17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON. MIS ON TEADUSREVOLUTSIOON JA MILLEST SEE ALGUSE SAI Teadusrevolutsiooni ajastuks on nimetatud 17.sajandit. Sel ajastul toimusid suured muutused inimeste arusaamas maailma ning sellega seostuvate teadmiste kogumise viisidesse. Teadusrevolutsiooni aluseks oli murrang teaduse meetodites e. selles, mis toimimisviisidel, püstitatud eesmärke saavutati. KESKAEGNE ARUSAAM Keskajal arvati, tõese teadmiseni jõuab kõige paremini loogika ja filosoofiliste arutluste kaudu, sest inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispind, mitte selle tõelist olemust. Sellist lähenemist nimetatakse skolastikaks e. koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimendite...
Maailm 20. sajandil 1.Perioodi üldiseloomustus Kahekümnenda sajandi algul elas maailmas 1,6 miljardit inimest. Maailma juhtivad suurvõimud olid Euroopa, kellele mõjusfäärideks ja asumaadeks oli enamik maailmast jagatud, Jaapan ja Ameeria Ühendriigid. Kujunesid välja koloniaaliimpeeriumid ning suurem osa maakera elanikkonnast elaski koloniaal-või poolkoloniaalsetes maades. Majanduse areng oli maailmas ebaühtlane. Olid suured erinevused arenendud suurriikide ning nende alluvuses olevate koloniaalriikide vahel. Üsna pea tekkisid suurriikide vahele vastuolud asumaade ja turgude tõttu. Valduseid sooviti ümber jaotada ning turgude üle mõjuvõimu saavutada. Ka riikide siseselt oli palju vastuolusid, põhiliselt poliitilisi kuid esines ka tuliseid probleeme valitsevate rahvaste ning vähemusrahvuste vahel. Kapitalistlikes riikides oli vastasseis töölisklassi ja kapitalistide vahel. 20. Sajandi algusest ei läinud kaua aega mööda, kuni algasid sõj...
Kordamisküsimused tööks! Martin • Miks pidasid varauusaegsed valitsejad kirikut oluliseks? • Riik nägi kirikut ühiskondliku korratagajana. • Kirik õpetas kuulekust, alalandlikust ja kannatlikust. • Kirikus panid ka riigi seadusi järgima. • Mis oli nõiaprotsesside peamine põhjus? Kuna paljudes riikite seadustes oli nõidumise eest karistused ja inimesi süüdistati leppingus saatanaga. • Miks on eksperimendid teadustöös olulised? • Looduse tundmaõppimiseks • Kuna inimese meeleorganid tajuvad vaid maailma ähmast pealispinda • Nimeta üks teadussaavutus järgmises valdkonnas: • Meditsiin- põhjalik inimkeha uurimine • Astronoomia- Maa ja teised planeedid tiirlevad ümber päikese • Füüsika- gravitatsiooniteooria • Iseloomusta baroki stiili: suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded • Ise...
Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
Vastused 1. Mis oli teadusrevolutsioon? Teadusrevulutsioon oli kiire teaduse areng. 2. Millal see toimus? 16.-18. sajand. 3. Mis teadusrevolutsiooni käigus muutus või miks see oluline on? Teadusrevulutsiooni käigus toimusid murrangulised nihked inimeste teadmistes maailma kohta ja teadmiste kogumise meetodid. 4. Mille poolest erinevad üksteisest keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus? Keskaegne skolastika ja tänapäeva teadus erinevad selle poolest, et keskajal läheneti kõigele loogiliselt, aga toetuti peamiselt dogmadele (tõdedele, milles ei kahelda) ja tänapäeval tehakse katseid ja kontrollitakse kõike üle. 5. Mida tähendab empiiriline meetod või empiiriline teadus? Meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. 6. Millise avastuse poolest on tuntud Mikolaj Kopernik? Ta avastas 16. sajandil, et Maa tiirleb ümber päikese, mitte päike ümber Maa. 7. Millise avastuse poolest on tuntud Isaac ...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 • Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas • Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? • Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 • Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? • Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? • Miks põldude saagikus oli madal? • Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? • Miks pärisorjus ei ole mõistlik? • Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 • Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? • Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? • Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda • Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? • Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 • Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
UUSAJA ÜHISKONNA PÕHIJOONED 1. Seisuslik ühiskond ja aadel õp lk 16-19 · Kolm seisust ja nende roll ühiskonnas · Kuidas saadi ameteid uusajal? Kuidas kaasajal? · Kuidas lahendati uusajal au haavamise konflikte? Kuidas kaasajal? 2. Talupojad ja põllumajandus õp lk 20-23 · Mis oli keskajal ja uusajal sarnast? Erinevat? · Miks toiduaineid tootis 75 % elanikkonnast? · Miks põldude saagikus oli madal? · Loe allikas 8/lk 22: mida see näitab Venemaa kohta? · Miks pärisorjus ei ole mõistlik? · Allikas nr 7/lk 23, vasta küsimustele 3. Linnad ja linlased õp lk 24-27 · Miks Vahemereäärsed linnad ei olnud enam kõige jõukamad? · Miks pealinnad kasvasid kõige kiiremini? · Kas oleksid tahtnud elada 18.saj. linnas?põhjenda · Mis oli linnades sarnast võrreldes keskajaga? · Küsimused õp lk 27 4. Religioon ja kirik õp lk 28-31 · Euroopa usuline jaotus, kaart lk 29; kas antud jaotus ...
1.Millised olid 20. sajandi alguse olulisemad sündmused? -I Maroko kriis (1905-1906), Bosnia kriis(1908), II Maroko kriis(1911), I Balkani sõda(1912-1913), II Balkani sõda(1913) 2.Mida tähendab mõiste „eurotsentristlik maailm"? Euroopa domineeris maailmas poliitiliselt, majanduslikult, teadus-tehniliselt, sõjaliselt. Euroopa riigid omasid väga palju asumaid. Euroopa tsivilisatsiooni käsitleti kui ainuvõimalikku, st. Tugevnesid rassistlikud arusaamad. Vähemarenenud maades hakati L-EU eeskujul tühistama aegunud seaduseid. 3.Millised olid kolooniate vallutamise põhjused? -Koloonia vallutused algasid 15.saj lõpul koos uute maadeavastamisega, see aktiveerus 19.saj lõpul kui hakati jagama veel seni puutumatuid territooriume ning sellega liitusid ka need riigid kes olid algul asjast kõrvale jäetud. Tuli imperalism. Majanduslikud põhjused, liigse rahva väljaviimine, vallutajate strateegiline huvi, valitseja auahnus, kolooniate vallutamine oli p...
ESIMENE MAAILMASÕDA 28.06.1914-11.11.1918 PÕHJUSED: Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada. Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Saksamaa ühendamine, mis rikkus jõudude tasakaalu. Riik muutus liiga tugevaks ja teised olid nn mures. Loodud sõjaliste liitude süsteemid Võidurelvastumine Inimesed polnud ammu sõjas olnud ja tahtsid sõda võinagu ma ei tea mis neil viga olid? Tahtsid lihtsalt surma saada. Venemaa ja Austria-Ungari konkurents Balkani poolsaarel. ISIKUD Franz Ferdinand - Austria hertsog, Tema mahalaskmine Sarajevos oli Esimese maailmasõja puhkemise otsene ajend. Ferdinand Zeppelin - saksa kindral, leiutas õhulaeva Orvill ja Wilbur Wright - esimene lennuk Guglielmo Marconi - raadio Vladimir Uljanov Lenin - asshole Wilhelm II - mingi saksa väejuht, tänu ...
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine Riikide, inimeste isiklikud ambitsioonid Pidevad suurriikide vahelised pinged ja ebastabii...
