Tööandja nimi: [tööandja nimi] Lisa töölepingule nr [töölepingu nr] [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: [ametinimetus] 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1. Üksus: [üksuse nimetus] 2.2. Kellele allub: [ametinimetus] allub vahetult [ametikoha nimetus, kellele allub], kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ameti...
Tööandja nimi: [tööandja nimi] Lisa töölepingule nr [töölepingu nr] [Ametikoha nimetus] AMETIJUHEND 1. AMETINIMETUS: [ametinimetus] 2. KOHT STRUKTUURIS: 2.1. Üksus: [üksuse nimetus] 2.2. Kellele allub: [ametinimetus] allub vahetult [ametikoha nimetus, kellele allub], kellelt saab tööülesanded ning kes kontrollib nende täitmist. 2.3. Otseses alluvuses olevad ametikohad: [Ametikohad, kes on otseses alluvuses] 2.4. Asendamised: Äraolekul asendab töötajat [ametikoha nimetus, kes määrab asendaja] poolt määratud [ametikoha nimetus, kes asendab]. 2.5. Aruandekohustus [Ameti...
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
KUTSESTANDARDI ANALÜÜS Kutseoskusnõuded 1.Keeleoskus Üks võõrkeel-hetkel on minu võõrkeele tase väga nõrk. Palju on võõrkeelset õppematerjali, mis on kasulik ja vajalik lugeda enda täiendamiseks. Järgmisest poolaastast hakkab meil koolis võõrkeel. 2.Oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED: * Koostab ainekava või tegevuskava ja õpetaja töökava Iga kuu koostab õpetaja lasteaias koos paarilisega kuu tegevuskava. *Õpikeskkonna kujundamine Töötades õpetaja abina kujundan las...
MULTIMEEDIA KASUTAMINE ÕPPETÖÖS Tiina Puusalu 2010 MULTIMEEDIUMI MÕISTE Multimeedium (ka multimeedia, ingl. k. "multimedia") termin, mis väljendab mitme erineva infoedastusviisi (näiteks teksti ja heli) koos kasutamist. Ka ,,puhas" tekst on meedium. Lisame siia heli, pildi jm ja kasutame neid koos ehk väljastame infot kasutades kompleksselt mitut erinevat vormiteksti, hüperteksti, pilti, animatsioone, heli, videot ja saamegi multimeediumi. MULTIMEEDIUMI RAKENDUSED Multimeediumi suurteks rakendusaladeks on näiteks komplekssed teabesüsteemid, õpitarkvara, entsüklopeediad, veeb ning arvutimängud. MULTIMEEDIUMI KOMPONENDID visuaalsed: pildid ja illustratsioonid ; graafilised kujundid ja sümbolid; videod ja animatsioonid Kuuldavad (audio): helifailid, MP3 failid jms; MIDI muusikafailid (Musical Instruments Digital Interface) kombitav : mitmed seadmed (peamiselt mängukonsoolid...
---SLAID 1--- Tere lugupeetud auditoorium ja uurimistöökomisjon! Olen 11. klassi tehnoloogiaklassi õpilane Jaanus Vaht, kuid kirjutasin oma uurimistöö teemal ,,Lähte Ühisgümnaasiumi õpilaste vaated võõrkeelte õppimise vajalikkusele", mis tegelikult ei lange mu õppesuunaga sugugi kokku. Sellegipoolest sain uurimistööd kirjutades teada palju huvitavaid fakte keelte kohta, mida tõenäoliselt muidu poleks teada saanud. ---SLAID 2--- Ausalt öeldes valisin antud teema, sest sel hetkel ei leidnud endale sobivat teemat ning mind köitis ka mõte väljakutsest. Väljakutse see ka oli. Kui hakkasin uurimistööd üles ehitama, leidsin aga mitmeid põhjuseid, mis mind töötama innustasid. Esimeseks põhjuseks oli see, et ma tahan tulevikus ringi reisida, mistõttu pean ise võõrkeeleoskusest lugu. Teiseks põhjuseks aga see, et mind hakkas huvitama, kui oluline on võõrkeele valdamine teistele eakaaslastele Lähte Ühisgümnaasiumis. ---SLAID 3--- Käesoleva u...
VÄHEMUSRAHVUSTE KULTUURIOMAVALITSUSE SEADUS 1. veebruar 1925 KEELESEADUS RIIGIVANEMA DEKREET 29.oktoober 1934 kehtib 1.jaanuar 1935 Riigikeeleks eesti keel, asjaajamine eesti keeles, erandid vaid rahvusvahemuste omavalitsustele vastavalt kultuuriomavalitsuse seadusele. Riiklike asutuste läbikäimine võibtoimuda võõras keeles, ent seletused peavad olema juures ka eesti keeles. Kirjalikud vastused päringutele antakse eesti keeles. Kohalikus omavalitsuses võib kasutada selle vähemusrahvuse keelt kokkuleppel. Raamatupidamine peab olema eesti keeles. Pealiskirjad peavad olema eestikeelsed. Ametnikud peavad valdama eesti keelt. Iga kodanik võib pöörduda eesti keeles selle ameti poole, kus asjaajamiskeeleks on võõrkeel. Vaestelastekohtute asjaaja...
