Kontserdiretsensioon Kuressaare Gümnaasimi aulas, 1. oktoobril 2015. aastal kell 12.00 toimus kontsert, kus astusid ülesse Eesti muusika- ja teatriakadeemia Swing-orkester. Lisaks mängis klaveril Johan Randvere ning Karl-Johan Kullerkupp löökpillidel. Orkestrit juhendas kammermuusik Toomas Vavilov. Kontsert oli üllatavalt tore ja huvitav. Mulle isiklikult meeldis seda väga vaadata ja kuulata ning kui võimalus tekib, siis külastaks korra veelgi taolist kontserti. Meile räägiti muusikapäevast üldiselt, mida see endast kujutab ning toodi erinevaid muusika näiteid. Silma jäi see, et publikuga osati hästi suhelda. Eriti meeldis, et pianist, Johan Randvere, rääkis emotsioonide rikkalt nii, et rahval oli tõepoolest huvitav kuulata ja jälgida tegevust, mis lava ees toimus. Meile räägiti, et ükskõik millisesse muusikakooli sisse ei astutaks, siis asi, mida tulevased muusikud peavad kindlalt tundma, on rü...
Beethoveni Portree Käisin 15. Jaanuaril Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserti ,,Beehoveni portree". Kuulajatele esitati kolm Beethoveni teost: avamäng "Coriolan", klaverikontsert nr 5 Es-duur op.75, sümfoonia nr 5 op.67. Neid teoseid esitasid meile Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Sten Lasmann klaveril, Toomas Vavilov dirigendipuldis ja iga teose osade vahepeal rääkis Raivo Järvi meile Beethoveni eluloost, ajastust ja käekirjast. Sten Lassmann, kes esitas teoseid klaveril on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste. Ta on andnud soolo- ja kammerkontserte ning esinenud solistina mitmete orkestrite ees. Sten on lõppinud Tallinna Muusikakeskkoolis ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia bakalauluse- ja magistriõppe klaveriklassis. Lassmann on lõpetanud ka Londoni Kuningliku Muusikaakadeemia magistrantuuri, ning on tänaseks juba ka sama õppeasutuse doktorant. Sten Lassmann on end täie...
Kool pakkus meile välja hea võimaluse minna kontsertile ning selle tulemusena oli paljudel kindlasti hea võimalus teha ära muusika retsensioon. Mina haarasin sellest võimalusest kinni ja käisingi kontsertil, mis toimus 15.novembril 2011, teisipäeval, Saku mõisas. Kontserti külastajateks olid gümnasistid ja muusikaõpetaja. Kontsertil esinesid meile kolm pillimängijat. Klarnetil mängis Toomas Vavilov, kes on vaieldamatu tippklarnetist ja kes on ette kandnud põnevat Eesti ja muu ilma nüüdismuusikat. Viimastel aastatel jõudsalt orkestrite ees seisva muusiku soolokava annab läbilõike ajatust muusikast. Toomas on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia klarneti erialal ja täiendanud end Berliinis. Ta on õppinud sümfooniaorkestri dirigeerimist Eesti Muusikaakadeemias. Toomas Vavilov on soleerinud paljude mainekate orkestrite ees: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester, Vanemuise Sümfoonikud, Läti Riiklik Kammerorkester ja Läti Rahvuslik S...