Maailm 20. sajandil Perioodi üldiseloomustus 1. 20. Sajandi alguses elas maailmas 1,6 miljardit inimest. 2. Enamik inimestest on elanud 20 sajandil. 3. Viimased 100 aastat on maailm rohkem muutunud, kui kõik eelmised sajandid kokku. Nt: Leiutati sisepõlemismootor, elektrimootor, tuumaenergia avastamine ja rakendamine, inimese jõudmine kosmosesse jpm. 4. 20. Sajand oli olnud kohutavate katastroofide sajand. Nt: I maailmasõja lõpust kasvas välja II maailmasõda. Lepingud, mis suruti peale sõjakaotanud riikidele olid ebaõiglased. 5. Kokku varisesid suured impeeriumid, monarhiad (Tsaari Venemaa, Austria-Ungari, Saksa Keisririik). Kuidas inimesed elasid 19. saj ja 20. saj vaheldusel 1. Agraar e põllumajandus ühiskonna lagunemine. Tööstuse kiire areng ja sellega kaasnev linnastumine(Inglismaal elas 1911 linnades 80% rahvastikust.) Kui 19 sajandi alguses oli Euroopas 23 suuremat linna, ...
Absolutism. V: Absolutism tekkis 16. saj . Valitseja käes seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim + sõjavägi. 1) Monarhi jumalikule õigusele valitseda ainuisikuliselt. 2) Alalisele palgaarmeele. Ohvitserid aadlike hulgast sõjakoolid. Soldatid lihtrahva hulgast. 3) Valdavalt väikeaadlike hulgast palgatud ametnikud/bürokraatia (ministrid, maksuametnikud, õukonnaametnikud, kohtunikud, provintside ametnikud) 4) Merkantilistlik majanduspoliitika. Riik sekkub majandusse, raha riigikassasse. Riigimanufaktuurid, tulumaks, tollimaksud, raha vermimine, riiklik kaubandusmonopol. Prantsusmaa 17. s. V: Louis XIV valitsusaega loetakse absolutismi kõrgajaks kogu Euroopas. Ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval esimese ministrina Itaaliast pärit Jules Mazarin. Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust. Neile määrati suuremad maksud ja vallandati riigiametitest, tühistati Natesi edikt. Protestantide kirikud suleti või lammutati. Louis XI...
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
Teadusfilosoofia kordamisküsimused Seminariteema: teadus ja pseudoteadus Arvutis ja välja kribamata vms, aga ka poolik 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifitseeritavus ei sobi? 3. Mis on ratsionaalne rekonstruktsioon? Lakatosi teaduse ratsionaalse rekonstruktsiooni põhielemendid 4. Kas uurimisprogrammide metodoloogia lahendab teaduse ja pseudoteaduse eristamise probleemi? Lakatosi teaduskäsituse tugevad küljed ja puudused 5. Peeter Saari libateaduse liigid. Kas on võimalik muutumine teadusest libateaduseks ja vastupidi? 1. Miks Lakatosi meelest ei sobi kinnitatavus teaduslikkuse kriteeriumiks? v: kõik spekulatiivne läheb segamini; puhtalt sellest et siiani on nii juhtunud, ei tähenda et tulevikus ka nii läheb; oletuslik lähenemine 2. Miks ka kummutatavus ehk falsifikatsioon e...
SISSEJUHATUS Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena. See sündis 19. sajandi lõpul ning on siiani populaarne filosoofiasuund tänapäeval. Kõige tuntumaks esindajaks oli muidugi Charles Peirce, kuid pragmatismi uuendaja esiisaks võib kindlasti ka ära märkida Richard Rorty. Rorty oli see mees, kes üritas inimesi pragmatismist uut moodi mõtlema panna, öeldes, et asju tuleb vaadelda sellisena nagu nad on, realistlikult mõeldes. Samas väidab mees, et ta mõistab ainult tõde, mis on teoreetiliselt korrektne. Koostatud referaadis annan ülevaate pragmatismi mõistest, pragmatismi tõeteooriast ning kirjeldan ka pragmatismi uuest voolus, mille nimeks on neopragmatism ehk uus pragmatism. Töös annan ka lühikese ülevaate pragmatismi esiisadest eluloost- 1 MIS ON PRAGMATISM? Pragmatism on ainus Ameerikas sündinud suur filosoofiavool. See tõesti vastabki mitmes mõttes üldisele...
