Soojusõpetus · Soojushulk: Q = cm(t² - t¹) (soojushulk = erisoojus x mass x (lõpptemperatuur - algtemperatuur)) põhiühik: J(dzaul) · Sulamissoojus: = Q : m (sulamissoojus = soojushulk : mass) · Aurustumissoojus: L = Q : m Elektriõpetus · Voolutugevus: I = q : t (voolutugevus = laengu suurus : aeg) põhiühik: A(amper) · voolutugevus: I = U : R (voolutugevus = pinge : takistus) · Pinge: U = A : q (pinge = töö : laengu suurus) põhiühik: V(volt) · Eritakistus: = RS : l (eritakistus = takistus x juhi pindala : juhi pikkus) Elektrivoolu töö · Töö: A = Uq (Töö = pinge x laengu suurus) põhiühik: J(dzaul) · Töö: A = UIt (Töö = pinge x voolutugevus x aeg) · Töö: A = U² : R x t(Töö = pinge ruudus : takistus x aeg) · Töö: A = I²Rt (Töö = voolutugevus ruudus x takistus x aeg) · Töö: A = Q (Töö = soojushulk) Elektrivoolu võimsus · Võimsus: N = A : t (Võimsus = töö : aeg) · Võimsus: N = I²R (...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 OT: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt kuivelemendi, kahe (või kolme) voolutugevusest ning sise- ja reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Joonis 1. Voltmeetri stendi skeem TEOORIA Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edaspidi ar...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 9 OT allkiri: VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kasuteguri määramine sõltuvalt elemendi, kolme reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast (koormusest). Voolu tugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes tei...
VÕIMSUS K E L LY L U I K MIS ON VÕIMSUS? • Võimsuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab töö tegemise kiirust. • Võimsuse tähiseks valemites on N • Võimsuse mõõtühikuks on vatt (1 W) VÕIMSUSE VALEM N= A/t • N- võimsus. Ühik on W (vatt) • A- töö. Ühik on J (džaul) • t- aeg. Ühik on s (sekund) VÕIMSUS MEHAANIKAS • Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: N=Fv N- võimsus F- jõud v- kiirus VÕIMSUSE MÕÕTMINE ELEKTROTEHNIKAS • Elektrivoolu võimsust mõõdetakse vattmeetriga. Kaudselt saab elektritarviti elektrilist võimsust mõõta ka voltmeetri ja ampermeetriga. Selleks tuleb ühendada voltmeeter seadmega rööbiti ning ampermeeter jadamisi. Näitude korrutamisel saadakse tulemuseks aktiivvõimsus, kui tarviti on aktiivtakistusega VOLTMEETER AMPERMEETER • Ele...
Valdkond: Füüsika (elektriõpetus) OOMI SEADUS ehk seosed voolu tugevuse, pinge, takistuse ja võimsuse vahel Kui on antud: I (voolui tugevus) ja R (takistus) U = IR Kui on antud: P (võimsus) ja R (takistus) U (pinge) U = PR Kui on antud: P (võimsus) ja I (voolu tugevus) P U= I Kui on antud: U (pinge) ja R (takistus) U I= R Kui on antud: P (võimsus) ja U (pinge) P I (voolu tugevus) I= U Kui on antud: P (võim...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3 TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, võimsuse ja kasuteguri määramine ampermeetri, kahe kuivelemendi, kahe sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja (või kolme) reostaadi ja lülitiga. välistakistuse suhtes. Skeem 1. Teoreetilised alused Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj, ε ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on t...
Elektrivoolu töö ja võimsus Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elek...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond EKSAM Side, IRT3930 Juhendaja: Avo Ots Tallinn 2016 Sisukord 150m kaabli bittide arv...............................................................................................3 2Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 3Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................3 4Telefonis kuluv võimsus...........................................................................................4 5Diskreetimine...........................................................................................................4 6Alamvõrkude arv......................................................................................................4 7Telefonis kuluv võimsus..........................................
Võimsus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui palju tööd teeb jõud ajaühiku jooksul, seega väljendab võimsus töö tegemise kiirust: P=frac{A}{Delta t}, kus P! – võimsus, A! – töö, Delta t! – aja muut (ajavahemik). Võimsuse SI-väline ühik on hobujõud. Sisukord [peida] 1 Võimsus mehaanikas 2 Võimsus elektrotehnikas 3 Võimsuse mõõtmine elektrotehnikas 4 Vaata ka 5 Välislingid Võimsus mehaanikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Kui ühtlaselt liikuvale kehale mõjub liikumisega samasuunaline jõud, saab võimsuse arvutada valemiga: P=F,v. kus F! ‒ jõud ja v! – kiirus. Võimsus elektrotehnikas[muuda | redigeeri lähteteksti] Elektriseade kas muundab mingit liiki energiat elektrienergiaks (näiteks elektrigeneraator) või siis elektrienergiat teist liiki energiaks (näiteks elektripliit soojuseks). Seadme elektrivõimsus väljendab ajaühikus toodetava või tarbitava elektrienergia hulka. Tarbiva elektriseadme ehk elektrita...
