Tehnilised joonised. Vundament . Sein. Soojustus. Kivikatus. Paigaldus.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Referaat Vundament 2008 Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast "fundamentum", mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naabervundamentide olemasolust, vundamendi materjalist, ehitusviisist jmt. tegurist. Vundamendi materjalina kasutatakse betooni, raudbetooni ja looduskivi, igikeltsa alal ka puitu. Vundamente,mis rajatakse lahtisesse süvendisse, nimetatakse madalvundamentideks. Neist kasutatakse soodsate pinnaseolude korral seinte all lintvundamenti, postide all kasutatakse üksikvundamenti(nt post- või kannvundamenti), väikese kandevõimega v...
SS.r-i jl i i I i I o ?We0;/^, a-- c-!--*Lo- clon'u!.*0A*n w+*n,*.*.-- " 0 o U0.+U^^- *f^r** /Lp^-,^-;* ^rE^J" U"^!rc-A^/-o- tpt^^,t t- kZzy"a- t^"M^h-r"^' G,tt- y,n**t-aoJ*t bqt'^'&o^---"^t 9 Nt"-"&a^- ".-&J t/^o'14^-^4^4y" Irrnqrlrr'ta!. 0"X^ !Ul^t- wta,Lt*ua*U,v(, g ^ ao -/" U i r/oh-{L la r#a^o!"nd;*. al--& Vou^e..^.!r}nr-),- *.b- N*tAtr"k ,/^o,fur.iaL fv[ nlt...
Tallinna Tehnikaülikool KCM0014 Ehituskeemia FIBO ploki kasutamine ehituses Referaat Nimi Matriklinumber Sügis 2020 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 3 Fibo plokitooted ............................................................................................................................... 4 Koostis ja valmistamine ............................................................................................................... 4 Omadused .................................................................................................................................... 4 Fibo plokitoodete valik ja tootjad Eestis .................................................................
Külmakerked Külmakerkeks nimetatakse pinnase mahu suurenemist külmumisel. Pinnase maht suureneb seda enam , mida rohkem on pinnase külmuvas osas vett. Vesi paisub külmumisel , enamik teisi aineid kahanevad. Külmakerkel on tohutu jõud ehitise all külmunud pinnas tõstab üles kogu ehitise. Hästi vett siduvad pinnased (savi,savi-liiv ja peeneliivapinnased) annavad suuremaid kerkeid. Pinnased, mille poorsus on väike (kaljupinnased), külmakerkeid ei anna koredad pinnased, kus skelett koosneb suhteliselt suurtest oskestest(jäme purd- ja jämedamast liivast pinnased) , ei suuda vett siduda. Vesi valgub neist läbi ja poorid jäävad tühjaks. Sellised pinnased ei anna samuti külmakerkeid. Tehisalused Tehislikeks alusteks nimetatakse tugevdatud looduslikke aluseid mis töötlemata on liiga nõrgad või kergesti kokkusurutavad. Aluse tugevdamiseks kasutatakse pinnase tihedamist, nõrga pinnase asendamist, tsementimist, silikaatimist, pinnase kuivendamist...
Alates sellest hetkest, kui laps on sündinud, hakkab ta arenema ning hakkab ka kujunema tema isiksus. Isiksuse kujunemine on pikk protsess, mille peamisteks mõjuriteks on perekond ja kasvatamine. Suurt tähtsust selles protsessis omab ka haridus. Kui kujutleda, et inimese isiksuse tekkimine ja arenemine on nagu maja ehitamine, siis kasvatamine oleks selle maja vundament, haridus oleks maja seinadeks ning keskkond: kool, sõbrad, linn, riik jne, - oleks maja katuseks. Perekonnas näeb laps esimesi käitumise mudelite variatsioone edaspidiseks jäljendamiseks, tutvub ümbruskonna reaktsiooniga tema tegevustele – kõik see on kasvatamise aspektid. Jälgides elu läbi lähedaste tegevuste ja käitumise prisma, hakkab laps enda oma maailmavaadet ehitama, nii kujuneb temal nähtuste ja asjade väärtuse aru saamine. Kui vundament on paigas, saab maja ehitamises järgmise sammu juurde minna. Haridusega, nii nagu ka seinade ehitamisega, peab väga kannatlik ol...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed Tööstushooned Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. Puithooned Plokkhooned Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. Elektrijuhtmetel 10 a. Külmaveetorustikel 50. a 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte Siseviimistluse puhul tuleks kasutada krohvi. Puittreppi tohib kasutada kuni kahekorruselise hoone puhul. Kõrgemate hoonete korral peab trepp olema mittepõlevast materjalist. Tuletõrjevooliku läbiviimiseks peab trepimarsside vahe olema vähemalt 10 cm. 4. Olemasolevate taluelamute täi...
