EESTI INFOTEHNOLOOGIA KOLLEDZ Tanel Pääro Tehnoloogia mõju lapsele Referaat Juhendaja: Kaido Kikkas Tallinn 2013 Sissejuhatuseks ,,Lapsed on pinnapealsemad kui paarkümmend aastat tagasi. Nende jaoks peavad tekstid olema lühikesed, hakitud, jooniste ja piltidega ..."(Vinter, 2012). Ühiskonnas aset leidvad muutused mõjutavad kõiki inimesi. Inimene on harjunud järgima üldise rahvamassi käekäike. Seega kõigi ühiskonnas toimuvate muutustega, muutuvad ka inimesed. Aga keda kõige rohkem mõjutavad taolised muutused? Teada on, et lapsed on väga vastuvõtlikud kõige suhtes, mis neid ümbritseb. Seega võib järeldada, et laste mõistus ning selle areng võivad olla suures ohus. Me tegelikult ei tea täpselt, kas praegu lastega toimuvad muutused on ainult kahjulikud või leidub neis ka positiivseid külgi. Praeguse tehnoloogilise revolutsiooni käigus tulekski suunata tähelepanu l...
Meedia tekstid Meedia on organiseeritud tehnoloogia mis teeb võimalikuks massi kommmunikatsiooni. Meedia liigitamine: ajaleht ja muud trükised. Raadio Televisioon Internet 1950 leiutas juhann gutenberg trükikunsti. 1985 tutvustati esimest antenniga raadiot Esimesed korralikud telesaated 1930 Tänaäevased televisiooni süsteemid 1950 Tallinna esimene värvisaade 1972 1969- arbanet 1990 avati internet komertskasutuseks 1993 Interneti kasv Meedia ülesanded 1. Avalikkumise loomine 2. Kriitika ja kontroll 3. Ühiskonnastamine 4. Kultuuri ja haridus 5. Meelelahutus Ajaleht Uudis Ülesanne- lugejale teada anda mis maailmas sünnib Uudis on alati erapooletu, sõltumatu, tasakaalustatud Uudis on kindla ülesehitusega Koosneb: Pealkiri, juhtlõik, tekst Kritieerumid: sündmuse värskus, sündmuse lähedus, sündmuse mõju, sündmuses osalejate promenentsus, konfliktsus, aktuaalsus Autorid avaldavad oma ar...
Tartu Ülikool Gaythel Kukk Laps ja internet ESSEE Juhendaja: Vallo Kelder Tartu 2013 Laps ja internet Meedia vahendusel jõuab meieni suurem osa sellest, mis ümbritsevas maailmas toimub. Ka paljud meie teadmised maailma kohta pärinevad meediast. Televisioon, arvutid, videomängud, DVDd ja muu elektrooniline meedia on osa laste igapäevaelust mis avaldab nende arengule ja käitumisele mõju juba maast madalast. Väikesest peale kasutavad lapsed arvutit, televiisorit ja mobiiltelefoni ning veedavad ekraani ees palju aega. Seetõttu on meedia lapse üheks kogemusruumiks, milles toimub muu hulgas õppimine. Meedia peegeldat...
1. Mis on meedia? Meedia on trükitud ja elektroonilised sidevahendid (tv, ajakiri), mille abil info edastatakse ja vastu võetakse. Samuti on meedia sisu (lood, fotod, filmid) 2. Mis roll on meedial ühiskonnas? Meedia edastab, vahendab infot, meelelahutust, sotsiaalne sidusus. 3. Mis on meedia eesmärk? Edastada ja vahendada infot, meelelahutust. *Avalikkuse loomine.- muudab ühiskondlikud huvid ja poliitilised otsused läbipaistvaks, võimaldades sedasi kujuneda avalikul arvamusel. * Kriitika ja kontroll.- ajakirjandusväljaanded kontrollivad kriitiliselt võimuasutuste tegevust. *Lõiming ja ühiskonnastamine- peegeldab ühiskonna norme, väärtushoiakuid ja käitumisviise, aidates sellega inimestel sotsiaalsesse keskkonda lülituda. *Kultuur ja haridus- vahendab kunsti ja kultuuri. *Meelelahutus- kasut. lõõgastusesk ja vaba aja loovaks veetmiseks. (paljudele tähtsaim). 4. Kas meedia on objektiivne? (ehk, kas meedia edastab ta tegelikku pilti...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Moonika Tanila TELEMEEDIA MÕJU EESTI LASTELE Referaat Juhendaja: Jane Rätsep Tallinn 2013 2 SISUKORD 3 1. SISSEJUHATUS Teema valikul oli suur roll minu perel. Minu abikaasa armastab väga teleri ees istuda. Olen üritanud talle selgitada, millist mõju avaldab see lastele, kes tahtmatult jäävad samuti teleri ette vaatama. Selle tööga saan ma ehk veidigi tähelepanu suunata meedia avaldavatele mõjudele. Loodan südamest, et tema suhtumine telerisse muutub. Teisteks põhjusteks on juhtumid ja kogemused minu omas rühma lastega. Tihti kuulen õhtuti vanemate lubadusi vaadata mõnda seriaali või multifilmi. Kuna ma ise seda teemat nii hästi veel ei vallanud, ei osanud varem sellele ka erilist tähelepanu pöörata. Põhiliseks põhjusek...