Abwaschen-ära pesema Abwechseln-vahelduma Anhören-ära kuulama Ansehen-nägema Aufhängen-üles riputama Aufnehmen-vastu võtma Aufteilen-välja jagama Bedienen-teenindama Behalten-meeles pidama Behandeln-käsitlema Bestehen-sooritama Bestimmen-määrama Einhalten-kinni pidama Entscheiden-otsustama Sich erholen-puhkama Ertrinken-uppuma Feststellen-kindlaks tegema (sich)gewohnen-harjuma Herausfinden-avastama Leichtfallen-kerge olema Markieren- Sich merken-meelde jätma Planen- Schwerfallen- Steuern-juhtima,tüürima Tun-tegema Übernehmen-enda peale võtma Unterstützen-toetama Verbessern-parandama Verbringen-veetam Verlangen-nõudma Vermelden- Verteilen-jaotama Verwechhseln-ära vahetama Wache halten-vahti pidama Wiederholen-kordama Der Anker,- -ankur Die Arbeitszeit,en - tööaeg Die Aussprache,n - hääldus Die Dauer - Der dialog,e - kahekõne Das diktat,e - etteütlus Die disziplin - distsipliin Die fremdsprache,n - võõrkeel Das gedächtnis - mälu Langzeit...
Mis on Euroopa keelemapp? See on vahend, mille abil saab järjepidevalt hinnata oma keelelist vilumust vastavalt Euroopa Nõukogu kehtestatud keeleoskustasemete süsteemil. Peamised eesmärgid: Anda õppijale ulatuslikumad õigused, kandes vastutus keeleõppe eest. Tagada alus suhtluspädevuse järjepidevaks. Võimaldada õppijatel esitada selge ja mõistetav tõestus mis tahes keele oskuse ja taseme kohta, kasutades kuue keeleoskustaseme ühtset Euroopa süsteemi. Missugused on pädevuse tasemed? A1 ja A2-algtasemel keelekasutaja B1 ja B2-iseseisevb keelekasutaja C1 ja C2-vilunud keelekasutaja Need tasemed jagunevad veel alamtasemeteks. Näiteks tase A1 sisaldab kursusi A1.1,A1.2 ja A1.3 ja tase A2 sisaldab kursusi A2.1 ja A2.2 Keeleoskust kirjeldatakse osaoskuste kaupa: mõistmine, kuulamine ja lugemine. Keelepass annab ülevaate isiku võõrkeel(t)e oskuse kohta antud ajahetkel. Hinnang võib põhineda nii eksami tulemustel, kursusel saadud hindel kui ka e...
Kokku ja lahkukirjutamise üldised põhimõtted Normaalselt on sõnad üksteisest lahku kirjutatud, kokkukirjutamiseks peab olema mingi põhjus, olulisemad neist on tähendus, traditsioon, grammatiline vorm Liitsõnaga tähistatakse üht mõistet, üht sisulist tervikut. Liitsõna osad kirjutatakse kõikides vormides alati kokku, nt igaühele.Tavaliselt muutub liitsõna käänamisel ja pööramisel vaid põhisõna: nt raudtee - raudteele, sünnipäev- sünnipäevaks, pealkirjata, umbusaldas. Erandlikult käituvad vaid mõned liitasesõnad ja -arvsõnad. Suur osa sõnu kirjutatakse kokku vaid teatud tingimustel. Kokku- ja lahkukirjutamise põhimõtted Põhjus Tingimused Näited (õpiku) peatükk - pea tükk(tükk pead);(muretu) lapsepõlv - mõist...
Psühholoog Psühholoog uurib ja hindab inimeste psüühilisi protsesse ja kasutab niiviisi saadud teadmisi inimeste ja inimgruppide aitamiseks.Psühholoogi töö eeldab eetikat ja vastutust teise inimese ees.Lisaks sellele peab psühholoog ennast pidevalt täiendama ja oskama olla psüühiliselt tasakaalus,et pakkuda oma klientidele kõrgekvaliteedilist teenust. Psühholoogi töö põhisisuks on inimeste individuaalsete iseärasuste uurimine ja nende nõustamine psühholoogilistes küsimustes.Psühholoogi ülesanneteks on iniemese hingeelu ja käitumisega seotud probleemide ennetamine, hindamine, vastavate sekkumiste läbiviimine, koolitamine ja uurimistöö.Psühholoogi töö on peaasjalikult seotud probleemide lahendamisega ja ta puutub kokku enamjaolt õnnetumate ja probleemsemate inimestega.Psühholoogile vajalikud oskused on ühelt poolt empaatia ja salliv suhtumine, et suuta inimse probleemidesse sisse elada, teiselt p...
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm. om. kirj. järgnevast nimisõnast Lahku N:Piletite müük,majade aknad, puude ladvad, poiste rattad. 7.LASTEAED-Nimis.mitm.omastavas kirj.nimisõnaga kokku,kui- uus mõiste N:Võõrastemaja,lastekoor,käterätik,naistepuna 8.ILUS ILM- Omadussõna kirjutame nimisõnast lahku. N: Väike poiss, ere päike, tore päev. 9.VANAISA- Omaduss. kirjut...
Inglise keele mõju eesti keelele Läbi aegade on eestlased laenanud eesti keelde nende riikide keelest tulenevaid sõnu ja väljendeid, kellega neil kokkupuude on olnud. Me oleme sõnu laenanud nii saksa-, vene-, soome- kui ka inglise keelest. Leidub ka veel teisi riike, kelle keelest me sõnu laenanud oleme, kuid viimasel ajal on suurenenud just inglise keele mõju eesti keelele, ning seda üha rohkem just noorte seas. See on suuresti tingitud sellest, et inglise keelest on saanud praeguseks tihtipeale ainus võõrkeel, mida eesti noored oskavad. Veel mängib rolli see, et inglise keele positsioon maailmas on esikohal ning hõlmab paljusi eluvaldkondi. Rohkem ja intensiivsemalt hakati sõnu laenama üha edasi areneva kommunikatsiooni toel. Enamus tele-, ja raadiokanaleid, ning suur osa tuntud filme ja telesaateid on inglisekeelsed. Internetikeeleks võib sajaprotsendiliselt lugeda samuti inglise keelt. Koolinoortele ...