docstxt/14497449640427.txt
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
VUNDAMENDI ISOLEERIMINE REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI-41 Juhendaja: Jüri Tamm Tallinn 2012 SISSEJUHATUS Vundamentideks nimetatakse hoonete maa-aluseid konstruktsioone, mille ülesandeks on hoone koormuse üleandmine alusele. Vundamentidele mõjuvad hoone konstruktsioonidelt tulenevad vertikaalkoormused, horisontaalne mullasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnasevee mõju, perioodiline külmumine ja sulamine (soklile), pinnasevee keemiline agressiivsus, sise- ja välistemperatuuri koosmõju, keldriruumide niiskus jne. Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, vastupidavad, odavad ja maksimaalselt industriaalsed. Vundamentide projekteerimisel tuleb lähtuda hoone või ehitise maapealse osa otstarbest ja selle vajumistundlikkusest. Vundamendid projekteeritakse kas monteeritavatena või kohalvalmistatavatena. (E.Talviste: 81) Vundametide lähedal on soo...
Passiivmaja Passiivmaja ● Soojus tagatakse hoonesse värske õhu vooluhulga järelsoojendamisega või -jahutamisega. ● Kompaktsed majad, et vähendada pinda. ● Siseõhu kvaliteedi saavutamiseks on seatud kriteeriumid. Passiivmaja peamised nõuded ● Hoone kütmiseks ja jahutamiseks kulub aastas < 15 kWh/(m²a) ● Primaarenergia tarve – küte, soe vesi ja majapidamiseks kuluv elekter < 120 kWh/(m²a) ● Akende soojajuhtivus Uw < 0,8 W/(m²K) ● Piirete õhupidavus n50 < 0,6 korda tunnis Materjalid ehitamiseks ● Fermacelli kipskiudplaat ● Kivivilla ● Isotex laeplaat. Fermid + kivivill ● Katusekivid ● Passiivmaja plastaknad ● Vesi-Alupex torudes Energia säästmine ● Maja saab ära kütta sissejuhitavat õhku soojendades. ● Kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. ● Tõhus ventilatsiooniseade kogub liigse soojuse ning temperatuur püsib terve aasta ühtlasena. Plussid ● Madal energiakulu. ● Hea õhu kvaliteet ruumides ● Välisseinad...
1 4 JAOTUSVUNDAMENDID 4.1 . Jaotusvundamendi kasutusala ja tüübid Pinnase tugevus on valdavalt väiksem pinnasele toetuva konstruktsioonimaterjali tugevusest. Postidelt ja seintelt tuleva koormuse peab jaotama pinnasele suurema pinna kaudu. Sellest ongi tingitud nimetus jaotusvundament (spread foundation). Paralleelselt on b) e) a) c) d) Joonis 4.1 Madalvundamentide liigid. a) lintvundament seina all; b) lintvundament postide all; c) üksikvundament; d) ristlintidest vundament; e) plaatvundament. kasutusel mõiste madalvundament (shallow foundation). Madalvundament on enimkasutatud vundamenditüüp. Kuju ja projekteerimise iseärasuste järgi võib liigitada madalvundamente järgmiselt: 1. Üksikvundament. Üksikut ehitise osa toetav enamasti ristkülikulise tallaga vundament, ...
SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 1 TEHISKIVID JA LOODUSKIVID.............................................................................................. 1 KATUSED............................................................................................................................... 2 PUIDU OMADUSED............................................................................................................... 4 PUIDU KULU.......................................................................................................................... 9 VUNDAMENT....................................................................................................................... 14 KONSTRUKTSIOONID......................................................................................................... 16 SOOJUSTAMINE..............
Euroopa rajamine: ühiskond ja eluolu. • Uus Euroopa Karl Suure suurejooneline katse maid ja rahvaid ühendada andis märku, et Rooma impeeriumi varemeil on kujunemas uus kultuuriline ja majanduslik ühtsus, uue tsivilisatsiooni vundament. • Osa selle juuri pärines Vana-Roomast, kuid ühtlasi ka sissetungijate, pemiselt germaani rahvaste elukorraldusest, õigusnormidest ja mõttemaailmast . • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Ingl...
Vundamendi vajumine Vajumisvuuk nähakse ette 1. Kui voolne koormus muutub järsult. 2. Kui vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Vundamendi rajamissügavus sõltub. · Pinnase külmumise sõgavusest ja pinnase külmakerkeohtlikusest. · Pinnase geoloogilistest ja hüdroloogilistest omadustest. · Hoone koormusest. · Vundamendi liigist (painduv või jäik). · Ehitise kapitaalsusest. · Keldrikorruse olemasolust. · Maastiku reljeefist (olemasoleva ja planeeritav) · Olemasolevate ja perspektiivsete naaberhoonete vundamentide sügavus. Pinnase külmumissügavust mõjutavad: · Väliskliima: talvine temperatuur ja talve kestus; · Pinnase omadused, eelkõige tema soojajuhtivus, · Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi...