6.Ideoloogiline sula e kuldsed kuuekümnendad Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Artur Alliksaar Ühiskonna vabanemine diktatuurist algas tasapisi pärast Stalini surma (1953), kuid selgemad muutused hakkasid ilmnema pärast 1956. aastat, kui Stalini kuriteod ning isikukultus mõisteti hukka. Kurss võeti keskusest (Moskva) vabamale ja vähem dikteeritud poliitikale, mistõttu kasvas tööstustoodang ja paranes olukord põllumajanduses. Kultuuripildis said muutused nähtavaks 1960. aastail, kus aktiivsesse ellu astus põlvkond, kes uskus vabaduse võimalikkusesse ka selles riigis. Uuenev kirjandus oli rahvusliku identiteedi peamine väljendaja ning puuduvate meelelahutusvõimaluste asendaja ning see tingis ka raa...
Teadusfilosoofia – ja metodoloogia I. 1. Loeng. Sissejuhatus: mis on teadus? Mis on teadusfilosoofia? II. 1. Seminar. Objektiivne teadmine teaduse eesmärgina. Objektiivsuse mõiste mitmetähenduslikkusest. Milline objektiivsuse käsitlus on omane teie erialale? Miks ei saa rääkida objektiivsusest ühes ja universaalses tähenduses? (Megill) Objektiivne teadmine – (universaalne) tõde; kirjeldus asjadest nii nagu need on. Teadus – mehhanismide kirjeldus. Subjekt ja objekt – ajaga muutunud tähendus. Subjekt (pole meile teada – antiik); objekt (on meile teada – antiik). Muutus Kanti subjekti ja objekti käsitlusega – aktiivne eneseteadlik mõtleja, kes esitab küsimusi maailma kohta (valib objekti). Absoluutse tõe teadmiseks on vaja subjektiivsust. Nagel: objektiivset keelt subjekti tabamiseks (tunne olla organism – individuaalne). Vaja on kindlaid kriteeriume, et leida objektiivsus. Ratsionaalsed viisid, et oma ...
Sisukord Sisukord..........................................................................................................................2 Sissejuhatus....................................................................................................................3 17.sajand Inglismaal.......................................................................................................3 Valgustusajastu...............................................................................................................4 Juhtivad valgustustegelased Inglismaal..................................................................6 ...............................................................................................................................6 Tööstuslik pööre Inglismaal ..........................................................................................7 Kirik Inglismaal..............................................
Eripedagoogide kutse-eetika 1.Praktilise eetika kujunemine ja areng. Mõisted/teooriad: Eetika kui distsipliin, mis tegeleb väärtusi puudutavate küsimustega. Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. Eetika kui distsipliin jaguneb teoreetiliseks ja praktiliseks. Teoreetiline eetika võib olla kas normatiiveetika või metaeetika. Praktiline eetika on mingi eluvaldkonna eetika või mingi professiooni kutse-eetika. Normatiiveetika tegeleb eetiliste hoiakute teoreetilise seletamise ning põhjendamisega ja püüab läbi selle neidsamu hoiakuid kujundada. Selle teoreetilisi sedastusi viiakse ellu rakenduslikus eetikas, mis püüab lähtuvalt üldteoreetilistest alustest sõnastada konkreetseid norme käitumise jaoks. Tuntumad eetikateooriad on teleoloogiline eetika, deontoloogiline eetika ja voorustepõhine eetika. Teleoloogilises (tagajärjepõhises) eetikas on moraalsuse lõppkriteeriumiks mingi tegudest tulenev mittemoraalne väärtus (nt õnn või heaolu)...