Elektrivoolu töö Järvakandi Põhikool 2005 Täna õpime: Mida nimetatakse elektrivoolu tööks. Kuidas arvutatakse elektrivoolu tööd. Mis ühikutes mõõdetakse elektrivoolu tööd. Mis on elektrivoolu võimsus. Elektrivoolu võimsuse ühikud. Mehaaniline töö A = Fs Töö mõõtühikuks on 1 dzaul. 1J = 1Nm Elektrivoolu töö Elektrivälja pingeks juhi kahe punkti vahel nimetatakse elektrivälja poolt laetud osakeste ümberpaigutamisel tehtud töö ja osakeste kogulaengu jagatist. A U= A = Uq q Elektrivälja töö arvutamiseks kasutatakse valemeid: 2 U A = UIt A = I Rt 2 A= t R Elektrivoolu tö...
Vooluallika kasutegur 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku vimsuse ja kasuteguri määramine sltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Vooluallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaat. 3. Töö teoreetilised alused. Mistahes vooluringi võib vaadelda koosnevana sise- ja välisosast: siseosa koosneb vooluallikast ja tema takistusest, välisosa ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormustakistusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud vooluallika elektromotoorjõu (emj - ) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidistes arvutustes nende takistust mitte arvestada. Seega on voolutugevus vooluringis leitav valemist: I= ...
TÖÖ JA ENERGIA
1) MEHAANILINE TÖÖ
Mehaanilist tööd tehakse juhul kui kehale mõjub jõud ja keha liigub. Öeldakse et tööd
teeb jõud. Jõu tööd teeb jõud. Jõu tööks nimetatakse jõu teepikkuse ja nendevahelise
nurga koosinuse korrutist. A=F*s*cosalfa A=mehaaniline töö, F=jõud, s=teepikkus,
alfa=nurk. [a]=1J, [f]= 1JN, [s]=1m .
Tööd ei tehta juhtudel kui F=0, ehk jõud ei mõju; kui S=0, keha ei liigu; cosalfa=0, ehks
nurk on 90kraadi.
Mehaaniline töö võib olla positiivne a>o keha liigub jõu mõjul, a
Laboratoorne töö nr. 3 Töö ja võimsuse määramine Töövahendid: mõõdulint või joonlaud, sekundikella ja vannitoakaal. Tööülesanne: teha kindlaks trepist tõusmisel lihaste poolt tehtav töö ja määrata enda keskmine ja maksimaalselt arendatav võimsus. Teoreetiline eestöö: 1. Mida nimetatakse mehaaniliseks tööks ja kuidas seda arvutatakse? Mehaaniliseks tööks nimetatakse nähtust mille tulemusel keha asukoht muutub ja selleks kulub energia. Seda arvutatakse valemiga A=F*s. 2. Kuidas saab leida raskusjõu poolt tehtavat tööd? Raskusjõu poolt tehtavat tööd saab leida valemiga F=mg 3. Kas raskusjõu töö sõltub keha liikumistrajektoori kujust? Raskusjõu töö ei sõltu keha liikumistrajektoori kujust, kuna Maa tõmbab ühtlaselt asju enda poole. 4. Millise märgiga on raskusjõu töö, kui keha liigub üles, kas positiivne või negatiivne? Juhul kui keha liigub üles on raskusjõu töö negatiivne 5.M...
Elektriliste koormuste arvutamine Üheks oluliseks ülesandeks elektrivarustuse ja objektide elektrifitseerimisel on elektriliste koormuste määramine. Tuleb määrata nii tootmiseks vajalikud koormused kui ka elukondlikud elektrikoormused. Koormuste määramisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui ka lisanduvate võimsustega ja nende üheaegsusteguritega. Elektriliste koormuste määramiseks saab kasutada kas teada olevaid üheaegustegureid, või koostada projekteeritava objekti ööpäevased ja aastased koormusdiagrammid. Koormusgraafikute koostamise meetod on kasutatav kui on olemas objekti ööpäevased ja aastased tehnoloogilised kaardid. Arvutuslikuks koormuseks võetakse poole tunni maksimaalne koormuse väärtus. Kui esineb lühiajalisi koormusi kestusega alla poole tunni, siis vastav ekvivalentne poole tunni maksimaalne koormus leitakse järgmise valemiga: P12t1 P22t 2 ... Pn2...