Sissejuhatus Tehnoloogia ja side areng on olnud suur viimastel aastatel. Mobiiltelefon ei oleks meil ilma eelnevate tehnikasaavutusteta olemaski. Mobiiltelefon on olnud liikvel oleva tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilkaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefonide plussiks on kättesaadavus, aga kui palju me teame nende kahjulikust poolest? Oma uuringus tahtsingi teada saada, et kui paljud inimesed üldse teavad midagi mobiilide kahjulikkusest. Selleks viisin läbi küsitluse Kuressaare Gümnaasiumi 10.b klassis. Samuti uurisin väite tõestust , et kas mobiilid on meie tervisele kahjulikud? Minu uurimustöö eesmärkideks olid: · uurida mobiilide ajalugu, · selgitada välja mobiilide kahjulikkus, ·...
Sotsioloogia on teadus inimese ühiskondlikust elust, gruppidest,ühiskondadest. Sotsiaalantropoloogia mõista inimekäitumise mitmekesisust, uurib mittemodernseid või ühiskonnas eristuvaid alagruppe. Sotsiaalne kujutlus isikliku kogemuse taga laiem ühiskondlik kontekst. Sotsiaalsed faktid (Durkheim ) on sotsiaalne integratsioon ühiskonnas. F Sotsiaalne integratsioon abielu, vaenulikkus ja ühtsuse õhutamine katoliikluses on sidemed mis ühendavad üht isikut teisega. F Sotsiaalsed faktid kui indiviidide gruppe kirjeldavad iseloomustused mis tulenevad indiviidide individuaalse käitumise aktidest. F Tähendus- mille inimesed annavad oma ühiskogemustele, mõtestavad oma kogemusi vesteldes teistega. Olulised koolkonnad ja kesksed autorid, nende iseloomulikud tunnused ja koolkondade erinevused Karl Marx majanduslik sector, Durkheim sotsiaalne statistika, Weber verstehen meetod, Merton keskastme teooria. Võib olla hoopis geograafiline koolkond- ge...
Terviseteaduste ja Spordi Instituut Õpetaja kui juht ja nõustaja Essee Ants Ivask Tallinn 2014 Meie ühiskonnas on paraku aktsepteeritud ikka rohkem edukad ja toimetulevad õpilased ning see võib olla üks põhjusest, miks paljud tavakooli õpilased ennast seal kindlalt ei tunne: nende vanemad on ju ikkagi eelkõige tavalised inimesed, kes teevad tavalist tööd ja seni kuni ühiskonna tasandil ei aktsepteerita ega kirjutata edulugusid müüjatest, õpetajatest, sekretäridest, laotöölistest, autojuhtidest, ei saagi nad ennast hästi tunda. Ometi on tegemist absoluutselt vajalike ja väärikate ametitega. Sotsiaalse õppimise alus on modelleerimine, mille kohaselt õpivad lapsed käitumist täiskasvanud inimeste jäljendamise ja imiteerimise kaudu. Nad imiteerivad, mida täiskasvanud teevad, mitte seda, mida nad räägivad...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOLILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendusõppe osakond Waldorfpedagoogika Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2Waldorfpedagoogika tekkimine............................................................................ 4 2.1Olulised eripärad............................................................................................ 5 3Mis on waldorfpedagoogika?................................................................................ 6 3.1Sotsiaalse pädevuse arendamine...................................................................6 3.2Õppimine piltide abil - õppimine tegevuse kaudu..........................................6 3.3Elav õpetamine teeb õpetajast autoritee...
