele impregneeritud papist lisakütusepaagid, mis lekkisid tugevasti. Lendurid Parem polnud lugu ka lendurite treenimisega. 1939. aastani suudeti koolitada vaid umbes 300 uut sõjaväelendurit aastas. 1942.aastal jõuti 50 000 piloodini. Lennukitööstus Kui sõjaeelsetel aastatel toodeti USAs keskmiselt umbes 2000 lennukit aastas, siis 1942. aastal saavutati tase 4000 lennukit kuus. Lennukitööstusele hakkasid tellimusi täitma ka seni põhilise...
Okasnahksed Rasmus Sajale 8.c Tunnused • Selgrootud • Elavad mere põhjas (on leitud meripurasid üle 10km sügavuselt) • Saavad elada ainult soolases vees • Enamus täiskasvanuid on kiirelise sümmeetriaga • Neil on 4-5 kehaosa, mis saavad alguse keskelt • Nad on kaetud õhukese nahaga • Paljudel on keha peal lubjast köbrukesed või okkad • Paljud on lahksugulised • Neil on koed ja organid • Neid loetakse selgroogsetega lähedamaks kui selgrootutega Liikumine • Liiguvad torujate jalgadega • Aeglased • Liikumiseks surub meritäht vett jalgadesse, jalad pikenevad ja klammerduvad iminapaga põhja või muu pinna külge. Seejärel jalad lühenevad ning tõmbavad looma edasi. • Jalad toidu haaramiseks Meritäht • Enamik on viiekiirelised • Iga kiire tipus on väike silm, millega saab valguse tugevust eristada • Saab infot väliskeskkonnast ka jalgade ja okastega kompimise abil • Röövloom •...
Mittehaiguslikku e. loomulikku lihasatroofiat esineb kahel viisil- ajutiselt liikumisvaegusest põhjustatuna ja vanadusest arenev lihaste taandareng. Esimesel juhul on lihaste töövõime ja maht taastuvad, teisel juhul mitte. Siinkohal vaatlen sportlaste ajutisest liikumisvaegusest tekkinud lihasatroofiat, mille kohta oli põhjalik uurimus tehtud allolevas allikas- Treenerite tasemekoolitus.Spordi üldained. LIIKUMISVAEGUSE MÕJU LIHASKOELE Liikumisvaegusele on aeglased lihased tundlikumad kui kiired. Juba kahenädalase liikumisvaeguse jooksul langeb oluliselt aeglase lihase kaal ja toimuvad muutused ka lihase kiutüüpides. Näiteks kui vaatlusalusteloli aeglases lihases 85% aeglasi kiude,siis pärast kahenädalast voodireziimil viibimist langes nende protsent 53-le ja vähenes aeglaste kiudude ristlõike pindala. Samal ajal suurenes aeglases lihases oluliselt kiiretekiudude osakaal. Selleks ,et lihase kaal ja ristlõike pindala jõuaks tagasi end...
Element Ül organismis Puuduse sümptomid J kilpnäärme hormoonide - türoksiini ja trijodotüroniini - Struuma- suurenenud kilpnääre, kuiv nahk ja koostises, juuksed, reguleerib organismis energia tootmist, aeglased füüsilised ja vaimsed reaktsioonid, aitab põletada liigset rasva ainevahetusprotsessi kaalus juurdevõtmine, kretinism. stimuleerimisega, vajalik normaalseks vaimseks funktsioneerimiseks, vajalik kõnelemiseks, juustele, nahale ja hammastele. K on rakusisese lahuse peamine katioon, sünteesiprotsessid on reflekside puudulikkus, häired lihaste töös, seotud kaaliumi kasutamisega, lagunemisprotsessid tema närvisüsteemi häired, väljumisega rakuvälisesse keskkonda, ras...
Elvis Aaron Presley (sünninimega Elvis Aron Presley; 8. jaanuar 1935 Tupelo, Mississippi osariik 16. august 1977 Memphis, Tennessee osariik) oli USA laulja, sõuartist ja filminäitleja. Teda on nimetatud rock'n'roll'i kuningaks (The King of Rock 'n' Roll, The King). Sageli kasutatakse tema kohta ainult eesnime Elvis. 1950-ndatel olid ta hüüdnimed Hillbilly Cat, Boppin' Hillbilly ja Memphis Flash ning ajakirjanduselt natuke halvustav Elvis the Pelvis. Presley populaarsus ei ole aastatega vähenenud, pigem on ta oma surmale järgnenud aastate jooksul muutunud veelgi legendaarsemaks. Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest püsivad löömatuna tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi. Ajakirjas Rolling Stone on öel...
