TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" ÕPPEKOHTADE HALDUSSÜSTEEM Üliõpilane: ... Õpperühm: ... Matrikli nr.: ... Juhendaja: ... Tallinn 2004 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev projekt on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem esitatud. ........................ ........................... (kuupäev) (kaitsja allkiri/allkirjad) Sissejuhatus Autorideklaratsioon.....................................................................................................................2 Sissejuhatus........
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh...
ENSV ajal olid peamised puuetega inimeste rehabilitatsiooniga tegelejad Pimedate Ühing ja Kurtide Ühing. Suhtumine ühingu liikmetesse oli üldiselt salliv, kuna liikmete seas leidus ka sõjaveterane. Palju negatiivsem oli suhtumine aga sünnikahjustusega inimestesse. Nende probleemidega küll tegeleti, kuid tihti oli nende juurdepääs haridusele raskendatud, kuna nad olid paigutatud (pool)suletud raviasutustesse. Mõõduka, sügava ja raske vaimse alaarenguga õpilased olid koolikohustusest vabastatud. Neid lapsi varjati "ja probleemid olid peidetud kodudesse suure häbi ja hirmuga alanduse kartuses" (Roosi kool-lasteaia kodulehekülg). Esimesed invaühingud tekkisid 1980-ndatel. Nõukogude perioodil töötasid erikoolid kuulmis- ja nägemispuuetega inimestele (keskharidus 12-13 aastaga), liikumispuuetega lastele oli mõeldud Haapsalu Sanatoorne Internaatkool (keskharidus 12 aastaga), vaimse puudega lastele abikoolid (6-klassiline haridus 9 aastaga). K...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Uuenev alusharidus- Eeva Hujala Analüüs Koostaja: Juhendaja: KLÕ Kuressaare 2013 Uuenev alusharidus oli minu jaoks põnev raamat, kuna ise ma ei tööta lasteaias, siis puudub ka kogemus ja teadmised sellest. Sain teada palju uut, kuid oli ka selliseid asju, mida ennem teadsin. Minu jaoks uus ja huvitav oli, et pedagoogilise teadlikuse struktuur eelõpetuses jaguneb kaheks: teoreetiliseks- ja kontekstuaalseks teadlikkuseks; õppimispedagoogika meetoditeks on projektitöö, abistatud tegevus, suunatud osalemine ja rühmakaaslaste mõju pedagoogilise meetodina; Reunamo arvamus, et kõige õigem oleks kaasata lapsed juba õppetöö planeerimisse, kuna siis nad ei vaja enam motiveerimist vaid on valmis kohe tegutsem...
Õpetaja koolis ja ühiskonnas Elukestev õpe Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. 4 eesmärki EL dokumentides: enesearendamine aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine sotsiaalse tõrjutuse vähendamine konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul. Prioriteedid: õppimise väärtustamine informatsioon, juhendamine ja nõustamine aja ja raha investeerimine õppimisse õppijate ja õppimisvõimaluste kokkuviimine uued põhioskused – lugemisoskus, arvutioskus, võõrkeeled innovatiivne/uuenev pedagoogika – aktiivõppemeetodite kasutamine Õpetajakoolituse kriitika Fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul. Ignore...
Uuenev alusharidus Saime teada: · Lasteaias on ühendatud kaks ühiskonna ees seisvat ülesannet: sotsiaalteenus peredele ja eelkoolipedagoogika rakendamine, milles teostub eelõpetus. · Eelõpetus on lapse igapäevane tegevus. · Eelkoolipedagoogikale tuginev eelõpetus võtab aluseks lapsepõlve erilisuse tunnistamise. · Reunamo toonitab, et lapse jaoks on tähtis kogemus näha, kuidas omaalgatuslik tegevus valmistab õpetajale siirast rõõmu. · Ühine kasvatusfilosoofia ja arusaam tegevuse alusest aitab õpetajal analüüsida lasteaia ja algõpetuse nüüdispraktikat ning üles leida oma töö tugevused, samuti jagada neid ühiselt kooli ja lasteaia vahel. · Kontekstuaalne lähenemine rõhutab kasvamise ja õppimise seotust selle keskkonnaga ja tegevuskultuuriga, milles laps elab ja tegutseb. · Inimesepildi muutus on tekitanud võimsa muutuse ka kasvatuse ja õpetamise ideoloogias. ...
