Vetikate tähtsus 8 klass 2006 1 · Vetikad on veekogudes enamiku toiduahelate esimeseks lüliks. · Vetikad osalevad veekogude gaasivahetuses, sest fotosünteesi käigus tarbivad nad süsi- happegaasi ja rikastavad vett hapnikuga. · Hapnikku vajavad vetikad hingamiseks. · Vetikad on esimese orgaanilise aine tootjad. · Vetikad on toiduks paljudele vees elavatele selgrootutele loomadele. 2 3 · Vetikate liigne vohamine halvendab teiste organismide elutingimusi. · Vetikate ajutine vohamine veekogus, mida nimetatakse veeõitsenguks, on kahjulik nähtus. · Vetikad, kelle jaoks tekkisid soodsad elutingimused, hakkavad massiliselt paljunema. · Veeõitsengut soodustab inimene, lastes halvasti puhastatud olme- ja reovetel veekogudesse voolata. 4 · Veeõitsenguga kaasneb kalade ja teiste veeloomade hukkumine, sest suure hulga taimede lagunemise...
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
Eesti veekasutuse dünaamika. Heitvetest pärinev reokoormus ning sellega kaasnevad probleemid. Marika Midro KAKB11 2010 a. Veekasutus Eestis 2009. aastal Olme 39,99 mln m3 Tootmine 24,358 mln m3 Jahutusvesi tootmises 7,15 mln m3 Energeetika (va Narva elektrijaamade jahutusvesi) 4,852 mln m3 Põllumajandus 4,033 mln m3 Muu 9,031 mln m3 Narva elektrijaamade jahutusvesi 1004,04 mln m3 Veekasutus Eestis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tabelis võime märgata, et 2006. aasta seisuga on vee tarbimine võrreldes 1994. aastaga vähenenud, jäädes ligikaudu 1400 mln m3 ju...
Bioloogia Tallus organismi algeline hulkrakne keha, mis pole eristunud varteks, lehtedeks ja juurteks. Hulkraksetel vetikatel pole eristunud organeid. Vetikarakkudes on kloroplastid. Vetikad fotosünteesivad nagu taimed. Vetikaid on mitmesuguse suuruse, kuju ja värvusega. Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegatatiivselt. Enamik vetikatest elab veekogudes. Nad kas hõljuvad vees või kasvavad veekogu põhjas. Vetikaid jaotatakse üherakulisteks ja hulkrakseteks ning pigmentide sisalduse järgi rohe-, pruun- ja punavetikateks. Kõige mitmekesisema ja arvukama hõimkonna moodustavad rohevetikad. Koppvetikas, klorella ja pleurokokk on üherakulised, kuid nad on erinevad ehituse, eluviisi ja paljunemise poolest. Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab magevetes. Vetika koloonia koosneb suurest hulgast omavahel ühendatud rakkudest. Rakkudel on viburid, mille abil ko...
Vetikad Tallus vetikate keha Kõik vetikad fotosünteesivad. Neil on kloroplastid (kollased, punased, rohelised). Jaotuvad: 1)Mikroskoopilised (üherakulised) 2)Makroskoopilised (lehtadru) Paljunevad talluse tükikeste või eoste abil. Üherakulised rohevetikad: 1) Koppvetikas ---- eoste abil 2) Klorella ------eoste abil 3) Pleurokokk ----------- pooldumise teel, ei taha vett 4) Kerasviburlane ------- pooldub Pleurokokke päris vees ei kohtagi, nad on kohastunud eluks õhu käes. Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnit...
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Artikkel Tiigid ja allikad Koostaja: Tartu 2014 Sisukord Tiik.......................................................................................................................... 3 Allikas..................................................................................................................... 3 Tiikide hooldus........................................................................................................ 3 Tüüpilisemad probleemid ja nende lahendamine....................................................4 Tiigi rajamine.......................................................................................................... 4 Kaevetööd.............................................................................................................. 4 Väljakaevatud pinnase ä...