Klarnet Konspekt 8. klassi muusikaõpetusest Nimed: Johann Denner 1655-1707 (Saksa) 1690. aastal esitas Saksa Meister J. Denner uut pilli, mis sai nimeks klarnet, kuna tema kõrges registris meenutas trompet -clarino oma. Pilli valmistatakse nii puidust kui ka tehismaterjalidest. Pilli pikkus on 68cm. Toru algab peenema, nokataolise otsaga huulikuga. (Klarnetil on ühekordne lesthuulik e. trost). Klarneti ulatus: e-g3. Tänapäeval kasutatakse A- ja B-pille. B-pilliga on parem mängida bemollidega () ja A-pilliga dieesidega () helistikes. Heliavasid on klarnetil 28 ja need on kas augud või klapid. Kõla on klarnetil suhteliselt tume ja soe. Klarnetil mängides kõlavad efektselt glissandod. Väga hea on mängida keerulisi palasid. Kuulsaim klarnetist: Aleksander Rjadov. Eesti kuulsaimad: Hannes Altrov, Toomas Vavilov
DMITRI SOSTAKOVITS 1906 1975 Ülemaailmse kuulsusega vene helilooja. 20.sajandi suurimaid sümfoniste. Oxfordi ülikooli muusikadoktori diplom. 1954 rahvusvaheline rahupreemia. Muusikat loonud väga paljudes zanrides: 15 sümfooniat, klaverilooming (ise ka väljapaistev pianist) - sonaate, kontserte, 24 prelüüdi ja fuugat, kammermuusikat - 15 keelpillikvartetti, koorimuusikat Gustav Ernesaksale pühendas poeemi Ustavus, oopereid - tugevaim Ekaterina Izmailova S peetakse filmimuusika rajajaks, muusika ca 40 filmile (Hamlet, Noor kaardivägi, Kiin) Peterburi konservatooriumi lõpetas pianisti ja komponistina. Kaalukam osa S loomingust on tema 15 sümfooniat Mitteprofessionaalsele kuulajale on S sümf. muusika tavaliselt arusaamatu. See on teravakõlaline, harjumatute pingeliste kooskõlade ja mittelaululiste meloodiatega. Teemadeks inimese hingelised otsingud, isiksuse kujunemine ning vene rahva kannatused rasketele aegadel. S elas ühiskonnas t...
-1- 21.septembril kell 19.00 esines Estonia kontserdisaalis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Toomas Vavilovi dirigeerimisel ja rahvusvahelise konkursi " Noor Muusik" laureaadid Mihkel Poll (klaver), Gina Maria McQuinness (viiul, Iirimaa), Heini Laankoski (tsello, Soome). Rahvusvahelisel konkursil "Noor Muusik" täitub käesoleval hooajal 10. tegevusaasta. 1996/97 aastal ellu kutsutud 7-13 aastaste viiuli-, tsello-, ja klaveriõpilaste võistumängimise eesmärkideks on klassikalise muusika propageerimine, noortele muusikutele stiimulite loomine ja rahvusvahelise taseme tutvustamine nii õpilastele kui ka õpetajatele. Konkurss on toimunud kaheaastaste intervallidega ja kujunenud mainekaks konkursiks kogu Euroopas. Kontserdil esitati järgmised teosed : Johannes Brahms (1833-1897).Akadeemiline avamäng op 80(1887) Kontsert viiulile, tsellole ja orkestrile a-moll op 1...
Füüsika areng ja teadlased Esitlus Christian Mõttus 10K5 Tutvustus Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi. Füüsikud uurivad aine ja jõudude vastasmõju.Füüsika on täppisteadus: nii füüsikaline katse kui ka teooria (loodusseaduste formuleeringud) rajanevad matemaatikal.Antiikajal võidi nimetada füüsikaks kogu loodusteadust (vanakreeka sõna physis tähendab 'loodust'), iseseisvaks teaduseks sai ta alles 16.17. sajandil. Tähtis ajajärk füüsika arengus oli 19. sajandi lõpp ja 20. sajandi algus. Siis loodi kvantteooria ja relatiivsusteooria tänapäeva füüsikalise maailmapildi alused. Füüsika harude seas on mehhaanika, akustika, termodünaamika, elektrodünaamika, optika, aatomifüüsika, tahkisefüüsika, tuumafüüsika, elementaarosakeste füüsika ja gravitatsioonivälja teooria (üldrelatiivsusteooria). Füüsika ja teiste loodusteaduste piirialadele on tekkinud ast...
