Fosfolipiidid ühest kiütseroolist, 2 rasvjäägist ja 1 fosfaatrühmast. Esinevad rakumembraani koostises. Tsüklilisedlipiidide.steroidid suguhormoonid ja dvitamiin. Aminohape amfoteerne ühend, valgu ehitusosa e. valgu monomeer. Peptiidside kovalentne side, ühendab aminohappe jäägid valgumolekuliks. Polüpeptiid valgu sünteesi esmane tulemus. Globulaarnevalk kerakujule sarnanev valk. Firbillaarnevalk niitjas valk. Denaturatsioon olukord, kui valgu kõrgstruktuur laguneb lihtsamaks struktuuriks. Renaturatsioon kui valk võtab kõrgemat järku struktuuri. Ensüüm valk, mis reguleerib biokeemiliste reakts. kiirust. AIDS Viirushaigus inimesel, omandatud immuunpuuduslikkuse sündroom. HIV viiruse tüüp, aidsi tekitav viirus. Vitamiin madalamolekulaarne aine, aktiviseerib ensüümi. Transportvalk valk, mis kannab edasi teisi mol. Retseptorvalk valk, mis annab inf. raku sisse. Kontaktsioonvalk valk, mis võimaldab liikumisi. Antikeh...
http://www.abiks.pri.ee 1. elemendid: H,C,O,N,(S) 2. Monomeerideks on 20 aminohapet R (radikaal) | H C NH2 | COOH 3. polümeeriks on hiigelsuur valgu molekul a) esmane e primaarstruktuur aminohappejääkide ahel peptiidside b) teisene e ekundaarstruktuur (heeliks, voltunud ahel) c) kolmandane e tertsiaarstruktuur (gloobul) d) neljandane e kvaternaarstruktuur mitu valgu molekuli seotud S sidemega lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e proteiid aminohappejäägid+muu aine glükoproteiid (aminoh.+süsivesik) lipoproteiid (aminoh.+lepiid) 4. Füüüsikalised omadusedmõned on kleepuvad, vees lahustuvad, temp.tundlikus denaturatsioonvalk kaotab kõrgemat järku struktuurid renaturatsioonvalk taastab oma struktuurid hüdrolüüsvalk laguneb tagasi ami...
VALGUD Kristel Mäekask Valgud ehk proteiinid polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast. Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet. Valkude süntees toimub ribosoomides. Valkude jaotus Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkidest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid (nukleoproteiinid) ja hemoglobiin. Valgustruktuurid primaar-, sekundaar-, tertsiaar-, kvaternaarstruktuur Kõikidel valkudel on primaarstruktuur Selle aminohapete järjestuse järgi on näidatud valkude omadused. Aminohapped on ühendatud peptiidsidemetega. Sekundaarstruktuur - heeliks - struktuur seotud vesiniksidemetega Kõõluste, kõhrede, juuste, ...
VALGUD Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappe. Aminohapped on omavahel ühendatud peptiidsidsidemega (kahe aminohappe vahel). Hemoglobiin (vere punalibledes, ül on hapniku siduda). Valk: 1. Lihtvalk- ainult aminohappe 2.Liitvalk- aminohapped, glükoproteiidid (suhkrumol), lipoproteiidid (liipidid) Inimeste valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest 8 on asendamatud st neid peab saama valmiskujul toiduga. Ülejäänud aminohapped (asendavad) suudab inimene sünteesima lämmastiku sisaldavatest ühenditest. Valgu molekuli omadused sõltuvad aminohappete järjekorrast ja hulgast.. Valgu molekuli esimest järku struktuur on pepsiidsidemetga ühendatud aminohappejääkide vahel. Selle keerdumisel heeliksiks või kokkuvoltumisel moodustub teist järku struktuur. Valgu kolmanda järgu struktuur kujuneb heeliksi kokkukägardamisel kerajaks gloobuliks. Neljandat järku struktuurist räägita...
Valgud Valgud on polümeerid mille molümeerideks on aminohapped. Aminohapped on orgaanilised happed. Iga AH koostises on : erinev RADIKAAL, minorühm (annab aluseli omadusi), karboksüülrühm (happelised omadused ja vesinik. ) Esinevad organismides : 1) vabalt 2) valkude koostises Põhiaminohapped 21 erinevat ja nad kuuluvad valkude koosseisu. Neid määrab geneetiline kood. Esinevad kõikides organismides. Harvaesinevad AH-d umbes 200 tk. Esinevad vabal kujul. Geneetiline kood puudub .Neid esineb taimedes ja bakterites. Asendamatud AH-d organismid sünteesivad neid ise .inimese jaoks 10. Valgud on suure molekulmassiga ühendid, mis koosnevad aminohappe jääkidest. AH jäägid on omavahel seotud PEPTIIDSIDEMEGA.(kui süsinik ja lämmastik on kõrvuti) Aminohapped reageerivad üksteisega eraldub H20 ja tekib pikk ahel. R-CO-NH-R peptiidside Valgu molekulid jagunevad : a) Lihtvalgud . Koosnevad vaid AH jääkidest Nt. munav...
Biokeemia VALGUD Valgud (proteiinid) on kõige keerukama ehitusega ained organismis koosnedes ühest või mitmest polüpeptiidahelast (makromolekulaarsed orgaanilised ühendid); elusaine tähtsamad koostisosad, rakkude põhilised struktuursed osad, nende peamised ehitusmaterjalid. Ei tunta ühtki elusrakku, mikroorganismi, taime ega looma, kes ei sisaldaks valke. Valgud on eluslooduse tingimatuks komponendiks. Kogu eluslooduse ammendamatu mitmekesisus tuleneb valkude mitmekesisusest. Valkude sisaldus ja jaotumine organismis: Inimorganismis on valke umbes 40-46 % kuivkaalust. Kudede (organite) valgusisaldus on erinev ja sõltub nende funktsioonidest: põrn, kopsud 82-84 % lihased 79-81 % neerud 69-71 % süda, nahk, maks ...
