Ajaloo kontrolltöö kokkuvõte Õt 24 1) Külm sõda - Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi, kusjuures otsest sõjategevust ei toimunud. Üritati oma üleolekut maj, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna 2) Trumani doktriin- '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. 3) Marchalli plaan - Marshalli plaan ehk Euroopa Taastamise Programm oli Trumani doktriini esimesi praktilisi rakendusi. Sõjas purustatud Euroopa oli aldis kommunistlikele ideedele. Selleks, et kommunistide mõju vähendada oli tarvis kiiresti parandada rahva elatustaset. Abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks 4) Berliini blokaad - Berliini blokaad algas 24. juunil 1948 ja kestis 324 päeva kuni 12. mai 1949 Berliini ...
Sotsialismileeri lagunemine juhus või paratamatus? 1985 aastal sai võimule Gorbatsov, kes pidas vajalikuks nõukogude sotsialismi reformimist. Majanduslik ja poliitiline reformi perestroika läbiviimine algas Nõukogude Liidus 1987. aastal. Perestroika viis üldiste vabaduste suurenemiseni, koos glasnosti ehk avalikustamisega kaotati tsensuuri ja see viis sõnaja poliitiliste vabaduste suurenemiseni. Gorbatsov kutsus üles ka teisi Varssavi pakti maid sellega ühinema. Sündmuste areng viib 1989 idabloki riikides uue korra loomiseni ja Nõukogude Liidu lagunemiseni. Poola Kommunistliku Partei juht Jaruzelski oli reformi meelne ja toetas Gorbatsovi ideed ja hakkas perestroikat ka Poolas läbi viima. 1980 loodud sõltumatu Solidaarsuse oli 1980 aastate alguses nõudmisi esitanud ja Nõukogude vägede sisstungi kartuses Jaruzelski poolt kehtestatud sõjaseisukorraga vaigistatud. poleks mõtet olnud. Saadi aru, et sellega on hilja...
Kordamisküsimused: Külm sõda · Külma sõda See on vastasseis riikide vahel, mis ähvardab ülekasvada tegelikuks sõjaks. · Külma sõja valdkonnad: Ideoloogiline võitlus (toodi välja plussid), kultuuriline (Lääne kunst taunitud), majanduslik (USA-marshalli plaan ja NSVL-Vastastikuse Majandusabi Nõukogu), Võidurelvastumine (A,B,C relvad), piirkondlikud konfliktid (nt Praha kevad), kriisid, pinekolded (nt Kuuba kriis) · Raudne eesriie See oli külma sõja saavutus ja ka meetod. Selle tuntumaks tähiseks oli Berliini müür (1961-1989) · Võidurelvastumine - 1950.-1980.aastatel oli rahvusvaheliste suhete üheks peamiskes valuküsimuseks võidurelvastumine. Nii N Liidus kui ka USA-s kardeti vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Samas üritati hoida vastaspoolt pidevas hirmus. Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati N Liidus tootma esimesi kontinendivahelisi rake...
KRIISID SOTSIALISMILEERIS KÜLM SÕDA ISELOOMULIKUD JOONED • Ainupartei, loomult kommunistliku partei ainuvõim. Partei diktatuur maskeeris isiku diktatuuri. • KP kontrollis kogu riigiaparaati ja kõiki ühiskondlikke organisatsioone. Kõrgemad ametikohad kulusid KP liikmetele või sellele ustavatele isikutele. • Eriline koht riigis oli julgeolekuorganitel – kontrollisid ka KP-d. • Ebademokraatlikud valimised – KP-de kandidaadid, tulemuste võltsimine, kaudne või otsene sund – valijad polnud valikutes vabad. • Kogu majandus riigistatud, puudus eraomand (erandid Poola, Ungari) • Ühiskonna klassistruktuur: parteiline nomenklatuur, töölised, talupojad (kolhoosnikud). • Käsu- ja plaanimajandus. Tulemuste võltsimine. • Kultuur ideoloogilise ja riikliku kontrolli all. • Sõjaväestatuse aste oli suurem kui läänemaailmas keskmiselt. VASTASTIKUNE MAJANDUSABI NÕUKOGU (VMN) • Kommunistlike riikide majandusl...
Millal? Kes? Miks? Mis toimus? Kuidas lõppes? Korea 25. juuni 1950 kuni 27. USA, Hiina ja NSVL. NSVL hõivas Põhja- Korea sõda Rahulepingut pole juulini 1953. aastal. Korea ja USA Lõuna- tänini alla kirjutatud Korea. Kumbki kuid lõunas loodi üksteist ei tunnistanud Korea Vabariik ja ja tahtsid teist poolt põhjas Korea endale. Rahvademokraatlik ...
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Osalejad: NSVL ja Lääne-Saksamaa. Põhjus: Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform, mis ei meeldinud NSVLe. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne-Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV...
KÜLM SÕDA Külm sõda kahe üliriigi USA ja Nõukogude Liidu vastasseis, mis algas kohe pärast II maailmasõda ning kestis sotsialismileeri lagunemiseni (1990ndate algus). Vastasseis hõlmas kõiki eluvaldkondi; vaenutsevad pooled ei olnud küll omavahel otseses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus maksma panna. Külma sõja algus: 1946 W.Churchilli kõne Fultonis kahe leeri vastuoludest. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. 1947 Trumani doktriin poliitiline juhtmõte, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu (selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid). Trumani doktriini esimeseks rakenduseks oli Marshalli plaan (1948-1952) abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele; sellega loodeti aidata kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgest...