Lene Saar 8A Elvis Presley Kes on Elvis Presley? Elvis Aaron Presley sündis 8. jaanuaril 1934 Tupelo linnas Mississippi osariigis. Ta oli USA laulja, showartist ja filminäitleja. Elvis Presleyt võib nimetada rock 'n' rolli kuningaks. Sageli kutsutakse meest ainult eesnime järgi Elviseks. Enam kui 20 aasta pikkuse karjääri jooksul lõi ta rekordeid nii plaadimüügi kui ka kontserdipubliku hulga osas. Paljud neist rekorditest püsivad löömatuna tänase päevani. USA singlimüügi edetabeli esimese 40 loo hulka jõudis 120 Elvise singlit, neist üle 20 jõudsid esikohale. Praeguseks on tema plaate maailmas müüdud üle miljardi. Inimesed räägivad, et Elvis muutis rock 'n' rolli popkultuuri rahvusvaheliseks keeleks. Nimelt oli tema see, kes ainuisikuliselt muutis 1950-ndate keskel muusikal...
Orgaaniline keemia on süsiniku ühendite keemia. Orgaaniliste ainete omadused: sageli suure molekulmassiga, kuumutamisel lagunevad, reaktsioonid sageli aeglased, ainete omadused sõltuvad aatomite järjestusest molekulis. Orgaanilised ained jaotatakse: 1)Mitte tsükliline Ahel on sirge ch3 ch2 ch2 ch3 Ahel on hargnenud ch 3 ch / ch3 ch3 2) tsükliline ch 2 ruuduna Valents näitab mitu keemilist sidet võib antud aatomil olla. Süsinik on nelja valentne. Hapnik on kolmevalentne Lämmastik on kolmevalentne Vesinik on ühevalentne Lihtsustatud struktuur valem: ch3 ch2 ch2 ch3 Molekul valem C4H10 Alkaanid on orgaanilised ained, kus süsinik aatomite vahel on üksiksidemed. Alkaanidel on nimetuses lõppliide aan. 1 meta 2 eta 3 propa 4 buta 5 penta Alkaanide esindajad Metaan CH4 - Soogaas, maagaas, kaevandusgaas Kasutatakse majapidamis gaasina Nafta on süsivesinike segu. Naftast toodetakse: bensiini, petrooliumi, kütteõli, diislit ...
Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja ...
Vaskuss Vaskuss ei ole madu vaid hoopis jalutu sisalik, kelle kehapikkus on kuni 60 cm. Värvuselt on keha küljed ja kõht mustjaspruunid või täiest mustad, selg on märgatavalt heledam - pruun või pronksjas. Iseloomulikuks võib lugeda siniste laikude esinemist täiskasvanud isasloomade seljal (Eestis on selliseid isendeid kohatud Saaremaal). Vaskuss võib asustada nii niiskeid kui kuivi alasid laialehistes ja segametsades, tihnikutes, ta võib elada ka aasadel, põldudel ja aedades. Vaskuss tegutseb videvikus ja öösel, päeval varjab ta end kõdunenud kändudes, mahalangenud puutüvede või kivide all ning isegi sipelgapesades. Peaga puurides võib ta omale metsakõdusse ka ise uru uuristada. Rohus ja kivide vahel liigub vaskuss küllaltki kiirelt, kogu kehaga maosarnaselt loogeldes, kuid tasasel maapinnal on tema liigutused kohmakad ja aeglased. Sellepärast toitub vaskuss loomadest, kes eriti kiirelt ei liigu - vihmaussidest, maismaatigudest, p...
Rakud on väikseimad organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused.(50 000 miljr) Kehas on üle 200 rakutüübi.Igas neist on aktiivne kuni 10% infot. Uued rakud tekivad olemasolevat jagunemisel. Kui jagunevad kontrollimatult, on kasvaja. Ei jagune südame- lihaskoe ja närvirakud(kõige pikemad) Rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe. 4 tüüpi- epiteel, side, lihas ja närvikude. Epiteelkoe rakud on tihedalt kõrvuti, keha peal. Sellega vooderdatud näärmed toodavad organismile vajalikke ühendeid.(seedenõred) Kiire jagunemisvõimega. Sidekoes on rakuvaheainet palju: *luu ja kõhrkude on toes *rasvkoes on varurasvad, aitab neere paigal hoida *veri on vedel kude, toidab ja kaitseb. Lihaskoe moodustavad lihasrakud: *silelihaskude asub veresoonte ja õõneselundite seintes, rakud on aeglased, ei väsi, ei allu tahtele. *vöötlihaskude koosneb pikkades lihaskiududest, mille rakkudes on palju ruumi, kiired ja väsivad. *südamelihaskoe rakud sarnanevad...