80% ookeanis olevast reostusest on pärit maismaalt. Prügi ja reostus, mis jäävad maismaal vedelema ning mida ei käidelda korralikult, jõuab liigagi sageli lõpuks ookeani. Me reostame maailmamerd erinevate kemikaalide ja rämpsuga (plastik, klaas pudelid, jalanõud, kalavõrgud jne), tööstus-, põllumajandus- ja elamispiirkonna jäätmetega, müraga ning võõrliikide levitamisega Õli- ja naftareostus: naftatankerite õnnestused, merre pumbatav õlireostus, tööde käigus merre voolanud nafta ja naftasaadused ja pilsiveed merre lastud õlijääkidest Mõju loomastikule: Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele ja veelindudele. Reostuse mõju avaldub kõigepealt toksilisuses. Lisaks otsesele suremusele, mis mõnede vähiliste puhul võib ulatuda 90 protsendini, põhjustavad naftasaadused väärarenguid ja häireid näiteks kala...
VEESILMADE AASTARINGNE HOOLDUS ILONA KARJANE ME SÕ IIB Vesi on üks kõige kütkestavam aiaosa. Olgu see siis vaikne tiik, mis peegeldab kõike enda ümber olevat, või õrnalt vulisev purskkaev, mis lummab nii vanu kui ka noori. Tõsiasi, et veesilm saab keskpunktiks aias, on väljaspool kahtlust. Seetõttu tuleb veesilma kuju ja asukoht äärmise hoolega läbi mõelda, see peab asetsema paigas kus võite imetleda veepinna peegelduse kogu ilu. Väiksema veesilma ehitamine ei olegi nii keeruline, kui alguses võib tunduda. Veidike eeltööd võiks enne labida maasse löömist siiski teha - uurida kirjandust, konsulteerida spetsialistidega ja kuulata sõprade-tuttavate kogemusi veesilmade hooldamisel. Liiga suurt hooldustööd vajavad veesilmad võivad meie kiire elutempo juures hiljem koormavaks muutuda. Tuulte eest varjatud päikseline paik on sobivaim kaitseb taimi varakevadel külmade tuulte eest ja suvekuudel vähendab vee auramist. Kui tähelepanu keskmeks ...
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Veekogude reostumine ja kaitse Monika Viksne 11B Veereostus Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette. Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad, võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks otstarbeks. Maailmamere reostumise põhjused Tööstus ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse Põllumajandusreostus (jõuab jõgede kaudu) Intensiivne laevaliiklusõnnetused tankeritega Meresügavustesse maetud mürkained Kliima soojenemine Happevihmad Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi Maailmamere reostumise tagajärjed Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis Vähenevad kalavarud Mõju inimese toiduala...
Algloom. Välimus: mikroskoopiline, päristuumne, üherakuline organism. Toitumine: enamikule on omane loomne toitumisviis (vajavad valmis orgaanilist ainet) toit seeditakse toitevakuoolis. Paljunemine: pooldumise teel. Elukoht: tiikides, lompides, mullas, teistes organismides. Ebasoodastes tingimustes moodustavad tsüste. Amööb: kõige lihtsama ehitusega algloom. Kingloom: kõige raskema ehitusega algloom. Silmviburlane: tal on valgustundlik silmtäpp. Vibur. Pisituum- osaleb sugulisel paljunemisel. Suurtuum- reguleerib kinglooma elutegevust. Taimne toitumine- fotosünteesides, selle tagajärjel koguneb tsütoplasmasse varuainet mida saab vajadusel kasutada toiduna. Loomne toitumine toitub valmisorgaanilisest ainest läbi keha pinna. Tähtsus inimesele saab nende abil uurida minevikku, lubjakivist ja kriidilademetest saab kriiti. Väljasurnud kiirloomi kasutatakse metallide poleerimisel ja lihvimisel. Haigused. Tähtsus loodusele- toit paljudele ...