KOMMUNISTLIK MAAILMASÜSTEEM 1. Sündmuste jada, kuidas pääsesid kommunistid võimule Ida-Euroopas: Pärast Teist maailmasõda asus NSV Liit võimule seadma endale meelepäraseid valitsusi ning allutas 1948. aastaks kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. See kehtestati Kesk-ja Ida-Euroopas ühesuguse skeemi põhjal. Kohe pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine valitsus. (Ajutine valitsus tegi mõned populaarsed ümberkorraldused, nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rume...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Korea sõda Teise maailmasõja lõpus vabastasid NSVL ja Põhja-Korea vs. Pariisi kokkulepped: NSVLi väed Korea põhjaosa ,mis läks kommunist-likuks ja USA väed lõunaosa, kus Lõuna-Korea Saksamaa Liitvabariigis kaotati okupatsiooni-reziim ning ta võeti NATO liikmeks. NSVL ja temast kehtestati autokraatia. Juunis 1950 tungis Nõukogude relvadega varustatud Põhja- sõltuvad Ida-Euroopa riigid rajasid Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea armee Lõuna-Koreasse. Ungari ülestõus Üliõpilased protsestisid kommunismi vastu. Nõuti demokraatia taastamist, uut valitsust, NSVL vs. Ungari N...
KRIISID JA SÕJAD PÄRAST II MS *1950a tekkisid pingekolded LähisIdas, Aasias, Euroopas. LähisIda: Iisraeli sünd, vastuolude teravnemine 14.mai.1948 kuulutati välja juutide riik Palestiina araablased polnud aga nõus Palestiinat juutidega jagama ja ründasid Iisraeli 1949a sõlmiti vaherahu Aasia: kommunismi levik tekkis 2 Korea riiki: PKorea (NSVL) ja LKorea (demokraatia) Euroopa: NSVL ikestatud rahvad ootasid vabastamist (kommunism loodeti Lääne abiga kukutada) tegelikult polnud lääneriigid valmis vabastamiseks *IdaEuroopa sõltlasriikidel ei õnnestunud vabaneda NSVL mõjusfäärist, kuna avalikult ei julgetud kommunistlikku süsteemi trotsida ja lääneriigid polnud valmis abi pakkuma. Korea sõda (195053.) kommunistlik PKorea tungis kallale N...
Kriis Põhjused Osapooled Tulemused/tagajärjed Berliini Selle ajendiks oli NSVL vs. LääneBerliini ei arvatud blokaad Saksamaal läbi viidud Saksamaa Saksamaa Liitvabariigi rahareform,mis kehtes koosseisu. Blokaad tekitas tati ka LääneBerliinis. Saksamaa lõpliku Sellega aeti nurja NSVL lõhenemise: kolmes plaan siduda Lääne läänetsoonis kuulutati välja Berliin majanduslikult Saksa LV, idatsoonis enda okupatsiooni Saksa DV. tsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad ...
Ajaloo riigieksami teemad 2009 EESTI AJALUGU 1. Eesti ajaloo perioodid, üldiseloomustus ja pöördepunktid Antud teema eeldab, et õpilased teavad, missugused sündmused viisid Eesti ala ühe või teise riigi koosseisu ning milliseid muutusi võimude vahetumine endaga kaasa tõi. Eksamil ei eeldata üksikasjalist sõdade käigu teadmist. Eksaminand peab tundma administratiivse jaotuse muutumist, kirjeldatavate sündmuste/protsesside ajaloolist tausta, oskama analüüsida kaardil leiduvat teavet, tundma erinevate ajalooperioodide tähtsamaid sündmusi, orienteeruma ajas oskama paigutada Eesti ajaloo ja kultuuri tähtsamaid sündmusi õigesse ajaperioodi. Pöördepunktide all mõistetakse eksamil muistset vabadusvõitlust, Liivi sõda, PoolaRootsi sõdu, Põhjasõda, maailmasõdu ja okupatsioone, iseseisvumist ja iseseisvuse taastamist. 2. Eesti varauusajal 15581796 Võitlused ülemvõimu pärast Läänemerel (Liivi sõjast Põhjasõjani: sõdade põhjused, pooled ja tul...
Suessi kriis - 1952 aastani oli Egiptus kuningriik. 52. aastal toimus riigipööre. Võim läks G. A. Nassari kätte. Eesmärgiks oli 1) et Egiptus hakkaks arenema kommunistlikult ja 2) Egiptuse majanduse parandamine. Üheks vahendiks, kuidas majandust elavdada pidi saama Niiluse jõele ehitatud hüdroelektrijaam. Rajati Assuani linna lähedale. Polnud raha. Hüdroelektrijaama ehitamist pidid rahastama Suurbritannia ja Prantsusmaa aga nad keeldusid. Samal ajal hakkasid tihenema Egiptuse suhted NSVL- iga, tõonäoliselt NSVL soovitusel otsustas Egiptus kanali riigistada. See riigistati 26. juuli 1956. Egiptuse, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelised suhted muutuvad teravaks, sest Inglismaalt ja Prantsusmaalt on ära võetud nende varandus. 1) Esialgu püütakse olukorda lahendada diplomaatiliselt 2) Nähakse Nassari kukutamist 3) Nähakse sõjalist sekkumist. Viimane võimalus valitigi, sest Iisrael oli huvitatud Egiptuse ründamisest, kuna Egiptuses asusid P...
Nõukogude Liit Nikita Hruštšov Leonid Brežnev Mihhail Gorbatšov (sulaaeg) (stagnatsioon) (perestroika) Võimuloleku aeg 1953–1964 1946-1982 1985 - 1991 Peamised Hruštšov algatas terroriohvrite Sõjalise võimsuse kasv. Perestroika - teoks said mitme sisepoliitilised rehabiliteerimise, riikliku ja parteilise Venestamine (nõukogude rahva kandidaadiga valimised, reformid süsteemi moderniseerimise. moodustamine kogu impeeriumis mõnevõrra vähenes Kaotas julgeolekuagentuuride vene keele abil). riigiaparaadi tsentraliseeritus ja halla...