Koduarutlus- inimarengu aruanne 2010/2011 Haridus Sel ajal, kui Eesti oli osaks NSV liidust, oli ka haridussüsteem allutatud nõukogude korrale. Kaua seda ei talutud, juba 1987. aastal toimus Eesti õpetajate kongress, et läbi viia suuri muutusi. Kongress alustas haridusreformide ahelreaktsiooni ja tänaseks on palju muutunud. Kelle jaoks on muutused olnud kõige suuremad? Eesti koolid tahtsid saada iseseisvateks. Sooviti suuremat vabadust nii õppekavade koostamisel kui ka vähendada vene keele koolides kasutamise osakaalu. Reformid õppekavade kallal ei peatunud sellega. Juba aastat hiljem loodi uus keskkooli õppekava, mis võeti ka kohe kasutusele. 1996 kiideti heaks juba uus õppekava ja 2000. aastal viidi läbi kolmas faas. 2007. aastal alustati vene koolide vene keelselt õppelt üleminekut eesti keelsele. Vene koolid on pikka aega Eestis tegutsenud ...
Sisukord 1.Üldvaade............................................................................................................. 1 1.1 Taust.............................................................................................................. 1 1.2 Lausendid...................................................................................................... 2 1.3 Organisatsiooni eesmärgid............................................................................2 1.4 Põhiprotsesside loetelu.................................................................................. 3 1.5 Põhiobjektide loetelu..................................................................................... 3 1.6 Tegutsejate loetelu........................................................................................ 3 1.7 Infovajaduste loetelu...............................................
1840- F.Fröbeli loodud esimene lasteaed 28.juuni 1840 1840- Esimene lastehoid Eestis 1967- Alustati Eestis kõrgharidusega lasteaiaõpetajate koolitamisega Pedas 1905- Eesti rahvuslik lasteaed 1999- Võeti vastu Alushariduse õppekava 2008- Viimati täiendatud õppekava, praegu kasutusel PÕHIMÕISTED Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkonna, mille põhisihiks on toetada kuni 7- aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna, lapse õppimise ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus Kasvatus on laste loomuliku arengu toetamine Alusharidus on teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava põhimõtted on esitatud lapsest lähtuvatena: individuaalsuse arvestamine, tervise hoidmine, loovuse toetamine, mängu kaudu õppimine, demokraatlike suhete väärtustamine Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava...
Tartu Ülikool Referaat Alternatiivseid koolisüsteeme Dalton Plaani kool Tartu, 2010 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................2 Ajalugu....................................................................................................................................3 Ülevaade Dalton Plaanist........................................................................................................3 Maja, Ülesanded ja Labor.......................................................................................................4 Maja....................................................................................................................................4 Ülesanded.........................................................................................
Kordamisküsimused eksamiks 2013 1. Põhimõisted eelkoolipedagoogika, õpetus, kasvatus, alusharidus. Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7-aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist, uurida kasvukeskkonna ja kasvatusega seonduvaid probleeme. Õpetus õpetuse mõiste kasvatusteaduses ei tähenda ainult õpetaja poolt suunatud tegevust, see on kasvatusteaduslikus kontekstis palju avaram. Õpetuse ja kasvatuse mõisteid on raske teineteisest eraldada ning see ei ole ka vajalik. Õpetusega on alati seotud väärtushinnangulised valikud ja õpetamisel õpetaja alati ka kasvatab. Õpetuses peegelduvad õpetaja arusaam kasvatusest ning nende taustal olevad väärtused. Sel juhul võib näha kasvatust õpetusest üldisema mõistena. Kasvatus kasvatust võib vaadelda laiemast või kitsamast vaatenurgast. Kasvatust nähakse erinevalt vastavalt sellele, kas seda mõistetakse protsessi või tulemusena. Kitsa...
Contents 1.EESTI KOOLISÜSTEEM.................................................................................................. 1 1.1.Alusharidus............................................................................................................ 3 1.2.Põhiharidus............................................................................................................ 3 1.2.1.Põhikooli riiklik õppekava................................................................................4 1.2.2.Põhikooli lihtsustatud riiklik õppekava.............................................................5 1.3.Üldkeskharidus...................................................................................................... 6 1.3.1.Gümnaasiumi riiklik õppekava........................................................................6 1.4.Hindamine..................................................................................
Uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus: Valitsus kiitis heaks uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu. Vabariigi valitsus kinnitas tänasel istungil põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu, milles on kehtivast seadusest enam tähelepanu pööratud koolikohustuse täitmisele ning õpetamise ja õppimise kvaliteedile. "Koolisüsteemi ja õppesisu ajakohastamine on praegu võtmeküsimus Eesti edu saame hoida ainult julgeid, aga samas kaalutletud samme astudes," ütles põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Koolikohustuse paremaks täitmiseks paneb valitsuses heaks kiidetud eelnõu koolile kohustuse võtta ühendust lapsevanemaga kui puudumise teiseks päevaks ei ole kooli teavitatud puudumise põhjusest. Kui koolil ei õnnestu nädala jooksul õpilase puudumise põhjust välja selgitada, tuleb koolil sellest teavitada õpilase elukohajärgset valla- või ...