Valkude ehitus, aminohapete ehitus ja peptiidside Valgu molekuliks on polümeerid, biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid Aminohapete koostisesse kuuluvad aminorühm ja karboksüülrühm. Peptiidside tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminorühma karboksüül rühma vahel, eraldub vesi. Valkude struktuurid, selgitus ja näited Esimest järku struktuur primaarstr. on AH-jääkide järjekord molekulis, hoiavad koos peptiidsidemed, lineaarne. Nt insuliin Teist järku struktuur tekib, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku sekundaar. Hoiavad koos peptiid ja vesiniku sidemed. Nt ämblikuniit ja siidiniit Kolmandat järku struktuur tertsiaarstuktuur. Tekib, kui sekunaarstruktuuri molekul kägardub kokku 1) kerajas ehk gloobul, nt ensüümid, vereplasma valgud, munavalge valge 2) niitjas ehk fibriil, nt lihasraku valgud Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekul...
Mõisted: AIDS - omandatud immuunpuudulikkuse sündroom, mida põhjustab HIV. Aminohape - Antikeha - vajalikud viirustest tervenemiseks. Biheeliks - DNA ruumiline kuju, kruvikujuline. Bioaktiivne aine - mõjutab organismi ainevahetust ja reguleerib elutalitusi. Biomolekul - kuuluvad rakuehitusse, reguleerivad rakkude talitusi ja omavahelist koostööd, osalevad organismid eaine- ja informatsiooni vahetuses. Biopolümeer - organismides moodustuv polümeer (valgud, polüsahhariidid, nukleiinhapped) Denaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride hävimine. DNA - biopolümeer, pärilikkuse kandja, kromosoomide koostisaine. monomeer. Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, vees mittelahutuv, aka rasvad. Nukleotiid - Nukleiinhappe monomeer. Riboos - RNA koostises esinev viiesüsinikuline monosahhariid. Valguülesanded: Ensümaatiline - reguleerib reaktsioonide kiirust. Ehituslik - t...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut VALGUD Referaat Tallinn 2011 Valkude üldiseloomustus Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Valgu molekul koosneb paljudest üksteise järele seotud aminohapetest. Biopolümeerideks nimetatakse valke seetõttu, et valgud moodustuvad vaid elusorganismides. Valgud täidavad organismis nii ehituslikku, transport-, retseptor-, regulatoorseid ülesandeid kui ka kaitse-, liikumis- ja energeetilist funktsiooni. Valkainete klassifikatsioon Valkained jagatakse peamiselt lahustuvuse, sadestatavuse ja osalt ka keemiliste omaduste alusel kahte rühma: 1) proteiinideks ehk lihtvalkudeks 2) proteiidideks ehk liitvalkudeks. Lihtvalkude rühma kuuluvad valgud, mis hüdrolüüsimisel annavad ainult aminohappeid, teise rühma valgud, mis hüdrolüüsuvad lihtvalkudeks ja mõneks mittevalgulise loomuga ühendiks, mida har...
VALGUD valgu molekuid on (bio)polümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Aiminohappeid valkudes on 20. AMINOHAPE koosneb aluseliste omadustega aminorühmast (-NH2) ja happeliste omadustega karboksüülrühmast (-COOH), ülejäänud osad (radikaalid R)aga varieeruvad kõigil 20-l aminohappel. Amino-happed on omavahel ühendatud peptiidsidemega. PEPTIIDSIDE- tekib ühe aminohappe aminorühma ja teise aminohappe karboksüülrühma vahel, eraldub vesi. VALKUDE STURKTUURID : I järku struktuur (primaar strk)- aminohappe jääkide järjekord molekulis. NT: Ser-Leu-Ser. Hoiavad koos peptiidsidemed , nt: insulin II järkustruktuur (sekundaarstrk.) tekib kui primaarstrki valgu molekul keerdub spiraalselt või voltub kokku. Hoiavad koos vesiniksidemed. Nt: ämblikuniit,juuksed , küüned III järku strk. (terstiaalstrk.) sekundaarstrkiga molekul kägardub kokku. kerajas e. gloobul , nt ensüümid, vereplasma valgud (A,B) , munavalge valk niitjas e. fibr...
Lk 38-Valgud 1. Kirjeldage peptiidsideme moodustumist. Kui saavad kokku 2 aminohapet, siis ühe aminohappe karboksüülrühma hüroksüülrühm (OH) reageerib teise aminohappe aminorühma vesinikuga (H) ja liituvad ja eraldub H2O. 2. Millise ruumilise vormi annab valgule sekundaar- ja tertsiaarstruktuur? Sekundaarstruktuur annab valgule heeliksi kuju ehk keerdunud ahel. Tertsiaarstruktuur annab gloobuli kuju ehk kerakujuline. 3. Mis koostisega on liitvalgud? Liitvalgud koosnevad valgust ja mingist muust orgaanilisest ainest (näiteks: valk koos nukleiinhappega moodustab nukleoproteiini, mis on kromosoomid; valgud koos lipiididega moodustavad lipoproteiine, mis on rakumembraanis; glükoproteiinis on oligosahhariididega seotud valgud) 4. Võrrelge omavahel denaturatsiooni ja renaturatsiooni. Denaturatsioon on valkude struktuuri lagunemine kõrgemalt tasemelt madalamale aga renaturatsioon on valkude taastumine ehk renaturatsioone...
Valgud Valgud mõjutavad toidu maitset. On aroomiühendite ja värvuse prekursoriteks. Valkude koostises: 1) Süsinik 4855% 2) Hapnik 2034% 3) Lämmastik 1519,5% 4) Vesinik 57,5% 5) Väävel 0,32,5% Ülesanded inimorganismis 1) Ensümaatiline/biokatalüütiline funktsioon 2) Regulatoorne funktsioon 3) Retseptoorne funktsioon 4) Struktuurne funktsioon 5) Kontraktiilne ehk mehhanokeemiline funktsioon 6) Varuaineline ehk troofiline roll 7) Energeetiline funktsioon 8) Detoksikatsioon 9) Transpordifunktsioon 10)Kaitsefunktsioon 11) Geeniregulatoorsed ülesanded Valkude üldine ainevahetus ja metabolism on lahutamatuses seoses aminohapete omaga. Asendamatuid aminohappeid peab kindalt saama toiduga. Valgud uuenevad pidevalt Oma osa on valkudel ka üldises energeetilises metabolismis. Valgusüntees Seedeensüümid (eriülesandega valgud) lõhustavad toidust saadavad valgud nende ko...