1. Mis põhjustas Külma sõja puhkemise? 1) Stalin soovis kommunismi levitada, teiselt poolt üritasid lääneriigid (eelkõige USA) seda peatada. 2) Kahe vastandliku leeri kujunemine pärast IIMS: USA ja lääneriigid - NSVL ja kommunistlikud riigid Külmasõja avaldumisvormid, näidetega 1) võidurelvastumine nt USA termotuumapomm, sõja ajal täiustati kõiki massihävitusrelvade liike 2) vastandlike sõjaliste blokkide moodustamine nt NATO ja VLO 3) propaganda ja luure nt USA luuras kuubal. NL propaganda, et Stalin on parim 4) poliitiline vastasseis Euroopas nt USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3. Milline oli külma sõja aegse Trumani doktriini sisu? Mis põhjustas selle tekke? Põhjus: Nõukogude liit ähvardas Kreekat ja Türgit ja alustas nõukogustamist Sisu: Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud sõjalise ja poliitilise tasakaalu rikkumist, siis lubas president Harry Truman (1945-1953) anda majandusl...
Mõisteid maailma ajaloo kursusest Versailles' süsteem pärast I maailmasõda Euroopas välja kujunenud poliitiline süsteem, mis kaitses sõja võitnud riikide (eelkõige Prantsusmaa ja Suurbritannia) huve. Seda süsteemi iseloomustasid: uute riikide teke Ida- ja kesk-Euroopas (ka Eesti), vanade impeeriumiute (Austria-Ungari, Tsaari-Venemaa, Saksa Keisririik) kadumine; Poola koridori ja demiloitariseeritud tsooni olemasolu.reparatsioon - maksud sõjas tekitatud kahjude eest. Näiteks pärast I maailmasõda sunniti Saksamaad maksma reparatsioone, mis olid aga ülisuured ja kurnasid riigi majandust. isolatsionism - vabariiklaste poolt väljatöötatud välispoliitika USA-s 1920. aastatel, mida iseloomustas see, et USA eitas poliitilisi liite Euroopa riikidega, eelkõige selliseid, mis oleksid sisaldanud sõjalisi kohustusi. Maailmapoliitikast USA end siiski ei isoleerinud, vaid realiseeris oma huve majanduspoliitika kaudu (n Dawes'i plaan). Isolatsionis...
Kriisid Ida-Euroopas 1. Miks nimetati Hruštšovi võimuloleku aega ka sulaajaks? Iseloomusta poliitilisi ja majanduslikke olusid Hruštšovi ajal. Poliitika Parteisisene võimuvõitlus , pidev mõõduvõtmine USA-ga, pehmendas vägivallapoliitikat, parteikaadri pidev uuendamine (seati sisse piirtähtajad ametnikele). Majandus Suurendati kogu maal maisikasvatust, tõsteti toiduainete hindu, tühistas piiranguid erinevates eluvaldkondades, rahvamajandusnõukogu ( liiduvabariigid said ise otsustada majanduse üle). Miks nimetati Brežnevi aega Nõukogude Liidus stagnatsiooniajaks? Iseloomustapoliitilisi ja majanduslikke olusid Brežnevi ajal. Sest sel ajal toimus Nõukogude Liidu majanduses, poliitikas ja vaimuelus seisak . Poliitika Tugevnesid tagurlikud poliitilised jõud, stagnatsioon , parteisisene võimuvõitlus. Majandus Stagnatsioon, ei suudetud maailma tehniliste progressidega kaasa minna, 80-ndate lõpus oli kõikehõlmav kriis. 3....
Heaoluühiskond Lootus ja mäss 1950-aastate keskpaik kuni 1960-aastateni Heaoluühiskonna tunnused: · Sotsiaalse turvatunde kasv · Elanikkonna ostujõu kasv ja sellest tulenev tarbimise suurenemine · Töövaba aja suurenemine · Meelelahutustööstuse tähtsuse kasv · Ajastu tunnus: isiklik sõiduauto Heaolu ei jagunenud kõigile · Paremat äraelamist said endale lubada aunilt rikkad ja keskklassi kuuluvad inimesed · Sellest tulenevat leidis suuremat kandepinda sotsiaalse õiguse idee · Suurema kandepinna sai Keynesi õpetus M.J. keynes'i ideed: · ise oli inglise majandusteadlane, kes soovitas riigil sotsiaalsete vastuolude leevendamiseks enam majandusellu sekkuda: o riik pidi rohkem ressursse ümber jagama o hakati enam tähelepanu pöörama riskirühmadele. Heaolu ei ole alati hea · tarbimine muutus vajadusest eesmärgiks · tõusus nn ,,keskmisele inimes...
Külm sõda Külma sõja termin võeti kasutusele 1947.a. Külm sõda oli NSV Liidu ja Idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega, mis ei vii küll otsese sõjalise konflikti osapoolte vahel ning seisnes vastastikuses propagandas; luures; vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO ja VLO); võidurelvastumises; konfliktides ja sõdades (ent seejuures on iseloomulik asjaolu, et suurriigid ise otseselt sõjaliselt kokku ei põrka, vaid sõdisid teise leeriga liitlaste kaudu või üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes). Külma sõja vastandiks on “kuum sõda ” - otsene sõjategevus. Selle hoidis külma sõja aastatel ära tuumapommi olemasolu mõlematel leeridel. Külm sõda polnud samas mingi ühtne pidevate konfliktide jada, vaid pingete teravnemine vaheldus aeg-ajalt pingelanguste (pingelõdvendusega) ja ajutiste suhete soojenemistega (see sõltus eelkõige sisepoliitilisest olukorrast USA-s ja NSV Liidus). Külma sõja lõpuks võib pid...