ISESEISEV TÖÖ NR 6 HEV õppur üldhariduskoolis. Üliõpilane koostab teemakohase kokkuvõtte kasutades nii loengutel/seminaridel käsitletut, loetud allikaid kui praktikumi materjale. Ülevaade keskendub kaasava õppe mudelite rakendamisele koolis erilaadsete hariduslike erivajadustega õppurite õppimise jõukohastamiseks. Hariduslik erivajaduse (edaspidi lühend HEV) on mõeldud vajadust teha muudatusi või kohandusi õppekavas, rühmade töökavas või õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid, meetodid, suhtluskeel, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid, vajadusel tugipersonal), et tagada kõigile õppuritele võimalus maksimaalseks osalemiseks õppeprotsessis ja individuaalseks arenguks. Haridusliku erivajadusega õpilased võivad olla nii puudega, õpiraskustega, aga ka andekad või mingitel muudel põhjustel õpikeskkonna kohandamist vajavad lapsed ja noored. Lühidalt on hariduslik erivajadus: * eriline a...
Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse analüüs Uue Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (edaspidi PGS) eelnõus ja seletuskirjas oli tehtud nii mõningaid uuendusi ja täpsustusi. Näiteks, koolikohustuse, erivajadustega laste õpetamise, kooli turvalisuse jne. osas. Lugedes PGS-i eelnõud, võis näha mitmeid uusi punkte, mis annavad parema ülevaate PGS kohustustest ja nõuetest. Minu arvates on väga suur muutus tehtud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavade osas. Haridus-ja teadusministeerium taotleb põhikooli õppekava eraldamist gümnaasiumi omast, kuna nii muutuks põhikool palju iseseisvamaks ja rõhutab teda kui eraladiseisvat asutust. Plaanil on ka teine pool, nimelt loodetakse nii muuta üldhariduskoolid ja kutsekoolid üksteisele lähedasemaks. Võib-olla on see suurepärane idee lahutada gümnaasium ja põhikool, luues nii tugeva põhikooli ja gümnaasiumi võrgustiku, kuid samas võib see endaga kaasa tuua suure kaose ja pahameeletormi õpetajate näol. Nii nagu i...
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajaduste...
Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe- tust, kirikulaulu, raamatuköitmist, natuke rehkendamist ja saksa keelt. Forselius kirjutas ise ka aabitsa, ...
TARTU ÜLIKOOL Eripedagoogika osakond PARANDUSÕPE JA SELLE RAKENDAMINE Referaat Maris Huopolainen TARTU 2010 Sissejuhatus Iga laps on erinev. Nii oma iseloomult, välimuselt kui ka intelligentsuse taseme poolest ja nad kõik vajavad õpetamist ja juhendamist vastavalt nende tasemele. Selleks, et tagada ühele osale lastest nende jaoks parimat õpet, on loodud parandusõpe. Referaadi ,,Parandusõpe ja selle rakendamine" koostamisel üritasin seletada parandusõppe mõistet ja eesmärke ja tuua välja ülesannete liike, mis sobiks eri valdkondade arendamiseks. Lisasin ka veidi näidismaterjalide linke Internetist, mida saaks kasutada parandusõppe tunnis. Referaadi koostamisel on aluseks võetud ,,Erivajadustega lapse ja noore t...
Koolivormi poolt ja Vastu. Koolivormist on räägitud palju, et seda kehtestada kõikidele koolidele,viimasel ajal on koostamisel uus õppekava ja sel teemal pole enam nii palju hetkel räägitud. Praegu on koolivormid kasutusel ainult erakoolides ja eliitkoolides. Tavakoolides on võimalik osta soovijatel kooliembleemiga meeneid, aga see ei ole kohustuslik. Minu arvates on koolivorm hea mõte ühtlustamaks õpilasi. Igal õpilasel on erinevad rahalised võimalused ja tänu koolivormile ei teksiks probleeme välimuse kallal nii palju, kui praegu. Tänu koolivormile tunneksid õpilased ennast kui ühtne koolipere, nad tunneksid kindlasti rohkem uhkust oma kooli üle. Kooli-koju minnes eristuksid iga kooli õpilased. Koolivormid on erinevad, on kallimaid ja odavamaid, see võib jälle tekitada probleeme õpilastes ja eelkõige vanemates, et mis võimalused kellegil on osta ja kas on võimalik võtta järelmaksu jne. Koolivorm meeldiks pigem nooremat...
VALGA GÜMNAASIUM 12.b klass KOHUSTUSLIKU KIRJANDUSE POPULAARSUS 11.KLASSIDES Uurimistöö Juhendaja õpetaja Valga 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Raamatute lugemine on noorte seas kaotanud osa oma ligitõmbamisvõimest. Palju rohkem pühendatakse aega filmide vaatamisele ning sõpradega väljas käimisele. Vaadates tänapäeva noori, tekib arvamus, et lugemishuvi kaob peagi täielikult. Tihti on selline tunne, et kohustuslik kirjandus on ainuke, mis ajendab õpilasi raamatut kätte võtma. Sellistest mõtetest on ajendatud ka käesolev uurimustöö. Töö eesmärgiks on uurida kohustusliku kirjanduse lugemist 11. klassides. Töö esimeses osas uurisime, mida tähendab kohustuslik kirjanduse olemus ning kuidas seda määratakse. Teises osas uurisime, kuivõrd on muutunud kohustuslik kirjandus 11.klassis, võrreldes 2002.aastaga, mi...