SEADUSTE VIHIK EESTI LIPU SEADUS - ELS Vastu võetud 23.03.2005 jõustunud vastavalt §-le 26. https://www.riigiteataja.ee/akt/104062014004 ptk 1, §26 § 2. Eesti lipu kirjeldus (1) Eesti lipp koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust. Ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11. § 3. Eesti lipu heiskamine Pika Hermanni torni (1) Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Tallinnas iga päev päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00, ja langetatakse päikeseloojangul. (2) Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni kasutatakse muusikalise signatuurina Eesti Vabariigi hümni algusfraase ning langetamisel Gustav Ernesaksa Lydia Koidula sõnadele loodud laulu «Mu isamaa on minu arm» fragmendi baasil loodud signatuuri. § 5. Eesti lipu heiskamine alaliselt (1) Eesti lippu ei langetata Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, Riigikoht...
EESTI GEENIVARAM Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? TÜ Eesti Geenivaramu on Eesti rahva tervise-, sugupuu- ja geeniandmete kogu. Loodav andmekogu võimaldab tulevikus senisest täpsemalt diagnoosida haigusi, tõhustada ravi ning määrata haigestumise riske. Mis on Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu? Eesti Geenivaramu näol on tegemist maailma ühe suurema tervise- ja geeniandmete kogu loomisega. Kogutavad tervise-, sugupuu- ja geeniandmed on hindamatu uurimismaterjal paljude riikide teadlastele. Nii on uute avastuste juures alati ka Eesti spetsialistid. Eesti Geenivaramu projekti edu aitab kaasa mitme teadusharu arengule: inimese geneetika, bio- ja geenitehnoloogia, bioinformaatika, farmakogeneetika, proteoomika. Kes on geenidoonor? Vastavalt Inimgeeniuuringute seadusele on geenidoonor inimene, kes annab vereproovi ja kelle kohta koostatakse terviseseisundi kirjeldus. Eesti Geenivaramu Esimesed geenido...
KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS 1. mis on sotsiaalsed muutused? Sotsiaalne muutus on protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted ja stratifikatsioonisüsteemid. 2. milliseid kanaleid sotsiaalsed muutused hõlmavad? Tooge näiteid. Sotsiaalsete muutuste tavalised kanalid hõlmavad: · Keskkonnasündmusi · Sissetunge ja sõdu · Kultuurilisi kontakte · Innovatsiooni · Populatsiooninihkeid · Difusiooni Keskkonnasündmused: 1) loodussündmused, nt maavärinad, haigused jms; 2) inimese loodud situatsioonid, nt reostus, loodusvarade liigne kasutamine. Muutused võivad olla nii majanduslikud kui sotsiaalsed. Nt metsade hävitamine on muutnud paljud primitiivsed suguharud põgenikeks nendi endi maal. Nt: Jaapan Fukusima, tsunami 2001, Sissetung: Ühe riigi sissetung või sõda, muudavad paratamatult inimeste elu. Tuleb kohaneda uute kommete ja arusaamadega või kolida mujale, muuta elu...
Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine TALLINNA TEENINDUSKOOL Pilleriin Tamm PK12-PE SÄÄSTLIK ELEKTRITARBIMINE Referaat Juhendaja: Heikki Eskussoon Tallinn 2013 1 Pilleriin Tamm säästlik elektritarbimine SISUKORD Sissejuhatus..............................................................................................................3 1. Säästlik elektritarbimine ..............................................................................4 1.2 Miks on oluline säästa elektrit.............................................
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
,,Laste arengu mõistmine" Peter K. Smith, Helen Cowie, Mark Blades Esimene osa: Teooriad ja meetodid 1.Arengu uurimine · Nicolas Humprey väitis et teadvus on bioloogiline adaptsioon, mis võimaldab meil kasutada introspektsiooni psühholoogiat. · Süstemaatiliselt teadmisi kogudes ja kontrollitud eksperimente läbi viies saame arendada välja parema arusaama ja teadlikuse meist endist , mis teisiti ei oleks võimalik. Arengu vaatlemine · Charles Darwin kirjutas ühena esimestest lastearengupsühholoogiast. See põhines tema oma poja arengu jälgimisel. · 1920/30 sai hoo sisse laste are3ngu uurimine. Asutati hoolekande instituute. · Durkin arvas et eksperimente tuleks läbi viia laboris, kus laps on keskkonnast eraldatud. · Shaffer tähel...
