Konspekt Töö hoolekandesüsteemis Haimi Simson HT13 1 Hoolekanne, kui amet Ühiskonna ja üldsuse suhtumine arengupuudega inimestesse mõjutab kogu personali tööd. Abisaajaid tuleb aidata ja toetada, et nad suudaksid võimalikult palju ja võimalikult pikka aega ise hakkama saada ja et nad saaksid ise otsustada, kuidas personal neid aitama peaks. See kuidas hooldaja oma ametirolli kujundab, sõltub haridusest kui ka tervest reast isiklikest eeldustest, nagu näiteks isiklik elukogemus ja suhtumine vaimupuuetega inimestesse. Rasked küsimused, on õigus oma töös tekkivate ränkade küsimuste eest segaduses olla. Mis on selliste inimeste élu mõte? Kas ei oleks parem, kui nad sureksid? Kui sellistest mõtetest ja tunnetest saaks kellegagi rää...
Elukvaliteet ja eluga rahulolu: Eesti rahvusvahelises võrdluses Käesolevas töös on võrreldud eestlaste elukvaliteeti ja eluga rahulolu Euroopa riikidega. Eesmärk on teada saada kas eestlaste elukvaliteet erineb teistest Euroopa maadest. Töö tulemusena on teada saadud, et eestlased on oma elukvaliteediga küllaltki rahul, kuid mitmed riigid on elukvaliteedilt kõrgemad kui Eesti. Tervelt 73% eestlastest on oma eluga rahul ja tunnevad end õnnelikuna. 2009 aastal, olid oma eluga kõige enam rahul põhjapoolsemate väikeriikide elanikud: Taani (98%), Soome (96%), Rootsi (96%) ja Norra elanikud (97%). Kõige vähem olid oma eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Võtmesõnad: elukvaliteet Eestis, elukvaliteet ja rahulolu, üldine elukvaliteet, elukvaliteet Euroopas, Eesti Inimarengu Aruanne 2008, lapse elukvaliteet, eakate elukvaliteet, elukvaliteedi mõõtmine, eestlaste ja eurooplaste tööhõive, keskmised palgad, Rootsi ...