Kas Eesti vajab haridusreformi? Haridusreform tähendab Eesti koolisüsteemi muutmist. Järjekordne muudatuse murranguaasta on 2012, kus hakkab kehtima uus kooliseadustik ja ainult nõuetele vastavad põhikoolid ja gümnaasiumid saavad koolitusloa. Põhikoolid ja gümnaasiumid lahutatakse erinevatesse majadesse. Põhikoolis peab klassis olema vähemalt 24 ja gümnaasiumis 36 õpilast, lisaks peab kooli õpilaste arv olema piisav. Samuti peab gümnaasium omama reaal või humanitaarsuunda. Kas Eestis on niisugust reformi üleüldse vaja ning missugust kasu ja kahju see meile kaasa toob? Eesti Vabariigi suureks probleemiks on eliitkoolide rohkus. Lapsi, kes õpivad nn. tavakoolis nimetatakse juba mingiks alamkihiks ja rumalaks halliks massiks. Lapsi lahterdatakse selle järgi millisesse kooli nad kuuluvad. Vastavalt gümnaasiumi riikliku õppekava eelnõule peavadki gümnaasiumid edaspidi pakkuma süvendatud õpet s.t., et iga gümnaasium...
Eesti demograafilised probleemid Viimasel aastakümnel on Eestis kerkinud esile mitmed demograafilised probleemid. Kuigi need probleemid on meie ühiskonnas juba pikka aega endast märku andnud, on asjad viimastel aastatel just halvemuse poole liikuma hakanud. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on sündivuse langus. Sündimus langes Eestis ajavahemikul 19912000 19,3 tuhandelt lapselt 13 tuhandele aastas. Alles 1999. aastal oli sündide arv esimest korda pärast 11-aastast vaheaega eelmise aasta sündide arvust veidi suurem. Kasv jätkus ka 2000. aastal. Kuigi sündide arv on viimastel aastatel kasvanud on surmade arv aastate jooksul kahanenud, mistõttu Eesti rahvaarv kahaneb jätkuvalt. Rahvastiku vananemisega kaasneb ka tööealise elanikkonna kiire vananemine, mis tekitab tööealiste elanike puudust. Tööpuudus on aga probleem mis on jätkuks teiste probleemide tekkimisel nagu: ühe osa elanikkonna elatustaseme langus...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
Francis Bacon (22.01.1561 09.04.1626) Diana Algus Üldiselt Francis Bacon oli Inglise filosoof, esseist, riigimees, jurist, teadlane ja kirjanik. Ta oli nii Suurpitsati hoidja kui ka lordkantsler James I valitsuse ajal. Tema mõjuvõim püsis ka pärast tema surma läbi tema filosoofiliste teoste ning tänu tema välja pakutud teadusliku uurimise meetodi le, mida tunti ka kui Baconi meetodit. Perekond Bacon sündis Londonis Strandis York House'is Tema isa, sir Nicholas Bacon oli Elisabeth I valitsuse ajal Suurpitsati hoidja. Tema ema, Anne Cooke Bacon, oli oma aja üks haritumaid naisi, teadis viite keelt ning Anne'i isa oli tuntud humanist Anthony Cooke. Francise onu ema õe kaudu oli William Cecil, I Burghley parun. Haridus Tänu halvale tervisele lapsena sai Francis koduõpetust. 12aastasena läks ta õppima Trinity Ülikooli ning õppis seal kolm aastat. Õppetöö viidi läbi põhiliselt ladina keeles ning keskaegse õppekava järgi....
Kuidas poliitika mind igapäevastes tegevustes saadab Poliitika on meie lõppematu otsing igapäevaprobleemide lahendamiseks. Poliitika puudutab iga päev iga inimese elu otseselt või kaudselt. See kujundab ja struktureerib ühiskonda ja määrab sotsiaalsete gruppide vahelistest suhetes kehtivad reeglid. Inimesed peegeldavad oma käitumise, mentaliteedi ja tegudega oma ühiskonna konditsiooni. Keskmine eestlane, kes on ühe poliitiku jutu järgi vaene, endasse tõmbunud ja nõutu kuuldes pidevaid kinnitusi Eesti majandusreformide edust, tõuseb hommikul, paneb kohvi jooksma ja naaseb oma igapäevaste tegevuste juurde. Keskmine eestlane ei mõtle tavaliselt poliitikast, vaid hoopis tööst, eraelust, reisidest ning sõpradest. Poliitika on keskmise eestlase jaoks igav ning mitte midagi ütlev jama, sest hariliku maarahva esindaja arust see ei mõjuta tema igapäevast elu. Ka mina olen keskmine eestlane, kes ei joo küll kohvi ja ei tea Eesti majandusreformid...