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
Rakvere Ametikool Referaat Vundament Holger Toots KB16 2016 Sisukord Sisukord……………………………………………………………………………..…2 Sissejuhatus……………………………………………………………………………3 Liigitus ja materjalid…………………………………………………………………..4 Pinnas ja selle kandevõime……………………………………………………………5 Nõuded vundamendiile………………………………………………………………..6 Nõuanded……………………………………………………………………………...7 Kasutatud allikad……………………………………………………………………...8 2 Sissejuhatus Vundament tuleneb ladina keelsest sõnast “fundamentum”, mis tähendab põhja,alust, Vundament on ehituse alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. Vundamendi alumist pinda, mis toetub pinnasele, nimetatakse tallaks. Talla kaugust maapinnast, nimetatakse süviseks. Vundamendi mõõtmed ja süvis sõltuvad pinnase kandevõimest ja külmumispiirist, pinnasevee tasemest, ehitise tüübist ja koormusest, keldri, allmaaseadmete ja naa...
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11. 12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda...
Montaazitööd · kandvad aluspinnad- taluvad pinnase koormisi vähemalt 0,5 kg/cm2 · mittekandvad aluspinnad- täispinnased, huumusmullad, soostunud pinnased · huumusmuld- toimub orgaaniliste ainete lagunemine · kruus- tekkinud põhiliselt kivimitest, suurusega alates 0,5mm · liiv- suurusega 0,15-0,5 mm · täispinnas- kaevandatud pinnas · pinnase kandevõime- arvutatakse kg/cm2 · süvend- pinnase eemaldamise järel tekkinud kaevend · transsee- pinnase eemaldamise järel tekkinud kraavkaevend · kooritud pinnas- huumusmullata pinnas · aluspinnas- looduslik pinnas ehitiste all · planeeritud pinnas- vajaliku kõrguseni täidetud või kooritud pinnas · tihendatud pinnas- vibratsiooniga või muu meetodiga tihendatud pinnas · armeeritud pinnas- keemiliste elementide geotekstiiliga tugevtatud pinnas · killustikalus- alusp...
SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................................................ 2 1. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE NIISKUSE EEST..........................................................................4 1.1 Veekoormused.................................................................................................................................. 4 1.2 Välishüdroisolatsioon....................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST.......................................
ALUSED JA VUNDAMENDID Vundament on ehitise osa, mis kannab ehitise omakaalust ja ehitisele mõjuvatest jõududest põhjustatud koormuse üle pinnasele e. ehitise alusele. Vundamendile mõjuvad: Hoone konstrutsioonidelt tulevad vertikaal koormused, horisontaalne pinnasurve, pinnasega edasiantav vibratsioon, pinnase perioodiline külmumine ja sulamine, pinnasevee keemiline agresiivsus Vundamendi tähtsus Vundamendi käitumine mõjutab ehitist tervikuna, arvestama peab vundamendi aluse pinnase kokkusurutavusega. Vundamendi ebaühtlane vajumine põhjustab*ehitise pragunemist*üksikosade purunemist*ehitise kui terviku stabiilsuse kaotust. Vundamendi vajumine Kogu ehitise ühtlane vajumine ei kahjusta tavaliselt ehitise konstruktsioone, kuid võib halvendada normaalset kasutamist torustike kallete ja sissepääsude kõrguse muutuse tõttu ( mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10-12 cm ) Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast v...
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE................................................4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON...........................
Ingo Sarapuu VUNDAMENDI ISOLEERIMINE, KASUTATAVAD MATERJALID JA SÜSTEEMID REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusinstituut Õpperühm: KK31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… SISUKORD SISSEJUHATUS ……………………………………………………………..3 VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE………………………………………...4 VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON………………………………… 7 RADOONI OHUTUSE TAGAMINE……………………………….............9 KOKKUVÕTE……………………………………………………………… 10 VIIDATUD ALLIKAD.……………………………………………………..11 SISSEJUHATUS Vundamendile mõjuvad hoone konstruktsioonidelt füüsiliselt tulenevad vertikaalkoormused ja omakaal. Seetõttu peavad vundamendid olema: tugevad, püsivad, vastupidavad ja ohutud ümbritsevale keskonnale. ...
Pottsepatöö põhireeglid 1. Punaseid ahju telliseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida. Kuiv punanae tellis imeb savimördist ahnelt vett endasse , mis tõttu kuivatab mördi enne aegselt, mille tõttu telliste ja mördi vaheline seos jääb nõrgaks. Samott-telliseid enne paigaldamist ei leotata, need loputatakse veega üle, et eemaldada nende pinnalt tolm, mis nõrgendaks sidet. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugi vahelt välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savi mört vuukidest välja. 3. Ahju müüritis tuleb laduda seotises. 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale. Tahutud pinnal on alati nähtamatuid praokesi, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb. 5. Küttekolde ja lõõride sisepindu ei tohi mördiga määrida, sest mört ei püsi kuumade kivide pindadel. 6. Müüritise...