TÖÖ, VÕIMSUS JA ENERGIA KOKKUVÕTLIK KORDAMINE Kuid füüsika Täna ei seisukohast tegin ma ära suure Mis on teinud sa ühtegi töö! siis töö? tööd Raskusjõud, mootorite veojõud, gaaside plahvatusel tekkiv veo 𝑣 ⃗ rõhumisjõud suurendavad keha kiirust. raskus 𝑣 ⃗ rõhumis 𝑣 ⃗ 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 𝒗 ⃗ ⃗ 𝑭 MEHAANILINE TÖÖ Kas ma teen ikka tööd? A= Fs Töö tingimuseks on, et keha peab liikuma mingi teepikkuse. VÕIMSUS VÕIMSUS Mina olen võimsam A N ...
Mehhaaniline töö, energia ja võimsus Kõik kolm on füüsikalised suurused (töö, energia, võimsus). 1. Mehhaaniline töö Mehhaaniliseks tööks nimetatakse kehale mõjuve jõu ja selle jõu mõjul läbitud nihke korrutist. A – mehhaaniline töö A=F*s See valem kehtib juhul kui jõu ja nihke vaheline nurk on 0 kraadi. SI-s [A] = 1N * 1m = 1J (džaul) 2. Mehhaaniline energia Energia on füüsikaline suurus. E – mehhaaniline energia SI-s [E] = 1J Energia on töö mõõt. Kui kehal on energiat, siis keha saab teha tööd. Mehhaanilist energiat on kahte liiki: 1. Ep – Potentsiaalne energia Ep = mgh 2. Ek – Kineetiline energia Ek = mv2 / 2 Kui näiteks auto kiirus suureneb 3 korda, siis kineetiline energia suureneb 9 korda. Energia jäävuse seadus Energia ei teki millestki ega kao kuhugi, vaid muundub ühest liigist teise või kandub üle ühelt kehalt teisele. 3. Võimsus Võimsus on füüsikaline suurus. Võimsuseks nimetatakse tehtu...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB31 Kaitstud: Töö nr. 3 OT VOOLUALLIKA KASUTEGUR Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku võimsuse ja Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe kuivelemendi, kasuteguri määramine sõltuvalt kahe (või kolme) reostaadi ja lülitiga. voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbiast. Voolu tugevus on määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, siis võib edasp...
1. Takistuse sõltuvus juhi mõõtmetest ja materjalist Juhi takistus sõltub juhi pikkusest, ristlõike pindalast ja juhi materjalist. Eritakistus näitab, kui suur on ühikulise pikkuse ja ristlõikepindalaga juhi takistus. Väikese eritakistusega materjalid on head elektrijuhid. Nt. Vask, hõbe, kuld, alumiinium. Suure eritakistusega juhte kasutatakse elektriliste küttespiraalide valmistamiseks. Need on erinevate metallide sulamid. Nt. Nikeliin, nikroon. R=*l/S R- takistus (), - eritakistus (*m) või *mm2/m, l- juhi pikkus (m), S- juhi ristlõike pindala (m2) või mm2 2. Takistuse sõltuvus temperatuurist Metallide elektritakistus on põhjustatud positiivsete metalliioonide segavast mõjust elektronide liikumisele. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiiremini ioonid võnguvad ja takistavad elektrone. Temperatuuri tõustes takistus kasvab. Seda nähtust kasutatakse takistustermomeetri ja termoandurite töös. 1911. aastal ava...
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt = Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...
Arvutuslik võimsus Selleks, et valida el. tarbijatele toiteallikad ning juhtmestik, on vaja leida vastavate tarbijate summaarne võimsus, arvestades mitmesuguseid tegureid. Seda võimsust nimetatakse arvutuslikuks võimsuseks. Arvesse võetakse maksimaalse tarbimisega töövahetus (farmide korral - talvine päev, ventileeritavate hoidlate puhul - suvine päev, kui aga kasutatakse kütteseadmeid, siis sügisene või talvine ja ne). Tuleb arvestada ka, et 1) koormusgraafikud muutuvad ajas ning nende täitetegur Pkeskmine kt Pmax suureneb (koormused ühtlustuvad) uute seadmete rakendamisega. 2) koormused pidevalt suurenevad. Energiavarustuse süsteemi projekteerimisel on seetõttu vaja arvestada arengu perspektiive (koormuste kasvu) lähema 10 aasta jooksul. Põhilised meetodid koormuste arvutamiseks võib jagad...