Vanemuise teatri sümfooniaorkester Vanemuise teatri sümfooniaorkester loodi 1908. aastal, algselt olid dirigentideks Juhan Simm, Juhan Aavik ja Samuel Lindpere ning kontsertmeistriks A. Liiv. Orkestri koosseisus mängis 20 meest: J. Simm, V. Klassen, K. Neuland, J. Paulmann, J. Kuusik, S. Gottbeter, A. Fuchs, J. Aavik, J. Koger, V. Vadi, A. Kuusik, J. Paabo, A. Paris, R. Kuusik, A. Severn, W. Alävdin, S. Lindpere, dirigent A. Liiv, A. Nieländer, S. Goldmann, H. Sack. I hääli mängisid alguses eestist pärit Peterburi üliõpilased: V. Luts -- oboe, V. Tago -- corno, A. Nieländer -- fagott, S. Goldmann -- I viiul, J. Aavik -- trompet. Vanemuise Seltsi Sümfooniaorkestri kontserdid toimusid põhiliselt suvehooajal suveaias. Mängiti kolm korda nädalas -- teisipäeval, neljapäeval ja laupäeval. Kuid orkester on ka mujal esinenud, näiteks esimese suure üritusena 21. Juunil, esimesel Eesti muusikapäeval. 1930. a...
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994. Orkestrit o...
,,Peer Gynt" Käisin 18ndal novembril 2006. aastal Vanemuise suures majas vaatamas. balletti "Peer Gynt". See oli Hendrik Ibseni samanimelise värssdraama ainetel põhinev lavateos Eduard Griegi, Claude Debussy ja Savantage'i muusikale. Dirigent oli Toomas Vavilov. Minu arvates sai ta orkestri juhtimisega suurepäraselt hakkama. Päris meeldiv üllatus oli see, kui keset sümfooniaorkestri mängu hakkas äkitselt kõlama elektrikitarri pala. Muusika poole pealt olid väga tähtsal kohal löökriistad, mis tõid etendusele põnevust juurde ning tegid seda reaalsemaks. Mulle meeldis mängitud tugudest kõige rohkem "Mäekuninga koopas". See oli orkestri poolt väga hästi mängitud ning kõlas võimsalt. "Peer Gynt'i" lavastaja, koreograaf ja kunstnik oli Mare Tommingas. Ka tantsud olid head ja lavaliselt oli etendus väga korrektne, aga tants jäi minu arvates siiski veidike muusikale alla. väõbolla selle...
Noor pianist Mihkel Poll Paide Ühisgümnaasiumis Käisin neljapäeval 11. aprillil Paide Ühisgümnaasiumi aulas kuulamas üht noorimat Eesti pianisti, Mihkel Polli, kes esitas kuulsate heliloojate Ferenc Liszti, Fryderyk Chopini tuntud repertuaare. Toimunud kontserdi oli väga meeldiv kuulata, sest saalis valitses vaikus ning kõik kuulasid ja vaatasid, kuidas nii andekas pianist mängib. Ära võib märkida ka selle, et kuulsa ja andeka pianisti kontserdis veendusin alles kontserdi alguseses, mis hämmastas mind väga. Kontsert algas F. Liszti repertuaariga ballaad nr-2-ga. Muusikapala oli rahulik, vahel ka rütmikas. Võis näha rütmilist klahvivahetust, mis andis antud ballaadidel veel rohkem jõudu juurde. Lisaks võib öelda, et see on jutustus rüütliaegedest. Teiseks esitati F. Chopini teost nr. 4 Scerto e- duur. ( scerto tähendab otsetõlkes nalja). Teos oli kiirete meeleoludega ning hästi tundeline. Kolmandaks esitati samuti F. Chopini muu...
Kontserdiarvustus 10. märtsil 2018 käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas Wolfgang Amadeus Mozarti ''Kuldse klassika'' sümfooniaid, mida esitas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester. Kontsertmeistriks oli Egert Leinsaar, solist Mantas Sernius klaveril ja dirigent Arvo Volmer. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester (EMTA SO) on vaieldamatult üks Eesti professionaalsete orkestrantide kasvulavadest. Orkestrit on juhatanud väga paljud eesti tuntud dirigendid: Roman Matsov, Vallo Järvi, Peeter Lilje, Paul Mägi, Eri Klas, Vello Pähn, Jüri Alperten, Andres Mustonen, Toomas Kapten, Toomas Vavilov, Risto Joost, Erki Pehk ja ka praegu juhatav Arvo Volmer. Samuti on ka musitseeritud välismaa dirigentide, nagu Michel Tabachniku (Sveits), Jin Wangi (Austria), Colin Mettersi (Inglismaa), Cecilia Rydinger Alini (Rootsi) ja Lutz Köhleri (Saksamaa) käe all. Ühe hooaja jooksul toob orke...