Valgud Valkude koostis · Valgud on polüpeptiidid, mis koosnevad 9 100 000 AH jäägist. Inimese organismis on üle 60 000 individuaalse valgu ja valgud moodustavad meie organismist (kuivkaalust) 45%. Toiduvalkude koostis · Toiduvalgud jagatakse asendamatute AH-te sisalduse ja vahekorra põhjal täis- ja väheväärtuslikeke. · Täisväärtuslikud valgud sisaldavad AH-d inimorganismi vajadustele vastavates hulkades ja sobivates vahekordades. Täisväärtuslikud on loomse päristoluga valgud: muna, piima, juustu ja liha valgud. · Väheväärtuslikud on valgud, kus asendamatutest aminohapetest on puudu 1 või mitu. Sellised on enamus taimseid valke: terade, kaunviljade, pähklite ja seemnete valgud. Lü Metio Fenüül- Jrk. nr. Toiduaine nimetus Valk Valiin Isoleutsiin ...
VALGUD koostanud Railika Tamm, Kätlin Tobreluts, Sirja Loktev Mis? Miks? Kus kohast? Valgud on organismi peamine n-ö ehitusmaterjal. Kui me saame toiduga liiga vähe süsivesikuid ja rasvu, hakkab organism valke intensiivselt lagundama. Valgud koosnevad aminohapetest. Kasvaval organismil on valguvajadus suurem kui täiskasvanul. Valke on rohkesti piimas, juustus, kohupiimas, kalas ja munades. Lisa Erinevaid aminohappeid, mis kuuluvad valkude koostisesse, on 20. Valgud tagavad keha struktuuride tugevuse ja vastupidavuse. Valgud annavad meile liikumisvõime. Valgud toimivad ensüümidena. Punastes vererakkudes on hemoglobiini. Nälgimisel suureneb valkude kasutamine energiallikana. Lõpp tnx
VALGUD e PROTEIINID POLÜPEPTIIDID Ühest või mitmest polüpeptiidahelast koosnevad biomakromolekulid Aminohappeid on maailmas 20 tükki ja rohkem pole neid. (nt: AH5, AH17, AH3). Kui vigane valk satub kehasse siis see „tervneb“ alles siis kui uus valk satub kehasse. VALGUD Suured biomolekulid (biomakromolekulid) Koosnevad erinevatest aminohappejääkidest. See tagab valkude rohkuse ja mitmekesisuse. Koosnevad keskmiselt 300-st aminohappejäägist. Aminohappejääkide vahel on peptiidside. Kõik valgud sisaldavad lämmastikku. Valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained. Täielikul oksüdeerumisel vabaneb 17kJ/g. Loomsed koed – 50% orgaanilisest ainest on valgud. Taimed: teraviljad kuni 15%, liblikõieliste seemned kuni 30%, sojaoad üle 40%. Ööpäevas lammutab organism umbes 400g kehavalke ja sama palju sünteesitakse, et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad ...
Rasv rasvhapete ja propaantriooli estrid. Küllastunud rasvhapped ei sisalda kaksiksidemeid ehk C = C sidemeid. Küllastumata rasvhapped - jagatakse vastavalt kaksiksidemete arvule mono- ja polüküllastamata rasvhapeteks. Asendamatu rasvhape küllastumata rasvhape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Detergent sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine. Seep Aminohape aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kodeeritav aminohape üks neist kahekümnest aminohappest, millest organismid ehitavad valkusid. Asendamatu aminohape valkude ehitamiseks tarvitatav aminohape, mida organism ei suuda ise sünteesida. Peptiidside nimetus, mis tähistab amiidi tüüp rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas. Valgud koosnevad ühest või mitmest omavahelseotud polüpeptiid ahelast. Lihtvalgud koosnevad ainult aminohapete jääkidest. Liitvalgud sisaldavad peale aminohapete jääkide orgaaniliste ja anoorgaaniliste ai...
Aminohap om*kõigi aminohapete koosti kuuluvad aluseliste omad aminorühm(-NH2)ja happeliste om karboksüülrühm(-COOH).*Keemilised erinev tulenevad sellest, et molekuli ülejöäänud osad aga varieeruvad kõigil 20 aminohappel.*2 aminhap reager mood ribosoomis nende vahele kovalentne side, nim peptiidsidemeks.*valgud ei ole lineaarsed,tasapinnalised mol,vaid omavad mitmesug ruumilisi strukt.valgu mol strk*Valkude om tulevad mol koostisse kuuluvate aminhappejääkide järjestusest ja nende hulgast.*Valgu aminohappelist järjestust nim esimest järku strut.*see annab ülevaate,kui palju aminhappejääke ja millises järjek on polüpeptiidahelasse lülitunud, määrab ära valgu kõik omadused*Valgu 2 järku str tekib polüpeptiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel. hoiab koos vesiniksidemeid.*3 järk str moodus mol edasisel kokkukeerdumisel.On keraja kujuga ja nim on gloobul.*kõigil valkudel globulaarset 3 järk str e...
Sisukord: · Toiduvalgud · Toiduvalkude roll · Valkude asendamatud ülessanded · Amino hapete ülesanded · Täis ja vähe väärtuslik toiduvalik · Valkudevajadus · Tarbimise ohtlikus · preparaadis TOIDUVALGUD Igapäevase koguse toiduvalkude saamine toiduga on äärmiselt vajalik seetõttu, et valgud on unikaalsed ja asendamatud toitained ning pikaajalised valguvarud meie organismis puuduvad. Valkude asendamatus võrreldes teiste toitainetega avaldub nende rohketes ja erilistes ülesannetes inimorganismis. TOIDUVALKUDE ROLL ON MEIE ORGANISMI AMINOHAPETEGA VARUSTAMINE Valkude ainevahetus seostub lahutamatult aminohapete omaga. Lähtuvalt aminohapete sünteesist, jagunevad organismid prototroofideks ja auksotroofideks. Esimesed on võimelised ise sünteesima kõiki oma elutegevuseks vajalikke aminohappeid. Auksotroofid (ka meie) on evolutsiooni käigus minetanud teatud aminohapete sünteesivõime. Neid asendamatuid...