Sissejuhatus Vetikad on üle 30000 liigi. Kõige rohkem on rohevetikaid (umbes 7000 liiki). Arvatakse, et ürgsetest rohevetikatest põlvnevad teised taimed. Vetikad on looduses esmase orgaanilise aine tootjad. Veekogudes algab neist enamik toiduahelaid. Näiteks toitub vetikatest vesikirbud, sõudiklased jt kes on omakorda toidukas kalaldele. Lisaks sellele eritavad vetikad fotosünteesi käigus keskkonda hapnikku. Vetikate poolt on toodetud ligikaudu 90 % atmosfääri hapnikust. Vetikad moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi - nad vohasid kõigis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega üldse kõrgemaid taimi). Samal ajal täitsid nad ka tähtsat ülesannet - varustasid Maa atmosfääri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks. Ehitus Vetikad on kõige lihtsama ehitusega taimed aga neil puuduvad taimeorganid. Sellist algelist taimekeha, kus pole organid eristatavad, nimetatakse tallusek...
Geograafia töö 2- pedosfäär 1. Nimeta tunnused, mis iseloomustavad bioomi. Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum (makroökosüsteem, ühe kliima- ja taimevööndi või mäestike kõrgusvööndi biogeotsönooside kogum). 2. Too näiteid väärast veekasutusest. Araali meri oli soolane suurjärv Kesk-Aasia kõrbete vahel. See on drastiline näide väära veekasutuse kohta, millega rikuti looduslik veeringe. Meri toitus kahest suurest jõest: Amudarjast ja Sõrdarjast. 1960. aastatel hakati Nõukogude Liidu eestvedamisel nende jõgede veega järjest rohkem niisutama ümberkaudseid põlde. Sissevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas kiiresti kahanema. Alates 1960. aastast on meri kaotanud 90% oma mahust ning nüüdseks on järele jäänud vaid kolm väiksemat järve. Kunagine tulus kalatööstus on täielikult kadunud. Merd ümbritsenud lopsakas taimestik on hävinenud, kunagise merepõhja alal laiub...
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
LÄÄNEMERI-ÜLLATUSTE MERI! *8-10 promilli, Lääne-Eesti juures ka 2,7 promilli* Millised keskkonnatingimused teevad elu Läänemeres raskeks? -Läänemeri on VÄGA tundlik reostustele. Toksilised ühendid, mis satuvad kalade organismidesse, M-74 haigus, kütuse vette laskmine, vetikate vohamine(valgust vähe). Nt. PCB ühendid Vene allveelaevade värvides (venkud ei hooli! ) ; kloororgaanilised ühendid ; naftareostus(pidevalt ja koguaeg!!! laevaõnnetuste arv suureneb!) Antropogeenne eutrofeerumine: *kui kasutad riiete pesemiseks oma pesumasinat ja lisad sinna koguaeg keemiat sisse, et neid puhtaks saada.. seesama vesi RINGLEB(ja hävitab)! *lehm (lehma)kook :D *traktor põriseb – mürgised gaasid torudest välja, väetised *jne ROOSTIK ei ole süüdi eutrofeerumises! Toitainete tõusuga suureneb see ala. Kuidas teada, kas püüdsid kasvanduses elu alguse näinud lõhe või LOODUSLIKULT sirgunud lõhetüdruku? --> Haudejaama lõhedel lõigatakse rasva...
Turismi poolt tekitatud probleemid Taavi lood LT-11 Uuemõisa 2012 Prügireostus Turistid jätavad loodusesse maha palju prügi. Sobimatu ladestamine võib looduskeskkonda oluliselt rikkuda. Tahked jäätmed ja praht võivad rikkuda vee ja rannajoone väljanägemist. Näide: Väikesaarte (nt Vormsi, Osmussaar) elanikud ei suuda turistide poolt maha jäetud prügi ise kokku korjata ja saare pealt ära toimetada. Kui külastajaid on palju, siis prügikonteinerid täituvad liiga kiiresti , kui prügi üldse sinna jõuab. Tehakse ka palju lõkkeid suvalistesse kohtadesse ning tihtipeale visatakse lõkesse asju, mis ei põle. Nad arvavad, et kui inimene jaksab saarele asjad kaasa võtta, siis peaks jõudma kergema lasti pärast endaga ka tagasi viia Ühenäoliseks muutumine Sihtkohtadel on oht turistide soovidele vastu tulles ühenäoliseks muutuda. Maastikud, majutus, toit ja...