Pumba tööparameetrid 2011 Mis on pump? Seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks. Click to edit Master text styles Second level Third level · Liigitamine Fourth level 1. Kasutusala Fifth level 2. Pumbatav vedelik 3. Energiaallikas 4. Ehitus 5. Tööpõhimõte · Kaks rühma 1. Dünaamiline 2. Mahtpumbad Magnetsiduriga keemiapump parim lahendus mürgiste ja agressiivsete vedelate ainete siirdamiseks. Tumba tööparameetriteks on.. · tootlikkus ehk jõudlus (vooluhulk) Q, m3/h · tõstekõrgus (surve) H, m · võimsus P, kW · kasutegur , % · kavitatsioonivaru h, m · tööorgani liikumissagedu...
4. Arvutused Voolutugevuse nurkhälvete aritmeetiline keskmine: α +α α´ = 1 2 2 Tulemused on kantud tabelisse, vastava mõõte tulemuse kõrvale. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent: μ0 ∈ ¿ 2 r tan α Bh ,i =¿ i – katsenumber μ0 - 4π10-7 H/m N–4 r – 0,107m −7 4∗π ¿ 10 ∗0,1∗4 B h ,1= =1,4∗10−5 2∗0,107∗tan 9,5 4∗π ¿ 10−7∗0,2∗4 B h ,2= =1,4 5∗10−5 2∗0,107∗tan 18 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,3∗4 B h ,3= =1,62∗10−5 2∗0,107∗tan 23 4∗π ¿10−7∗0,4∗4 B h ,4 = =1,60∗10−5 2∗0,107∗tan 31 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,5∗4 B h ,5= =1, 68∗10−5 2∗0,107∗tan 35 4∗π ¿ 10−7∗0,6∗4 B h ,6= =1,65∗10−5 2∗0,107∗tan 40 , 5 ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenuta...
Füüsika kordamine KT-ks 4.peatükk 1. Mõisted: a) nimivõimsus maksimaalne võimsus, mida seade võib arendada pikaajalise töötamise jooksul b) vattmeeter vahend, millega mõõdetakse voolutugevust ja pinget 2. Hõõglambi ehitus + joonis. 3. Säästupirni ehitus + joonis. 4. Elektrivoolu töö A=UIt , kus A on elektrivoolu töö (J), U on pinge (V) ja t on aeg (s) Töö võrdub srvuliselt juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. 5. Elektrivoolu soojushulk Q=I2RA , kus Q on soojushulk (J), I on voolutugevus (A) ja R on takistus () Voolu toimel juhist eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ning aja korrutisega. 6.Elektrivoolu võimsus + valem N=UI, kus N on võimsus (W), U on pinge (V) ja I on voolutugevus (A) El. Voolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. 7. Ülesanded
1) millal tehakse mehaanilist tööd ja millal mitte? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. Tööd teeb vaid see osa jõust, mis on liikumise sihiline. Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 2) kuidas arvutatakse mehaanilist tööd töö on võrdne kehake mõjuva jõu ja selle jõu mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Kui jõud ei mõju liikumise suunas vaid mingi nurga * all on tema liikumise sihiline komponent F cos* 3) millisel juhul tehakse positiivset tööd positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 4) millisel juhul tehakse negatiivset tööd kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha tööta...
Kordamisküsimused füüsika 4. peatüki KT-ks. 1. Defineeri elektrivoolu töö. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu töö on füüsikaline suurus, mis arvuliselt võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevus ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. A=U*I*t Elektrivoolu töö = pinge * voolutugevus * kulunud aeg 2. Defineeri elektrivoolu võimsus. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. N = U*I Võimsus = pinge * voolutugevus 3. Defineeri elektrivoolu soojushulk. Juurde valem ja valemi selgitus. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja korrutisega. Q = I2 * R * t Soojushulk = voolutugevus2 * takistus * aeg 4. Defineeri 1 vatt. Elektrivoolu võimsus on 1 vatt, kui elektrivoolu töö 1 sekundis on võrdne 1 dzauliga. 5. ...
Eidapere Kool Füüsika Kaspar Veldermann Tšornobõli katastroof Referaat Juhendaja: POLE Eidapere 2015 Tšornobõli katastroof Tšornobõli katastroof ehk Tšornobõli tuumakatastroof ehk Tšornobõli avarii (kasutatakse ka venepärast nimekuju Tšernobõl) oli avarii, mis leidis aset Tšornobõli tuumaelektrijaamas 51°23′22″ N 30°05′59″ E 26. aprillil 1986. Avarii oli rahvusvahelise tuumaintsidentide skaala järgi 7. taseme õnnetus. Tuumaelektrijaama 4. energiaploki reaktor plahvatas. Põhjusteks olid reaktori viimine ebastabiilsesse olekusse reaktori turvasüsteemide katsetamisel ning reaktori konstruktsiooni iseärasused. Õnnetusest 26. aprillil 1986 kell 1:23:40 öösel kasvas 4. reaktori võimsus reaktori peatamisel hüppeliselt. Võimsuse kasvades tekkis soojakolle. Plahvatuslikult kasvanud aururõhk purustas osaliselt reaktori. Mõne sekundi pärast järgnes teine, tugevam plahvatus. Pl...
Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) https://moodle.e-ope.ee/mod/quiz/review.php?attempt=481592&showall=1 Õpikeskkonna avalehele Minu kursused MES0040 Teema 4 Moodul 6 (pneumaatika ja hüdraulika) Alustatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:09 Lõpetatud neljapäev, 18. oktoober 2012, 12:12 Aega kulus 3 minutit 3 sekundit Hinne 100 maksimumist 100 Küsimus 1 Kas PLC (programmeeritava loogikakontrolleri) Õige kasutuselevõtt aitab: Hinne 10 / 10 ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING LABORATOORNE TÖÖ Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2010 Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes...
Mehaaniline töö Mehaaniline töö on füüsikaline suurus, mis võrdub jõu ja selle mõjul keha poolt läbitud teepikkuse korrutisega. Mehhaanilist töd tehakse siis kui keha liigub mingi jõu mõjul. Töö suurus sõltub Kehale rakendatud jõust. Jõu mõjul läbitud teepikkusest. Valem, tähised, ühikud A=F*s A-töö(J- dzaul) F-jõud (N-njuuton) s-teepikkus (m -meeter) Tehtud töö on 1J, kui jõud 1N mõjul läbib keha teepikkuse 1m. 1J=1N*1m Näited: 1. Traktor veab atra. 2. Kivi tõstmine lauale jne. Võimsus ...
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 3 TO: Vooluallika kasutegur Töö eesmärk: Töövahendid: Vooluallika kasuliku Stend voltmeetri, ampermeetri, võimsuse ja kasuteguri kahe kuivelemendi, kahe (või määramine sõltuvalt kolme) reostaadi ja lülitiga voolutugevusest ning sise- ja välistakistuse suhtest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Vooluallika kasuteguri ja kasuliku võimsuse määramine Jrk nr I, mA U, V N1, mW % -U, V r, R, R/r = ........ V 4. Arvutused Kasuliku võimsuse N1 arvutamine: I, U, N1 = I*U, mA V mW 90 0,3 90*0,3 = 27 84 0,5 84*0,5 = 42 78*0,7 = 78 ...
Elektrienergia tootmine Kuidas ehitas William Kamkwamba tuulegeneraatori? William Kamkwamba kasutas tuulegeneraatori ehitamisel äravisatud ja ülejäänud masinaosi (jalgrattaraami, rihmaratast ja plasttorusid). Generaatori ehitamise kohta luges ta raamatust ,,Using energy", milles olevas lihtsas tuuliku mudelis oli kolm laba, kuid Kamkwamba ehitas nelja labaga tuuliku saamaks suuremat võimsust. Millistest füüsikalistest suurustest on tema esinemises juttu? · Energia (E) ühik: 1 dzaul · Võimsus (N) ühik: 1 vatt/W Võrdle Tema tuuliku elektrilist võimsust Viru-Nigula tuulepargi generaatoritega. Viru-Nigula tuulepargis on kaheksa elektrituulikut, igaüks võimsusega 3 MW (3000000 vatti). Tuulepargi koguvõimsus on 24 MW (24000000 vatti). William Kamkwamba tuuliku elektriline võimsus oli 12 vatti (W) ehk 0,000012 megavatti (MW). Sellest võib järeldada, et Kamkwamba tuuliku võimsus on tuhandetes kordades väiksem Viru...
R.I Vooluallika kasutegur FÜÜSIKA LABORATOORSE TÖÖ aruanne Õppeaines: Füüsika II Transporditeaduskond Õpperühm: AT21 Juhendaja: Tallinn 2014 VOOLUALLIKA KASUTEGUR. 1. Töö eesmärk. Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid. Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaatid. 3. Töö teoreetilised alused. Igat vooluringi voib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast,ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektromotoorjõu (emj.) ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutu...
IBM System x3300 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2400 seeria protsessorit; Kõige rohkem 8 tuuma, 2.3 GHz · 12 siini UDIMM/RDIMM kuni 192 GB · 16 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot või tavaliselt swapitavaid SAS/SATA kõvakettaid · PSU võimsus 460W · Integreeritud 3 Gb/s tarkvara RAID-0, -1, -10 standard, valikuline 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10 või RAID-5, -50 või -6, -60 · Siinid kuni 6 PCIe laiendussiini · Pordid: 2 x ethernet, USB x 5, PS/2 x 2, VGA, LPT IBM System x3500 M4 · Kuni 2 Intel Xeon E5-2600 seeria protsessorit, kuni 3.3 GHz, Kõige rohkem 8 tuuma · 24 siini UDIMM/RDIMM/LRDIMM kuni 768 GB · 32 TB 2.5 tolliseid hot-swapitavaid SAS/SATA kettaid või 24 TB 3.5 tolliseid hot-swappitavaid SAS/SATA HDD-si · PSU võimsus 550W/750W/900W · Integreeritud 6 Gb/s riistvara RAID-0, -1, -10, valikulised RAID-5, -6, -10, -50, -60 ·...