VALGUD Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nim neid biopolümeerideks. Kõikide aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Aminohappeid sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nim peptiidsidemeks. Valgu molekulis on peptiidsidemetega ühendatud sadu või tuhandeid aminohappejääke, valdav osa valke koosneb ühest ahelast. Valgud omavad mitmesuguseid ruumilisi struktuure. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisesse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu kompleksi nukleiinhappega nim nukleoproteiiniks. Ensüümid on bikeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud. lihtvalk e proteiin ainult aminohappejääkidest liitvalk e...
Valgud,RNA Valgud ehk proteiinid on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapete jäägid. Erinevaid aminohappeid on 20. Aminohapete järjestus on erinev valgumolekulis. Aminohappeline järjestus määrab ära valgu ülesande. DNA määrab ära aminohapelise järjestuse. Kahe aminohappe omavahelisel raegeerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side,idnm. Peptiidsidemeks(tugev side; laguneb ainult hapetes keetmisel). Valkude struktuurid: · Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks(primaarstruktuuriks); hoiavad peptiidsidemed · Valgu teist järku struktuur tekib polüpetiidi keerdumisel kruvikujuliseks heeliksiks või kõrvuti asetsevate ahelate voltumisel.(Struktri hoiavad koos vesiniksidmed; nõrgad sidemed) · Molekuli edasisel keerdumisel moodustub valgu kolmandat järku struktuur.enamasti on see keraja kujuga ja kannab gloobuli nimetust. Mitmesugused keemilised...
Pärnu Koidula Gümnaasium Elvi Sobolev 10.c klass VALGUD Referaat Pärnu 2008 SISUKORD 1. VALKUDE KOOSTIS JA STRUKTUUR ...........................................................................4 1.1. Aminohapped ..................................................................................................................4 1.1.1. Valkude seotus aminohapetega ................................................................................5 1.2. Valgu molekulide struktuur ............................................................................................ 6 2. VALKUDE ÜLESANDED ................................................................................................... 8 2.1. Ensümaatiline funktsioon.................................................................................................8 2.2. Vitamiinid ...............................................
Jõulised valgud Südame-veresoonkonna tervis ja kaalu juhtimine on kaks tänapäeva mureallikat. Valkudel on tohutu hulk allikaid. Tarbijale on kõige tuttavamad munad, soja ja (piima) vadak, teised valgud ja peptiidid on näidanud oma potensiaali saada valkudega võrdseks. Muna valk Üks muna sisaldab rohkem kui 6g kõrgekvaliteedilist valku. Mune on traditsiooniliselt kasutatud suure kvaliteetse valgu, hädavajalike aminohapete ja hea seeduvuse tõttu.Munad on rikkalikud nii aminohapete kui ka valkude poolest, mille abil musklid kasvavad ja inimene saab vajalikku energiat. Layman ja Rodriquez seletasid leutsiin rolli energia ja musklite vahel. ''Kui ette kujutatada ebatavalist sõprussuhet aminohapete (leutsiin) ja glükoosi vahel siis trenniga musklid kasvavad tänu sellele vahekorrale.Peale trenni aitavad lipiidid taastada muskleid viies nendese piisavas koguses hapnikku.'' Munakollane sisaldab rohkesti inimesele vajalikku letsitiini, mis on...
6.3. Valgud. 6.3.1. Mis on valgud, mis ülesanded neil organismis on organismis ~15 kg, ~45% kuivainest. · Koosnevad 20 erinevast aminohappest · Erinevaid valke on inimorganismis ~50 000-60 000, neist >2 000 on ensüümid · Erinevad üksteisest aminohappelise koostise ja järjestuse poolest · Võivad sisaldada mittevalgulisi koostisosi (Me, koens., lipiid, sahhariid) Taimed ja mikroorganismid sünteesivad kõiki aminohappeid (PROTOTROOFID). Loomad, s.h. inimene sünteesib ainult pooli neist (AUKSOTROOFID) vähem sünteesiradu, vähem ensüüme, väiksem energiakulu). Organism lammutab ööpäevas ~400 g valku, sünteesib samuti. Erinevate kudede valkude uuenemine toimub erineva kiirusega, mõnest minutist kuni aastani) Vabade aminohapete fond (~30 g): · Toiduvalgud · Koevalkude hüdrolüüs (80 %) · Seedeensüümide hüdrolüüs, kokku ~30 50 g valku · Aminohappeid veres 35 65 mg/dl (detsiliitris, mg%), s.o. 0,3-0,...
2.4 Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümeerid. Valke nimetatakse ka biopolümeerideks, sest valgud moodustuvad ainult elusorganismides. Kõiki aminohapete koostisesse kuuluvad aluseliste omadustega aminorühm (NH ) ja happeliste omadustega karboksüülrühm (COOH). Valke sünteesitakse raku tsütoplasmas paiknevates ribosoomides. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne side, mida nimetatakse peptiidsidemeks. See ühendab kahte aminohappejääki. Valkude omadused tulenevad molekuli koostisse kuuluvate aminohappejääkide järjestusest ja nende hulgast. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse esimest järku struktuuriks e. Primaarstruktuuriks. See määrab ära valgu omadused. Valgu teist järku struktuur e. Sekundaarstruktuur (juuksed, küüned, siid, ämblikuniit) tekib polüpeptiidi keerdumisel heeliksiks või ahelate voltumisel....
1. Sahhariidid on elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust (vesiniku ja hapniku aatomie arvude suhe on enamasti 2:1) CnH2nOn. 2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad Liitlipiidid - Rakumembraani koostises ...