KAKSKEELSE JA ORAALÕPPE MEETODITE VÕRDLEMINE KUULMISLANGUSEGA LASTE ÕPETAMISEL MIS ON MINU TÖÖ EESMÄRGIKS ? TEKITADA UUDISHIMU OMANDADA TEADMISI OTSIDA HUVITAVAID FAKTE VÕRRELDA ORAALSE JA KAKSKEELSE ÕPETUSEGA ORAALNE ÕPE KUULMISLANGUSEGA LASTEÕPETAMISEL MIS ON ORAALNE ÕPETUS ? 1750ndatel kujunes välja oraalne meetod Saksamaal Loojaks oli Samuel Heinicke Oraalse õpetuse peamine eesmärk . . . SAMUEL HEINCKE (1727 1790) Ta oli üks tähtsaimaid õpetajaid Saksamaal Heincke alustas õpetamist kurttumma poisiga Avas esimese kooli kurtidele sakslastele Seejärel levis üle Euroopa oraalne meetod ORAALNE ÕPETUS EESTIS Pastor Ernst Sokolovski avas esimese kurttummade kooli Vändras Oraalne õpetus, mis oma mõjutused sai Saksamaalt ORAALNE ÕPETUS TARTU HIIE KOOLIS 1941.aastal loodi Tartu Kurttammade kool ...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
1980. Aastal 1980 saavutas vene keele ülistamine haripunkti. Selle aasta oktoobris oli valmis kirjutatud ja saadetud avalik kiri Eesti NSV-st. Selles kirjas üritasid nelikümmend haritlast kaitsta eesti keelt. See oli katse astuda avalikku poliitilisse dialoogi komunistliku parteiga. Allakirjutajatest oli näiteks tuntud Jaan Kaplinski, Mati Unt, Rein Ruutsoo ja teised. Kiri oli adresseeritud ajalehtede Pravda, Rahva Hääl ja Sovetskaja Estonija toimetusse. Hiljem üritati mõjutada neid inimesi, kes alla kirjutasid, vestlustega töökohas ja ülekuulamistega prokuratuuris. Võimud soovisid, et kõik allakirjutajad loobuksid allkirjadest. Enamik neist, kahjuks, nii tegigi. 1980. aastatel õpetati vene keelt juba lasteaedades ja koolides esimeses klassis. Ka vastuvõtt ülikoolidesse, kus õppetöö toimus vene keeles, võeti meelsasti. Kui rääkida põhjalikumalt koolidest tol ajal, siis võiks öelda, et koolielu on veidi teistsuguseks m...
Keeleseadus Keeleseadus sisaldab riigikeele oskuse nõudeid avaliku ja erasektori teatud kategooria töötajatele. Seadus kohustab töötajaid oma keeleoskust tõestama ning seaduse täitmist kontrollib Keeleinspektsioon. Keeleseaduse kohaselt on Eesti riigikeeleks eesti keel, mille ametliku kasutuse aluseks on eesti kirjakeele norm Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Iga muu keel peale eesti keele on keeleseaduse mõttes võõrkeel. Nt. vähemusrahvuse keel on võõrkeel, mida vähemusrahvusest Eesti kodanikud on Eestis põliselt kasutanud emakeelena. Seadusega reguleeritakse eesti keele oskuse nõudeid ning eesti keele ja võõrkeelte kasutamist. Äriühingute, mittetulundusühingute, sihtasutuste ja nende töötajate ning füüsilisest isikust ettevõtjate eesti keele kasutamist reguleeritakse juhul, kui see on õigustatud avalikes huvides, milleks keeleseaduse mõttes on ühiskonna turvalisus, avalik kord, avalik haldus...
Keskharidus. Keskkooli ülesanne- emakeelne haridus. Puudusid eestikeelsed raamatud, õppekavad ja programmid ning vähe oli eesti keelt oskavaid õpetajaid. 1918.a. alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele Tallinnas. 1919.a. alustas tööd 68 keskastme kooli. Esimese poolteise aasta vältel vahetus kuus haridusministrit. 1920.a. sai ministriks Jüri Annuson, kes hakkas aktiivselt tegelema keskharidusega. 1922.a.- ,,Avalik keskkoolide seadus", kus oli kirjutatud, et keskkooli ülesandeks on haritud kodanike kasvatamine ja õpilaste ettevalmistamine kõrgematesse õppeasutustesse astumiseks. Kuni 1934.aastani oli keskkool viieklassiline ja koosnes alam- ja ülemastmest (2+3 klassi ). Koolid jagunesid omakorda humanitaar-, reaal-, kaubandus-, majapidamis-, tehnika-, aiandus-, põllumajandus- ja sotsiaalharusse. Keskkooli kohustuslikud õppeained olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos...
Algharidus iseseisvas Eestis. 9. septembril 1919.a. Asutava Kogu otsusega laiendati koolikohustus kolmelt aastalt neljale. Neli klassi oli siis alam astme ning 5.-6. klass kõrgem astme algkoolis. Pearõhk asetati eesti keele, rahvaloomingu, kirjanduse, eesti ajaloo ja maateaduse ning kodanikuõpetuse tundmaõppimisele. Kool pidi eesmärgiks laste kehalise ja vaimse arendamise ning pidi kasvatama ka nendest tervet, töökast, kohusetruudet ja rõõmsameelset Eesti Vabariigi kodanikke. 1920.a. mais - ,,Avalikkude algkoolide seadus", mille pärast haridussüsteem sai lõpliku eeskuju. Haridus oli nüüd sunduslik, emakeelne ja tasuta. 1923. aasta veebruarist usuõpetus oli vabatahtlik õppeaine. Kõik algkoolid olid sellest ajast kuueklassilised. Koolikohustus pidi kestma 8.-16. eluaastani või kooli lõpetamiseni. Vähemusrahvustele avati emakeelse klassi, kui neid oli vähemalt 20 inimest. 1.jaanuar 1930.a. on viimane päev, kui kõik koolid...
Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Vana-Kreeka ehk Antiik-Kreeka oli vanaaja maa, mida asustasid muinaskreeklased ehk hellenid.Antiik-Kreekas oli orjanduslik ühiskond. See kujunes välja 8.-5. sajandil e.m.a. Ning see oli tüüpiline Kreeka ühiskonnakord. Kreeklaste arvates oli see loomulik ja jumalate poolt nii määratud. Nii ei pidanud kreeklased ise füüsilise tööga tegelema, vaid said oma kõik aja suunata vaimsetele pingutustele, milleks oli arhitektuur,kirjandus, matemaatika, geomeetria ja peamiselt filosoofia.Vähestele inimestele oli see ebanormaalne ja need kes astusid välja orjade eest, neid peeti koheselt imelikeiks.Kas orjanduslik demokraatia oli täiuslik? Orjasid oli palju, kuid arvandmed puuduvad.Põhilised orjad olid:sõja vangid,võõrsilt sisse ostetud ,,Barbarid",võlgade katteks orjusesse müüdud kodanikud. Enamus orjasid olid Barbarid. Kreeklastel kujunes välja arusaam, et Barbarid on kõik need kes ...
Eesti keel ja kultuur Iga riigi iga kodanik tunneb kaasmaalastega ühtekuuluvustunnet. Meie riigi iive on negatiivne ja ühiskond vananev. Seega ka eesti keele kõnelejate hulk väheneb. Emakeel on igal kultuuril ja keelel tähtis komponent, et rahvas püsiks ühtsena. Võib julgelt väita, et kõik eesti keele kõnelejad on ka selle risustajad. Meie ise toome oma keelde slängi ja sõnu teistest keeltest. Praegusel ajal kasutavad kõik inimesed internetti, kus on paljud asjad inglise keeles. Samuti tehakse ka kõik suuremad filmid inglise keelsed ja üleüldiselt on inglise keel noortele kõige lähedasem võõrkeel tänapäeval. Tänapäeva noored, kes on sündinud siia uude Eesti riiki õpivad koolis ajalugu, loevad selle kohta kuidas meie esivanemad on selle eest võidelnud, mis meil praegu olemas on. Kuid seda tunnet mida tundsid eestlased siis pole noortel võimalik tunda. Kuna välismaailmaga on nii palju sidemeid, siis...
Keele funktsioonid 1) Kommunikatsioonivahend inimesed suhtlevad üksteisega keele abil ja jagavad enda mõtteid 2) infoedastaja uudiseid jagatakse keelega. Telekas uudised, ajalehed 3) suhete hoidja suhtled inimesega ja väljendad sõnadega, kuidas sa hindad teda 4) loitsumisvahend vanasti usuti, et osadel sõnadel on väge, võlusõnad 5) mõtlemisvahend peas arutat iseendaga asju 6) kultuuri hoidja ja peegeldaja keelel on arenenud need sõnad, mis on vajalikud. Nt veekogude ääres elavatel inimestel on rikkalik sõnavara kirjeldamaks vett ja veeloomi 7) idenditeedi hoidja ja kuuluvuse väljendaja kindalal rahval on oma keel, mida nad kasutavad suhtlemiseks. Ühine keel tekitab ühtekuuluvustunde 8) emotsioonide väljendaja saad rääkida, mis sul mureks on või karjuda kellegi peale seda, mis ta valesti tegi Keelemärgid 1) ikoonid aluseks on sarnasus: näu, auh, viuh 2) indeksid aluseks on loomulik seos: nemad, seal, sinna 3) sümboli...
Kes on arst? Kui sa oled haige, on sul vaja arsti juurde minna. Arst on õppinud ära tundma, mis haigetel inimestel viga on, ja ta teab, mis neid terveks teeb. Tavaliselt on esimene arst, keda sa kohtad, üldarst. Need arstid tunnevad paljusid haigusi. Nad teevad ka haigust ennetavaid arstlikke läbivaatusi ja määravad kaitsesüstimisi. Sinu haigusest olenevalt võib arst saata sind kirurgi või mõne muu eriarsti juurde. Kirurgid on arstid, kes teevad operatsioone. Nad lõikavad patsiendi keha lahti ja võtavad haige elundi välja või parandavad seda. Eriarstide hulka kuuluvad ka pediaatrid ehk lastearstid, kes on eriti põhjalikult omandanud laste ravimise oskused. Et saada arstidiplomit, tuleb õppida 5 või 6 aastat ülikoolis ja olla aasta või kaks internatuuris. Hippokratese vanne Arste on olnud juba iidsetel aegadel. Hippokrates oli kuulus kreeka arst, kes elas umbes 2500 aastat tagasi. Ta andis vande, et kaitseb elu ja töötab...
