NÕUKOGUDE EESTI VALITSEMINE Nõukogulik võimustruktuur Liiduvabariigi valitsemisega tegelesid polii perioodil juhtis keskkomitee büroo (aastatel tilise, seadusandliku ning täidesaatva võimu 196266 nimetati seda presiidiumiks). institutsioonid. Nõukoguliku võimustruktuuri Parteiaparaadi juhiks oli esimene sekretär, keskseks institutsiooniks ning poliitilise võimu kelle kutsel käis kord nädalas koos EKP kandjaks oli kommunistlik partei, mis kandis Keskkomitee Büroo, kus arutati Eesti NSV kuni 1952. aastani ametlikku nimetust Eestimaa haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee Kommunistlik (bolševike) Partei (EK(b)P), büroo oli paljuski liiduvabariigi tegelik seejärel Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP). võimukese, kus arutati läbi ja otsustati suur osa Tegem...
KULTUUR JA OLME Üldharidus Eesti hariduselu iseloomulikuks jooneks kogu siis nüüd tuli õpilastel minna iga järgmise aine viimase Vene aja jooksul oli selle tugev tunniks vastava aine klassiruumi seda andva ideologiseerimine ja tõsiasjade moonutamine, õpetaja juurde. Õpetajad vabanesid kohustusest halvemal juhul otsene võltsimine, seda eriti vedada õppevahendeid ühest ruumist teise, humanitaarainetes. Kuid haridus traditsioonid õpilased aga kaotasid koduklassi ja oma pingi. eesti koolis olid siiski tugevad, ja häid õpetajaid, Pärast lühiajalist katsetust 11aastase rääkimata andekatest õpilastest, leidus ka kõige õppeajaga muudeti kõik Nõukogude Liidu raskema ideoloogilise surutise aegadel. keskkoolid 1964. aastal taas 10klassilisteks. Aastail 194458 kehtis Eesti...
1959. aasta lõpuks oli Eestisse harijaid, umbes 200 noort. tagasi pöördunud üle 30 000 Asutamisraskus- test veel mitte üle küüditatu ja arreteeritu. 1. jaanuari saanud kohalikele kolhoosidele 1960. aasta seisuga viibis Siberis langes aga osaks partei üksikasjaliste eriasumisel veel 377 Eestist suuniste elluviimine. Meediakanalid deporteeritud nende hulgas 126 olid sellekohastest õpetussõnadest, bandiiti ja natsionalisti ning 225 juhistest ja eesrindlikest kogemustest nende perekonnaliiget, peale selle tulvil. kakskümmend 1941. aastal 1950. aastate esimesel poolel küüditatut ja kuus Jehoova Eesti põllumajandustoodang ei tunnistajat. suurenenud, vaid vähenes. Nii Kodumaale naasmine ei näiteks moodustas 1955. aasta tähe...
ruptsioonis. “Revalise” ümber puhkes polnud piisavalt, väliskapitali aga ei mitmeid skandaale, kuid osa neist oli meelitanud poliitiliselt ja majanduslikult tingitud sellest, et kaupa tuli osta ebakindel olukord), samuti kütuse- ja valikuta - partiide kaupa, mistõttu oldi toorainevarud ning turg. 9. detsembril sunnitud hädavajalike kaupade kõrval 1918 kohustas valitsus raha- ning vedama sisse mittevajalikku. kaubandus-tööstusministrit leidma Negatiivse kõrval tuleb aga tingimata võimalusi vabrikute finantseerimiseks, rõhutada “Revalise” vaieldamatuid et neid taas tööle panna. Aprilli lõpuks teeneid. 1920. aastal asendati oli taotlusi rahuldatud 6,5 miljoni korruptsioonis ja majandus- afäärides marga ulatuses. See oli aga vaid tilk süüdistatud “Revalis” uue keskor- ...