Agregaatolek-Kui üks ja seesama aine võib esineda erinevatel välistingimustel erinevates olekuvormides. Säilivus: Tahkes aines-Temp. ja kuju.Vedelas-ruumala.Gaasilises-mitte midagi.1)Soojusülekanne.Difusioon-kui ühe aine molekulid trügivad teise aine molekulide vahele.2)Ülekande nähtus. Soojusjuhtivus-seisneb molekulide impulsside ülekandmumises, mille tulemusena aeglased ainekihid piiravad kiiremate liikumist ja vastupidi. Pindpinevus- Kui vedeliku pinna molekulid mõjutavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendad. Pindpinevjõud-Jõud, mida kokkutõmbuv vedeliku pind avaldab temaga piirnevatele kehadele. Pindpinevustegus sõltub temperatuurist. Mida kõrgem temp. seda väiksem pindpinevus tegur. Märgumine-Kui vedeliku molekulide omavahelised tõmbejõud on väiksemad, kui vedeliku ja tahke aine vahel molekulide vahel, siis valgub vedelik keha pinnal laiali.Kapillaarus esineb peenikestes torudes.Kapi...
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt ...
Kordamisküsimused (närvi-lihasaparaat) Mis on liigutusaparaat? Organite ja kudede süsteem, mis moodustavad täidesaatva osa liigutusfunktsiooni teostavatest refleksidest. koosneb: a. motoorsetest närvirakkudest e. motoneuronitest b. skeleti vöötlihastest c. skeleti luudest koos liigeste ja sidemetega Mis on motoorne ühik ja millest koosneb? Motoorne ühik on närvilihasaparaadi põhiline funktsionaalne element. Koosneb motoneuronitest ja tema poolt innerveeritavatest lihaskiudude grupist. Nimeta lihaskiu müofilamendid: a. Peened müofilamendid? b. jämedad müofilamendid? Mis on sarkolemm? Elastne membraan, millega lihaskiud on ümbritsetud. Mis on sarkoplasma? Lihaskiu sisemus Missuguse aine ioonid etendavad võtmerolli lihaskontraktsioonil? Kuidas toimub lihaskontraktsioon? Ligaskontraktsiooni reziimid on: ...
Mina ja tervislikud eluviisid 2013 Sissejuhatus Teen ülevaate tervisespordialadest ja toitumisest. See on vajalik, sest tänu sellele saab inimene oma eluiga pikendada ja seda täisväärtuslikult nautida. Tervisesport ja toitumine kooskõlas hoiavad inimese tervena ja soovitud vormis. Kui tervis on hea siis on tuju ja kõik ülejäänud tähtsad asjad korras. 1 Tervisespordialad · Käimine ja jalutamine · Jalgrattasõit · Võimlemine, aeroobika · Jõutreening · Jalgpall · Golf · Kergejõustik · Saalihoki · Jooksmine Tegevusetus ja vähene kehaline aktiivsus põhjustavad terviseprobleeme. Kehaline aktiivsus on tänapäeval üks efektiivsemaid ravivorme paljude haiguste ravimisel. Kehaline aktiivsus aitab vältida luude hõrenemist vanematel inimestel. hoiab ära rasvumise ja on...
Laiskloom Bradypodidae Välimus Kehaehitus vastab nende rippuvale eluviisile Pikkadel tugevatel tagajäsemetel on 3 küünist ja eesjalgadel 2-3 küünist, küünised on neil kumerad, nende abil suudavad nad liikuda, mõnel on 3 varvast Karvad kasvavad kõhult selja suunas, et vihmavesi voolaks maha ja karv kuivaks Karvastik on tihe, paks, hallikaksroheline, mis muudab ta märkamatuks Elukoht ja levik Elavad troopiliste vihmametsade puude otsas Nad veedavad oma elu selg alaspidi ja ronivad niimoodi On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid le...