Rahvastiku kasv ja negatiivsed mõjud Põhjus: hõrendavad freoonid · Kiire kasv Aafrikas, Ida- ja Kagu- külmutusseadmetes, aerosoolpakendites, Aasias, Ladina-Ameerikas kõrgel lendavad lennukid · Toidupuudus (v.a arenenud riikides) Tagajärg: suureneb Maale langev · Immigrandid soojuskirguse hulk- kliima soojenemine, suureneb haiguste hulk · Linnastumine Lahendus: 1. Elamispinna puudus Lõhkuvad ained: juukselakid, deodorandid, 2. Kuritegevus õhuvärskendajad, kloororgaanilised 3. Jäätmete probleem ühendid 4. Vee reostus Happesademed 5. Küt...
Eesti kliima ja Läänemeri Kordamine kontrolltööks 1. Eesti kliimat kujundavad tegurid: a) Päikesekiirguse hulk, millised alad saavad rohkem, millised vähem päikesekiirgust ja miks? Ekvaatorile lähemal olevad alad saavad rohkem ja suurtematel laius kraadidel olevad alad vähem, sest päike paistab sinna suurema nurga alt ja nendeni jõuab väiksem päiksekiirgus b) Atlandi ookeani mõju kliimale (soe Põhja- Atlandi hoovus, selle mõju, läänetuuled, tsüklonid) Läänetuuled toovad hoovuselt niiskemat ja soojemat õhku. Talved on niiskemad ja pehmemad, suved on niiskemad ja pilvisemad. c) Kliima kohalikud erinevused, mis tulenevad Läänemere mõjust ja pinnamoest Rannikul kevad hilisem ja sügis pikem, tuulisem ja päikselisem; sisemaal on kevad varasem ja sügis lühem, pilvisem ja nõrgemad tuuled d) Kõrgustikel sademeid rohkem ja...
Kalanduse vormid- rannapüük- väikeste kalapaatidega, Ida -ja Kagu Aasias. Ookeanipüük- suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad, USA, Jaapan, Venemaa Kalakasvatus- kala töödeldakse koheselt, annab suurema osa kalatoodangust. Vesiviljelus ehk akvakultuur- kalade ja teiste mereandide kasvatus meres, mageveekogudes, traditsioonilised kalakasvatuskalad: forell, lõhe, karpkala Majandusvöönd- väljaspool territoriaalmerd asuv ja viimasega külgnev mereala, riik võib oma püügiõiguse rentida või maha müüa teisele riigile. 90% maailmamere kalast püütakse majandusvöönditest, mis moodustub 1/3 maailmamere pindalast. Territoriaalveed- ainult kalariigil on õigus korraldada kalapüüki, kasutada loodusvarasid, rajada tehissaari, kuni 12 miili. Suurimad kalapüügiriigid- Hiina, Peruu, Jaapan. Kalarikkad piirkonnad- Jaapan, Tsiili. Kalavarude paiknemine- kalavaesed- süvaookean, lähistroopilise ja polaarse avaookeani pinnakihid. Kalarikkad- madalad ranniku...
1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib a...
Maailmamere reostumine ja kalavarude vähenemine Maailmamerel on oluline roll Maa asukate elukeskkonna kujundamisel ning bioloogilise mitmekesisuse loomisel. Ookeanid katavad Maast 71%, seega on ookeanidega kaetud ala rohkem kui maismaad. Samuti toodavad ookeanid hapnikku ning neelavad globaalsel soojenemisel tekkivat soojust. Maailmamere reostumise põhjused - Tööstus- ja olmeveed juhitakse merre või jõgedesse - Põlumajandusreosus (jõuab jõgedde kaudu) - Intensiivne laevaliilkus - õnnetused tankeritega - Meresügavustesse maetud mürkained - Kliima soojenemine - Happevihmad - Pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte, pestitsiide ja väetisi. Peamised ohud maailmamerele on intensiivne kalastamine, ebapiisav kaitse, turism, laevandus, nafta ja maagaas, reostus ning globaalne kliimamuutus. Neist kaks viimast on eriti laiaulatusliku ja hävitava mõjuga. Üle 80% maailmamere reostusest tuleneb maismaal toimuvast tegevuses...