Valkude ülesanne on määratud tema kõrgemat järku struktuuriga. Valkude ülesande määrab aminohappeline järjestus. Aminohappelise järjestuse määrab DNA. Valkude ülesanded : 1. Ensümaatiline ülesanne -Ensüümid on valgud , mis reguleerivad biokeemiliste reaktsioonide kiirust. Ensüümid ei tööta ilma vitamiini juuresolekuta. Igal ensüümil on ainult 1 ülesanne, ensüüm ise ei muutu. Nt: pepsiin- lõhub teiste aminohapete järjekorda 2.Kaitseülesanne -Valgud on antikehade koostises. Antigeen on võõras aine organismis. Antikeha seostub ainult selle antigeeniga , mille vastu ta on valmistatud. Valged verelibled tunnetavad antigeene. Valged verelibled- toodavad antikehasid. Antikehad seostuvad antigeenidega. Makrofaag (suur valge vererakk) ,,toitub" fagotsütoosi teel. Makrofaag õgib kasvajarakke. Keratiin- karvade koostises olev valk. Karvad kaitsevad imetajate keha. Sõrad , kabjad, küüned , sarved- koostises valk. 3.Ehituslik ülesanne
Sahhariidid, lipiidid, valgud · Sahhariidid on orgaanilised ained, mille koostises on süsinik, vesinik ja hapnik · Sahhariidi jagunevad: 1. Monosahhariidid süsinikuaatomite arv molekulis on 3 kuni 6. 2. Oligosahhariidid - 2-3 monosahhariidi jääki on omavahel liitunud. - Maltoos linasesuhkur glükoosi jäägid. - Sahharoos peedisuhkur glükoosi ja fruktoosi jäägid. - Laktoos piimasuhkur galaktoosi ja glükoosi jäägid 3. Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. - Tärklis glükoosi jäägid, vees ei lahustu, koguneb taimedes viljadesse ja mugulatesse. - Tselluloos glükoosi jäägid, vees ei lahustu, põleb, pole magus - Glükogeen ei ole magus, ei lahustu vees. · Tärklise ja tselluloosi erinevus seisneb glükoosijääkide erinevatest asenditest. (Tselluloosi hapniku molekulid on 180° kraadise...
Valgud Valgud on aminohapetest moodustunud polümerid. Nende molekulmass varieerub väga suures vahemikus: algab mõnest kümnest ja ulatub tuhandeni. Valgud moodustuvad vaid elusorganismides, seetõttu nimetatakse neid koos polüsahhariidide ja nukleiinhapetega biopolümeerideks Koostisesse kuuluvad alusteliste omadustega aminorühm ja happeliste omadustega karboksüülrühm. Kahe aminohappe omavahelisel reageerimisel moodustub ribosoomis nende vahele kovalentne sive, mida nimetatakse peptiidsidemeks. Valgu aminohappelist järjestust nimetatakse: 1. esimese järgu struktuur primaarstruktuur 2. teist järku struktuur sekundaarstruktuur(heeliks) 3. kolmandat järku struktuur tertsiaarstruktuur(kerajas kuju=gloobul) 4. neljandat järku struktuur kvaternaarstruktuur(kaks või enam polüpeptiidi) o Valgu ...
1. Mis on makroelemendid ja mikroelemendid? 2. Mis on valgud? e. Proteiinid. Koosnevad aminohappejääkidest. Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 3. Mis on renaturatsioon ja denaturatsioon? renaturatsioon on valgustruktuuri taastumine, denaturatsioon on valgustruktuuri muutmine. 4. Nimeta RNA ja DNA ülesanded RNA: informatsiooni kopeerimine ning transportimine informatsiooni realiseerimiseks DNA: päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekanne tütarrakkudele 5. Mis on komplementaarsus? 6. Missugust ülesannet täidab transport RNA? transpordib aminohappeid ribosoomidesse 7. Millest koosnevad sahhariidid? süsinik, vesinik, hapnik 8. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? hoiab ära ülekuumenemise, kindlustab organismide siseelundkondade töö, kaitsefunktsioon (pisarad), hoiab organismisisest temperatuuri, on hea lahusti 9. Mille poolest erinevad RNA ja DNA? DNA's on desoksüribonuk...
Valgud koosnevad aminohapetest Valgud on orgaanilised molekulid, mida rakud valmistavad aminohapetest. Inimese organismis on sadu tuhandeid ja isegi miljoneid erinevaid valke ning kõigil neil on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Valgud uuenevad pidevalt. Valke valmistatakse rakkudes ja pannakse kokku aminohapetest. Aminohapped on igale aminohappele iseloomulikust kõrvalahelast molekulid, mis moodustavad valkusi. Aminohapete erinev järjestus ja hulk molekulis annab valgule oma, spetsiifilise ülesande. Asendamatud aminohapped on valgu sünteesiks vajalikud aminohapped, mida keha ise ei tooda ja peab toidust saama. Geenid määravad animohapete hulga ja järjestuse. Valkude keemilised sidemed: (on näha aminohapete järjestust ja erinevaid struktuure) Primaarstruktuur valgu aminohappeline järjestus, peptiidsidemed Sekundaarstruktuur aminohappe ahela spiraaliks keerdumisel või kõrvalahela...
Valgud ja geenid Loengumaterjal spordibiokeemia kursusele K. Port Milleks hea? · Energiaks (5-10%) · Struktuur (kollageen jmt) · Reaktsioonide läbiviimine (ensüümid) · Funktsioonid (lihase kontraktsioon) · Hormoonid (peptiidhormoonid, insuliin, adrenaliin) Amiinohapped Unikaalne külgahel (R) Karboksüül rühm (COO- ) Amiino rühm (NH3+) e- H+ Peptiidsidemest sild (CO-NH) Amiinohapete ehitus · 20 aminohapet · Ühine struktuur (väljaarvatud tsüklilise ehitusega proliin) · Nn. alfa süsiniku kõik valentsid (peale glütsiini) on seotud erinevate rühmadega siit nimetus: kiraalkeskus · Tekib stereoisomeeria: L ja D · Elusloodus koosneb L- amiinohapetest Amiinohapped ,,Teised" aminohapped (teada ca 300) · Geneetilises koodis kirjeldatud aminohappeid (20+2 ...