J. M. Baldwin- 1861-1934- Piaget mõjutaJa. PeetaKse üheks olulisemaks kaasaegse arengupsühholoogia alusepanijaks. Oli ka I teadusliku psühholoogiaajakirja rajaja. 1903-1908- Andis välja oma kolmeköitelise sarja ,,Geneetiline loogika". See käsitleb lapse mõtlemise arengut. Nende raamatutega pani ta aluse lapse teadmiste progressiivse arengu teooriale. Ta arvas et areng toimub läbi järjestikuse üksteisest eristuvate staadiumite. Alates kaasasündinud motoorsetest refleksidest ning liikudes edasi keele ja loogilise mõtlemise omamiseni. Ta oletas et liikumine läbi erinevate arengustaadiumite sõltub stimuleerivast keskkonnast saadavast tagasisidest. Ta rõhutab, et lapse areng on võrdselt tingitud sotsiaalsetest kogemustest ja bioloogilisest kasvamisest. Pärit on ka arengu mehhanismid. Assimilatsioon- sarnastumine. Siin räägitakse keskkonna mõjust organismile. Akommodatsioon- kohastumine. Räägime paindlikust muutumisest. Arnold Gesell 1880-19...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
1) Sissejuhatus Sotsioloogiline vaatekoht - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 1 1.1. Mis on sotsioloogia? Sotsioloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib inimese käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt mõtestab oma kogemusi. Sotsioloogia uurib teaduslikult ja süstemaatiliselt inimühiskonna ja inimeste sotsiaalset käitumist tema suhetes grupi ja sotsiaalse struktuuriga. 1.2. Mille poolest sarnaneb ja erineb sotsioloogia teistest sotsiaalteadustest? Sotsiaalteadused uurivad inimkäitumist ja grupielu, püüdes vaadata neid nähtuseid võimalikult erinevatest vaatekohtades. Sotsioloogia pöörab vähem tähelepanu ühiskonna ühele aspektile või kitsale sündmuste ringile (nagu teevad ajalugu, majandusteadus ja politoloogia). Jälgib rohkem kollektiivset kogemust ning struktuure ja muutuseid. Uurib produkte: uskumused, väärtused, elureeglid, haridus, tervishoid, muusika, kunst, näitekunst. Sotsiolo...
ORISSAARE GÜMNAASIUM Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Uurimistöö Autor: Keili Simastel 12. klass Juhendaja-metoodik: Anne Kann ORISSAARE 2011 2 ANNOTATSIOON Orissaare Gümnaasium Töö pealkiri Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel Kuu ja aasta: mai 2011 Lehekülgede arv: 43, jooniste arv: 25, lisade arv: 2 Referaat Töö koostaja valis uurimistöö teema ,,Muusika mõjust inimese meeleolu kujundamisel", kuna muusika osatähtsust meeleolu kujundamisel pole alati peetud väga oluliseks. Tegelikult mõjutab muusika kuulajate meeleolu väga, seda kinnitavad mitmed uuringud, mida on tehtud erinevate teadlaste poolt üle maailma. Tänapäeva ühiskonnas ei räägita väga palju muusika tähtsusest inimeste meeltele ja füsioloogiale, kuigi inimesed pu...
Sissejuhatus Sotsiaalantropoloogiasse Konspekt Katre Kikkas, Sotsioloogia, Sotsiaaltöö ja Sotsiaalpoliitika I kursus KULTUUR JA INIMESED Kultuur ei tähenda antropoloogias kunsti jms. See eeldab pigem õpitud kogemusi. Uuritakse inimeste käitumist. Kultuuri defineeritakse kui ühiskonna mustrit nende käitumise ja traditsioonide järgi. Samas kasutatakse kultuuri mõistet ka kui organisatseeritud teadmiste süsteemi ja uskumust, kus inimesed struktureerivad oma kogemused ja ootused, valivad alternatiivide vahel. Antropoloogilise uurimise teeb raskeks see, et uurija on võõras keskkonnas, pole harjunud kohaliku kultuuri mustriga. Kultuur koosneb asjadest ja üritustest, mida me saame esitleda, lugeda ja mõõta. Inimesed jagavad igapäevaselt oma teadmisi. See on sotsiaalne protsess, mitte privaatne. Ant...
Arengupsühholoogia tegeleb vanusega seotud käitumuslike ja kogemuslike muutuste teadusliku seletamisega (sünnist surmani, terve elukaar). Uurimisobjektiks on reaalsuse mõtestamise viisid, keskonna faktor jms. Eesmärgiks on järgida kõiki teoreetilisi printsiipe ja jälgida, kuidas käituslikud ja kogemuslikud muutused toimuvad. Teaduse funktsioon on reaalsuse struktureerimine, ratsionaalse seletuse leidmine. Teaduse instrumendid on teooria, mingi süsteem, mis esitab loogilist seletust omavahelistest seostest. Teadusele on omane metodoloogia, erinevad uurimismeetodid, mis moodustavad süsteemi. Teaduse instrumendiks on ka meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmenta...