VARAUUSAEG (1517 1792) Euroopa tsiv allutas enda valdusse teisi mandreid. 16. saj oli suurriikide ajajärk. Põhja-Euroopas domineerisid Taani ja Rootsi. Ida-Euroopas hakkas domineeris Venemaa, kes hakkas murdma Lääne-Euroopasse ning käsitama end Bütsantsi õigusjärglasena. Venemaa hakkas koloniseerima ka ida-alasid. Venemaa suurimaks konkurendiks sai Poola-Leedu. Liivi sõjas likvideeriti Liivi ordu. Kagus kujunes suurriigiks Osmanite impeerium. Osmanid vallutasid Põhja- Aafrika ning vallutasid 1526 Ungari. 1529 rünnati Viini. Vahemere idaosas domineeris Türgi laevastik. Lääne-Euroopas olid tugevaimad absoluutliku monarhiaga Inglismaa ja Prantsusmaa ning esile tõusis ka Hispaania, mis sai üle pol killustatusest (Aragoni- Kastiilia personaalunioon). Hispaaniale kuulus ka Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia ning võideldi aktiivselt türklaste vastu. Hispaania troonile tõusid Aust...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK II Merilin Karits VEINID Referaat Aineõpetaja: Liina Maasik Mõdriku 13.03.14 SISSEJUHATUS Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 715%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. 1. VEINI AJALUGU Vein kütkestab, hurmab ja ahvateleb rohkem kui ükski teine jook maailmas. Tõenäoliselt hakati veini kõige enne valmistama Kaukaasia mägede piirkonnas, umbkaudu praeguse Gruusia ja Kurdistani aladel, ja arvatavasti juba 8000 aastat tagasi. Levinuima oletuse järgi pandi mõni peotäis viinamarju savipotti ja unustati sinna mitmeks päevaks. Need hakk...
Füüsika läbi ajaloo Füüsika eellugu Kronoloogia Veel kümme tuhat aastat tagasi ei muretsenud inimesed looduse ehituse ja ülesannete pärast. Alatasa liikvel olev küttide hõim oli osa loodusest ja tema suhtedki loodusega piirnesid poolreflektoorsetel reageeringutel hetkeolukorrale. Mälu ja tähelepanelikkus aitasid märgata ka lihtsamaid põhjuslikke seoseid, aga neist järelduste tegemiseks oli vaja vähemalt kahte asja: aega ning püsivust. See juhtus, kui inimesed hakkasid põlde harima. Paikne eluviis muutis tähelepanekud stabiilsemaks; põllutööde perioodilisus jättis aega mõtisklusteks ja vestlemiseks. Inimene märkas, et ta elab ajas ja ruumis, et tal on kindel asukoht ja tema maatükil kindel suurus. Ta märkas, et külvata ei saa ükskõik millal, kuna saagi suurus sõltub suuresti õigest külviajast. Et määrata aega, tuli ...
Ajaloo põhiperioodid (16.10.07) Vara-Keskaeg pärast 6 sajandit Frangi riik tekkis 5 sajandi lõpul. Tema rajaja oli Chlodovech, Merovingide dünastiast. Frangid olid alguses pigem paganad kui kristlased. Kristluse vastuvõtmine toimus teistest germaani hõimudest erinevalt. Frangid olid ariaanlased ja seega rooma kirikust erinevad. Frangi riik lagunes, sest Frangi kuningatel oli kombeks jagada oma riik poegade vahel. Pärast 6saj kohalik võim eriti lõuna pool kippus jääma kiriku kätte. Selle arengu tulemuseks tekkis neli põhilist piirkonda. Nende valitsejad olid majordoomused. Majordoomus Pippin Haristal saavutas võimu terves riigis ja pani aluse majordoomuste Pippiniitide ja hilisemate Karolingide dünastiatele. Pärast teda valitsesid kolm suurt valitsejat: 1) Karl Martell Tema ajal tungisid Prantsusmaale sisse araablased ja ta saavutas nende üle võidu. Võitluses araablaste vastu oli Karl Martell sunnitud ümber korr...