1) Demokraatia tunnused Demokraatia korral on kõigil võimalus osaleda asjade korraldamises ehk rahva võim. Püütakse kõikide huvidega arvestada. Demokraatia tunnuseks on valimised ning valimine käib seaduste järgi. Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. 2) Diktatuuri tunnused Üheks diktatuuri tunnuseks on üks ideoloogia. Võim ei ole avalik ega kontrollitav ning puudub trüki- ja sõnavabadus. . Valitsemine toimub jõu abil võimu haaranud diktaatori kaudu, teisisõnu juhikultus. Rahvas pole seega iseseisev ega sõltumatu. 3) Berliini kriis (müür) Kremli eesmärgiks oli kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas. NSV Liit tahtis allutada Lääne-Berliini oma võimule. NSV Liit hakkas nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära. Moskva jaoks oli alandav, et Lääne-Berliin oli idasakslastele väravaks, mille kaudu nad läände valgusid. 1961. Aastal sulges Hruštšov selle värava. Nõukogude sõjaväelased rajasid peaae...
1. Stalinil oli ainuvõim. Valitsemisel tugines ta kitsale lähiskondlastele. Plaanimajanud oli ja inimesed kartsid riigikorda. Paljud saadeti Siberisse. Hruštšov pehmendas režiimi, vägivallapoliitikat ja kaotas mõned ühiskonna eri valdkondades kehtinud piirangud. Tema valitsemis aega nimetati sulaajaks. Sulaajal pöörati tähelepanu vajadusele arendada Nõukogude Liidus põllumajandust, elamuehitust, kergetööstust ja tarbimissfääri. Nõukogude riigi sise- ja välispoliitika liberaliseerimine mõjutas kõiki eluvaldkondi, sealhulgas ka kultuuri. Brežnev püüdis esialgu teha palju uuendusi ja ümberkorraldusi, kuid loodetud edu jäi saavutamata. Liidu sisepoliitilises elus tugevnesid aja jooksul tagurlikud poliitilised jõud. 1970. Aastatel ilmnes järjest selgemalt, et kehtiv poliitiline režiim on maandunud, ega suuda enam normaalselt toimida. Tekkis stagnatsioon. 2. Isikukultus – Liidri, enamasti riigipea tõstmine teist...
1. Millised olid kriiseide ja rahvusvaliste suhete tervnemise põhjused aastatel 1955-85? Külm sõda demokraatlike riikide ja sotsialismileeri vahel jätkus ja tingis lokaalseid konflikte kolmandates riikides. Külm sõda avaldus kõigis vormides majanduses, poliitikas, ideoloogias, sõjamajanduses jne. Kolonialismist vabanenud rahvad otsisid oma kohta maailmas. Pingelõdvendus asendus aeg-ajalt uute külma sõja vormidega algasid poliitilised kriisid maailmas. Ida-Euroopas toimusid vastuhakud kommunistlikult reziimile. 1956. aastal teravnesid taas rahvusvahelised suhted: - Moskva-meelse kommunistliku reziimi vastu suunatud ülestõus Ungaris ja selle mahasurumine NL vägede poolt. - Lähis-Ida uus Araabia-Iisraeli sõda, millesse sekkusid ka Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1970. aastal kujunes välja ülemaailmne majanduskriis. Algas kosmose vallutamine. Sotsialismileer jõuab kriisi seisusesse. Kriisid tervnesid,...
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
Miks tekkisid 1950-1960. a maailmas sõjad ja kriisid? Peatselt peale Teise Maailmasõja lõppu tekkis maailmas uus tõsine vastasseis. See toimus kahe üliriigi- Ameerika Ühendriikide ning Nõukogude Liidu vahel ning seda hakati nimetama külmaks sõjaks. Külm sõda mõjutas maailmapoliitikat ning rahvusvahelisi suhteid veel pea 40 aasta vältel. Kahe peamise külmas sõjas osaleva riigi NLi ja USA tohutu sõjalise võimsuse tõttu vältisid mõlemad riigid üksteisele otseselt sõja kuulutamist. Selle asemel toimus pidev võitlus oma mõjusfääride laiendamise pärast, mis puudutas eelkõige riike, mis ei kuulunud otseselt NSV Liidu või USA liitlaste hulka. Selline võitlus toimus kõigil mandritel, kuid eriti teravalt Euroopas, Lähis- Idas ja Kagu-Aasias. Juba 1950ndate aastate algul tekkis tõsisem kriis Kagu-Aasias. Peale Teist Maailmasõda jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ni...
Inimnäolise sotsialismi võimalikusest. 1953.aasta märtsis sureb NSV Liidu juht ning rahvakangelane Jossif Stalin. Kohe pärast seda vahistatakse grupp arste, kes olid ravinud Stalinit ning neile esitati süüdistus mõrva eest. Kõigile, kes Nõukogude Liidu õigussüsteemi tundsid oli see olukord väga tavaline ning isegi mõte Stalini korrast leebemale üleminek polnud tol hetkel kellelgi peas. Põhiliselt oldi kind- lad, et Stalini kehtestatud karm ja õudust äratav kord jätkub ning NSV Liidus ei sa kunagi mi- dagi peale taolise valitsema. Kuid mõneaja pärast vahistatud arstid vabastati ja protsess lõpe- tati. Vahistatud arstide protsessi lõpetamine tekitas inimestes palju kõneainet, sest arvati, et sotsialism ei saa inimnäoliseks muutuda. Nüüd ajaloole tagasi vaadates võibki küsida, kas Jossif Stalini surm suutis tolle aja sotsialismi inimlikumaks muuta ning kas sel ajal oli võimalik inimnäoline sotsialism? Stalinismi ajal oli sotsialismileeris ...