Haridus enne ja nüüd Haridus on muutunud ja muutub ilmselt ka edaspidi inimkonna elus üha tähtsamaks ja vajalikumaks. Ilma piisava hariduseta on väga raske tänapäeva elus hakkama saada. Haridust tähtsustatakse kaasajal ehk liigagi palju. Vanemad hakkavad oma lapse tulevase hariduse pärast hoolitsema juba väga varakult. Kui vanasti ei mõelnud lapsevanemad last lasteaeda pannes niiväga sellele, kas laps palju häid oskusi ja piisava ettevalmistuse kooliks lasteaiast kaasa saab, siis tänapäeval on see väga oluline ja inimese harimine jõudnud juba lasteaedadesse. Seal õpetatakse lapsi lugema, arvutama ning paljudes lasteaedades on programmis ka lisaks mõni võõrkeel. Samuti on tekkinud eelkoolid, kus enne lapse kooli minekut valmistatakse nad juba ette oskama võimalikult palju, kuna kõikides koolides on nüüd vastuvõtukatsed ning väheste oskustega lapsed ei saa lihtsalt soovitud kooli sisse. Õige kooli valik omakor...
Televisioon on näts silmadele Televisioon on muutunud lahutamatuks osaks meie elus. See ei ole ainult meelelahutus, vaid see on muutunud ka hobiks. Telekat vaadates saab erinevaid emotsioone, need võivad olla head, aga samas ka halvad. Sellepärast on ka filmidel ja saadetel erinev roll televisioonis komöödia naerutamiseks ja draamad tõsistele küsimustele ja tähelepanu juhtimiseks. Telerit võib pidada segavaks faktoriks, milleta paljud end päriselus lõbustada ei oska. Televisioon tekitavab sõltuvust. Telerivaatamine saab alguse varases lapsepõlves. Vanemad ei leia aega lastega mängimiseks, selle asemel pannakse nad televiisori või arvuti ette. Mida aeg edasi, seda rohkem sellesse kiindutakse. Televisioonil on ka häid külgi. Vaadates võõrkeelseid saateid, õpitakse mingil määral neid keeli. Kindlasti on sellest tulevikus kasu, sest võõrkeel on omakorda tuttav. Televisoon on meie elu mugavamaks ...
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi Kadripäev Kadri sai- kus isikunimi ei märgi kuuluvust ega ole kauba nimi, siis kokku Eriala (spetsiaalne ala) eri alal ( erineval alal ) Mägede tipud pühadekaart, rahvastepall Mitmuse omastav Lasteaed laste aed ...
Noorte probleemid tänases Eestis Pea iga nooruk peab seisma silmitsi oma probleemidega. On neid, kel on tahtmist neid lahendada ja püüelda parema elu nimel, kuid on ka neid, kes lähevad halvemuse poole või sootuks annavad alla. Suurem osa probleemid saavad alguse koolist ja neid põhjuseid on mitmeid. Paljud õpilased võitlevad motivatsiooni puudusega, sest viimastel aastatel on koolisüsteem muutunud ning aina enam nõutakse ebavajalikku ning nii kannatavad ka põhiained. Tekib tunne, et ei jaksa ennast igale poole võrdselt jagada. Abiturientide elu on keerulisemaks tehtud sellega, et varasema ühe asemel on nüüdseks kohustlikud kolm eksamit: eesti keel, matemaatika ja võõrkeel. Koolide juhtkonnad ning riik ootavad igas eksamis häid tulemusi. Kuid kui ma tean, mida ma tahan edasi õppida ja mida mul selleks vaja läheb, siis miks ma pean andma endast kõik, et sooritada kellegi rahuloluks milleski suurepärane tu...
Keeles on rahva elujõud Eesti keelt kõneleb veidi üle miljoni inimese, mis tundub maailma suurima kõnelejate arvuga mandariini keele taustal imeväiksena. Kuid nagu vene kirjanik Lev Tolstoi on öelnud: „ Keel on rahvuse hing“. Selle püsimajäämisel on ainuroll meie endi ühtsusel, elujõul ning sellel, kui suurt vaeva näeme keele säilimise ning edasiviimise osas. Eesti keel on üks ilusamaid ning tublimaid keeli just seetõttu, et see on üle pidanud elama nii mõndagi, millest mõni teine keel ennast välja poleks keerutanud. Sõjaaegsetel ning –järgsetel aastatel suudeti säilitada mitte ainult juriidiline järjepidevus, vaid ka keel ning kultuur. Siinkohal tuleks teha suur kummardus eesti rahvale, kes on suutnud takistusi trotsides olla alati ühiselt mõtlev ning tegutsev. Eesti keele kasutusalad on nii väheste kõnelejate hulga kohta ütlemata suured: ilmuvad ajakirjad ning ajalehed, teadus, televisioon ning i...
Kokku ja lahkukirjutamine 2010 Reeglid I NIMISÕNA + NIMISÕNA Ainsuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta märgib liiki või laadi ja moodustab kindlaks kujunenud mõiste (vastab küsimusele mis?, missugune?, mis liiki?, mis laadi?). Näited: taskukell, kontserdipilet, teatripilet, raamatukapp. Mitmuse omastavas nimisõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast harilikult lahku. Näited: teaduste akadeemia, vigade parandus, raamatute nimekiri. Reeglid II OMADUS-, ARV-, ASESÕNA +NIMISÕNA Omadussõna kirjutatakse järgnevast sõnast lahku. Näited: rõõsk koor, raske koorem, head tõugu, sinist värvi, suur tuba, vaene laps, väike mees. Erand: Mõistereegli järgi kirjutatakse kokku tähenduse alusel, vaatamata sõnaliigile. Näited: heategevus, julgeolek, kall...