[email protected] sotsiaalpedagoogika I I loeng 12.02.14 Hariduse peamised distsipliinid: pedagoogiline psühholoogia haridssotsioloogia haridusfilosoofia. Kuhu mahub sotsiaalpedagoogika, kas mahub? Pedagoogika teadus inimese kasvatamisest (Hämäläinen). See on ka kasvatamise oskus. Kasvatamine e millegi poole püüdlemine. Pedagoogikat võib seostada sotsialiseerumisega. ,,Inimene võib nimeseks saada vaid kasvate läbi" Immanuel Kant. Sotsialiseerumine protsess, mille käigus õpivad indiviidid oma käitumist reguleerima vastavalt ühiskonnas kehtivatele normidele. (Craig, 2000). Sotsialiseerumist võib pidada sotsiaalse arengu üheks etapiks, teine on individualisatsioon. Sotsiaalpedagoogika defineerimine: Ei ole võimalik? Sõltub kontekstist? Laialivalguv kõik, mis on kasvatus? Intsitutsioonipõhine defineerimine? Palju definitsioone? Ühisosa? Sotsiaalpedagoogika mõistena. - Esmakordsel...
Sotsioloogia alused Liina Käär Kordamisküsimused eksamiks: 1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis...
ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES ÄRIPLAAN Koostajad: Juhendaja: Anne-Liis Simson Esitatud: (kuupäev) Kaitstud: (kuupäev) Hinne( punktid): ÕPPEAASTA 2011/2012 Arvesse võetakse ainult selle vormi alusel koostatud tööd SISUKORD 1. KOKKUVÕTE 3 1.1. PROJEKTI MAKSUMUS 3 1.2. LAENUTAOTLUS 3 2. ETTEVÕTTE ÜLDINE ISELOOMUSTUS 2.1. ETTEVÕTTE MISSION JA ÄRIIDEE 2.2. UUS ETTEVÕTE 4 2.3. TEGUTSEV ETTEVÕTE 4 3. TOOTMISHARU JA ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1. TOOTMISHARU ARENGUSUUNAD ...
Sotsiaalpoliitika Eksamiküsimused Sisukord Sisukord......................................................................................................................................1 1.Sotsiaalprobleemide olemus ja peamised põhjused.................................................................2 2.EV Põhiseaduse eesmärgid......................................................................................................2 PS §10 sätestab Eesti riigi kui sotsiaalriigi olemuse:..............................................................2 3.Heaoluriik (sotsiaalriik) ja selle põhimõtted............................................................................4 Heaolu 2 dimensiooni - elustandard ja elukvaliteet................................................................4 Heaoluriigi ideoloogia mudelite järgi:....................................................................................4 Heaoluriigi tunnused...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Majandusarvestuse eriala KÕ2R2 Tatjana Kartsev ARVUTI- JA INFORMATSIOONIEETIKA Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2010 1 SISSEJUHATUS Tänapäeval kõik on seotud arvutitega. Inimesed kasutavad arvuteid iga päev tööl, kodus, koolis avalikes kohtades jne. Kuid paljud ei mõtle korralikult mis sellega kaasneb. Indrek Meos oma raamatus antiikfilosoofia väljendab sofistide mõtteviisi sellisena: ,,Mõnele inimesele võib maailm tunduda ühe suure nõmedusena, teine leiab, et ,,nii ilus on ilmas elada!". Tõde on alati tõde kellegi jaoks. Millistena asjad meile näivad, sellised nad ongi meie jaoks. Kui teistele tunduvad nad teistsugused, siis sellised nad o...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA G. STANLEY HALL (1846-1924) arengupsühholoogia rajaja USAs. käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus: Pärilikkuse ja kultuuri roll arengus - Kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele; Mänguasjade arv, raamatute arv Perioodid: imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) murdeiga (12.-19. eluaasta) varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) vanuriiga (70+) VASTSÜNDINU - Ajaline 37.-42. rasedusnädalal Enneaegne vastsündinu: enne 37. n...