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
1. Talurahvaseadused 1802 - Eestis 1) Talude pärandatav kasutamisõigus 2)Talupojad said vallasvara omamise ja pärandamise õiguse 1804 Eestimaa ja Liivimaa 1)Teokoormisi piirati 2)Piirati mõisnike karistamise õigust 3)Vallakohtute loomine 1816/19 - 1)Pärisorjuse kaotamine ( maa jääb mõisnikele) 2)Perekonnanimed 3)Osalised liikumisvabadused ( 1 kubermangu piires) 1849/56 - 1)Järk-järguline üleminek teorendilt raharendile 2).......................................................................... 1863 - 1)Kodukarja õiguse kaotamine 2)Passiseadus ( täielik liikumisvabadus) 1865 Vald vabanes mõisniku kontrolli alt 1868 Teoorjuse kaotamine 2. Millistes vormides toimus talurahva liikumine 1840. Aastatel? 1) usuvahetusliikumine 2)Väljarändamisliikumine 3. Talurahva koormised ... mõisale Teotöö, naturaalandamid, rahamaksud, raharent riigile Pearaha ja nekrutian...
Tähtsamaid mõtteid Eeva Hujala raamatust ,,Uuenev alusharidus" Eelõpetuse teooriast praktikasse: Pedagoogiline teadlikkus eelõpetuse arengu alusena: · Probleemiks tänapäeval on pedagoogilise teadlikkuse süvendamine. Pedagoogilise teadlikkuse struktuur eelõpetuses: 1) Teoreetiline teadlikkus teadmine lapsepõlvest ja lapsepõlves õppimist puudutavatest teoreetilistest nägemustest ja uurimustest. 2) Kontekstuaalne teadlikkus teadmine laste ja lapsevanemate ühisest igapäevaelu tegelikkusest, samuti kasvamise ja õppimise ühiskondlikest ja kultuurilistest sidemetest. · Pedagoogiliselt kvaliteetsete õppekavade rakendumine eeldab asjatundliku personali olemasolu, kellel on uurimusel ja õppimisteoorial põhinev nägemus õppimisest. · Õpetajad tavaliselt (Soome uurimuse järgi) ei mõtle üldse sellele, kuidas tegutseda, ja veel vähem sellele, miks tegutseda nii nagu tegutsetakse. Eelõpetuse konte...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tšinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Jekaterina Tsinjajeva O15-012 Analüütiline seminaritöö Õppejõud: Marge Mahla Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2015 Filmi analüüs. Enne filmi vaatamist ma arvasin, et tean päris palju rasedusest ja loote arengusest ema kehas, vaid pärast vaatamist sain aru, et ikkagi tean natuke vähem, kui kujutasin endale ette. Siis algan sellest, mida ma juba teadsin. Minu jaoks ei olnud uus, et keegi ei tea kuidas seemnerakk leiab tee munarakku ja juba viljastatud munarakk läbib munajuha ainult seitsme päeva pärast nin see pärast munarakku membraan muutub. Minu meeles kõik teavad, et emast tuleb 23 kromosoome ning ka isast sama kromosoomide arv. Teadsin ka seda, et platsent võtab kõike, mis toimub emaga tema raseduse jooksul nt. söök, jook, õhk jne. Nagu näete, see on kõik minu teadmised raseduse kohta, päris vähe, ...
Ainus, mis segab õppimist, on mu eelnev haridus. Haridus, kui selline, on midagi väga, võiks öelda isegi, et midagi ülimalt progressiivset. Ideaalses maailmas avab iga uus omandatud teadmine või infokild ukse veel palju rohkemate teadmiste omandamiseks. Uued, ka nii-öelda kõrgema tasandi teadmised põhinevad enamasti madalama tasandi teadmistel ning varem omandatul. Seega peaksid uued teadmised ning oskused olema teatud määral isegi eelteadmistest ning baasoskustest tuletatavad. Kahjuks ei ela me aga ideaalses maailmas. Mis toimub tegelikult? Olen pidanud oma elus vahetama kooli, ning suudan vahet teha kahel erineval koolil, õpetajatel ning õppimistehnikal. Kõike, millega ma eelmises koolis ära harjusin, ei saa ma enda uues koolis rakendada. Koolitee nagu algaks otsast peale, kuid ainuke asi, mis seda kooliteed siiski segab, on minu eelnev haridus. Tihtipeale erinevates tundides ei oska ma antud teemas kaasa...