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus iseseisev ainevahetus ja iseseisev paljunemisvõime. Vaatamata väikestele mõõtme...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi Järv Referaat Koostaja: Raili Kivisalu Juhendaja:Aija Kosk Tartu, 2011 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Avaliku keskkonnahüvise kirjeldus.............................................................................................4 Üldandmed.............................................................................................................................4 Geoloogia...............................................................................................................................4 Elustik..................................................................................................................
Lähte Ühisgümnaasium Lähte tehisjärvede hüdrobioloogilisest seisundist Uurimistöö Koostaja: Kristiina Maremäe 11. reaalklass Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.............................................................
(Õpik lk 54-69, tv lk 34-50 + Tera) Euroopa rannik - läänes Atlandi ookean (ääremered Põhjameri ja Norra meri) ja põhjaosas Põhja-Jäämeri (ehk Arktika ookeani mered Barentsi ja Kara) Läänemeri asub tervikuna parasvöötmes madal meri (keskmiselt 50 m sügavust) poolsuletud sisemeri (vahetab vett Põhjamere ja Atlandi ookeaniga) tõusud ja mõõnad vaevumärgatavad mere eri osade kliima sõltub laiuskraadist ja kaugusest Atlandi ookeanist avaldab mõju maismaa ökosüsteemile (selle kaitsmiseks sõlmitud mitu rahvusvahelist kokkulepet) veetase kõigub tugevate tuulte tõttu, tuulte muutlikuse pärast ei teki püsivaid hoovuseid vee soolsus (keskmiselt 8-10 promilli) kujuneb mageda jõevee ja soolase ookeanivee segunemisel ehk RIIMVESI (riimveega kohanenud vähesed liigid - ent nende liikide esindajaid on palju) Miks on Läänemeres riimvesi/soolsu...
Eksami kordamisküsimused bioloogias 8. klass I OSA 1. Taime- ja loomaraku ehituse võrdlus. Taimerakk: kloroplast (selles sisalduv klorofüll annab rohelise värvuse), fotosüntees, rakukest (kaitseb rakku), vakuool(kogub endasse jääkaineid, rakutuum(juhib raku elutegevust, mitokonder(varustab rakku energiaga), Golgi kompleks(sorteerib rakke) Loomarakk: rakutuum, mitokonder, Golgi kompleks. 2. Nimeta vähemalt kolm tunnust, mille poolest taimerakk erineb loomarakust. loomarakk ei saa fotosünteesida, loomarakul pole kloroplasti ja pole ka rakukesta. 3. Mis tähtsus on rakutuumal, mitokondril, kloroplastil, rakukestal, ribosoomil? rakutuum: juhib raku elutegevust, mitokonder: varustab rakku energiaga, kloroplast: selles sisalduv klorofülll annab rohelise värvuse, rakukest: kaitseb rakku, ribosoom: seal toimub valgu süntees. 4. Viirused- mõiste. Viirused on eluta ja elusa p...
Keskkonnakeemia konspekt Redoksprotsessid keskkonnas · Keemiline reaktsioon- aine muutus, millega kaasneb aatomitevaheliste keemiliste sidemete teke või katkemine. Näiteks: Vihmavee happesuse tekkimine: CO2 + H2O H2CO3 · Keemiline termodünaamika- käsitleb erinevate energiavormide vastastikust üleminekut keemilises protsessis. (uurib soojuse, töö, kahe energialiigi seost). Keemilne termodünaamika vaatleb protsesse nende võimalikkuse, kulgemise suuna ja lõpptulemuste seisukohalt. Reaktsioonikeskkond kui süsteem on kas avatud, suletud või isoleeritud vastavalt energia või massi vahetyuse olemasolule ümbritsevas keskkonnad. (võib muutuda rõhk, ruumala, temperatuur). · Olekuparameetrid- tavaliselt mõõdetavad suurused: temperatuur (T), rõhk (P), ruumala (V), ainehulk(n). · Olekufunktsioon- funktsioon, mis sõltub ainult süsteemi olekust, olekuparameetritest, mit...
Roosna-Alliku Põhikool LÄÄNEMERE KESKKONNAPROBLEEMID referaat Koostas: Liis Reinaru Juhendaja: Anne-Mai Jürisoo Roosna-Alliku 2006. aasta Sisukord Nafta Reostus ....................................................................................................................................................4 Läänemere kaitse .....................................................................................................................................................5 2 Läänemere keskkonnaprobleemid Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja töö...