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 09.09.2013 · Paberkandjal materjalid kontrolltöödes lubatud · Eamets ,,Sissejuhatus majandusteooriasse" · Kontrolltööle registreerumine kohustuslik · Tõde on see, millel pole põhjendatud vastuväiteid. Tõde pole absoluutne, vaid suhteline. · Sisendid (inputs) lähevad musta kasti päikesepaiste, inimesed. · Väljundid (outputs) kasum, uus info, looduse reostamine. · Ceteris paribus üks muutub, teised konstandid jäävad samaks ehk muutus pannakse ühe tunnuse arvele Sisendid Väljundid Analüüsikeeled · Verbaalne - sõnadega saab analüüsida kõike. Kõige kergemini tulevad tahtmatud vead. Palju on ka tahtlikke vigu. · Graafiline Alati teadlikku demagoogiat ei tee. Ei võimalda täpset analüüsi. Nt teljestikud P-Q. Vig...
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ................................................
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt...
KIVIAEG Kiviaeg jaguneb: Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Neoliitikum ehk noorem kiviaeg Paleoliitikumist Eesti alal rääkida ei saa, kuna siin valitses siis alles jääaeg. Euroopasse jõudsid inimesed 40-35 000 aastat tagasi. Viimast jääaega nimetatakse Valdai ehk Weichseli jääajaks. Selle kõrgaeg oli 24-22 000 aastat tagasi. Eesti kohal oli sel ajal kuni 1,5 km jääd. Jää sulamine toimus järgukaupa, kujundades meie maastikku. Eestis võis olla asukaid ka enne viimast jääaega, jälgi pole neist aga säilinud. Küll on aga Kesk-Soomest Susiluola koopast leitud Eemi jäävaheaja kiht mõnesaja m2 alal. Kihist tulid välja mõned primitiivsed tööriistad, ca 125-120 000 a vanad. Võib seega arvata, et jäävaheaegadel elas inimesi ka praeguse Eesti alal. Eestis lõppes viimane jääaeg umbes 10 500 ema. Jää sulamisest alates hakkas "kokku surutud" olnud maakoor kerkima sellest on tingitud maatõus. Eestis on maatõus e...
SOTSIAALSUS.. ..ehk ühiskondlikkus on inimesele iseloomulik omadus kuuluda ühiskonda. Sotsiaalne sidusus : - Ühiskonna suutlikkus kindlustada oma ühtsus ning liikmete võrdsus ja heaolu. - Kirjeldab sidemeid või ,,liimi" mis toob inimesi ühiskonnas kokku ja hoiab neid ühes. Seda eriti seoses kultuurilise mitmekesisusega. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: - Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine - Sotsiaalsete suhete sidemete ja suhtlemise tugevdamine Euroopa nõukogu näiteks aga kasutab järgnevat mõistet: ,,Sotsiaalse sidususe all mõistame ühiskonna võimekust tagada oma kõigi liikmete heaolu, vähendada erinevusi ja vältida polariseerumist." Ühiskonna uurimine Sotsiaalteaduste valdkonna eripära: - Uurib inimkäitumise sotsiaalseid ja kultuurilisi aspekte. - Sotsiaalteadused kasutavad nii kvantitatiivseid kui kvalitatiivseid meetodeid. Kvalitatiivne meetod Eesmärgiks on kirjeldada, andmete k...
Ainult teadmine, kuidas asjad tegelikult on, annab meile tõelise valikuvabaduse Aigar Säde 2 SINISE PLANEEDI PROJEKT Faktipõhine uurimustöö tulnukatest 25 Westchester Camp Keskse Uurimistöö Amet # 3 TULNUKATEST ELUVORMID KOOD: ARAMIS III ADR3-24SM 3 EESSÕNA Järgnev dokument arvatakse olevat ühe teadlase isiklikud märkmed ja teaduslikud päevikud. Ta oli valitsuse poolt palgatud mitmeteks aastateks uurima erinevate allakukkunud sõidukite sündmuspaiku, üle kuulama kinnipeetud tulnukatest eluvorme ja analüüsima neist sündmustest kogutud informatsiooni. Ta tegi ka märkmeid dokumentidest, millega ta kokku puutus mis olid seotud kas siis otseselt või kaudselt organisatsiooniga, selle struktuuriga või ope- ratsioonidest, mis kogusid taolist infot. Kui avastati, et ta oli teinu...
SOTSIOLOOGIA LOENGUKONSPEKTID Sisukord 1. Sotsioloogia alused........................................................................................................4 1.1. Mis on sotsioloogia?...............................................................................................4 1.2. Sotsiaalsed institutsioonid...................................................................................... 6 1.3. Sotsiaalsed faktid....................................................................................................7 1.4. Sotsioloogiline kujutlus..........................................................................................7 1.5. Sotsioloogia ja teadus............................................................................................. 8 1.6. Sotsioloogia funktsioonid.....................................................................................11 1.6.1. Kokkuvõte.......