Makroelemendid organismide koostises kõige enam Esinevad keemilised elemendid(C,O,H). MikroelemenDid-organismide normaalskes elutegevuseks vajalikud Keemilised elemendid(Fe.Cu,Si) .Vesi-suure soojusMahtuvusega, hoiab ära ülekuumenemise,kindlustab Organismide ringeelundkondade töö,ksitsefunktsioon(pisarad).DNA- päriliku info säilitamine ja edastamine tütarrakkudele.RNA-päriliku info realiseerimine.Denaturatsioon-hävita takse valgu kõrgemat järku struk tuur:muna vahustamine,praadimine, lokkimine. Re-naturatsioon:kõrgemat järku struktuurid taastuvad: juuste struktuuri taastumine peale lokki .TRNA-RNA molekuliga ribosoom idesse saabunud geneetilise info lahtimõtestamine .Rasvad.e.lipiidid on hüdrofoobsed ained,mis ei lahustu vees.koosnevad alkost ja rasvhappe jäägist. Sahhariidid koosnevad süsinikust,vesinikust ja O .Valk-aminohapetest moodustunud biopolpümeer.IRNA-toob geneetilise info rakutuumas asuvatest kromosoomidest valgusü...
Anneli Minjo SAHHARIIDID Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud Monosahhariidide ühinemisel tekivad: - oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos) - kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklis, tselluloos) ehitus: - üks karbonüülrühm - mitu hüdroksüülrühma - süsinikuahel tavaliselt hargnemata - ahelas 5 või 6 süsiniku aatomit (pentanoolid, heksoonid) sahhariidi lõppliide oos näited: - glükoos C6H12O6 - fruktoos C6H12O6 - riboos C5H10O5 - desoksüriboos C5H10O4 Monosahhariididel on samasugused keemilised omadused nagu alkoholidel ja karbonüülrühmadel. Isomeeridel on kaks vormi: - a-vorm - b-vorm Disahhariidid (C12H22O11) Disahhariidid kahest monosahhariidist moodustunud glükosiidid. Glükosiidside hapnikside, ...
Valgud Valkude jaotus: *LIHTVALGUD-koosnevad aminohappe jääkidest,nt munavalge *LIITVALGUD-koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast,nt kromosoomid ja homoglobiin Valkude struktuur: *esimest järku struktuur e.primaarstruktuur-aminohappe jääkide järjestus *teist järku struktuur e.sekundaarstruktuur-moodustub polüpeptiidi keerdumisel alfa heeliksiks ja beeta struktuuriks,need on seotud vesiniksidemetega nt kõõluste,kõhrede,juuste,küünte,karvade valgud(ämblikuniit ja soomused) *kolmandat järku struktuur e.tertsiaarstruktuur-moodustub valgu kokku keerdumisel gloobuliks või fibrilliks.nt( gloobulid)-ensüümid,antikehad,vereplasma valgud (fibrillid)-verehüübimisvalgud,lihastöös osalevad valgud. *neljandat järku struktuur e.kvaternaarstruktuur-tekib mitme polüpeptiidi ühinemisel,nt hemoglobiin Valkude struktuuri muutmine: 1.DENATURATSIOON-hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.nt juuste lokkimine,muna vahustamine/praadimine 2.RENAT...
1) Aminohappeid on vaja,et valke ehitada. Neid on 20 erinevat, tähistatakse kolme tähega. Koosnevad amino- ja karboksüülrühmast. Asendatavad aminohapped neid suudavad rakud ise lämmastikuühenditest sünteesida. Asendamatud aminohapped organism peab saama neid toidust, sest rakud ei suuda neid ise sünteesida. Nt: metioniin, fenüülalaiin, lüsiin. Peptiidside tekib aminohappejääkide vahel, ühendab need valgumolekuliks. 2) Primaarstruktuur aminohappeline järjestus, lihtne ahel. Sekundaarstruktuur aminohappe ahel on keerunud spraaliks, seda hoiavad koos vesiniksidemed. Nt. Juuksed, küüned, soomused, ämblikuniit. Tertsiaarstruktuur sekundaarstruktuuriga valgu kokkuvoltimisel tekkiv kerajas struktuur. Nt:ensüümid, ahtikehad, vereplasma valgud, keratiin, lihasvalgud, kollageen. Kvarternaarstruktuur kahe või enama tertsiaarstruktuuriga aminohappe ...
AMINOHAPED 1. definitsioon On karboksüülhapete derivaadid, mis sissaldavad ühte amiino- ja karbokspplrühma. Inimese kehas neid on 60. inimkeha valgud ja peptiidi koosnevad alfa-aminohpaetest. 2. Jaotus. 2.1 - proteinogeensed kuuuvad valkude koostisse. Neid on 20 ja nendel on v'hemalt üks kodoon inimese geneetilises koodis. Neil on L-konfiguratsioon. Proteiinogeensete aminohapete derivaadid tekivad valgumolekulis juba olevate põhiaminohapete ensümaatilisel modifitseerimisel. (nt. Pro baasil tekib Hyp, Lys baasil Hyl.) Derivaate teke loob aluse valgu mingi spetsfunktsiooni täitmiseks. - Aproteingeensed ei kuulu valkude koostisee. Need on rakus vabalt või mittevalgulistes ühendites. Ornitiin, tsitrulliin, beeta-alaniin, tauriin, homoseriin, betaiin. 2.2 - Asendatavad inimkehas sünteesivad - Asendamatud inimk...
LIPIIDID: Lipiidid on väikese molekulmassiga orgaanilised hüdrofoobsed ühendid, mis koosnevad alkoholist ja rasvhappejääkidest. Jaotus: 1) Lihtlipiidid rasvad, õlid, vahad. 2) Liitlipiidid fosfolipiidid. 3) Tsüklilised lipiidid steroid tüüpi ühendid, nt. kolesteriidid. Lipiidide omadused: 1) Hüdrofoobsus ei lahustu vees, ei seostu vee molekulidega. 2) Veest väiksem eritihedus rasked kütteõlid ei jää näiteks veepinnale, erand. 3) Hüdrolüüsumus tekivad alkohol ja vabad rasvhapped. 4) Rääsumine osaline lagunemine millega kaasneb vabade radikaalide teke(mõrkjas maitse ja ebameeldiv lõhn) Lihtlipiidide biofunktsioonid: 1) õlid, rasvad: a) energeetiline 1g lipiide annab lõplikul lõhustumiel umbes 9 kcal, inimese ööpäevasest energiatarbest peaks katma umbes 30%. Iga kehakaalu kilo kohta umbes 1g lipiide. Erijuhtum pruun rasvkude koetüübi eripära: rasvarakkudes on palju mitokondreid ja tema ainsaks ülesandeks on sooja to...