Keskkonnaprobleemid primaalsektoris 1. Metsade majandusliku kasutamisega kaasnevad keskkonna- ja sotsiaalsed probleemid Keskkonnaprobleemid: 1) metsade üleraie metsa raiutakse rohkem maha kui seda jõuab juurde kasvada ning sealt kust on juba metsa võetud, kasvab see väga aeglaselt ise tagasi, kui inimene oma abikätt ei ulata. Loodusest hooliv metsaomanik võtab aastas metsast vaid nii palju puitu, kui seda juurde kasvab ja säilitab oma metsas olulised elupaigad loomadele. Pigem tuleks metsaraiet teha mõõdukalt ning paralleelselt kohe ka uusi metsi istutada. 2) röövraie ehk metsavargused, kus siis raiutakse ebaseaduslikult ja ka lohakalt, see tähendab, et pinnase kahjustusi peale raiet ei parandata ja jäetakse kõik kiirustades poolikuks, sest ei mõelda ju muule, kui et ainult saaks puud metsast kiiresti kätte ja hiljem maha müüa. Selle tõttu hävitatakse samuti palju metsa ja metsaloomade kodud h...
Sissejuhatus Valisin artikkli ,,Veeõitsengud Eesti järvedes" kuna mind huvitab loodus ja selle kaitsmine. Artikkel on pärit 2009/ 07 ajakirjast. Sisu Artikli nimi Artikli köide Veeõitsengud Eesti järvedes 2009/07 Veeõitsengud keskkonnaprobleem Paljuski inimtegevuse tagajärjel kiirenenud veekogude eutrofeerumine loob selleks väga soodsa pinnase. Maailmas ulatuvad õitsengutega kaasnevad kahjud kalakasvandustele, puhkemajandusele jne. juba miljardi dollarini aastas. Eesti järvedes mikrovetikate vohamine küll nii suuri majanduslikke kahjusid kaasa ei too, kuid turismindust ja veekogu ökosüsteemi mõjutavad need kindlasti. Veeõitsenguid või teisisõnu mikrovetikate hulgivohamist tuleb ette peaaegu kõigis veeökosüsteemides: järvedes, jõgedes, meredes, ookeanides. Seda põhjustavad planktilised mikrovetikad, kelle rakkude mõõtmed jäävad vahemikku 1 100 m (1 mm = 1000 m). Kuigi veti...
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
PLANKTON Refaraat Sisukord 2.1 Veeõitsengud.................................................................................................... 5 Sissejuhatus Selle referaadi eesmärk on teha selgeks planktoni olemus, levik, tähtsus veekogudele ning uurida erinevaid planktoni liike, alaliike ja nende omadusi. 2 1.Plankton Plankton ehk hõljum on veekogus hõljuvate liikumisvõimetute või väga vähesel määral liikuvate organismide – plankterite – kogum. Nende liikumiselundid on nõrgalt arenenud ning seega on liikumisvõime väga piiratud, mis tähendab, et plankterid hõljuvad vees passiivselt ja liiguvad edasi vaid lainetuse ja hoovuste mõjul. On ka liike, kes on võimelised iseseisvalt liikuma ning võivad ööpäeva jooksul läbida vertikaalselt sadu meetreid, kuid horisontaalselt määravad nende liikumist s...
HÜDROSFÄÄR Vee jaotumine maal ● Vee umbkaudne maht Maal on 1 338 000 000 km 3. ● 71% Maast on kaetud veega. ● Vee jaotumist saab jagada kaheks: magedad veed ja soolased veed. Veeringed ● Veeringe kirjeldab vee olemasolu ja liikumist Maa peal, sees ja kohal. ● Maakeral on vesi alati liikvel ning oma olekut muutmas - vedelast auruks ja jääks ning uuesti vedelaks. ● Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. ● Kuna suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi, nimetatakse seda väikeseks veeringeks. ● Suure veeringe moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Veeringed ● Veeringe käivitajaks on Päike. ● Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, mille tagajärjel tekivad pilved. ● Pilvede küllastumisel hakkavad Maa raskusjõu mõjul sademetena maha langema. ● Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades võib akumuleerides moodustuda liustikud ja mandrijää. ● Enamik sademei...