UUS TN., KOSE KÜLA ASUVA ELUHOONE PROJEKT Tehniline projekt Arhitektuur-ehituslik osa Koostas: Jaanuar 2013 Tallinn SISUKORD 1. Seletuskiri 1.1. Asendiplaaniline lahendus 1.2. Arhitektuurne lahendus 1.3. Konstruktiivne lahendus 1.4. Välisviimistlus 1.5. Siseviimistlus 1.6. Küte ja ventilatsioon 1.7. Elektrivarustus 1.8. Vesi ja kanalisatsioon 1.9. Tuleohutus 2. Graafiline osa 2.1. Asendiplaan 2.2. Vaated 2.3. Plaan 2.4. Vundament 2.5. Lõige A-A 2.6. Detailid 2.6.1. Detaillõige S1 vundamendi sõlm 2.6.2. Detaillõige S2 välissein 2.6.3. Detaillõige S3 räästa sõlm SELETUSKIRI 1.1. Asendiplaaniline lahendus Vaadeldav krunt asub Harju maakonnas, Kose alevikus, Uus t...
Ktteseade on seade mis tekitab vlishku juhtimist vajavaid plemis saadusi. Lr on kik plemissaaduste vlishku juhtimiseks. Suitsugaas on lris juhitavate plemissaaduste gaasiline osa. Plemissaadused on ktuse plemise tagajrjel saadud saadused (gaasilised, vedelad ja tahked koostisosad). Lrisisesein on korstnaosa mis koosneb komponentidest mis puutuvad kokku plemissaadustega. Korsten on lri vi lride mbritsevate seinakihist vi seinakihtidest konstruktsioon. Korstnad koosnevad mitmest osadest mida vib kokku monteerida: 1. Moodultellist 2. Eritellimusel ehitatud korsten Korstna osa on korstna mis tahes osa. Korstnalik on plemissaaduse juhtiv sirge osa. Korstnatarvik on korstna osa mis ei juhi plemissaadusi. hekikilise seinaga korsten on korsten mille lri sisesein on korstnaks. Mitmekihilise seinaga korsten, mis paigaldatakse kri siseseinast ja vhemalt hest lisa kihist. Moodul korsten on korsten mille paigaldamisel kasutatakse kokku sobivat...
Hoonete soojustamine 1 Hoonete soojustamine hoonete küttesoojus kulub valdavalt välispiirete (vundament, põrandad, vä- lisseinad, katuslagi, aknad-uksed) soojakadude ning ventilatsioonist-õhuvahe- tusest tingitud soojakulude kompenseerimiseks; soojakaod läbi välispiirete ja soojakulu õhuvahetusele olenevad vahetult välispiirete soojapidavusest ja õhutihedusest; halvasti soojustatud ja läbipuhutavad, liigniisked või pragulised välisseinad, katused, põrandad ja vundamendid juhivad soojust mitu korda rohkem ning lisaks ülemäärasele küttekulule on jahtunud tarindi sisemistes osades tõenäoline ka niiskuskahjustuste ja hallituse tekkeoht; niisama palju, kui läbi välispiirete ja õhuvahetusega hoone soojust "kaotab", tuleb sinna ka küttesooja juurde anda, et oleks tagatud hoone kasutajate mugavustunne, normaalsed elu- ja töötingimused; ebapiisav soojustus ja ülekütmine kahjustavad meid ümbritsevat keskkonda,...
Vundamendid · Mis on vundament? Vundament on ehitise (ka seadme) alumine osa, mille kaudu ehitise koormus kandub alusele. · Millised tegurid mõjutavad hoone vundamente? Vertikaalsed koormised, horisontaalne mullasurve, pinnavesi. Perioodiline külmumine ja sulamine. Sise ja välistemp. Koosmõju, niiskus keldriruumis, pinnasevete keemiline agressiivsus, vibratsioon. · Vundamendi tüübid konstruktsiooni järgi? Lint-, post-, vai-, plaatvundament. · Millest sõltub vundamendi talla mõõdud? geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest tingimustest · Millal nähakse ette deformatsiooni vuugid? Kui: 1. hoone koormus muutub järjest järsult. 2. Vundamendi alune pinnas on ebaühtlane. · Mis vahe on monteeritavatel ja monoliit vundamentidel? Monoliit- kohapeal valmistatavad Monteeritavad- kohapeal kokkupandavad, valmis tehtud. · Millist betooni nim. Sääst- kivibetoon? · Mis on lintvundament? ehitatakse kandvate seinte alla pideva li...
Kristian Nõmmik Vundamendi isoleerimine niiskuse, külmamõju ja radooni eest REFERAAT Õppeaines: Hoone osad Ehitusinstituut Õpperühm: KHE 31 Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................4 1. VUNDAMENDI SOOJUSTAMINE ...........................................................................................5 1.1 Vundamendi soojustusmaterjalid ..........................................................................................5 1.1.1 Styrofoa...
Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 Koidu 25 29023 Narva-Jõesuu linn Ida-Viru maakond EHITUSLUBA NR 12874 ÜKSIKELAMU RAJAMISEKS 14.04.2016 Käesolevaga on esitatavad Ida-Viru maakonna Narva-Jõesuu linna haldusterritooriumil ehitada kavatsetava ehitise kohta järgnevad andmed ning otsus: VÄLJASTAJA: Narva-Jõesuu Vallavalitsus, 75005498 allakirjutaja: Toomas Laud EHITISE JA EHITAMISE ANDMED: Ehitisregistri kood: 8225279298 Ehitise nimetus: Üksikelamu Ehitise aadress: Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436 Ehitusloa taotlus: nr 1200.98.0292736 DOKUMENDI LISAD: 1. Ehitusprojekt, Pärna 13, Narva-Jõesuu linn, 76436, 01.04.2016 2. Narva-Jõesuu Vallavalitsuse korraldus 12.04.2016 MÄRKUSED: 1. Ehitusluba ei anna õigust ehitusloale märgitud maaüksuse või ehitise oman...
Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Palkmaja ehituse üldkursus Tartu 2007 Üldandmed Objektiks on saun, mis asub Tartumaal, Mäksa vallas, Kuusiku talus. Sauna valisin põhjusel, et ülejäänud talu hooned olid halvemas seisukorras ja enamus on juba kokku lükatud, et saaks uut maja krundile tegema hakata. Sauna mõõtmed on 4,7m x 2,7m. Maja sünniks võib lugeda aastat 1930-ndaid, seega ligi 80-nd aastat vana. Maja oli viimati kasutuses üle 5 aasta tagasi. Talus oli neli hoonet. Elumaja, milles oli rehialune koos lauda ja väikse kuuriga. Eraldi oli veel küün, üks väike abihoone ja saun. Vundament Eesti paljud vanemad majad on ehitatud ilma vundamendita. Sellisel juhul on probleemiks külm ja niiskus, mis tungib seina alt nii tuppa, kui ka alumistesse seinapalkidesse, mis hakkavad mädanema. Antud saunal on maakividest vundament vahetatud hiljuti ...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Terrass Marko Lember PKR-14 ESSEE TERRASS Terrassi kui arhitektuurilise ehitusliku väljendi all mõeldakse väljapoole hoonet jäävat ja seda ümbritsevat, avatud ning maastiku suhtes tõstetud tasandatud ala. Terrass võib toetuda muldkehale või kindlale alusmüürile. Samuti võivad terrassid olla sammastele tuginevad platvormid, ilma et nende all olev ala oleks millegagi täidetud. Siiski on terrassid alati avatud ning võivad olla nii sillutamata kui sillutatud. Terrass ei pea olema ilmtingimata puidust, võidakse ehitada ka massiivsemast materjalist, näiteks looduskivist või betoonkivist. Puitterras...
VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD I Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 12a Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 2 SISUKORD SISUKORD......................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................ 3 1. PINNAS.......................................................................................................................... 4 1.1. Veekoormused.............................................................................................................. 4 2. HÜDROISOL...
1. VEEPUHASTUSSEADMETE EHITUSTÖÖDE KVALITEEDI KIRJELDUS Puhastusseadmete ehituslik projekteerimine Ehitusliku projekteerimise käigus tuleb valida puhastusseadmete asukoht ning määrata seadmed, lahendada üksikute elementide paigutus ning transpordiga kaasa arvatud kemikaalide transpordiga seonduvad ladustamis kohtad. Puhastusseadmed peaksid olema võimalikult lihtsa konstruktsiooniga, mis hõlpsustab hooldamist ja teeb nad töökindlamaks. Projekteerimisel tuleb arvestada nende järk- järgulise väljaehitamisega vastavalt toodangu kasvule. Kemikaalide annustusseadmed paigutatakse võimalikult annustuskoha lähedale. [1] Puhastusseadmete abiruumid Olenevalt puhastusseadmete tootlikkusest peaksid seadmetekompleksi kuuluma ka abiruumid (labaratooriumid, töökojad jne). Abiruumide ligikaudne vajadus on ära märgitud Tabelis 1. [1] Tabel 1. Ruumide ventilatsioon ja soojavarustus Ruumid kus inimesed töötavad pikemat aega peavad olema ventileeritav...
Xxxx Yyyyy ERAMU KURSUSEPROJEKT Õppeaines: HOONED Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Mirjam Taremäe Tallinn 200x.a. TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Ehitusteaduskond KURSUSEPROJEKTI ÜLESANNE Aines ,,Hooned" Õpperühm Kursuseprojekti teema: Eramu Lähteandmed: hoone eskiislahendus, eh. geoloogiline alus. Projekti koosseis: 1. Seletuskiri Sissejuhatus. Arhitektuurehituslik osa. Hoone üldiseloomustus. Mahulisplaaniline lahendus ja tehnilismajanduslikud näitajad. Piirdekonstruktsioonide soojatehnilised arvutused. Konstruktiivne osa. Vundamendid ja vundeerimistingimused. Seinad, karkassielemendid, vaheseinad. Vahelaed, laed, trepid, põrandad. Katus. Aknad, uksed ja väravad. Viimistlus koos sise ja välisviimistluse tabelitega. Ülevaade sanitaar ja insenertehnilistest saedmetest. Asendiplaani s...