Sahhariidid Sahhariidid ehk süsivesikud on orgaaniliste ühendite kõige levinum klass. Üle 70% eluslooduses esinevast süsinukust on sahhariidide koostises. Sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluvad suhkur, tärklis ja tselluloos. Monosahhariidid ehk lihtsuhkrud (glükoos, fruktoos, riboos) on üks rühm sahhariide. Monosahhariidide molekulid võivad omavahel ühineda nii, et moodustuvad oligosahhariidid ehk liitsuhkrud (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) või kõrgmolekulaarsed süsivesikud polüsahhariidid (tärklised, tselluloos). 1) Monosahhariid lihtsuhkur (glükoos, fruktoos, riboos) 2) Oligosahhariid liitsuhkur (laktoos, sahharoos ehk harilik suhkur) 3) Polüsahhariid kõrgmolekulaarne süsivesik (tärklised, tselluloos) Monosahhariide on väga palju. Kõige tähtsamad on glükoos ( C6H12O6 ) ja fruktoos ( C6H12O6 ). Lisaks neile on veel riboos ( C5H10O5 ) ja desoksüriboos ( C5H10O4 ) Kõik eespool ni...
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...
KORDAMISKÜSIMUSED BIOLOOGIAS: VALGUD JA NUKLEIINHAPPED. 1. Mis on valgud ehk proteiinid? polüpeptiidid, mis koosnevad aminohappejääkidest Valkude koostises on 20 erinevat aminohapet . Valkude süntees toimub ribosoomides . Aminohapped koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 2. Mis on lihtvalgud ja liitvalgud? Selgita mõiste ja too näide. Lihtvalgud koosnevad aminohappejääkudest nt munavalge. Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast nt kromosoomid ja hemoglobiin. 3. Kirjuta aminohapete skeem ja nimeta osad. amino happed koosnevad aminorühmast ja karboksüülrühmast 4. Milles seisneb vee bioloogiline tähtsus? Vesi on taimede fotosünteesi üheks lähteaineks ning kõikidele organismidele vajalik rakkude elutegevuseks 5. Milles seisneb valkude ehituslik ülesanne? Kõikide organellide ehitusmaterjal (enamik organelle on ümbritsetud membraaniga, membraanide koostises on palju fosfolipiide ja ...
MIKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt väikesetes kogustes. Enamlevinumad mikroelemendid on magneesium, raud, vask, koobalt, tsink, jood, seleen. MAKROELEMENDID on keemilised elemendid, mida organismid (taimed ja loomad) vajavad elutegevuseks suhteliselt suurtes kogustes (võrrelduna mikroelementidega). süsinik, hapnik, lämmastik ja vesinik. SAHHARIIDID e süsivesikud on orgaanilised ühendid, mille koostises C, H, O. Neid jagatakse : monosahhariidideks :kuulub RNA koostisesse, oligosahhariidideks 2-3 sahhariidi omavahel liitunud; polüsahhariidideks: polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid. ÜL:energeetiline(energia allikas);struktuurne(selgroo välistoes, taime,seeneraku kestas);varuaine(tärklis,glükogeen); osalemine biosünteesil(DNA, RNA); bioregulatoorne(hormoonid); kaitse(antikehad loomadel,taimedel külmumise vastu). LIPIIDID koosnevad alkoholist j...
Aminohapete lühiiseloomustus Aminohapped (aminokarboksüülhapped) on keemilised ühendid, mis sisaldavad funktsionaalsete rühmadena nii aminorühmi(NH2) kui ka karboksüülrühmi(C+). Aminohapped on karboksüülhapped, mille alküülradikaalis on üks või mitu vesiniku(H) aatomit asendunud aminorühmaga. Kahekümmend peamist (standardset) aminohapet moodustavad enamiku elusorganismide valgud. ( · Alfa-aminohapped valkude koosseisukuuluvad monomeerid · Valkude struktuurne ja funktsionaalne mitmekesisus baseerub 20 erineva aminohappe kombinatsioonidel) Valkude lühiiseloomustus Valgud (proteiinid)- on polümeerid, mille monomeerideks on aminohapped. On 20 erinevaid aminohapet (neist 8 asendamatud ja 12 , mida rakud saavad ise sünteesida), mis võivad kuuluda valkude koostisesse. Amonihappeid iseloomustab amino- ja karboksüülrühmad. V...
Keemia (Amiinid,Aminohapped,Valgud) Amiinid Mõiste Amiinid kuuluvad lämmastiku sisaldavate orgaaniliste ainete hulka. Amiinis on funktsionaalseks rühmaks aminorühm NH2. Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti j...
Valgud meie toidulaual Toidus on meie keha jaoks nii häid kui halbu asju. Keha jaoks on oluline, et toit nõnda öeldes elaks, see tähendab, et ta omaks aktiivseid häid toitaineid. Meie keha ei vaja pelgalt surnud kaloreid, et elus püsida. Neist piisab küll mõneks ajaks, kuid teatud perioodi pärast tekib defitsiit. Defitsiit tähendab, et kehal jääb millestki puudu ja siis algavad hädad. Keha ei ole vaikiv kannataja, tema võtab sõna ning vahest üsna ebameeldivalt. Seega on hästi oluline pakkuda talle kvaliteetset ning mitmekülgset toitu. Viimasel ajal on muutunud populaarseks teema nimega ,,toidu kiiritamine" ning see haakub otseselt keha toitaine vajadustega. Tabav oli ka sõnade mäng kiiritatud vs ärritatud. Ega see niivõrd vale ei olegi. Kiiritamine on midagi, mida üks tavaline inimene peab väga negatiivset mõju omavaks tegevuseks. Enamasti seostub meile sellega tuumaseen, mis teeb palju halba mitmekü...