Kalamajandus Kalavarad: 1. Kalad - 95% (tursk, makrell, tuunikala) 2. Koorikloomad (krevetid, vähid) 3. Molluskid (kalmaarid, teod, karbid) 4. Mereimetajad (vaalad, hülged) 5. Vetikad Varade jaotus vastavalt geograafilisele paiknemisele 1. Sisevete kalavarad - Antud riigi omand, kus siseveekogu asub - Väljamüük suhteliselt väike, aga kasvab - Kasutatakse enamasti siseturul 2. Rannikuvete varad - Territoriaalvete kalavarad - 3-12 meremiili rannikust - On rannikuriikide omand - On suhteliselt ebastabiilsed - Võidakse anda püügilubasid ka teistele riikidele vastavalt kvootidele - Majandusvete kalavarad - 200 meremiili rannikust - Vastavalt riikidevahelistele lepingutele võivad riigid müüa (Lõun...
Referaat Läänemeri, ohud ja võimalused 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Veereziim 3. Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid 2 Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. ...
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0 2008 2009 2010 2011 Kust...
Pedosfäär Otsest vajadust mulda ja nende omadust hakati uurima kui inimesed jäid paikseks ja algas agraarajastu 7-8 tuhat aastat tagasi. Teadusharu 18.saj. kuulsaim vene teadlane Dokutsajev. Mullaga puutuvad kokku kõik elusloodusele hädavajalikud ainevood (veeringe, süsinikuringe jne.). Muld on just kui filter sademete ja põhjavee vahel. Kui on muld rikutud siis on ka põhjavesi rikutud. Mullaga seotud globaalsed probleemid: 1) Kõrbestumine (erosioon, lageraie, ülekarjatamine, maa ära kurnamine) 2) Eutrofeerumine ehk üleväetamine (vetikate vohamine ja veekogude kinnikasvamine 3) Nälg (toidu tootmine ja selle ebaõige jagamine) 1994 Kõrbestumis tõrje konventsioon. Eesmärk kaitsta vett ja mulda. Rio de Janeiro. Mulla teke Selleks, et muld hakkaks arenema, on vaja, et mineraalne materjal oleks piisavalt poorne. See v...
HÜDROSFÄÄR Selgitab mere kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel; toob näiteid inimtegevuse mõjust rannikutele; Lainete tegevus rannikul. Järskrannikutel sügavneb veekogu kiiresti ja Laugrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus. lained jõuavad rannajoone lähedale suure Lauge rannanõlvaga aladel ulatub lainetusest tingitud energiaga. Seetõttu on ülekaalus lainete kulutav veeosakeste liikumine veekogu põhjani juba kaugel tegevus ning kujunevad kulutusrannad. Lained rannajoonest. Veeosakeste hõõrdumise tõttu põhjaga purustavad ja kannavad rannajoone lähedalt ära kaotavad lained rannajoonele lähenedes järk-järgult setteid ning kivimeid, mistõttu sinna moodustuvad energiat ja rannajoone lähedal on neil vaid setteid liigutav rannajärsakud või suure kaldega nõlvad. Kui jõud. Kujunevad kuhjerannad. Sellistel rannikutel suudab selline järsak on kujun...