Äriprotsesside juhtimise kodutöö 2 Stiina Kõiv 11.11.2018 Magistriõppe protsessimudel Sissejuhatus Kodutöö ,,magistriõppe protsessimudel" annab ülevaate Tartu Ülikooli Ettevõtluse ja Tehnoloogia juhtimise eriala magistriõpingute protsessist kõikide aspektide lõikes. Kodutöö on koostatud tulevase tudengi/ kandideerija vaatenurgast ning kõrval seisvaid isikuid ja üksuseid ei kajastata (õppejõud, õppetool jms). Kodutöö eesmärgiks on anda ülevaade tulevasele kandideerijale õpingute protsessist, alustades kandideerimisest kuni lõpetamiseni. Töö sisuline pool on üles ehitatud neljaks peatükiks, millest esimene annab üldise ülevaate ning järgnevad peatükid puudutavad vastavaid teemasid, mis vajavad täpsemat kirjeldust nagu kandideerimine, õppimisprotsess ja lõpetamine. ...
Eesti kahe maailmasõja vahel SISEPOLIITIKA - 1920-1934, 1934-1940 - 10.10.1919 maaseadus - mõisamaade riigistamine - asundustalud (maad said vabadussõja veteranid, nende hukkunute pered, saunikud) - 15.06.1920 põhiseadus 1920 1992 Üldine erinevus 20. aastane hääleõiguslik 18. aastane hääleõiguslik Rahvavõim Rahvahääletamine, Rahvahääletamine, riigikogu valimine, riigikogu valimine rahvaalgatamine Riigikogu 100 liiget 101 liiget Riigipea Riigivanem President - Parteide rohkus – koalitsioonivalitsused - Valitsuskriisid (valimiskümnis puudus) - 1921-1931 11 valitsust - Eesti sisepoliitilised vastased - vene emigrandid, kommunistid, baltisakslased, EKP - 01.12.1924 ...
Ärkamisaja võlud ja valud Eestlaste rahvuslik ärkamine algas pärast Prantsuse revolutsiooni, mil hakati järjest enam hindama haridust ja rahvuslikku eneseteadvustamist. Tekkisid esimesed haritlaskonnad, kelle algatusel muutus eestlaste kultuur palju mitmekesisemaks. Üheks eelduseks rahvusliku ärkamisaja tekkimiseks oli Prantsuse revolutsioon, mille tõttu sooviti end rohkem harida ja kultuuri mitmekesistada. Vaiksest maarahvast, kes end varemalt väga väljendanud ei olnud, hakkas välja kasvama rahvus, kelle eesmärgiks oli muuta Eesti elu ja korraldusi. Sel ajal tekkisid mitmed tantsu- ja lauluseltsid, avati mitmeid koole ja hakati tegelema ajakirjandusega. Ajakirjanduses oli küll päris suur kontroll, mida ja täpselt kirjutatakse, kuid sellegipoolest suutsid kirjanikud peita enda kirjateoste sisse palju peidetud vihjeid eestlaste vabaduse ihkamise kohta. Eestlastest kasvas järk-järgult välja rahvus, k...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST15 Veera Savitskaja VAATLUSPRAKTIKA Aruanne Õppejõud: Meeli Männamäe Mõõdriku 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Esimene päev......................................................................................................... 3 Avinurme vallavalitsus.........................................................................
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi j...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Indigolapsed Kui kohe inimene hakkab suhtlema siis mõlemad mõjutavad üksteist. Kasvatusprobleemid. Rahuprobleemid, terviseprobleemid. Nende laste kohtta vüib öelda et need on uue põlvkonna lapsed. Nende kohta öeldakse mittetavalised lapsed. Mittetavaline: ülitugev tahe. Nt. Kui laps midagi väga tahab siis ta peab selle saama. Need lapsed on ka üliärkvel. Kui laps hakkab rääkima siis ta veel mäletab oma sündi. Ta on küll laps aga samas ta on täiskasvanu lapse kehas. Sellise lapsega ei saa suhelda nagu lapsega vaid nagu võrdväärsena. Vanemad peavad sellega harjuma ja leppima. Need lapsed on väga tundlikud valede suhtes. Tugev missioonitunne. Vanematel on tihti oma arvamus mis lastest saab aga laps hakkab selle vastu kohe kindlasti võitlema sest tal on omad missioonid ja tulevikuplaanid. Sensitiivsus- kaasasündinud sotsiaalne instinkt. Demokraatlik süsteem. Reeglid, kokkulepped inimeste vahel....
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond AÜTH-2 KÄRSTNA PÕHIKOOLI RAAMATUKOGU LAENUTUSPROGRAMMILE ÜLEMINEK Äri analüüs ja pakkumiskutse Juhendaja: Taavi Tamberg Pärnu 2008 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 1. Ettevõtte iseloomustus...................................................................................................4 1.1 Missioon.................................................................................................................. 4 1.2 Visioon.....................................................................................................................4 1.3 Eesmärgid...................................................................................................