Valgud ja struktuurid 1. Esimest järku struktuuri nimetatakse aminohapete jääkide järjekorda valgu molekulis, saab olla ainult valgu molekulis. (Insuliin) Teist järku struktuur ehk sekundaarstruktuur tekib siis, kui primaarstruktuuriga valgu molekul keerdub spiraaliks või voltub kokku. (Keratiin) Kolmandat järku struktuur tekib siis, kui sekundaarstruktuuriga valgu molekul kägardub kokku. (kerajas ehk gloobul ja niitjas ehk fibrili) Neljandat järku struktuur koosneb mitmest kolmandat järku struktuuriga valgu molekulist. (Hemoglobiin) Tema kõrgemat järku struktuuridega Aminohappelise järjestusega (primaarstruktuuriga) DNA Täpsemalt DNA nukleotiidjärjestusega (primaarstruktuuriga) Ensümaatiline ülesanne valgud on biopolümeer...
BIOLOOGIA KÜSIMUSTE VASTUSED 2.Sekundaarstruktuur annab valgule keerdunud või kokku volditud ruumilise vormi.Tertsiaarstruktuur annab valgule keraja kujuga ruumilise vormi-nimetatakse gloobuliks. 3)Liitvalgud koosnevad valgulisest ja mittevalgulisest osast. 4)Denaturatsioonis hävitatakse valgu kõrgemat järku struktuur.Renaturatsioonis kõrgemat järku struktuurid taastuvad. 5)Süljes esinev valk amülaas lagundab tärklist.See ensüüm lõhustab toiduga suhu sattunud tärklisemolekulid esmalt eri pikkusega oligosahhariidideks ja seejärel tärklise monomeerideks-glükoosi molekulideks.Samal ajal ei laguna amülaas toidus leiduvaid teisi orgaanilisi ühendeid.Selles väljendub valkude ensümaatiline funktsioon. 6)HIV on AIDS-i lõppstaadium.AIDS-i põhjustab HIV viirus,mis peatab veres antikehade tekke ja seejärel langeb organismi vastupanu võime haiguste suhtes,mis tähendab,et inimene haigestub järjest sagedamini mitmesugustess...
KEEMIA KT2 1. Rasvad Rasvad on triestrid, mis on tekkinud 3 rasvhappest ja glütseroolist. Küllastunud rasv: - Searasv, hanerasv, või - Nt glütserüültristearaat Küllastumata rasv: - Oliivõli, rapsiõli, linaõli - Nt glütserüüllinolenaatdioleaat Oomega rasvhapped: - Hüdrofoobsed - Põlevad -> H2O + CO2 2. Seep Seep on karboksüülhappe sool, mille saab rasva ja leelise liitmisel. Seep on detergent. RASV + LEELIS -> SEEP + GLÜTSEROOL Teeme seebi märjaks, hüdrofoobsed osad on sees ja hüdrofiilsed väljas, viime mustuse juurde, seebi hüdrofoobsed osakesed võtavad mustusest kinni, lisame veel vett/loputame ja see seebi molekul võttis endaga mustuse kaasa. 3. Estrite saamine ja hüdrolüüsimine Kuidas saab estreid teha? Mida selleks peab võtma ja tegema? Mis juhtub estritega kui neile lisatakse leelist? Kirjuta mõni näide ja selgita. 4. Polümeerid b) kuidas antakse polümeerile nimetust?...
Tööleht: Valgud ja nukleiinhapped. 1. Võrrelge antud struktuure ja kirjutage, milliste ainete koostisesse need monomeerid kuuluvad ja kuidas neid monomeere nimetatakse. Kuulub: DNA koostisesse. Kuulub valgu koostisesse. Nimetus: C - tsütosiin Nimetus: aminohape 2. Uurige polüpeptiidi struktuurvalemit. Tõmmake joon alla (märkige värviliselt) peptiidsidemetele. Eraldage kaldjoonega aminohapped üksteisest! Peptiidside on: ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks. Toimub ribosoomides , reaktiooni tulemusena eraldub vesi. 3. Loetlege valkude ülesanded, koos näidetega! (5) a. Liikumisfunktsioon - kontraktsioonivalgud Aktiin, müosiin. Need on fibrillaarsed voltunud valgud, mis tõmbavad liha...
Valgud koosnevad aminohapetest Inimese organismis on sadu tuhandeid või isegi miljoneid erinevaid valke ja igaühel neist on ainulaadne ehitus ja ülesanded. Nad transpordivad aineid, võtavad vastu ja vahendavad informatsiooni, kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone, on rakkude ehitusmaterjaliks, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe ning osalevad loomsete organismide liikumisel. Rakud koosnevad 50% ulatuses valkudest. Valgud on tohutu suured molekulid, mis koosnevad sadadest ja isegi tuhandetest väikestest aminohappe molekulidest ning neid valmistatakse rakkudes. Looduses esineb üle 100 aminohappe, kuid peaaegu kõikide organismide valkude koostises on vaid 20 erinevat aminohapet. Geenid määravad valgu aminohapete hulga ja järjestuse. Aminohappeline järjestus on valgu esmane ehk primaarstruktuur. Aminohappe ahela keerdumisel spiraaliks või kõrvalahelate kokkuvoltimisel tekib valgu sekundaarst...
Valk. 08.02.10 Saamine ·1.Kõik taimed , osa bakterieid ja seeni sünteesivad kõik aminohapped ise ·2. loomad sünteesivad osaliselt asendamatud - Neid inimene ise ei sünteesi ja peab saama inimene toiduga ·neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% eneriast Häda ·taimedes on aminohapped ebaproportsionaalselt ·N ainevahetuse koormus suureneb oluliselt mis avaladab mõju neerudele ·Taimsed valgud(kaunviljad pähklid,seemned) on sellised, kus puuduvad osad asendamatud AH-d Asendamatud ·asendamatud AH-d vastavates hulkades ja sobivates vahekordades sisaldavad nt muna,piim,juust ja liha. ·segatoidus loomsed ja vaimsed valgud täiendavad üksteist (soovtavalt 55% loomsed ja 45% taimseid valke). Valkude sünteesiks vajalikud aminohapped saadakse ·toiduvalkude seedimine ja aminohapete imendumine; ·koevalkude lammutamine ·seedetrakti jõudnud seedenõrede koostis ol...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