SINIVETIKAD. ÕPIOBJEKT 20.02.2013 1. Sinivetikad ilmusid Maale vähemalt 3,5 miljardit aastat tagasi. 2. Prokarüoodid on eeltuumsed organismid. Prokarüoot rakutuumal puudub membraan, rõngaskromosoomid asetsevad tuumapiirkonnas. Rakutuumas puudub tuumake. Kahekordse membraaniga organellid raku sees puuduvad. Sisemembraanistik (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, lüsosoomid) puudub. Enamikel esineb rakukest (täiendavalt ka veel limakapsel). Ribosoomid paiknevad rakus vabalt. Eukarüoot rakutuuma ümbritseb kaksikmembraan. Tuumake olemas. Kahekordse membraaniga organellidest esinevad kõigil mitokondrid, kuid plastiidid on iseloomulikud ainult taimerakkudele. Sisemembraanistik olemas. Rakukest esineb ainult taime- ja seenerakkudel. Ribosoomid on seotud karedapinnalise tsütoplasmavõrgustikuga. Rakuorganellide funktsioonid: Tuum seal asuvad rakus kromosoomid, mis kannavad ...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
Eesti väikejärved Sissejuhatus Eestis on umbes 1200 järve. 1975. aastal 1119 järve- 964 looduslikku ja 155 tehisjärve (I. Kase andmeil). Hilisemate täpsustuste kohaselt on looduslike järvede arv peaaegu tuhat, tehisjärvi umbes kakssada. Lisaks on Eestis veel ligikaudu 20 000 rabalaugast. Kuna järved on aja jooksul kadunud nii maaparanduse, kinnikasvamise kui ka tammide purunemise tõttu, siis nende arv pole püsiv. Uued järved saavad tekkida mere taandumisel, liiva-, savi-, pae-, turba- ja põlevkivikarjääride, samuti veehoidlate rajamisel. Järved on enamasti mandrijäätekkelised, nende hulka kuuluvad künkliku moreentasandiku liigestunud kaldjoontega saarterohked järved, piklikud voorejärved, vallseljakute ja otsamoreenidega glastiokarstilised järved ning paljud orujärved. Jäänuk- ehk reliktjärved on kloriididerikka veega, mida leidub samuti ...
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2. Temperatuuri tõustes üle 80°C need soolad lagunevad. · Magneesiumkarbonaat reageerib...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Läänemeri, ohud ja võimalused referaat Juhendas:E.Külaots Koostas:Kristina Konsina Pärnu 2012 Sisukord 2. Sissejuhatus 3.Veereziim 3.Elustik 4. Läänemere keskkonnaprobleemid 5. Läänemere kaitse 6. kasutatud materjalid Sissejuhatus Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on Lõuna-Läänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kit...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
1 Tiigi ja märgala rajamine 2 S I S U KO R D MIKS LUUA OMA TALU MAALE TIIK VÕI MÄRGALA? 3 MIS ON OLULINE? 3 ASUKOHA VALIK 4 Madal asukoht 4 Aluspinnase veepidavus 4 Vesi tiigi täitmiseks 4 Muud tingimused 4 TIIGI KUJUNDAMINE 4 Suurus 4 Kaldajoon 5 Kaldad 5 Veesügavus 5 Saared 5 TIIGI RAJAMINE 6 Veetoide 6 Kaevetööd ...
Eesti Maaülikool Polükultuur kalatiikides Tartu 2014 Sisukord Polükultuuri olemus..............................................................................................................................3 Biomelioratsioon..................................................................................................................................3 Lisakalad karpkalakasvanduse tiikides.......................................................................................4 Hiina karbid..........................................................................................................................................4 Valgeamuur (Ctenopharyngodon idella).....................................................................................4 Looduslik levila ja bioloogia.............................................................................................5 Toitumine ja kasv...............
HÜDROSFÄÄR 1. Vee jaotumine Maal, veeringe * maailmameri ja siseveed liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood. Kogu planeedi pinnast on veega kaetud 71%. Ookeanid ja mered hõlmavad 97% kogu veest, magedat vett on alla 3%. Ka enamiku neist ei saa inimene kasutada, sest see on kinni polaaralade jääkilpides või liigub põhjaveena sügavas maapõues. Igijää ja lumi 75%, põhjavesi 24%, ülejäänud 1%: 60% järvedes, 35% mullas, 05,% jõgedes ja 4,5% veeauruna atmosfääris. * Veeringe vee pidev ja korduv liikumine Maa sfäärides ja nende vahel. Liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus, mille toimel vesi aurustub ja tõuseb atmosfääri. Kõrguse suurenedes õhutemp. langeb ning seetõttu õhku sattunud veeaur veeldub ehk kondenseerub teataval kõrgusel. Tekivad pilved ning sademed. Raskusjõu toimel langevad veepiisad sademetena uuesti maa- või merepinnale, kust satuvad taas auruna õhku. Eristatakse suurt ja väikest veeringet. Väikese veeringe korral...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