Külma sõja kriisikolded BERLIINI BLOKAAD Berliini blokaad oli esimesi suuremaid rahvusvahelisi kriise külma sõja ajal. Aeg: 24. juuni 1948 12. mai 1949 Osalejad: NSVL ja Ida-Saksamaa Põhjus: Ida-Saksamaa tahtis NSVL võimu alt vabaks saada. Berliini blokaadi ajendiks oli rahareform ,mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. NSVL hakkas Berliini varustama söögi ja kütusega. NSVL tahtis ,et Lääne- Berliin sõltuks neist. Saksamaa lõhenes. Kuulutati välja Saksa LV ja idatsoonides Saksa DV. Tulemused: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa lõhenes lõplikult. KOREA SÕDA Korea sõda oli relvastatud konflikti Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Aeg: 25. juuni 1950 27. juuli 1953 Osalejad: Põhja-Korea, Lõuna-Korea, ÜRO väed, Hiina, NSVL Põhjused: Kommunistlik Põhja-Korea tungis Lõuna-Koreasse; kommunistliku leviku takistamine....
KÜLMA SÕJA KRIISID Kriis Osalevad riigid Probleem Tulemus Berliini blokaad NSVL, Saksamaa, NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Ajendiks: Kõik ühendusteed läänepoolega katkestati. Saksamaa (1948-1949) USA rahareform lõhenes lõplikult. Korea sõda NSVL, hiina / Enne oli Korea Jaapani koloonia. NSVL hõivas Põhja- Lõunas loodi Korea Vabariik(dem) ja põhjas Korea (1950-1953) USA, Korea, USA Lõuna-Korea; kumbki üksteist ei tunnistanud Rahvademokraatlik Vabariik (totalitaarne); ning tahtsid teist poolt endale. 1953 sõlmiti vaherahu. Tulemuse...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriisi käik Tulemused Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses NSVL sulges kõik maismaa NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, okupatsioonitsoonis teed, mis ühendasid Lääne- arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, lisaks Lääne-Berliinis Berliini ja lääne koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL (USA, Pr., Sbr.) läbi okupatsioonitsoone Lääne- haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult viidud rahareform, mida Berliin sai välismaailmaga (läänes Saksa Liitvabariik ja idas Saksa ...
AJALUGU Nimed Lyndon Johnson- USA president, kes pooldas sotsiaalse õigluse nõuet väga ja seadis aastal 1964 eesmärgiks rajada suur ühiskond. John Maynard Keynes- Inglise majandusteadlane, kes ütles, et sotsiaalse õigluse jaoks peab riik majandusellu sekkuma.Ta ideed rõhusid võrdsusele ja sotsiaalsete vastuolude leevendamisele. Juri Gagarin- esimene vene kosmonaut. Martin Luther King- mustanahaliste ja üleüldise võrdsuse eest võitleja. Aldo Moro- Itaalia peaminister, kristlik demokraat, mõrvati. Elizabeth II- Inglismaa noor kuninganna. Konrad Adenauer- Saksa Liitvabariigi valitseja. Viis riiki ülesmäkke koos kristlike demokraatidega. Willy Brandt- Saksamaa liidukantsler, kes oli sotsiaaldemokraat. Walter Ulbricht- Saksamaa Demokraatliku Vabariigi juhtiv kommunist. Väga püüdlik Moskva käskude täitja. De Gaulle- Prantsusmaal võimul olnud marssal, nõudis Prantsusmaa vabariigiks muutmist. Francisco Franco- Hispaania diktaator. ...
Kriis Aeg Osalejad Põhjused/ajend Kriis Tulemused i käik Berliini blokaad 19481949 USA, Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis NSV NSVL saavutas vaid selle, et Lääne-Berliini ei Prantsusmaa, lisaks Lääne-Berliinis (USA, Pr., Sbr.) läbi L arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi Suurbritannia, viidud rahareform, mida NSVL ei tahtnud sulg koosseisu, vaid see jäi iseseisvaks NSVL es haldusüksuseks. Saksamaa lõhenes lõplikult ...
KÜLM SÕDA VASTANDLIKE LEERIDE KUJUNEMINE Lääneriigid (SB, Pr, USA) – eesmärgiks demokraatia taastamine. NSVL – eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas. Vastuolude olemasolu deklareeriti 1946. aastal: J. Stalin – veebruaris W.Churchil – Fultoni kõnes märtsis Esimene samm NSVL poolt – Moskva-meelsete nukuvalitsuste moodustamine Ida-Euroopa riikides (repressioonid, võltsimised, demokraatia likvideerimine). KÜLMA SÕJA MÕISTE Termin võeti kasutusele 1947.a. NSVL ja idabloki vastasseis demokraatlike lääneriikidega (otsese sõjategevuse puudumine). Avaldusvormid: - vastastikune propaganda, - vastastikune ideoloogia, - vastastikune luure, - vastandlikud sõjalised liidud (NATO, VLO), - võidurelvastumine. Külma sõja lõpp – 1980.-1990. aastate vahetus (Idabloki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühinemine) BIPOLAARNE MAAILM - IDABLOKK NSVL ...
LÄHIAJALUGU II MÕISTED 12.klass Kahepooluseline maailm - riikide jagunemine demokraatlikeks lääneriikideks ja kommunistlikeks riikideks külma sõja ajal. Trumani doktriin - USA presidendi välispoliitiline kava aastast 1947 anda sõjalist ja majanduslikku abi nendele riikidele, keda ähvardas NSVL (kommunistliku riigipöörde oht). Marshalli plaan - 1947.aastal USA riigisekretäri George Mashalli poolt väljapakutud USA abiprogramm Teises maailmasõjas kannatanud Euroopa riikide majanduse taastamiseks. Külm sõda - vastuolu demokraatlike lääneriikide ja NSVL ning idabloki maade vahel. NATO - Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon - Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa riikide söjalis-poliitiline liit, mis asutati 1949. aastal võitlemaks NSVL-ga. Tänapäeval on eesmärgiks liimesriikide ühine kaitse. (28 liikmesriiki, viimased liitujad Albaania ja Horvaatia) Juht: Anders Fogh Rasmussen. ...