Öeldis(lauseliikmed) · näitab tegevust · pöördeline vorm · koosneb 1 v 2 sõnast - õpetan, olen õpetaja · Ei ole öeldised: ma- tegevusnimi: olema, olemast v-kesksõna: tegev,jooksev da-tegevusnimi: lugeda Alus(lauseliikmed) - tegija, olija. Nimetav(kes?mis?) omastav(kelle?mille?) osastav(keda?mida?) Aluse puudumine 1) Umbisikuline tegumood olevik - tehakse ( ei tehta) lihtminevik - tehti täisminevik - on tehtud enneminevik - oli tehtud 2) Pöördelõpp ütleb tegija Oleme koos ( meie ) Saan raha ( mina ) Sihitis - näitab, millele tegevus on sihitud Nõuab sihilist tegusõna. Tegevus: 1) tulemus 2) vaheprodukt Osastavas käänes(keda?mida?) Öeldistäide Kuulub sõna "olema" juurde. Nt: on, oli, oleme, olid jne. ÖT näitab, kes keegi on või missugune ta on. Nt: Getter on õpilane, Stella on unine. Kohamäärus Muutumatud sõnad näitavad t...
LISA 1, TL nr 26, 13.10.2015 KLIENDITEENINDAJA AMETIJUHEND Ametikoht: Klienditeenindaja Alluvus: Klienditeenindaja allub juhatajale, klienditeenindajal puuduvad alluvad. Asendab: Klienditeenindajat asendab teine klienditeenindaja ja vajadusel juhataja. Töö eesmärk Klienditeenindaja töö eesmärk on: Teenindada professionaalselt kliente Vastutus Klienditeenindaja vastutab: Müüja-klienditeenindaja vastutab oma tööülesannete täitmise eest ja on valmis juhendama teisi töötajaid oma vastutusala piires. Tööülesanded Klienditeenindaja tööülesanded on: Kaupade käitlemine ja kaubatundmine: 1) kaupade vastuvõtmine; 2) kaupade ladustamine; 3) kaupade ettevalmistamine müügiks ja müügis...
Vokabelliste Vokabeln Im Kontext Übersetzung Hallo! Guten Tag! Tere! Tervist! Grü dich!(kõnekeel) sich vorstellen Ich möchte Ihnen Frau Tamm tutvustama kedagi vostellen. der Vorname Mein Vorname ist Paul. eesnimi der Nachname/Familienname Mein Familienname ist Hendrikson. perenimi Ich heie..... Minu nimi on Mein Name ist..... das Alter Ich bin 22 Jahre alt. vanus kommen aus Ich komme aus Tartu. (kust) pärit olema die Nationalität Ich bin estnischer Nationalität. Olen rahvuselt eestlane. der Este/die Estin Herr Lepp ist Este. Eestl...
,,Kõiksuse lühilugu" Lyugesin Ameerika autori Ken Wilberi raamatut ,,Kõiksuse lühilugu". Wilber tutvustab selles raamatus midagi, mida nimetatakse ,,Integraalseks lähenemiseks". Mina sooviksin lähemalt tutvustada kosmose nelja nurka, mis peegelduvad Wilberi koostatud integraalsel mudelil. Kõigepeal pean aga rääkima holarhiast. Sõna holarhia kasutatakse põhimõtteliselt samas tähenduses nagu on sõna hierarhia. Eristamise põhipõhjus on see, et sõnal hierarhial on inimeste meeltes on seos türanlike hierarhiatega, kuid holarhia käib vaid loodusliku hierarhia kohta. Looduslik hierarhia on suurema terviklikkuse poole püüdlev korrastatus. Näiteks molekulid kogunevad rakuks ja nii on üksikute molekulide summa väiksem kui rakk ehk tervik molekulid üksi ei oma seesuguseid omadusi nagu on neil rakus koos töötades rakk on holarhiliselt organiseeritud ning ilma selleta oleks meil vaid hunnikud, mitte ter...
KOLMAS OSA PEATÜKK 10: Toimetulek erinevustega Kui kaks inimest suhtlevad, siis määratlevad nendevahelise suhtlemise mitte ainult mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus: kas suhtluspartnerid räägivad üht või mitut ühist keelt? Kui mitut, siis milline neist valida? Ja mis saab siis, kui ei ole ühtegi keelt, mida nad mõlemad oskaksid? Vaatleme neid võimalusi ükshaaval. Ühekeelne keskkond Kui vestlejatel on ainult üks ühine keel, siis suure tõenäosusega on see ühe osalise jaoks emakeel ja teisele (esimene) võõrkeel. See eeldab ...
Kas Eesti tulevik on ainult tume? Endine Ameerika Ühendriikide riigisekretär D. Acheson on öelnud: “Tulevik saabub üks päev korraga.” Vastab tõele, et tulevik on käes juba homme. Mõeldes sellele, näen enda kui eestlase tulevikus palju probleeme, mida kõiki praegused lumehelbekesteks tituleeritud noored varsti lahendama peavad hakkama. Kirjeldan nüüd mõnda olulisemat lähitulevikus noori ootavat probleemi veidi lähemalt. Esimeseks suureks probleemiks, mis mulle kirjandi ja kirjandusega seoses kohe pähe turgatab, on noorte vähene lugemus. On teada-tuntud fakt, et suur hulk tänapäeva noori loeb raamatuid palju vähem kui nende eelkäijad. Nii on meie riigis ja ka ülejäänud maailmas tekkinud probleem, kus noortel puudub silmaring, mida varasemalt aitas avardada just nimelt lugemine. Tööandjate suurimaks kaebuseks on, et noorte pead tunduvad olevat justkui sisutühjad. Olles üks nendest noortest, kes tulevikus prob...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TARTU KOLLEDZ Siim Raudsepp matrikli nr. 122553 Amet ja eetika Referaat õppeaines Insenerieetika EAEI Tööstus- ja tsiviilehitus spetsialseerumisega ehitiste projekteerimisele ja arhitektuurile Üliõpilane: ,, ,, 2012. a ............................ Siim Raudsepp Juhendaja: ,, ,, 2012. a ........................... emeriitprof. Matti Liiske Tartu 2012 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt vii...