Eesti poliitiline areng 1905-1918 a. Referaat Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. 1905 aasta revolutsioon...........................................................................................................4 2. Olukord pärast revolutsiooni...................................................................................................5 3. Esimene maailmasõda.............................................................................................................6 KOKKUVÕTE............................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Sissejuh...
Tallinna Prantsuse Lütseum Karl - Johannes Kalma Saksamaa aastatel 1600 - 1914 Õpetaja : Liis Reier Tallinn 2011 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks valisin Saksamaa kuna tänapäeval on Saksamaa üks tähtsamaid riike maailmas ning uudistest pidevalt kuuleb Saksamaa saavutuste kohta kas majanduses, spordis või poliitikas. Kuna kuulen Saksamaa praeguste saavutuste kohta palju ja see hakkas mind huvitama siis võtsin Saksamaa teema referaadiks, et saada teada ka saksamaa saavutuste kohta minevikus. Oma referaadis otsustasin kirjutada rohkem sõjalisest poolest kuna ma huvitun sellest rohkem ...
Eestlased maailmas Enne II maailmasõda elas maailmas umbes 1 175 000 eestlast, väljaspool Eesti territooriumi elas ligikaudu 15% (peamiselt NSVL) Sõja ajal vähenes eestlaste arv oluliselt, umbes 9% võrra, kuid samas kasvas väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste arv 17 %ni. Sõja järel jagunes eestlaskond maailmas: 1)kodueestlased(Eestis) 2)väliseestlased(läänes) 3) Venemaa eestlased(idas) "Eesti ajalugu II "Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Põgenemine Eestist 1940-1945 "Eesti ajalugu II "Ago Pajur,Tõnu Tannberg, Tallinn 2006 Välis-Eesti kujunemine Eestlaste rändamine läände sai alguse 19.20. saj. vahetusel, asudes elama Ameerika Ühendriikidesse ja Kanadasse. Vähearvulised, kuid elujõulised eestlaste kogukonnad rajati mitmes LadinaAmeerika riigi...
Eesti taasiseseisvumine Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991. aastal kell 23.03, kuna just sellel hetkel võttis parlamendi kohuseid täitev Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik.(1) Selle suure otsuseni jõudmine oli aga pikk ja raske teekond ning enda arutluses peatun pikemalt demokraatlikel rahvaliikumistel ning organisatsioonidel mis tekkisid Eestis perestroika ajal, rahvarohketel omariiklikuse taastamisega seotud üritustel, suveräänsusdeklaratsioonil, üleminekuperioodil ning annan ka enda hinnangu omariiklikuse taastamisele. 1985. aastal Gorbatsovi võimulrtulekuga ei leidnud perestroika Eestis esialgu ulatuslikku vastukaja. Sisepoliitiline olukord Eesti NSV-s alustas muutusi alles 1986 aasta lõppedes kui Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidika...
Eesti iseseisvumine Referaat SISSEJUHATUS 1918. aasta alguses oli Eesti jaoks kujunenud väga ohtlik sise- ja välispoliitiline olukord. Enamlaste võim ei olnud veel kuigi kindel, nende relvajõud olid alles loomisel. Lõuna- ja läänesuunast ähvardasid Eesti mandrile tungida keiserliku Saksamaa väed. Illegaalselt tegutsev Maanõukogu otsustas kuulutada niipea, kui algab Saksa vägede sissetung, Eesti kohe iseseisvaks riigiks. 19. veebruaril valis Maapäeva vanematekogu Eestimaa Päästmise Komiteesse kolm meest. Koostati iseseisvumismanifesti projekt ja otsustati, et käimasolevas Vene-Saksa sõjas jääb Eesti erapooletuks. Rahvusväeosade abil võeti mitmel pool Eesti põgenevatelt enamlastelt ametiasutused üle, enne kui Saksa väed olid kohale jõudnud. (Palamets, 2010) 1.SISEPOLIITIKA Eestimaa Päästekomitee loodi Eesti Maanõukogu Vanematekogu otsusega 19. veebruaril 1918 olukorras, kus Venemaa väeüksused, kelle toel püsis Eestimaa Nõuk...