Iseseisev töö aines EPJ 3770 KINNISVARAÖKONOOMIKA K O RT E R M A J A R E N O V E E R I M I S P L A A N Asukoht: Läänemere tee 45, Tallinn, Harjumaa Üliõpilane: Juhendaja: Tiina Nuuter Tallinn, 2012 1.1 Sissejuhatus 1.2 Töö eesmärk Töö eesmärgiks on välja arvutada kortermaja renoveerimiskulud ning pakkuda välja plaan renoveerimise teostamiseks. 1.3 Valiku põhjendus Mina olen antud kortermaja üheks elanikuks ning seetõttu olen huvitatud selle maja korrashoiust ning püsimisest. Sellesse majja sai korter soetatud 1988. aastal. Hetkeseisuga vajab maja vundament soojustamist, kütte- ja ventilatsioonisüsteem projekteerimist ja väljavahetamist. Lisaks vajab uuendamist trepikoja viimitlus. 1.4 Hoone üldandmed Hoone asub Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, ja on ehitatud 1987....
Tervisespordikeskus Hoonetekonstruktsioonid Teostaja: XXX XXXXX Kontrollis: T.Kalamees TTÜ 2010 Sügissemester 1. Algaandmed 1) Kasutusotstarve: Tegemist on tervisespordihoonega. Hoonet kasutatakse talvel erinevate talispordialade tugihoonena. Nimelt sealt saab varustust rentida ja peale trenni saunas käia ja ennast puhtaks pesta. Suvel kasutatakse hoonet sama moodi, kuid suvele sobilike spordialade jaoks. Hoone asub spordibaasis seega nii suvel kui talvel saab kasutada seda ka staabipidisamiseks. 2) Lähteandmete loetelu: Tervisespordikeskuse tegevus talvel: suusatamine uisutamine, matkamine ja suvel: rattasõit, orienteerumine, jooksmine. Hoones on ...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus. Haridus, kui selline, on midagi väga, võiks öelda isegi, et midagi ülimalt progressiivset. Ideaalses maailmas avab iga uus omandatud teadmine või infokild ukse veel palju rohkemate teadmiste omandamiseks. Uued, ka nii-öelda kõrgema tasandi teadmised põhinevad enamasti madalama tasandi teadmistel ning varem omandatul. Seega peaksid uued teadmised ning oskused olema teatud määral isegi eelteadmistest ning baasoskustest tuletatavad. Kahjuks ei ela me aga ideaalses maailmas. Mis toimub tegelikult? Olen pidanud oma elus vahetama kooli, ning suudan vahet teha kahel erineval koolil, õpetajatel ning õppimistehnikal. Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa...
1. Hoonete liigitus 3 liiki sellepärast, et neil on eraldi normid. Erinevus on tehnoloogias, suuruses, soojustuses, mikrokliimas, materjalides, kõrguses jne. Alates 9ndast korrusest on kõrghoone. · Tsiviilhooned elavad, töötavad inimesed · Tööstushooned · Põllumajandushooned loomalaudad, põllumajandussaadusi töötlevad hooned jne Liigitatakse ka materjali järgi. · Puithooned · Plokkhooned · Paneelhooned 2. Hoonete kapitaalsus · Hoonel 50 a. ametlikult, vähemalt aga 100 a. · Elektrijuhtmetel 10 a. 3. Tuleohutus elamute projekteerimisel Vt. Eraldi lehte 4. Olemasolevate taluelamute täiendav soojustamine Vundament: Hoonet tuleks tõsta nii, et vundament jääks maapinnast vähemalt 30 cm kõrgemale. Palkmaja vundament võiks olla kivikbetoonist või looduskivist laotud lintvundament. Eelistada tuleks postvundamenti. Vahelaed: Soojustama peaks ka vahelagesid tänapäevaselt. Põrand: Ka põrandaid tuleks soojustada. Keldrita taluhoonetele s...
Arhitektuuri ajalugu Tartu Peetri kirik Lauri Liping LE10 Tartu Peetri kirik on neogooti stiilis. Kirik valmis aastatel 18821884 arhitekti Viktor Schröteri projekti järgi. Kelder: ehitati pommivarjendiks Vundament: maakivi, tellis Seinad: tellis Seinakate: - algne: tellis -praegune: tellis Värv: - algne: punane tellis -praegune: punane tellis Katusekate: - algne: plekk -praegune: plekk Trepikoda: tornitrepp Arhitektuursed elemendid ja fassaadidekoor: W-küljel neljakandiline torn, selle külgedel nurgatornikesed, pikiseinte dekoratiivsed tugipiilarid, peaportaali kujundus neogooti raamides akna ja kaarsillusega sissepääsuga. Aknad: neogooti raamistuses aknad Uksed: neogooti stiilis peasissepääs Interjöör: sambad kannavad 2-korruselisi vääre, apsiidi roidvõlv. Altarimaal 1890...
SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE...................................................................3 1.1.Kasutuskohad....................................................................................................................4 1.2.Aluspinna ettevalmistus....................................................................................................4 1.3.Ilma soojustuseta vundamendi hüdroisoleerimne.............................................................5 1.4.Soojustusega vundamendi hüdroisoleerimine...................................................................6 1.5.Hüdroisolatsioonide lahendused erinevate veesurve liikide korral...................................7 2.RADOON............................................................................................................
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLUS Anna-Maria Türk KUIDBETOON Referaat Juhendaja: Andres Aruväli SISSEJUHATUS Mõeldes betoonile, teame koheselt, et tegu on tugeva ja raske materjaliga, millel on hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tänu tema väiksele tõmbetugevusele ja armeerimisele. Just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Antud referaadis uurin, millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes, kus kohas seda kasutatakse ning milliseid kiude kasutatakse kiudbetoonis. Mis vahe on betoonil ja kiudbetoonil? Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevusega. Betoon surve- ja tõmbetugevuse suur erinevus ei võimalda tema kasutamist konstruktsiooni kõikides osades samaväärsena. Konstruktsiooni tõmbeosades on vaja betooni tugevust tõsta, mida tehakse põhiliselt armeerimisega. Siinkohal tuleb mängu kiudbetoon, sest...
Palkmaja Maapinnd on korralikult tihendatud, mille peale on monoliitne vundament valatud. Lisaks on alus valatud ka ahjule ja korstnale. Vundamendi sees on ka juba soojustus- penoplast. Palkmaja on ehitatud 30 cm läbimõõduga männi palgist. Ka sisemised kandvadseinad on sama paksud. Sisemised mittekandvad seinad on läbimõõduga 15 cm. Vaheseinad on kalasaba kujulise tapiga ühendatud kandvate seinte külge. Lisa soojustust ei ole. Esimese korruse põrand on puitpõrand, toetub 2500mm paksustele taladele, mille vahel on soojustuseks vill ja tuuletõke ja kõige peal on põranda laud. Lisaks on vundamendis ka tuulutusavad, et õhk põranda all liiguks. Palke hoivad koos salapulgad, on kasutautd ka tenderpalke. Katus on tellitud valmis ferm, kuhu peale läheb kivikatus. Fermi alumiste prusside vahele on pandud samuti vill ja tuuletõke. Lagi on lauast. Sarikate peale on veekindel materjal, selle peal on liiprid kuhu...
Vao mõis Järvamaal Koeru kihelkonnas asunud rüütlimõis. Mõisa ajaloost · Esimesed teated pärinevad 1442. aastast. · Keskajal püstitati mõisa kivist kindlustatud mõisahoone ehk tornlinnus. · Tornlinnus on ehitatud 15. sajandil Tornlinnus · neljakorruseline tornlinnus on ligikaudu 10x10 meetri suurune. · Linnuse kaks esimest korrust on võlvitud · Tornlinnus restaureeriti 1986. aastal, seal paikneb Vao muuseum. · Järgnevatel sajanditel on Vao mõis kuulunud nii von Bremenite, von Budbergide, von Anrepitele kui ka von Helffreichide aadliperekondadele. · 1744. aastal omandasid mõisa Edler von Rennenkampffid · Mõisasüda koos väikese maatükiga jäi nende omandusse kuni Saksamaale ümberasumiseni 1939. aastal · Hilisem mõisasüda ehitati väikese, kuid esindusliku barokk-kompleksina välja 1770-80tel aastatel. · Ühekorruselise puidust peahoone esist väljakut ääristasid üksteis...
Seletuskiri Kandva konstruktsiooni projekteerisin monoliitsest raudbetoon postidest ja vahelagedest. Kasutades Autodesk Robot Structural Analysis programmi modelleerisin hoone konstruktsioonide läbipaindeid Eurokoodeksis välja toodud lumekoormusele ja büroodele ette nähtud kasuskoormusele. Tekkivate läbipainete põhjal valisin esialgsed ristlõiked. Modelleerimisel kasutasin kandepiirseisundit. Antud mudel on esialgne arvutus antud konstruktsioonile, arvestades ainult vertikaalseid koormusi. Vahelagede vahelisse kõrgusesse on arvestatud ka viimistluse ja kommunikatsioonide paigaldamiseks vajalikku ruumi, et korruse puhaskõrgus oleks pärast 2,5m. Hoone vundament tuleb projekteerida vastavalt hoone tulevasele asukohale, mille kohta hetkel andmeid pole. Materjalide kokkuvõtted Structural Column Schedule Cou Leng...