Tallinna 32. Keskkool Margaret Muilas 11.d klass FOOBIA TÄNAPÄEVA ÜHISKONNAS Praktiline töö Juhendaja: õpetaja Kerstin Vessik Tallinn 2013 Olen uurimistöö koostanud iseseisvalt. Kõik selle kirjutamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjanduslikest allikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. /allkiri/ Koostaja ees- ja perekonnanimi Töö vastab Tallinna 32. Keskkooli uurimistöödele esitatud nõuetele ja selle võib esitada retsensendile. /allkiri/ Juhendaja ees- ja perekonnanimi 2 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 4 1. FOOBIA OLEMUS JA RAVIVÕIMALUSED ................................................................ 5 1.1Mis on foobia...
Teater Vanemuine Kristi-Liis Tappel Roihuvuori ala-aste 2009-02-23 Sisukord: Sisukord: Sissejuhatus Teater Vanemuine Vanemuise majad Ajalugu Vanemuine püstitas viimase 20 aasta publikurekordi Kokkuvõtte Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Mina tegin oma referaadi Vanemuise teatrist. See asub Tartus ja on üks eesti suurimatest teatritest. Teater Vanemuine Teater sai nime vana-eesti laulujumala Vanemuise järgi. Eesti rahvusliku teatri sünniks peetakse 1870. aastat, kui Vanemuise Seltsis etendati Lydia Koidula "Saaremaa onupoega". "Saaremaa onupoeg" on sakslase T. Körneri naljamängu "Der Vetter aus Bremen" töötlus, Lydia Koidula on selle Eesti oludele ja ärkamisaja ideedele kohandanud. Lisaks on Lydia Koidula sellele etendusele kirjutanud laulud ja viisid ning saatis etendust klaveril. Teater on oma lummava salapäraga ikka inimesi köitnud. Eesti vanim kutseline ...
Optilised omadused ja optilised materjalid Version: 30. aprill 2018 Loengukursus annab ülevaate optilistest omadustest ja optilistest materjalidest. Küsimuste vastused tuleb esitada kodutööna 6. mail aadressile [email protected]. Eksamil tulevad samade küsimuste analoogid. Kodutöö annab 40% ja eksam 60% hindest. Kodutöö peab sisaldama vähemalt 70% õigeid vastuseid (kõik vastused on konspektist leitavad). Eksamist peab saama vähemalt 51%. Kodutöö koosneb 25 küsimusest, millest valikuliselt 7 tuleb kontrolltöösse. 1. Sissejuhatus. 2. Elektromagnetkiirguse klassikaline teooria. 2.1 Elektromagnetlainete olemus. 2.2 Elektromagnetlainete tekitamine. 2.3 Vaguse intensiivsuse (kiiritustiheduse) ja elektrivälja amplituudi vaheline seos 2.4 Lineaarselt polariseerutud valgus 2.5 Elliptiliselt polariseerutud valgus 2.6 Loomulik valgus 2.7 Rakendus: Polarisaator 2.8 Malus seadus ...