MÜNCHENI KONVERENTS (29. sept 1938) Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia nõudsid, et Tsehhoslovakkia loovutaks Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad. Nii lootsid Liitlased ära hoida sõja puhkemise. MOLOTOVI-RIBBENTROPI PAKT (23.aug 1939) oli mittekallaletungileping Saksamaa (Kolmanda Riigi ja NSVL vahel, millele kirjutasid Moskvas 23. augustil 1939 alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. Enim tähelepanu on pälvinud selle lepingu juurde kuulunud salajased lisaprotokollid. Esimene salaprotokoll allkirjastati lepingu sõlmimise ajal, mis rahvusvahelist õigust eirates jaotas Vahe-Euroopa NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks; teise salaprotokolliga muudeti Poola ja Baltikumi esialgset jagamist. Kolmanda salaprotokolliga loobus Saksamaa talle Nõukogude Liidu poolt esialgu antud õigusest osale Leedu territooriumist, mille eest Nõukogude Liit kohustus tasuma. Kahepoolne mit...
LÄHIAJALUGU II: II MAAILMASÕDA JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). ● Ida- ja Lääne Saksamaa tekkimine. Okupeeritud alade kaotamine; ● Saksamaa ja Poola liikumine järjest läände; ● Galiningrad NSV Liidule; ● Ida-Preisimaa jagati Poola ja NSVL vahel (Galiningrad); ● Saksa idapiiriks Oderi-Neisse jõgi. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. ● Raudne eesriie oli NSVL-i ja sotsialistlike riikide piir vaba läänemaailmaga. Kuulsaim osa sellest oli Berliini müür. ● Winston Churchill nimetas esimesena Raudse Eesriide mõistet oma kõnes 05.03.46 Westminsteri Kolledžis. 3. Külma sõja mõiste, selle avaldumisvormid Euroopas ja maailmas. ● Külm sõda on otsest sõjalist vastasseisu vältiv konflikt, milles osapooled piirduvad majandusliku, poliitilise ja luuretegevusega üksteise vastu. ● Maailmas ○ Vastanduvad pool...
Maailm 1956-1985. Demokraatia tunnused, diktatuuri tunnused. DEMOKRAATIA TUNNUSED * rahvavõim * valimised ühetaolised ja vabad * kodaniku puutumatus * kodaniku kohustus * eraomandi puutumatus * sõna-, koosoleku- ja trükivabadus * liikumisvabadus DIKTATUURI TUNNUSED * Kõik, mis demokraatias lubatud, on siin pigem keelatud! * massirepressioonid (massiline inimõiguste rikkumine, küüditamine, mõrvamine) Berliini kriis (müür) NSV Liit oli saanud üheks maailma kahest üliriigist. Kreml ei salanud, et tema eesmärgiks on kommunistliku süsteemi kehtestamine kogu maailmas ja järelikult on tal oma huvid mitte ainult NSV Liiduga piirnevates maades, vaid kõikjal – nii Berliini tänavail kui ka Aafrika vihmametsades, nii Araabia turgudel kui ka inimtühjadel polaaraladel. Kuid kõikjal põrkus ta teise üliriigi, USA tahte ning põhimõtete vastu. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksamaa saatus ei olnud ikka veel se...
Külm sõda, raudne eesriie Külm sõda tähendab lääne demokraatia ja ida kommunismi vastasseisu ilma otsese sõjata. Teine maailmasõda muutis igal pool riigipiire ja seetõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma. Sõda muutis ka jõudude vahekorda, USA tõusis esile ja Prantsusmaa, Suurbritannia osatähtsus langes. Maailmapoliitikat määravaks jõuks sai USA kõval ka NSV Liit, kes eraldas oma alad raudse eesriidega, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Pärast Hitleri surma sai selgeks, et Stalin valmistus konfliktiks läänega. Samal ajal kutsus USA läänt üles kommunismile vastu seisma. Kuna lääs ei tahtnud uut konflikti, oldi valmis Stalinile järele andma. Sellest innustust saanud Stalin unistas maailmavallutusideest ja likvideerid igasugused demokraatia jäljed raudse eesriide taga ning valmistus sõjaks. Pikkamööda hakati seda ikka tähele panema. 1947 Trumani doktriin seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvas...
Virtsu Kool Kirjanduse areng kodumaal 1950 – 1970 Uurimistöö Autor: Õnnela Lilleoja IX klass Juhendaja: õp. Airi Aavik Virtsu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS 1.1. Tuntumad kirjanikud 1.1.1. Gustav Suits 1.1.2. Marie Under 1.1.3. Karl Ristikivi 1.1.4. Juhan Smuul 1.1.5. August Gailit 1.1.6. Jaan Kross 1.2. Kassetipõlvkond 1.2.1. Kassetipõlvkonda ühendasid järgmised põhimõtted: 1.2.2. Kassetipõlvkonda kuulusid järgmised suurkujud: 1.3. Luule 1.3.1. Luuleuuendused: 1.4. Proosa 1.4.1. Noored kirjanikud tõid proosasse järgmised teemad: Kasutatud allikad 2 SISSEJUHATUS Sõjajärgset kodueesti kirjandust mõjutas suuresti vajadus kohaneda Jossif Stalini poolt loodu...
KORDAMISKÜSIMUSED JA -TEEMAD ARVESTUSTÖÖKS LÄHIAJALUGU II: II MS JA KÜLM SÕDA 1. Teise maailmasõja järgsed territoriaalsed muudatused Euroopas. Rahvastiku ümberpaiknemine (paigutamine). Territoriaalsed muutused Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale Ja NSV Liidule nt Preisimaa, piiriks võeti jõed Oder ja Neisse Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad Albaania sai taasiseseisvaks Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. R...
Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Külma sõja kujunemine. Külma sõja alguseks on peetud W.Churchilli kõnet USAs Fultonis 1946a. märtsis, milles toodi endiste liitlaste vahelised vastuolud avalikkuse ette. Lääneriike häiris NSVL mõjuvõimu kasv Ida-Euroopas. Selles kõnes kasutati väljendit "raudne eesriie", millega edaspidi hakati nimetama eraldusjoont demokraatlike lääneriikide ja NSVL mõjualuste Ida-Euroopa maade vahel. 1947.a.märtsis esitas USA president H.Truman Kongressile ettepaneku abistada riike, kes võitlevad relvastatud kommunistliku vähemuse või kommunistliku välissurve vastu. Seda poliitikat ...
1. Suessi kriis 1956 Tekkepõhjus: Egiptuse uus valitsus eesotsas Gamal Abdel Nasseriga riigistas 1956.a. inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Osapooled: sõjaväeline rünnak Egiptusele Suurbritannia, Prantsusmaa ja Iisraeli poolt Tagajärjed: 1) kriis näitas, et Euroopa riikide valitsemine maailmas on lõppenud (ükshaaval ei suuda maailmas kaasa rääkida). 1957- Euroopa riigid sunnitud läbi viima tihedamat koostööd – Rooma leping 2) võimu keskuses USA-s ja NL-s Külma sõja ajal 3) pärast kriisi laiendas NL oma võimu islamimaades. Kuni 1970 Egiptusega head partnerid Iisraelist ja USA-st. Väga head liitlased (koostöö partnerid) Gamal Abdel Nasser- Egiptuse president, tahtis vabastada islamimaad lääneriikide poliitilistest ja kultuurilistest mõjutustest, oma hoiakut nimetas islamisotsialismiks. Miks võib pärast seda rääkida Euroopa mõjuvõimu langusest kog...
Külma sõja oluliseks jooneks kujunes võidurelvastumine. 1952. aastal katsetas USA veelgi võimsamat vesiniku- ehk termotuumapommi. 1953 lõhkas oma pommi ka NSVL. 1950. aastatel hakati tootma kontinentidevahelisi rakette, mis võisid tuumapea viia igasse maailma nurka. Kohe asuti ka USA-s selliseid rakette valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Võisteldi ka õhu- ja raketitõrjerelvade väljatöötamises. 1948 märtsis sõlmisid UK, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. 1949 asutasid UK, Holland, Belgia, Island, Itaalia, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Taani, Kanada, USA Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. 1949 asutas NSVL Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ja 1955 sidus NSVL oma Kesk- ja Ida-Euroopa satelliidid endaga Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Hoidmaks ära uut sõda ning reguleerimaks riikidevahelisi suhteid, asutati võitjariikide kokkulepe...
II MAAILMA LÄHIAJALUGU SUURRIIKIDE LIIDUD 20.SAJANDI ALGUL Kolmikliit 1879. aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines nendega Itaalia. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Viimane soovis kolooniaid haarata, mis aga tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglismaaga. Saksamaa toetus oli ülioluline Austria-Ungarile, mis oli rahvuslikult killustatud, kuid soovis tugevdada oma positsiooni Balkanil. Serbia selja taga seisis aga Venemaa, mistõttu vajas Austria-Ungari Saksamaad. Nõrgimaks liidu lüliks oli Itaalia, kes oli liitunud selleks, et kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku vastu. Entente Cordiale Kolmikliit oli ohu märk ning 1893.a. sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu. 1904. aastal allkirjastasid Prantsusmaa ja Inglismaa juba ametliku nimega kokkuleppe Entente Coridale ehk Antant. 1907 kirjutasid omavahelisele lepingule alla Inglismaa ja Venemaa, sellega jõudis ...
Teise maailmasõja tagajärjed ja seda lõpetavad rahud Üldist rahulepingut ei sõlmitud.1945 toimus Potsdami konverents, kus põhiküsimusena Sakamaa saatust. Rahu tuli sõlmida ka Sm liitlastega. 1945-1946 arutati Pariisi konverentsil rahulepinguid võitjate- ja vastasriikide vahel ning 10.veeb 1947 allkirjastati need. Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama maid. Jaapaniga sõlmiti rahu 8.sept 1951. Ka II maailmasõja tulemusena ei õnnestunud saavutada õiglast maailmakorda. Saavutati küll võit natsismi üle, kuid kommunistliku diktatuuri mõju kasvas. NSVL võimu alla jäid Balti riigid, kontrolliti Kesk- ja Ida- Euroopat moodustus kommunistlik blokk. Teine maailmasõda ületas oma ulatuselt ja purustustelt Esimese maailmasõja. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Maailm lõhestus, algas külm sõda. Külma sõja olemus ja selle kujunemise ...
KORDAMISKÜSIMUSED KONTROLLTÖÖKS NR 5 1. Külma sõja mõiste. Mida see sõda endast kujutas? Osapooled? Aeg? USA ja Nõukogude Liidu - vaheline vastasseis pärast II maailmasõda. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Külma sõja põhirelv oli tuumarelv ning hirm tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda.1945-1990(1) 2. Külma sõja vormid. *Võidurelvastumine- 1)puudutas nii tava kui ka tuumarelvastust. 2)loodi välispoliitilisi liite (NATO). 3)võitlus mõjusfääride laiendamise pärast *Ideoloogiline võitlus- mõlemad leerid esindasid erinevaid maailmavaateid. 1)kaitsesid vabaturu ühiskonna ja demokraatia väärtusi (USA). 2)NSVL pidas kommunistlikku õpetust ainuõigeks. 3) puudutab erinevaid valdkondi nt:kirjandust, teadust, massiteabevahendeid. 4)kontroll oma elanike meelsuse all eriti NKL-s *Majanduslik võitlus- 1)USA l...