8. klass. Probleem- ja arvutusülesanded (Töö, võimsus, energia) 1. Kas vesi teeb mehaanilist tööd, rõhudes anuma põhjale ja seintele? Miks? Automootoris lükkab gaas edasi kolbi. Kas gaas teeb mehaanilist tööd? Miks? 2. Kas raskusjõud teeb tööd, kui inimene veab enda järel horisontaalsel teel kelku? Miks? Too näide olukorrast, kus raskusjõud teeb tööd. 3. Millistel järgmistest juhtudest, tehakse mehaanilist tööd: a) vihmapiisk langeb maapinnale; b) õpilane istub laua taga ja lahendab füüsikaülesannet; c) auto sõidab maanteel; d) inimene seisab bussipeatuses ja hoiab käes rasket kohvrit; e) inimesed lükkavad lumme kinni jäänud autot, mis ei liigu paigast; f) Traktor künnab maad. 4. Egiptuse püramiidid on ehitatud 2 tonnise massiga lubjakiviplokkidest. Kui palju tööd tuli ehitajatel teha ühe sellise ploki viimiseks 146 m kõrgusele Cheopsi püramiidi tippu? 5. Kui palju tööd teeb pump, tõstes 1 vett (1 12 m kõrgusele? 6. Ema veab enda järel...
1. Kolmefaasilise asünkroonmootori nimiandmed on järgmised Võimsus Pn 7500 Pn 7500 W I ln = = =1 Pinge Un 400 3Uncos nn 34000, 890,85 Võimsustegur cos 0,89 nimivool Iln 14,3097 kasutegur n 0,85 Pn Pn60 750060 pöör.kiirus nn 1440 mootori nimimoment Tn 49,7359 Tn= Wn = n 2 =144023, 14 n Leida In ; f2n=? aeg. sek 60 rootorvoolu sagedus f2n 0,05 Sn= s n -n n 1512-1440 ...
V - ruumala F - jõud g - raskuskirendus p - rõhk !! tihedus S - pindala h - kõrgus ! raskusjõud v - kiirus t - aeg ! s - teepikkus A - töö ! rõhk N - võimsus h - kasutegur ! r-tihedus ! vedeliku samba rõhk m - mass Q – soojushulk c – erisoojus m – mass ! üleslükke jõud t - algtemperatuur t - lõpptemperatuur ! l - sulamissoojus L - aurustumissoojus ! keha mass I – voolutugevus q – elektrilaengu suurus t – aeg U – pinge R – juhi takistus ! kiirus r - eritakistus ...
U=E*d (U-pinge, E-väljatugevus) Wp=qU/2 > Wp=cU2/2 (Wp-pot.en, q=e-laeng=-1,6*10-19c, c-mahutavus) Coulomb`i seadus-F=k*q1q2/r2 (F-jõud, k=9*109N*m2/c2) Mahtuvuse-C=q/U> q=C*U> U=q/C Takistuse sõltuvus materjalist ja mõõtmetest-R=*l/s (l-juhi pikkus, s-m2) Ohmi seadus seadus I=U/R. Voolutugevus I A, mA, kA I=U/R Pinge U V, mV, kV U=IR Takistus R , k, R=U/I Elektrivoolu töö J, kJ A=Pt A=IUt Elektrivoolu võimsus P W, kW, MW P=IU P=A/t Elektrivoolu toimel soojushulga Q J, kJ Q=I2 Rt arvutamine Tihedus kg/m3, g/cm3 =m/v Erisoojus c ...
Füüsika laboratoorne töö nr 4 Vooluallika kasutegur Õppeaines: FÜÜSIKA II Mehaanikateaduskond Õpperühm: Kontrollis: Tallinn 2010 1. Töö eesmärk Vooluallika kasuliku võimsuse ja kasuteguri määramine sõltuvalt voolutugevusest ning välis- ja sisetakistuse suhtest. 2. Töövahendid Toiteallikas, voltmeeter, ampermeeter ja reostaadid. 3. Töö teoreetilised alused Igat vooluringi võib vaadata koosnevana kolmest osast: vooluallikast, ühendusjuhtmetest ja tarbijast (koormusest). Voolutugevus on vastavalt Ohmi seadusele määratud elektrimotoorjõu ja vooluringi kogutakistusega. Kuna ühendusjuhtmed valitakse tavaliselt nii, et nende takistus on tühiselt väike, võrreldes teiste vooluringi elementide takistusega, siis võib edaspidi neid mitte arvestada, lugedes nende takistuse võrdseks nulliga. Seega on voolutugevus leitav valemist: ...