Referaat Eesti iseseisvumine Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Iseseisvumisele eelnevad sündmused ....................................................................................... 4 1917. aasta esimene pool .......................................................................................................... 4 1917. aasta teine pool ................................................................................................................ 4 Iseseisvuse väljakuulutamine .................................................................................................... 5 Saksa okupatsioon ..................................................................................................................... 6 Vabadussõda .............................................................................
Muinaseestlaste elu-olu muinasaja lõpul Muinasaja lõpp algas rauaajaga V. sajandil eKr ja lõppes 13.sajandil Muistse vabadusvõitlusega. Tõestus sellest ajastust on meil olemas arheoloogiliste allikate näol. Arheoloogide leidude põhjal võime seletada, mida toonane eestlane seljas kandis või kuidas ta oma põldu haris. Mida sel ajal igatseti, austati ja põlati, võime ainult oletada. Muinasaja lõpuks oli enam-vähem kogu Eesti ala asustatud. Eesti elanike üldarv ulatus 150 000-200 000 inimeseni. Halduslikult jaotus Eesti maakondadeks, mis omakorda jagunesid kihelkondadeks ja kihelkonnad olid Eesti tähtsamateks haldusüksusteks. 13.sajandi alguses oli Eestis umbes 45 kihelkonda ja 8 maakonda(Virumaa, Saaremaa, Rävala, Sakala, Ugandi, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa). Läti Henriku kroonikas ilmneb, et maakond oli (pool)iseseisev poliitiline üksus, mis sõdis ja sõlmis rahu oma äranägemise järgi. Maakonda ei juhtinud keegi ainuisik...
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 11ÕB Katrin Koger EELÄRKAMISAEG ÄRKSMISAJA TAGANTLÜKKAJAD ÕPETATUD EESTI SELTS KALEVIPOEG RAHVUSLIKU ÄRKAMISAJA ALGUS SILMAPAISTVAD ISIKUD: JAKOB HURT CARL ROBERT JAKOBSON JOHANN VOLDEMAR JANNSEN 2 SELTSILIIKUMINE I ÜLDLAULUPIDU ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes ...
Iren Hansen HJ I AÜ 23.03.2017 Nõukogude kultuurist Iga ajastu, mis on meie maailma valitsenud, on soovinud, et see aeg oleks parem, õiglasem ja ilusam, kui oli eelmine. Renè Descartes tahtis maailma muuta ja alustas kõigepealt oma mõtete korrastamisest (Descartes 2016). Seevastu kuulutas marksismiajastu, et muutes mõtlemist muutub ka keskkond, kus me viibime (Kuzmin 2015). Partei juhtkonnast välja kasvanud kunstnik aga tundis tülgastust lääne ideoloogia mõttevälgatuste vastu ja nii alustangi mina oma esseega nõukogude ajal valitsenud stalinismi ajastust, mil kultuur oli justkui loodud kellegi poolt aga selle tähendus oli määratlemata. Teise ma...
Mood 1920-1930 Mairit Lain Naistemood 1920. aastal Õrnema soo seelikud muutusid lühemaks. Keerukas rõivamood asendus lihtsa, geomeetrilise joonega. Naiste riietus ei rõhutanud enam naiselikkust. Naistemood 1930. aastal · Geomeetrilised jooned muutusid veidi pehmemaks. · Riietusse ilmusid pikad püksid, sviitrid ja trikootooted. Naiste soengud 1920. aastatel tulid naistemoodi pikkade juuste kõrvale ka lühikesed. 1925. aastal muutus juuste lokkimine igapäevaseks. Meestemood 1920-1930 Fraki asemel hakati eelistama smokingut. Torukübar asendus viltkübaraga. Kasutatud kirjandus · Mood http://et.wikipedia.org/wiki/Mood vaadatud 05.11.2013 · Mood 1920-1930 http://iluguru.wordpress.com/category/moeajalugu/1920-1930-moo vaadatud 05.11.2013 · Värä, E; Tannberg, T: Pajur, A. Lähisajalugu. Avita. 2004. lk 64. Tänan vaatamast!