Lähte Ühisgümnaasium LÜG ÕPILASTE VAATED VÕÕRKEELTE ÕPPIMISE VAJALIKKUSELE uurimistöö Koostaja: Jaanus Vaht Juhendaja: Mariann Aava Lähte 2015 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................ 3 1. VÕÕRKEELE ÕPE......................................................................................... 5 1.1 Lähte Ühisgümnaasiumis õpetatavad võõrkeeled................................. 6 1.1.1 Inglise keel...................................................................................... 7 1.1.2 Saksa keel....................................................................................... 8 1.1.3 Vene keel................
1. Ressursianalüüs 1. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik kvalifitseeritud inimressurss? Probleem on selles, et kuna projektid hõlmavad reeglina vaid teatud perioodi, tuleb selleks kokku seada ajutine projektimeeskond. Inimressursi rakendamise seisukohalt on oluline, milline on projekti täitva asutuse organisa- toorne tüüp: funktsionaalne, projektipõhine või maatrikskujuline. Funktsionaalsetes asutustes (näiteks ülikoolid) on töötajad põhikohaga tööl kindlates allüksustes ning projektikohased ülesanded on töötajatele üldjuhul täiendavad. Projektipõhistes asutustes võetakse inimesed tööle ajutiselt, vastavalt täidetavatele projektidele. Maatrikskujulistes asutustes on töötajad põhikohaga tool, kuid jaotatud täidetavate projektide vahel. 2. Kas on olemas projekti täitmiseks vajalik infrastruktuur? Olenevalt projekti iseloomust, peab analüüsima järgmiste ressursside piisavust: · töökohad, ...
Kodutöö aines „Võrdlev analüüs“ Virve Kass Sallivus on Eesti meedias leidnud palju kajastust, eriti erinevate Sotsiaalministeeriumi poolt tehtud kampaaniate, näiteks „Erinevus rikastab“ raames. Kuigi poliitilisel tasandil deklareeritakse kõigi inimeste võrdsust, siis reaalsuses on sallimatus inimeste seas siiani suur probleem. Kodutöös uurin, millest sõltub inimeste suhtumine homoseksuaalidesse ja immigratsiooni. Uurin kolme tausttunnuse mõju: soo, vanuse ja haridustaseme. Kasutan Euroopa Sotsiaaluuringu 2010. aasta andmeid Eesti kohta. Püstitan neli hüpoteesi: 1. Naised on sallivamad kui mehed. Hüpoteesi teoreetiliseks aluseks on teadmine, et naised on olnud pikka aega allasurutud ühiskonnas ja pidanud võitlema oma õiguste eest. Seega samastuvad nad suurema tõenäosusega praeguste vähemustega ja on nende suhtes sallivamad. 2. Vanusega sallivus väheneb. Vanema...
SUGULISEL TEEL Sugulisel teel levivad nakkused Bakterinakkused: LEVIVAD NAKKUSED Gonorröa Klamüdioos Süüfilis Mükoplasmoos Viirusnakkused: Herpesnakkus Inimese papilloomiviiruse nakkus HIV, AIDS B- ja C-hepatiit Seennakkused: Õpik lk 70-73 ...
Õppejõu kontaktandmed · Statistika ja ökonomeetria dotsent Ako Sauga ÖKONOMEETRIA · E-post [email protected] · Koduleht www.sauga.pri.ee TES0040 Bakalaureuseõpe TAAB 31, 32, 33, 51, 52 · Ruum SOC-480 MEM5220 Magistriõpe, TARM12 · Vastuvõtuajad (vajalik eelnev registreerimine õppejõu kodulehel): Ako Sauga Paaritu nädal N 19:00 20:00 Paarisnädal E 16:00 17:00 Loengukava Kellele see kursus on mõeldud? Bakalaureuseõppe TAAB 2....
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kairi Teder LK21 Koolist Järvamaa kutseharidust on läbi aastakümnete iseloomustanud armastus tehnika, tehnoloogia ning maaelu vastu. Tänane kool annab traditsioonidele 21. sajandi näo. Eelkõige iseloomustavad seda väärtused, mida me endas kanname ja mida tahame edasi anda ka oma õpilastele. Meie kooli erialad on mitmekesised. Siit leiab igaüks endale vajaliku. Vajalik oskus 21. sajandil on paindlikkus. Meie puhul tähendab see, et Järvamaa Kutsehariduskeskuses saab õppida lisaks traditsioonilistele vormidele ka tsükliõppes, ja individuaalõppes. Oleme loonud võimaluse neile, kellel on jäänud kool pooleli- me arvestame teie eelmisi õpinguid, enamgi veel, kui te oskate midagi väga hästi, aga teil pole diplomit, siis tulge saage haridus. Kooli missioon VÄÄRT JA VÄÄRIKAS KUTSEOSKUS NING PÄDEV TÄIENDÕPE KOGU ELUKS Kooli visioon...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristi Ruul INFOTEHNOLOOGIA GEODEESIAS COMPUTER TECHNOLOGY IN GEODESY Laboratoorne töö Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimise õppekava Juhendaja: Lektor: Kristina Türk Tartu 2017 PRAKTIKUM NR 1: NURKADE TEISENDAMINE KUUEKÜMNEDSÜSTEEMI JA VASTUPIDI EXCELIS Kasutatud töövahendid: Töö vormistamisel on kasutatud arvutis olevaid programme: Morzilla Firefox, Microsoft Word, Paint ja Excel. Töö teostamisel on kasutatud internetiühendusega arvutit ja kalkulaatorit. Töö eesmärk: Antud praktilise töö eesmärgiks on tutvuda Execeli erinevate võimalustega. Selle käigus rombi arvutamine, nurkade teisendame nii kuuekümnendsüsteemi kui ka kümnendsüsteemi. Töö käigus õppin paremini kasutama Excelit. 1. Ülesande eesmärk oli nurk...