Teadusfilosoofia ja metodoloogia Eksam: 4 küsimust, 2 pikemat (1-2 lk) Objektiivne teadmine.. kuid ka teaduses on palju seisukohti ümber hinnatud. Esitused sõltuvad vaatenurkadest, eesmärkidest, uurimisülesandest jne. Akadeemilise teaduse 3 dimensiooni: filosoofiline, psühholoogiline, sotsioloogiline Teadlast raamitsevad traditsioonid ja institutsioonid. Normatiivne vs deskriptiiven – filosoofia peaks olema loomu poolest normatiivne (alati ei vaja empiirilisi fakte) Epistemoloogia – so teadmiste ja tunnetamise teooria, Episteme – kindel, kaheldamatu. Uurib, missugune on teadmine (uskumus, teadmine, juhuse tõttu on uskumus tõene). Episteme järgi peab aga lati olema tõene, alusega. Uurib üldisi seoseid tõendite ja üldväidete vhael. Teadus võimaldab meil põhjendada uskumusi ja seletada ümbritsevat maailma. Seletamine seaduste ja tingimuste kaudu (Hempel). Teadusfilosoofia kui metafüüsika – küsib, mis on...
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
FILOSOOFIA (Ahto Mülla) Hindeline arvestus (2 põhiülesannet 1)ainetöö 2)kontrolltöö 10 küsimust lünk-, tulp jne test + iseseisev lugemine ja loengu materjalid. Ainetöö tähtaeg nädal enne õppetöö lõppu. Läbi lugeda I.Meos ,,Kaasaja filosoofia", E. Saarinen ,,Filosoofia ajalugu tipult tipule, Sokratesest". (Antiikklassikud lk 9-74). + lisamaterjalid mis tunnis antakse. Ainetöö teemal ,,Filosoofilised probleemid Fjodor Dostojevski teostes": 20lk miinimum, 25-30lk optimaalne. Sisukord - nummerdatud Sissejuhatus 1/10 kogu töö mahust autori köögipool. Millistele allikatele toetusin, milliseid olulisemaks pean (miks?), oma probleemid mis on tekkinud, raskused, töö struktueerimine (miks just nii?) 3-4 ptk. Autori enda poolsed hinnangud ka (kuidas allikaid käsitleb jne). Kokkuvõtte aktuaalsuse tähendus Kasutatud allikad (alfabeetiline). Ajakiri akadeemia (vähemalt kolm allikat) Lisad tabelid, skeemid, ...
PEREPSÜHHOLOOGIA Süsteemiteooriast Tekkis 20. saj. 30ndatel – 1932/1936 a kirjutati esimesed teosed („Teadmised üldisest süsteemiteooriast”), mis tulid esile 1950ndatel. Autoriks oli sakslane Ludwig von Bertalanffi. Sel ajal oli valitsevaks maailmavaateks Newtoni klassikalised füüsikaseadused (sellele põhines käsitlus maailmast / „one ring rules them all“ – kõikide teooriate puhul on aluseks üks kindel teooria/reegel, millest lähtutakse). Selle põhielemendid: mass, energia, mõju, vastasmõju (psühhoanalüüs räägib samuti sisemisest jõust ja energiast). Samuti: kui valitsevaks oli religioon, oli ka inimesekäsitlus sellest lähtuv (nt haigus – kurjast vaimust vaevatus). Klassikaline füüsikaseaduste teooria ei suutnud üks hetk enam kõike juhtuvat hõlmata - järgnes teadusrevolutsioon (otsiti midagi, millel oleks suurem seletusvõime maailma asjade kohta). Süsteem on mingisuguste objektide kogum koos ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. ...
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visi...
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