Advokaadiks, juristiks või mitte? Mul pole küll veel kindlat plaani, et mida oma tulevikuga peale hakata. Arvan, et sellega on ka pisut aega. Eks see nn. ,,kindel" plaan sünnib alles keskkooli ajal. Aga lapsepõlve unistuste-ameteid oli mul muidugi mitmeid. Üks tugev lapsepõlveunistus oli muidugi saada printsessiks, lauljaks ja näitlejaks nagu soovis ka iga teine pisike preili, aga hiljem ka poemüüjaks. Kuid umbes kooliealiseks saades sai minu unistuseks juristi või advokaadi amet. Olin sellest kuskilt kuulnud ja ka meeletult põnevaid Ameerika filme vaadanud, kust neist palju juttu oli. See tundus jube põnev. See unistus kadus mul küll umbes aasta tagasi, sest sellel ajal hakkasin aru saama, et mida see amet endast kujutab ja mida see eeldab. Ometigi oli just juristi-amet minu kõige pikaldasem unistus. Ma usun, et tean sellest juba nii mõndagi, aga alati on tore rohkem teada ning just sellepärast ma juristidest ja advokaatidest u...
KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE 6. Muutumatud sõnad (määr- ja kaassõnad): KOKKU LAHKU Põhimõtted: alatasa, üleeile, omapead, väga hea, tohutu suur, seal sees a) tähenduspõhimõte - kokkukirjutamisel saab sõnaühend uue tähenduse, ülekäte, seejuures, tasapisi, selja taga, värisevi käsi, aja jooksul, teisele nt lapsepõlv, peatükk, ülepea; seljataga, poole, b) vormipõhimõte - nimetavakujuline või lühenenud tüvega sõna siiapoole, allpool, lõuna poolt, kirjutatakse järgneva sõnaga kokku, nt raudkapp, ärkamisaeg, inimtühi; aegamööda, jõudumööda, te...
Sisukord 1) Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2) Üliõpilase Curriculum vitae (tööalane) ...................................................................................4 3) Iseseisev kontrolltöö.................................................................................................................6 4) Kahe järjestikuse tunnikava koos didaktilise materjaliga......................................................12 5) Kuulamis- ja kõnelemisoskuse kohta õppematerjal...............................................................25 6) Lugemis- ja kirjutamisoskuse kohta õppematerjal.......................................... ......................31 7) Mängu juhend ja läbiviimise kirjeldus....................................................................................37 8) Ühe artikli vaba refereering...........................
Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...
Nimisõna + nimisõna 1. Lühenenud sõna + nimisõna K uurimistöö, elamispind, võõrkeel, kõrgkool, hõõglamp, heegelnõel 2. Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna K soolvesi, sügismantel, kuldmünt, võrkpall 3. Nimisõna ainsuse omastavas+nimisõna 3.1. Kokku, kui 3.1.1. täiendsõna väljendab liiki, laadi (vastab küsimusele mis liiki?missugune?). taskukell, seinakell ............................ jõulupühad, keeleteadus, märtsikuu, koolidirektor 3.1.2. tekib piltlik väljend. konnasilm, mehejutt, merekaru, lapsepõlv 3.1.3. täiendsõna on mitmusliku sisuga. tikutoos, raamatukapp, marjakorjamine, rebasenahad 3.2. Lahku, kui 3.2.1. täiendsõna väljendab kuuluvust (vastab küsimusele kelle?mille?). õpiku autor, õpilase kirjand, kauba headus, looduse ilu, ukse kääksumine, mehe jutt (ühe teatud mehe jutt), konna (kelle?) silm, kooli direktor (ühe kindla kooli) 3.2.2. täiendsõna juurde kuulub täiend. tähtsa linna elan...
Rauno Loik TALLINNA TEENINDUSKOOL Kutsestandard, kutseoskused ja eetiline väärtusperspektiiv Rauno Loik 031PK TALLINN 2011 1. MILLISEID TEADMISI, OSKUSI JA ISELOOMUOMADUSI ON SELLES AMETIS VAJA? Pagar-kondiiter peab tundma tooraine sortimenti, kvaliteeti, toiteväärtust ja kasutusvõimalusi. Ta peab oskama teha nisu-, rukki- ja segujahust tainaid (mure- ja liivatainast, biskviit-, keedu-, leht- ja pärmitainast, õhulist tainast, piparkoogitainast). Samuti peab ta oskama valmistada mitmesuguseid , täidiseid, katteid ja kaunistusi. Kindlasti on oluline tunda tööks vajalikke seadmeid ja töövahendeid. Pagar-kondiiter peab oskama määrata pool- ja valmistoodete kvaliteeti, teadma tervisliku toitumise p...
Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused (1) Põhihariduses toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Põhikool loob tingimused õpilaste erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maail...