EESTI NSV (ptk. 39-44) 1. Dateeri Nõukogude aeg Eestis. Millised sündmused tähistavad selle algust ja lõppu? 1944-1991. Punaarmee sissetung, ENSV Ülemnõukogu poolt langetatud otsus Eesti riiklikust iseseisvusest. 2. Dateeri Nõukogude aja alaperioodid (stalinism sulaaeg stagnatsioon). Millised sündmused lahutavad neid perioode? Too välja kõige iseloomulikum igast perioodist. 1944-1956 Stalini aeg kõige rängem, kuid usuti, et on võimalik pääseda *Stalini surm* 1956-1968 sulaaeg olud pehmenesid, majanduslik tõus *Breznev tuli võimule* 1968- 1987 stagnatsioon. Praha kevad Venemaa surus Tsehhi maha see lõpetas illusiooni, et NSVL on võimalik muuta 3. Iseloomusta Nikolai Karotamme, Johannes Käbini ja Karl Vaino tegevust Eesti NSV eesotsas. Nikolai Karotamm oli Venemaa eestlane, kes lülitus poliitikasse II m...
1) John Kennedy(populaarne ja karismaatiline USA president, kelle elu lõpetas atendaat). 1961-1963 oli president. Hakkas ajama uute rajajoonte poliitikat ehk enam ei keskendutud ainult heaolu tagamisele, vaid ka inimeste isiklikud saavutused ja teaduslik areng olid päevakorras. Mitte ainult riik ei pea mõtlema, mida ta saab teha inimeste heaks, vaid ka inimesed peavad sellele mõtlema, et mis riigi paremaks saaks teha. Rohkem rõhku pöörati demokraatlike lubaduste elluviimisele. Suurimaks välispoliitiliseks saavutuseks oli 1962.a toimunud Kuuba kriisist edukalt väljumine, mille tulemusel NSVL viis oma raketid Kuubalt ära, USA-d ei ohustanud need enam. 2) Konrad Adenauer- Saksamaa Liit-Vabariigi kantsler. Koos kristlike demokraatidega juhtis Saksamaad hästi. Oli korralik ja viisakas poliitik, ta maine oli hea ja ta sisendas saksa rahvasse usku, et see mis oli juhtunud varem nende kõigi süü läbi (Hitler ja jamad) saab kõik korda, kui nad ko...
KÜLM SÕDA 1. Külma sõja kujunemine ja selle vormid. Võidurelvastumine. Sõjalised liidud (§1, 2) Pärast II MS muutusid riikide piirid, tekkisid uued riigid. - Saksamaa idapoolsed alad läksid Poolale ning NSVL-le. - Itaalia pidi loovutama Aafrika kolooniad. - Albaania iseseisvus. - Soome kaotas osa piirkondi. - Inimeste ümberasumine. - Sakslaste väljaajamine teistest piirkondadest. Toimus jõudude vahekorra muutumine maailmas-> Üliriigiks USA; Inglismaa, Prantsusmaa osatähtsuse vähenemine; teiseks mõjukaks riigiks NSVL (tal oli võim Kesk- ja Ida- Euroopas, Aasias). NSVL tahtis vägisi rohkem riike enda alla saada, sellest sai aru Ameerika Ühendriikide president Churchill, kes hoiatas lääne riike kommunismi eest -> tema hoiatusi ei võetud piisava tõsidusega. 1947. a kuulutas järgmine Ameerika president H. Truman välja doktriini, mille sisuks oli USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nii sise- kui...
1.Tabel (EESTI NSV) 1.Aeg 2. Liider NSVL/ENSV 3.Sündmused 4.Iseloomulikud jooned Stalinism 1944-1953 J.Stalin 1944.31.jaanur-Eesti Omavalitsus kuulutab välja üldmobilisatsiooni 1944.9.märts- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 1944.september-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi valitsuse 1944. Saab N.Karotammest EKP KK I sekretär Liiduvabariigi kõrgeim seadusandlik võimuorgan-Eesti NSV Ülemnõukogu oma presiidiumiga Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peam: juunikommunistidest, korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest 1944.24.nov. kogu eesti territoorium on langenud Punaarmee kontro 1944.a inkorporiteeriti Eesti taas NSV Liidu koosseisu *Eestist sai jällegi impeeriumi keskvõimust täielikult sõltuv liiduvabar (Eesti Nõukogude Sotsalistlik Vabariik) 1944.aastal algasid Eesti Saksa okupatsiooni aktiivsete toetajate ja muidu nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste mass...
EESTI NSV AJAJÄRK (1944-1990) TÄHTSAMAD DAATUMID: 1946. a. november Johannes Vares-Barbaruse enesetapp (?) 1949. a. 25. märts massiküüditamine 1949 talude massiline kolhoseerimine 1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele t...
Nõukogude Liit Brežnevi ajal – impeeriumi kokkuvarisemise edasilükkamine Kaisa Kamenik A83347 Nõukogude Liit eksisteeris suurem osa 20-ndast sajandist ning selle aja jooksul jõudis sotsialistliku suurriigi juhtideks olla mitmed omapärased isikud – alustades Leninist ja lõpetades Gorbatšoviga. Ajalugu on meile õpetanud, et enamjaolt sellised diktaatorlikud režiimid pole jätkusuutlikud ning tahes tahtmata varisevad nad mingil hetkel kokku – kas siis sisemiste vastuolude tõttu või välise surve tõttu. Ka Nõukogude Liit polnud selles suhtes erand – rohkem huvi pakub aga küsimus, kuivõrd on kokkuvarisemises süüdi ajastu ja riigijuhi roll. Üldlevinud on arvamus, et Nõukogude Liidule said saatuslikuks Gorbatšov ja tema reformid. Millisesse rolli aga Nõukogude Liidu ajaloos panna temale eelnenud Leonid Brežnev ja tema 18-aasta pikkune valitsemisae...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