Mass on füüsikalne suurus, mis väljendab vähemalt keha kahte fundamentaalset omadust. Millised need omadused on? · Passiivne mass - gravitatsiooniline mass,näitab jõudu millega keha suhtleb välise gravitatsioonilise väljadega · Aktiivne gravitatsiooni mass - näitab, ,milline gravitatsiooniväli, keha ise loob - gravitatsiooniline mass ilmub universaalsest gravitatsiooni seadusest. · Inertne mass - väljendab keha inertsi ehk võimet säilitada oma liikumise kiirust Mis on kaal · Kaal on vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu,millega kehale mõjub gravitatsioon. . Tähis P.SI-süsteemi mõõtühik N. , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Mis on mass · mass on keha inerts Kuna jõud avaldub ainult oma mõjude kaudu, siis mõõtmisel neid mõjusid kasutatakse. Palun andke SI süsteemi JÕUÜHIKU määratlus ( dimensioon ) · Njutoon = jõuga, mis annab...
F Ü Ü S I K A P Õ H I K O O L I L E Valemite kasutamise valdkond Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja aine seos Tihedus [roo] Kg/m3 Mass m Kg [roo]=m/V Ruumala V m3 Keha ühtlane liikumine Nihe s m Aeg t s V=s/t Kiirus V m/s Maa külgetõmbejõud kehale ...
Kordamine MEHAANILINE TÖÖ Mehaanilist tööd tehakse, kui kehale mõjub jõud ja keha liigub selle jõu mõjul. Tööks nimetatakse füüsikalist suurust, mis võrdub jõu ja selle mõjul läbitud teepikkuse korrutisega. Töö = jõud x teepikkus A=Fs A(töö) ühik on üks dzaul (1 J) 1J=1Nxm ENERGIA Energia iseloomustab keha või kehade võimet teha tööd. Ühik 1 J Potensiaalne energia vastastikmõjus olevate kehade asendist sõltuv energia Kineetiline energia liikuva keha energia Mehaanilise energia jäävuse seadus: hõõrdumise puudumisel keha või vastastikmõjus olevate kehade mehaaniline energia ei teki ega kao, energia vaid muundub ühest liigist teise. Ek= mv² /2 KANG Jõu mõjupunkti nim. rakenduspunktiks. Jõu rakenduspunkti ja kangi toetuspunkti vahelist kaugust nimetatakse kangi õlaks (d). Jõu pöörav mõju on seda suurem,Jõu pöörava mõju ühikuks on 1 N x m(1 njuutonmeeter) - mida suurem on jõud - mida pikem on jõu õ...
Tartu Kutsehariduskeskus Jaanus Mägila Elektrilised töö riistad Iseseisva töö Juhendaja : Tartu 2010-09-30 SISUKORD 1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg ...
VarioCooking Center Joonis Joonis Joonis VarioCooking Center 111+ VarioCooking Center 111+ · Frima mudel 1 kaksikpanniga, rõhkküpsetus reziimiga. 16 liitrit + 3 liitrise mahutavusega. · Mõõtmed: 1200(laius) x 770(pikkus) x 1100(kõrgus)mm. · Võimsus: 20kW 3N (faasiline) AC (vahelduv vool) 400v (volti). VarioCooking Center 112+ VarioCooking Center 112+ · Pikkus: 1200 mm · Laius: 777 mm · Kõrgus: 1100 mm · Mahutavus: 2 x 16 l, 2 x 11 dm² · Võimsus: 400 V, 32 A, 17 kW, FAS: 3N, KV ¾ VarioCooking Center 211+ VarioCooking Center 211+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. · 100 liitri mahutavusega. Mõõtmed: 1157 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 30 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pi...
kordamisküsimused kontrolltööks töö, võimsus ja energia 1. Millal tehakse mehaanilist tööd? mehaanilist tööd tehakse siis, kui kehale mõjub jõud ja keha selle jõu mõjul ka liigub. 2. Mehaanilise töö valem. F*s*cos a kus A töö,F - mõjuv jõud,s nihe,cos a - nihke ja mõjuva jõu vaheline nurk 3. Mis on võimsus? töö tegemise kiirus. Võimsus näitab kui palju tööd tehakse ajaühikus. 4. Võimsuse valem ja ühik? N = A:T N- võimsus, A - on töö, t aeg. 5. Millal ei tehta tööd? Paigalseisvale kehale mõjuv raskusjõud tööd ei tee ja samuti liikumisega risti mõjuv jõud seda liikumist ei mõjuta ja tööd ei tee. 6. Mis on positiivne töö? positiivne töö on siis kui jõud mõjub liikumisega samas suunas ka aitab liikumisele kaasa ntks atra vedav hobune 7. Mis on negatiivne töö? kui jõud takistab liikumist on liikumisega vastassuunaline või mõjub nürinurga all, nimetatakse tehtud tööd negatiivseks. Mõnel juhul õeldakse et keha töötab jõu...