Haridus Koostasid: Eleri ja Raily On olemas kaks ülesannet, mida tänapäeva hariduse juhtimisele ehk nn haridusvalmimisele omistatakse ESITEKS… … majanduslik TEISEKS… vaade, mille …kultuuriliseks ja kohaselt on hea poliitiliseks haridus riigi ülesandeks on majandusliku suurendada konkurentsivõime sotsiaalset ja sidusust. kestlikkuse võti. MITMETE UURINGUTE KOHASELT ON HARITUD INIMESED: o sallivamad o demokraatiat pooldavamad o konstruktiivsema tervisekäitumisega o õnnelikumad o tööturul paremini toimetulevad. o Teadmuspõhise ja globaalse majanduse kõrval on olulised hariduse arengute mõjutajad ka rahvastiku vananemine ja pinged massiliseks muutunud hariduse rahastamises Rahvastiku vananemine on haridusse toonud elukestva õppe filo...
Surnud poeetide ühing. Ajalehe uudis ,,Miski pole võimatu." Welton'i akadeemia on tuntud kui konservatiivse poistekoolina ja just hiljuti selle õppeaastal võeti kooli uus inglise keele ja kirjanduseõpetaja, John Keating'u. Keating kasutas õpilaste õpetamiseks vähekene teistlaadi õpetamisviisi. Näiteks käskis härra Keating poistel ,,valesti" kirjutatud sissejuhatuse õpikust ilusasti välja rebida. Sõna ,,valesti" all mõtiskleb härra Keating, et see on ebavajalik ja mittesobiv, kuna antud õpiku autor ei osanud Keatingu meelest luulet mõistena analüüsida. Samuti andis härra Keating ka poistele temameelest eluks vajaliku mõtte, mis kõlab järgmiselt: ,,Carpe diem (ladina k.) ehk Seize the day (ing. k.) ehk püüa päeva!" Poisid arvasid algul, et õpetaja on hull, kuid hiljem muutsid oma arvamust ning ütlesid, et nende meelest on õpetaja eriline, teistsugune ja tema õpetusviis meeldib neile kõige rohkem. Siit...
Geenitehnoloog Richard Eschbaum Geenitehnoloogia Geenitehnoloogia on tänapäevane uus tehnoloogiavaldkond, biotehnoloogia haru, mille eesmärk on geneetilise info kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. Geenitehnoloog töötab arvuti taga või laboris. Geenitehonloogia eesmärk Geenitehnoloogia eesmärk on geneetilise informatsiooni kasutamine haiguste diagnoosimises ja ravis, põllumajanduses, toiduainete tootmises, inimeste ja loomade mitmete omaduste muutmises. Rakendatakse niisuguseid meetodeid nagu transgeensete organismide loomine (genoomiosa kunstlik ülekandmine ühelt liigilt teisele), kloonimine, uute organismide loomine tüvirakkude baasil. Transgeensete organismide loomisel muudetakse bakterite, taimede ja loomade pärilikkust (neisse on viidud teiste organismide geene). Need organismid toodavad bioloogiliselt aktiivseid aineid, mida saab kasutada tervise taastamisel ja hoidmisel. Transgeensete loomade elund...
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava Konfliktianalüüs Juhendaja:Anneli Kompus / õppejõud Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 Töötasin aastaid tagasi ühes suures kontsernis, mida juhiti 200 km kauguselt. Arusaamatused tekkisid seoses kahe tütarettevõtte ühinemise ja juhtkonna vahetumisega. Mulle tundus tollal, et ülesandeid jagati asjatundmatute ja vähe asjasse süvenenud isikute poolt. Seda tehti käskimise ning mõtlematuse vormis, tajumata tegelikku vajadust ning võimalikkust antud tööd teha nii tajusin seda mina. Kuna olin sellel hetkel ka lõpetamas kõrgkooli raamatupidamise erialal, süvendas kriisi ka minu töölt eemal oldud aeg, mis kulus diplomitö...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