Turismimajaduse alused. Iseseisevtöö 1. Turismimajaduse tundmaõppimine. KULTUURITURISM (Cultural tourism)- Peamiseks reisimise motiiviks on kultuuriloolised paigad, ajaloolised vaatamisväärsused või kultuuri sündmused. SPAATURISM (Spa tourism) terviseturismi alavorm ja on tavapäraselt seotud konkreetsete spaaettevõtete, sihtkohtade ja/või kuurortitega. Spaaturist reisib tervise parandamise ja/või säilimise ja/või lõõgastumise eesmärkidel, kasutades spaaturismitooteid ja teenuseid. 2. Tutvusta Eestit! 1)Linnaturismi näide: Linnatuur Tallinnas - koosneb: bussituurist marssruudil(Viru Kadriorg Lauluväljak Pirita) jalutuskäigust, mis algab Toompea juurest Aleksander Nevski katetraal, võimalusel ka Toomkirik fotostopp Kohtutänava vaateplatvormil tuur lõppeb Raekoja platsil - tuur on mõeldud nii sise- kui välisturistile...
Veterinaaria ja selle perspektiiv Veterinaaria näol on tegemist väga vana alaga. Esimesed tõendid, et loomi raviti pärinevad 1900 aastat enne Kristust, kui Vana-Egiptusesse pidi ehitama haigla inimestele ja teise haigla loomadele. Tollasteks kliinikukülastajateks ei olnud tõenäoliselt küll väiksemad lemmikloomad ning arvatavasti ei olnud tihedad koerad-kassidki. Pigem käidi loomaarsti juures suuremate ja kasulikemate loomadega, nagu härjad, eeslid ja hobused. Veterinaaria tänapäevases mõistes, veterinaaria kui lemmikloomade arstimine, ei ole küll nii vana, kuid kindlasti ei ole tegemist uue tööga. Hetkel on veterinaarias võrdlemisi rahulik aeg. Uusi haigusi eriti ei ole, selle asemel keskendutakse tuntud tõbede paremini ravimisele. Järjest tähtsamaks muutuvad väikeloomaarstid ning kliinikud, kus mures loomaomanikud ööpäevaringset abi võiks saada. Igapäevaselt tuleb rohkem tegemist vaktsineerimistega,...
1. Mis vahe on keelel ja kõnel? Tooge näiteid. Keel on intellektuaalset tegevust ja suhtlemist vahendav senantiline süsteem, mis põhineb keelemärkide kasutamisel. Tüüpiliselt inimlik nähtus. On välja kujunenud koos inimühiskonnaga, tööprotsessis ning on sotsiaalsete kogemuste salvestamise ning põlvest põlve edasiandmise vahendiks ning seega kultuuri edasikandjaks. Keele suulist kasutamist nim kõneks. Keel on inimesele omane häälikutel rajanev hierarhiliselt organiseeritud märgisüsteem. Eristatakse keele kahte vormi: · keel kui süsteem, eripärane kood · kõne kui selle koodi kasutamine ehk keele avaldumine teksti ja kõnetegevusena. 2. Keeles esinevate sõnade hulk on piiratud - miks siiski väidetakse, et keel on loov? Keel annab võimaluse luua teksti 3. "Olemusest keele tahan teada asju" Mis on siin valesti? Loogilise sõnade järjestuse puudumine, lausest pole võimalik aru saada. Grammatika 4. "Venilased kodraselt volpusse kulmasid...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ2 Piret Sarv Mina õppijana Eneseanalüüs Juhendaja: Anu Leuska, MA Mõdriku 2013 Minu kui õppija eneseks saamine on seotud paljude küsimustega, minust endast. Neid kordi on olnud üpris palju, kui olen endalt pidanud küsima, miks ma olen õppija. Ei ole ma enam ju kahekümne aastane, vaid enam. Tihti kõmiseb kõrvus üks ja seesama sõna; "Miks, miks, miks?". Mida rohkem ma sellele mõtlen, seda rohkem ma olen veendunud, et see lugu räägib minust kui õppijast. Tõenäoliselt ei tule see lugu eriti pikk, kuna mulle ei meel...
ISESEISEV TÖÖ NR 4 Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava ja selle lisa 1 "Lihtsustatud õpe". Leida selle õppetaseme sihiseadetest ja esitatud haridusstandardi info. Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava Vastu võetud 16.12.2010 nr 182 RT I, 28.12.2010, 14 jõustumine 31.12.2010 § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava (edaspidi lihtsustatud riiklik õppekava) kehtestab põhihariduse standardi intellektipuudega õpilastele, kes nõustamiskomisjoni soovitusel ja vanema nõusolekul õpivad lihtsustatud, toimetuleku- või hooldusõppes. Põhikooli lõpetamisel saavutatavad õpitulemused on lihtsustatud õppe puhul kooskõlas Eesti kvalifikatsiooniraamistiku 2. tasemel kirjeldatud üldnõuetega ja toimetulekuõppe puhul 1. tasemel kirjeldatud üldnõuetega. [RT I, 20.09.2011, 1 - jõust. 23.09.2011] (2) Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, ...
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Saksamaa koosneb 16 liidumaast, mis on Saksamaa ja Austria kui liitriikide liikmesriikide nimetus. See nimetus on aga e...
LAHKU LAHKU Kelle oma ? Missugune ? Uus kell Isa kell Logisev kell Hea kell Naabri koer Tore koer Minu koer Karvane koer Ema tort Maitsev tort Lapse põlv Verine põlv Lõvi lõug Värisev lõug Tädi vaas Täpiline kleit Onu auto Raske haigus KOKKU Mis liiki ? TEKKIB UUS MÕISTE Käekell Taskukell käokell Tõukoer Karjakoer Küpsisetort Lapsepõlv Lõvilõug Tiibklaver NIMISÕNA +NIMISÕNA Nimisõna nimetavas käändes Lühenenud tüvi põldmari inimhääl korvmööbel inimväärikus merisiga inimvaenulik purilennuk kuningriik kuldkett ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