Elektrivoolu TEKKEMEHHANISM. Elektrivoolu tugevust määravad suurused, I = qnvS Esiteks peab võrdub juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega. eksisteerima see mis, liigub ja teiseks, peab esinema põhjus, mis tekitab liikumise. . OHMI seadus Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja aja vooluringi OSA kohta. Voolutugevus vooluringi lõigus on võrdeline lõigu otstele rakendatud pingega ja korrutisega. Ühik on 1 džaul (1J) valem: A=U*I*t. ELEKTRIVOOLU VÕIMSUS on füüsikaline suurus, mis pöördvõrdeline lõigu takistusega. I = U/R. R – Juhi takistus, ühik üks oom (1Ω). JUHI TAKISTUS. R = U/I võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus on arvuliselt võrdne pinge ja voolutugevuse Takistuse mõõtühikuks on oom (1Ω) . Üks oom on sellise juhi takistus, mille otstele rakendatud Pinge ...
Magnetväli ümbritseb vooluga juhte ja müsimagneteid. Magnetvaälja olemasolu saab kindlaks teha magnetnõelaga. Magnetväljas võtab magnetnõel kindla suuna. Magnetväljas mõjub magnetilist materjalist kehadele ja vooluga juhtidele magnetjõud. Magnetjõud on suunatud magnetväljas orienteerunud magnetnõela lõunapooluselt põhjapoolusele. Magnetvälja jõujoonteks nimetatakse jooni, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste magnetnõelte teljed. Tunnuseks on, et jõujooned on alati kinnised kõverjooned, mis ümbritsevad vooluha juhti või püsimagnetit, suunda näitab magnetnõela põhjapoolus. Jõujoone suunda saab määrata magnetnõelte abil. Magnetvälja iga punkt läbib ainult üks jõujoon. Magnetvälja jõujooni tegelikkuses ei eksisteeri. Sirgvoolu magnetvälja jõujoonte suuna saab määrate parema käe reegli abil: pöial paraleelselt elektrivooluga, siis kõverdatud näpud näidavad magnetvälja jõujoonte suunda. Sirgvoolu magnetväli jõujooned on kinnised ringjo...
Valemid Eesliite nimetus Eesliite tähis Kordaja Giga G 109 Mega M 106 Kilo k 103 Milli m 0,001 e. 10-3 Mikro µ 0,000001 e. 10-6 Nano n 10-9 MEHAANIKA Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Tiheduse ja Tihedus Kg/m³ aine seos. Mass m Kg =m/V ruumala V M3 Suurus Suuruse tähis Eelistatud ühik Valem Keha ühtlane Nihe S m liikumine Aeg t S ...
Galoter protsess ehk põlevkivi utmine horrisontaalses retordis Nikita Paltsonok RDKR 71 TSK ajalugu 1921: Esimese katseretordi ehitamine Eestis 1953: Tahke soojuskandja protsessi toomine Eestisse (Galoter protsess) 2001: EE patenteeris TSKtehnoloogia (TSK 140) 2007: Petroter 2013: Enefit 280 Võimsus: Võimsus: Võimsus: Võimsus: 200 t/p / Enefit 140 / Petroter 3000 t/p Enefit 280 500 t/p UTT 3000 2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. ...
Töö, võimsus, energia. Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Veebruar 2012 Konspekti koostamisel on kasutatud Indrek Peili abistavat konspekti 10. klassile Füüsikalise looduskäsitluse alused. Mehaaniline töö kui protsess Füüsika uurib looduses eksisteerivaid objekte (ainelised ning väljalised) ja seda, mis nendega toimub. Selle juures eristatakse kahte mõistet — seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Seisund on näiteks raamatu lebamine laual, auto liikumine mingi kindla kiirusega, gaasi olemine konkreetsel rõhul ja temperatuuril. Kui aga seisund muutub, on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse üleminekut ühest seisundist teise. Kui seisund on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Kui keha liigub, siis me saame rääkida tema liikumisolekust, mida iseloomustab liikumise suu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