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja...
Semiootika Pragmaatika I kommunikats käsitulus on esimene samm pragmaatikasse ( on olemas 3 semiootilist: süntaktika, semantika, kuidas märk seotud teiste märkide tähendustega, pragmaatika e märkide kasutamine) *süntaktikal on ranged reeglid - ideaaliks on matemaatiline lingvistika. on see, mis ei tunne erandeid. hea süntaksi kirjeldust võime välja arvutada. siin on õiged ja valed ütlused. *semantikas on reeglid ähmasemad ja tuleb erandeid. on ühelt poolt mõyttetud ütlused, aga neid ei saa kohe ära visata, sets me lihtsalt ei mõista neid kohe vb, teiselt poolt sellise, mis pole mõttetud,aga mis ei vasta tõele ning sellised, mis pole mõttetud, aga me isegi ei saa öelda, kas vastavad tõele või mitte - on kunstipärased. *pragmaatikas on reeglid veel ähmasemad ja on pigem põhimõtted, mida oleks soovitatav täita. siin on põhiline eesmärk see, et asi toimiks. tegelem põhimõtetega ja lõppkriteerium on see, kas asi toimib või mitte, mitte ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
1. Mis on sotsioloogia? (Mida sotsioloogia uurib?) Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid. Sotsioloogia on teadus, mis uurib inimest kui kaaslast, grupi ja ühiskonna liiget. 2. Mille poolest erinevad omavahel psühholoogia ja sotsioloogia, kuigi mõlema uurimisobjektiks on inimene ja tema käitumine? Sotsioloogia vs ajalugu. Psühholoogia erineb sotsioloogiast, kuna keskendub ainult indiviidist tulenevatele teguritele. Samuti erinevus selles, kuidas uuritakse: psühholoogias tehakse eksperimente, sotsioloogias uuritakse inimest tema loomulikus keskkonnas, situatsioonis. Sotsioloogia nn leiutati 19.sajandil, mil mõned teadlased hakkasid läbi viima Inglismaal ja mujal Euroopas uusi uurimusi Enesetappude uurimus: selgus, et suitsiidide tase püsis aastaid stabiilsena olles mõnes piirkonnas äärmiselt kõrge ning teises tunduvalt madalam Tekkis küsimus, ...
EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS HARIDUS- JA TEADUSMINISTEERIUM NOORTELAAGRI KORRALDAJA KÄSIRAAMAT Tallinn 2005 Koostanud: Elo Talvoja Viire Põder Helen Veebel Argo Bachfeldt Anne Luik Kadri Kurve Kujundaja: Tiina Niin Keeletoimetaja: Anne Karu Tehniline toimetaja: Reet Kukk ISBN 9985-72-158-6 (trükis) ISBN 9985-72-159-4 (PDF) SISUKORD Noorsootöö seadus 5 Noortelaagri tegevusloa väljastamise kord 10 Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded 12 Noortelaagri registri asutamine ja noortelaagri registri pidamise põhimääruse kinnitamine 15 Noortelaagri registri pidamise põhimäär...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Sigrid Piiri AÜTH2 TARTU KUTSEHARIDUSKESKUSE HOTELL Organisatsiooniõppe praktika aruanne Juhendaja: Anneli Kompus Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Organisatsiooniõppe praktika sooritamiseks ajavahemikul 15.07 - 09.08.2013 on valitud Tartu Kutsehariduskeskuse Hotell. Juhendajaks on TKHK Õpilaskodu- ja hotelli juhataja Anneli Kompus. Praktika eesmärgiks oli õppida tundma organisatsiooni funktsioneerimisprintsiipe ja ülesehitust, anda ülevaade Tartu Kutsehariduskeskuse tegevusvaldkondadest ning analüüsida organisatsiooni mikro- ja makrokeskkonda. Antud aruande koostamisel on lähtutud organisatsiooniõppe praktika juhendist. Töö koosneb vastavalt püstitatud ülesannetele kuuest peatükist. Neist esimeses leiab ettevõtte kohta käivad üldandmed ning organisatsiooni asutamise...