Narkootikumide jaotus toime järgi 1)Stimulandid ehk ergutid(kokaiin,amfetamiin,ecstasy,kofeiin,nikotiin) 2)Depressandid ehk rahustid(alkohol,rahustid,opaadid,kanep) 3)Hallutsinogeenid: a)looduslikud-meskaliin,maagilised seened,LSA. b)sünteetilised-LSD,PCP(fentsüklidiin),ketamiin,ecstasy. Amfetamiin(stimulandid) Mõju ja tunnused: 1)meeleerksus,unetus,isutus 2)Kõrgendatud meeleolu(eufooria),jutukus ja püsimatus 3)Agressiivne ja stereotüüpne käitumine 4)Laienenud pupillid 5)Kiire pulss 6)Kõrge kehatemperatuur ja higistamine 7)Värisemine ja lihaste tõmblemine 8)närvilisus,rahutus,ärrituvus 9)Püsimatus ja võimetus rahulikult paigal olla 10)kõhnumine. AMFETAMIIN(STIMULANDID) Click icon to add picture Kanep(depressandid) Mõju ja tunnused: 1)põhjuseta õnnetunne ja naeruhood 2)jutukus ja elav käitumine 3)aja,ruumi ja vahemaade väär hindamine 4)kõrgenenud enesehinnang,vähenenud enesekriitika ...
Müeliin Teemad Mis on müeliin? Ehitus Funktsioon Häired Haigused Humaanmeditsiin Veterinaarmeditsiin Diagnoos ja ravi Kasutatud kirjandus https://5.imimg.com/data5/RU/SE/MY-897018/single-500x500.png Mis on müeliin? Tugevalt venitatud ja modifitseeritud lipiidse ja valgulise koostisega plasmamembraan, mis ümbritseb närvi aksonit Müeliinsed membraanid pärinevad: Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakkudest Kesknärvisüsteemis oligodendrogliia rakkudest Ehitus Mitmekihiline Ranvier' sõlm Ioonide sissevool Schmidti lõhed Tsütoplasma kih- tide vahel Sage perifeerses, harva KNS-is https://i.pinimg.com/originals/93/58/cf/9358cf798088a604acb030f7fe3dbcae.jpg Funktsioon Tagab kiire ja efektiivse impulsi ülekande Elektriline isolaator Hoiab ära depolarisatsiooni neuronis Hoiab elektriimpulsi närvikimbus ...
Atleetvõimlemise test Algajate test: 1) Mis on atleetvõimlemise esmane eesmärk? - Lihaste sümmeetriline ja proportsionaalne areng 2) Millest algab treening? - Soojendus- ja venitusharjutustest 3) Kuidas peabharjutuse soorituse ajal hingama? - Lõdvestuse ajal sissehingamine, pingutuse ajal väljahingamine 4) Mitu % atleetvõimleja toiduratsioonis peab olema: süsivesikuid, rasva, valku? - 60% süsivesikuid, 30 % valku, 10% rasva (millest omakorda peab 5% olema taimse päritoluga) 5) Mitmendal treeningjärgsel päeval kasvab lihas kõige intensiivsemalt: 1, 3 või 5? - 3. päeval 6) Milline peab olema harjutuse sooritamise tempo? - Mõõdukas, mis ei segaks keskendumist 7) Nimetage viis taastumisvahendit? - Saun, massaaz, ujumine, toit, meelelahutus, magamine, mediteerimine, jooga, ... 8)...
Python Madis Kõivupuu AAp-11 Sisukord Mis on Python Ajalugu Tehniline info Võrdlus teiste keeltega Turtle meetotid Turtle moodul Kasutus alad Pilt Kokkuvõte Mis on Python Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks Ajalugu Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühi...
Anne Veski on sündinud 27.veebruaril 1956. aastal Raplas ja on eesti laulja, kes on saavutanud populaarsuse ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ott Lepland on sündinud 17.mail 1987.aastal Tallinnas ja on eesti laulja ja laulukirjutaja, kes sai laiemalt tuntuks telesaate ,,Eesti otsib superstaari" kolmanda hooaja võiduga. 21. detsembril mina koos oma perega käisin kultuurimajas DK Rugodiv, kus oli aktsia ,,Narva Eesti sügis pealinn 2012" lõppaktus. Sellel üritusel laulsid kõige populaarsem lauljanna Anne Veski ja ka Eurovisiooni 2012 osaleja Ott Lepland. Nad esitasid palju laule. Nende hulgas olid ka üleskeeratavad rõõmsad laulud ja olid ka nukrad aeglased laulud, mis enamasti laulis Ott Lepland. Kontserdil oli tunda lõbusust, võis näha vaimustuses viibivaid nägusid ja ka oli kuulda valje aplodismente, kuid see oli väikene kontsert. Esimesena ilmus DK Rugodivi lavale Anne Veski, kes esitas meile ilusaid eesti ja vene ...