Materiaalne Aineline vara pühakirja Materialism Ainelist kasu esiletõstev ilmeksimatust Mateeria aine rõhutav õpetus Komisjon täidesaatev organ maja alus Ekskursioon õppekäik Kristalne Väga Misjonär usu levitaja Sohva selge,puhas Missioon ülesanne Golf-golfi Pensionär eakas Õhkkond Pension väljamaks eakatele Fänkond Kautsion rahaline tagatis Modernne Pansion kostikorter Pulssi Stipendium õppemaks Tsehlanna Portsjon kogus Põmdi Proportsioon mõõdukooskõla Kirsse Kompleksselt mitut ala haarav Renssanss Fajanss valge savisegu Renessanslik Simss pinda liigendav rõhteend...
Tartu Kutsehariduskeskus Betoonitööd Iseseisevtöö Koostaja:Damar Talas Juhendaja:Agu Rukki Tartu 2015 Valatud betoon plaatvundamendi ehitus Kõige esimese asjana märgitakse vundamendi mõõtmed maha,siis valmistatakse ette aluspind.Kui aluspind on ettevalmistatud siis märkidakse maha kommunikatsioonid ja trassid.Kui need on märgitud,siis paigaldatakse kommunikatsioonid ja trassid.Kui need kõik asjad on tehtud siis hakatakse raketist ehitama(40 cm).Peale seda pannakse killustik ja vahtplast.Kui kõik on tehtud siis pannakse paika armatuur ja põrandakütte süsteem.Viimaks toimub betoneerimine. V1=(P=20+9,4+4+3,4+16+5,4)*0,3*0,4=6,98=7m3 V2=3,4*9,4*0,1=3,2m3 V3=15,7*5,4*0,1=8.5 m3 Kokku:8.5+3.2=11,7m3 V=11.7+7=19m3 Plaatvundament on madalvundamendi tüüp, kus betoon valatakse monoliitse plaadina ümbritsevast pinnasest kõrgemale või samal tasa...
Õppeaines: Õpperühm: Juhendaja: T.Michelson 12.03.2012 SISSEJUHATUS Kui me mõtleme betooni peale siis esimesed märksõnad oleksid tugev, raske ja hea survetugevus. Kuid betooni kasutuskohad on üsna piiratud tema väikse tõmbetugevusele ja armeerimisele . Ning just sellepärast mõeldigi välja kiudbetoon. Millised on kiudbetooni eelised tava betooni suhtes ? Millised võiksid olla kiudbetooni kasutuskohad? Millisedi kiude kasutatakse kiudbetoonis? Neid küsimusi hakkamegi vaatama . Refereering on põhiliselt koostatud As Rudus betooni valmistaja kodulehekljelt [WWW] http://www.ruduseesti.ee (12.03.2012) TTK 2 T.Michelson 12.03.2012 1. KIUDBETOON Betoon on oma olemuselt habras materjal suure surve ja väikese tõmbetugevuse...
Mulgi vanasõnad Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Helme) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Helme) Ega määrit vanger ei röögi (Tarvastu) (altkäemaks) Ega "ole terve" obest toida (Tarvastu) Ega saapakandja tää, mis pastläkandjale vaja om (Tarvastu) Ega tõist enne kitta ega laita tää, kui vakk tuhka ja kolmandik söse üten ärä om süüd (Tarvastu) Igal seadusel on kaks otsa, kui ümberd ei saa, siis astutakse üle (Tarvastu) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Tarvastu) Kannatus on rõemu võti (Tarvastu) Kelle henge nällän, selle põld põdur (Tarvastu) Kinkja olli Kiisa kõrtsi koldes ära koolu, järgi olli jäänu kaits poiga Osta ja Müü (Karksi) Kui himu eest veda ja tahtmine tagast tõukab, siis kondid kolavad järele (Tarvastu) Kui pada roostetatud, ega siis puudergi saa puhas olla (Tarvastu) Kui sa vanan lämmit tahad, sis tee nooren põlven ahi valmis (Tarvastu) Kurja i...
Iseseisev töö Kangiks nimetatakse kõva keha, mis võib pöörelda liikumatul toel. Kang on tasakaalus, kui selle ühele otsale mõjuva jõu F 1 ja selle õla l1 korrutis on võrdne teisele otsale mõjuva jõu F2 ja selle õla l2 korrutisega. Kasutades ära kangi tasakaalu põhimõtet saame alati õla pikkuse muutmisega tõsta raskemaid koormusi kergema vaevaga ehk väiksema jõu rakendamisega. Kahepoolne kang Ühepoolne kang F= ∙ Fr a1 - kangile rakendatava jõu õlg, a2 - koormise poolt arendatava jõu õlg Tungraud on tõstemehhanism. Olenevalt tõstemehhanismist on olema nii latt-, kruvi- ja hüdrotungraud. TT-tungraua tõstemehhanismiks on hambuline latt, mida edasi surutakse vändast keeramise abil. Tõstejõud on umbes 12 t ja kõrgus kuni 60 cm Kruvitungraua tõstemehhanismiks on kruvi, mida keeratakse kangi abil. Tõstejõud kuni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