SISUKORD 1 Gordon Willard Allport'i individuaalse dispositsiooni õpetus Iseloomujooned Allporti isiksuse teooria võiks lihtsustatult kokku võtta ühe lausega: inimene on see, millised on tema iseloomujooned. 1. Iseloomujooned on reaalsed moodustised, mitte üksnes keelelised tähistused; need on mis tahes inimese eksistentsi tähtsaks osaks ja eelduseks. 2. Iseloomujooned kujundavad meie käitumise üldise, suhteliselt püsiva põhilaadi. Samal ajal kui harjumusi ja käitumisreaktsioone vallandavad spetsiifilised situatsioonid, jäävad inimloomuse põhijooned paljuski samaks, olenemata olukorrast. Teisest küljest kujundab harjumuste korduvus ka püsivaid iseloomujooni. 3. Iseloomujooned toimivad käitumist kujundavate teguritena. Isikuomadused ei unele ootuses, et mingi välisstiimul äratab need. 4. Iseloomujooni võib uurida empiiriliselt. Allport mainib sellega seoses pikaajalisi vaatlusi, biograafiate uurimist, aga ka intervjuusid j...
Murde- ja noorukiea probleemid *referaat- 9 detsember- arenguvaldkond /probleem *eksam- avatud materjalid, piiratud aeg, suuline [email protected] Assotsioonitest 1)murdeealine- probleemid (-) 2)teismeline- eneseuhkus(-) 3)nooruk- välimus (+) *Sõnade tähendus- näitab meie hoiakut ja suhtumist selle inimese suhtes, kellega me oleme kontakstis. Oluline kui sa murdeealisega koostööd teed, kuidas sa teda nimetad. Teemad(1.loeng) 1Murde- ja noorukiea mõiste ja koht elukaares 2Müüdid 3Definitsioon noorukiea kohta 4Noorukiea kui vanuseperioodi varieerumine 1.1Murde- ja noorukiea mõiste *Murdeiga ehk puberteet(kasutakse meditsiinilises terminoloogias) ehk mürsikuiga(rohkem kasutatakse arengupsühholoogias)- on suguküpseks saamise iga. See on protsess kus inimese produktsiooni organid hakkavad funktsioneerima. (ld.keeles pubertas- meheiga, suguline küpsus, sigimisjõud, mehisus, mehejõud) Tal on pu...
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam. 2) Tuleb läbi kristliku misjoni, et põliselanikke ristiusku pöörata, selleks tuli tunda põlisrahvaste usku, elu teadmine, et rahvaid paremini allutada. Tänapäeval puhtakadeemiline huvi või tuua kasu uuritavatele rahvastele (antropoloogia puhul). Etnoloogia ei ole samuti enam seotud vaid rahvusluse põhjendamisega, vaid pigem avastuste tegemisega. Tänapäeval ...
Toit Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Põllumajandusloomade toitu nimetatakse tavaliselt söödaks. Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu esitavad mõistele "toit" alljärgneva määratluse: Mõiste "toit" tähendab töödeldud, osaliselt töödeldud või töötlemata ainet või toodet, mis on mõeldud inimestele tarvitamiseks või mille puhul põhjendatult eeldatakse, et seda tarvitavad inimesed. Mõistega "toit" hõlmatakse joogid, närimiskumm ja muud ained, kaasa arvatud vesi, mis on tahtlikult lülitatud toidu koostisesse tootmise, valmistamise või töötlemise ajal. Mõiste hõlmab ka vett. Mõiste "toit" alla ei kuulu: Sööt; Elusloomad, välja arvatud juhul, kui need on ette valmistatud turuleviimiseks inimtoiduna;...
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ...
KORDAMISKÜSIMUSED Talpsep 1. Millisel juhul on LCR eelistatud meetod PCR ga võrreldes LCR on suurema spetsiifilisusega kui PCR. Seda on kaval kasutada tuntud järjestuste ja punktmutatsioonide tuvastamiseks kui kasutada oleva DNA kogus on limiteeritud. 2. Milline meetod võimaldab RNA amplifitseerimist DNA juuresolekul? NASBA on RNA tuvastamiseks eriti hea meetod: RNA ahelale saab panna pöördtranskriptaasiga praimeri juurde, sünteesitakse uus ahel, RNAas lõhutakse H-ga ära ja sünteesitakse uuesti jne kuni saadakse detekteeritav kogus nukleiinhappe molekule. Tal on ka see omadus, et töötab DNA juuresolekul ei pea proovi ära puhastama, mis RNA puhul on väga keeruline. Kasutatakse ka ekspressiooniproduktide määramiseks. 3. Millised ensüümid on vajalikud TMA meetodil amplifitseerimiseks? TMA- transcription mediated amplification. RNA polümeraas ja pöördtranskriptaas ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