Inimese eluolu ja mõttemaailma muutumine läbi 20. sajandi Läänelikku ajaarvamissüsteemi kasutavad rahvad astusid 1901. aastal uude sajandisse. Ehkki sajandivahetus on vaid mõne inimese kehtestatud ajaarvamissüsteemi tehniline kaasnähtus, inspireeris 20. sajandi algus rohkelt mõtteavaldusi selle üle, mida uus sajand kaasa toob. Maailm oli sajandi alguses veel tugevalt Euroopa-keskne, see tähendas et Ameerika Ühendriigidel ja Jaapanil tuli oma jõudu ja võimsust alles tõestada, sest nad olid vanade suurriikide valitud ringis alles uustulnukad. Ent isegi nende esilekerkimine ei suutnud vaidlustada üldlevinud veendumust, et maailma arengu ja progressi vundamendiks on Euroopa riigid ise. Kõik see kokku tähendas, et lääs dikteeris oma tahet enam-vähem kogu inimkonnale, et kõikjale tungisid läänelikud tarbeesemed, rõivad ja mood. Lääs lubas, et kõiki õnnistatakse peagi ristiusu, pikkade pükste ja kirjaoskusega. Inimene oli saama...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon. Vavilov- formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927) Morgan- pärilikkuse kromosoomiteooria (geenid asuvad kromosoomides) 1911 Watson-Crick- desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks) 1953 3. Geneetika peamised meetodid: Hübridoloogline (Mendelism)- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest (ristamine) Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi t...
I osa Taimerakkude kuju ja suurus, taimeraku omapära, taimeraku organellid, Taimerakk rakutuum, plastiidid, vakuool. Rakukest, sellel kujunemine ja modifitseerumise võimalused. Tselluloos, hemitselluloos ja pektiinaine. Poorid, perforatsioonid ja palasmodesmid. Pigmendid, alkaloidid, glükosiidid ja parkained. Jääkained taimerakus kristallid. Taimeraku keemiline koostis ja selle dünaamika veg. perioodi vältel (vesi, TP, TK, TT, NEA jt.) Taimerakkude kuju ja suurus: · Kõrgemate taimede rakke kuju järgi saab jaotada kaheks parenhüümsed ja prosenhüümsed · Rakkude läbimõõt enamasti 10...100 mikromeetrit, samas kiutaimedel rakkude pikkus võib ulatud 0.5 meetrini · Rakkude suurus on koetüübile iseloomulik tunnus ja ei sõltu taime suurusest Taimeraku omapära: 1. Kestad tselluloos, hemitselluloos, pektiin 2. Vakuoolid(sinna kogunevad jääkained, varuained ning seal kontrollitakse rakusiserõhku...
N. A. Vavilov ASPECTS OF BRITISH HISTORY Н. А. Вавилов КРАТКАЯ ИСТОРИЯ ВЕЛИКОБРИТАНИИ Учебное пособие на английском языке Москва Институт международного права и экономики имени А. С. Грибоедова 2008 2 УТВЕРЖДЕНО кафедрой лингвистики и переводоведения Вавилов Н.А. Краткая история Великобритании: Учебное пособие на английском языке. – 2-е изд., пересмотр. и испр. – М.: ИМПЭ им. А.С. Грибоедова, 2008. – 88 с. Пособие содержит краткий очерк важнейших событий в истории Великобритании – от первых документально засвидетельствованных вторжений на остров (кельтов, римлян и англосаксов) до создания и распада Британск...
22.loeng- 24.apr 1944 aastat iseloomustas Punaarmee pidev aktiivsus erinevates rindelõikudes. Moskva soov oli Punaarmee välja jõudmine sõja-eelsetele riigipiiridele. 1944 ka ületati sõjaeelsed riigipiirid, algas Punaarmee vabastusretk Euroopasse. Tavalise punaarmeelase jaoks, kes alates 1941 oli sõdinud sakslaste vastu ja kuulunud pidevalt kui paha oli saksa fašism ja natsism, oligi see vabastusretk. NL juhtkond pidas silmas võimalikult suure osa Eur liitmist enda külge või oma mõjuvõimu laiendamist võimalikult kaugele. Põhjapoolsetes maades algab Soomest, kes oli ühena esimestest I ms käigus langenud NL rünnaku ohvriks, kaotanud suure osa oma territooriumist. Juba 1940 suvel oli hakanud Soome järk-järgult lähenema Sm-le, seda ennekõike hirmust NL ees, et NL võib uuesti rünnata. 1941 suvel kui Sm ründas NL-i, oli Soome juba Sm liitlaste hulgas. Soomlased üritasid iseendale ja välismaailmale jätta muljet, et mitte nemad ei asu revideer...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