RETSENSIOON Rajaton Kontsert leidis aset esimesel detsembril kell 19.00 Kaarli kirikus. Rajaton on Soome ansambel, mis laulab ilma saateansamblita. Nende repertuaaris on maailmakuulsad jõululaulud, Soome kuulsad jõululaulud ning igivanad laulud, mis kõigile tuttavad, sh ka mõned Queeni laulud. 1997 aastal loodud Rajatonil on 6 liiget, erinevate muusikaliste taustadega, mis ulatuvad klassikast folgi, popi ja rokini: Essi Wuorela sopran, Virpi Moskari sopran, Soila Sariola alt, Hannu Lepola tenor, Ahti Paunu bariton, Jussi Chydenius bass. Kontserdi kava oli ülesehituselt sarnane ka teiste jõulukontsertide kavadega. Kavas olid laulud erinevatest jõululauludest maailmas ning Soomes ja ka paar lugu nende uuelt plaadilt, mõned Queeni laulud ja Soome Sibeliust. Meeleolu enne kontserti oli hea, inimesed ootasid ärevuses seda kuulsat Soome bändi, millest on palju räägitud, kuid nad pole kümne aasta jooksul kunagi Tallinnas käinud.Se...
Veepuhastus ehk veekäitlus ehk veetöötlus on tehnoloogiliste protsesside kogum, mille eesmärk on anda veele enne selle tarbimist nõuetekohane kvaliteet. Joogiveeks ette nähtud vett on tavaliselt vaja puhastada, sest pinnavee (jõgede ja järvede vee) hägusus, värvilisus ja bakterisisaldus ületavad tavaliselt joogivee jaoks lubatava piiri. Sellepärast eelnevad loodusliku vee suunamisele veevärki tavaliselt vee selitamine ehk vabastamine heljumist ja kolloidosakestest,idutustamine ehk vabastamine mikroorganismidest, eriti haigusi tekitavatest pisikutest. Nagu loodulike vete, nii ka heitevete puhastamise esimeseks võtteks on setitamine ja filtrimine. Hõljuvaid lisamdeid on heitvetest võimalik kõrvaldada ka vahuga mis korjab kübemed endasse. Mõned heitveed puhastatakse kuumutamisega. Paljud lisandid sadestuvad kuumutamisel välja, samutu eralduvad lahustunud gaasid, sest temperatuuri tõustes gaaside lahustuvus väheneb. On proovitud ka heitve...
I MAAILMASÕJA UUED RELVAD Käsirelvad Üks I maailmasõja kuulsamaid käsirelvasid on kindlasti sakslaste Luber (Parabellum). Luber oli ilusa disainiga, vastupidav ja täpne. Tänapäeval on Luber kollektsionääride seas väga nõutud ning on olnud müügis 15 000€ hinnasildiga. Kuulipildujad Kuulipildujad võeti esimest korda kasutusele I maailmasõjas. Need relvad olid väga tõhusad tapmaks vastase jalaväge. Ühe kuulipilduja juures oli 4-6 meest, täites eri ameteid. Algelise ehituse tõttu olid need sõja algul üpris eba- usaldusväärsed. Brittide Vicker kuulipilduja Mürgigaasid - sinepigaas Sakslased olid esimesed, kes mürgigaase kasutasid. Kõige efektiivsemat gaasi kutsuti sinepigaasiks. Sinepigaasi lasti mürskudega ja kuna see oli raskem kui õhk, siis püsis gaas maadligi mitmeid päevi või isegi nädalaid, sõltuvalt ilmastikuolud...
Faks Argo Hiiemäe V1E Faks (täpsemalt facsimile machine) on aparaat, mis saadab ja võtab vastu pilte ja tekste sideliini, sealhulgas tavalise telefoniliini kaudu Ajalugu Faksi idee pärine 1842. aastast, kui Alexander Bain töötas välja seadme, mis oli suuteline vastu võtma telegraafiliinilt saabuvaid signaale ja neid muundama paberil olevaks kujutiseks. 1850.a sai F.C. Blakewell patendi aparaadile, mille ta nimetas kopeerivaks telegraafiks. Faksiimileaparaadid on kasutusel juba üle paarikümne aasta, kuid algsed seadmed olid väga aeglased (edastusaeg isegi kümnetes minutites) ja neid kasutati peamiselt ainult fotode ja muude piltide saatmiseks ajalehtedele. Tõeliselt populaarseks muutusid faksiaparaadid alles käesoleva sajandi 80. aastail pärast seda, kui rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon CCITT kehtestas fakside saateprotokolli kiirusele 9600 bit/s, mida praegu tunt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