Kas Eesti kaotas demokraatia 1933. või 1934.aastal Kaisa Kamenik A83347 1930-ndate aastate sündmused Eesti Vabariigis on alati olnud mitmete vaidluste ja arvamusavalduste aluseks ning relevantsed ka tänapäeval. Sisepoliitiliselt võib olulisemateks sündmusteks tollal pidada 1933. aasta vabadussõjalaste poolt koostatud uue põhiseaduse vastuvõtmist ning aasta hiljem Pätsi ja Laidoneri poolt läbiviidud riigipööret. On levinud arvamus, et just uue, autoritaarsete sugemetega põhiseaduse vastuvõtmine andis Pätsile ja Laidonerile õigustuse riigipöördega demokraatia päästa. Järgnenud vaikiv ajastu aga kinnitas, et pigem asuti ise oma võimu kindlustama ja tüüriti autoritaarsuse poole. Kuna antud teema pakub väga palju erinevaid lähenemisnurki, siis proovin oma kirjatükis lähtuda sellest, mis põhjustel Eesti d...
Nõukogude okupatsioon 1940-41/44 1955 Sotsrealism /kunst, muusika, teater, kirjandus Muutused kultuurivallas Koheselt hakati teostama nõukogulikku Click to edit Master text styles kultuurrevolutsiooni. Kooliprogramme Second level täiendati mitmete kohustuslike õppeainetega Third level (venekeel, marksism- leninism, NSV Liidu Fourth level ajalugu ja konstitutsioon). Likvideerite Fifth level enamik väikesi ajakirjandusväljaandeid. Massitiraazides ilmusid nõukogulikud õpikud, tõlked nõukogude ilukirjandusest ja ühiskondlik-poliitiline kirjandus. Kujutava kunsti ette seati ülesanne ,,vabaneda manduva Euroopa dekadentliku kunsti mõjutustest" ning ülistada nõukogude võimu. Peamisteks kunstiliikideks kujunesid propagandistlikud plakatid ja riigijuhtide paraadportreed. Teatrites, kinodes ja kontsertidel asendati senine repertuaar nõukogundliku loomin...
XX sajandi teine pool - murrangulised muutused teaduses ja kultuuris 20. Sajandil toimus mitmeid suuri ning murrangulisi muutuseid, ning avastisi teaduses ja kultuuris. Leiutati palju inimkonnale kasulike ning elukvaliteeti parandavaid seadmeid nind tooteid, samas ka relvi millega on võimalik maamunalt pühkida kogu meie ühiskond. Kultuurielu muutus palju mugavamaks kui oli see varem olnud, kodutehnika uuenes, mood võttis täiesti teistsuguseid külgi kui varem ning ühiskond sai vabamaks ning muutuvamaks. 20. Sajandi teisel poolele oli suur osa teadusest mingil määral suunatud külmale sõjale, sooviti luua võimsaid relvi mis oleksid võimelised hävitama suuremaid piirkondi ning rohkem inimesi. Väga populaarseks muutus tuumaenergia mida esialgu kasutati vaid sõjatööstuses ning alles pärast seda hakati sellest tootma elektrienergiat. 20. Sajandi teisel poolel oli ka palju tuumajõul töötavaid sõidukeid, neist esimene oli 1950 ndate aastat...
Saksa Okupatsioon 1941-1945 Mr.SmartFiles Saksa väed ületasid Eesti lõunapiiri 5.juulil 1941 Your text here Sisekorraldus Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus Arreteeriti kommuniste Eestist hävitati allesjäänud juudid, mustlased ja muud Saksamaa vaenlased Repressioonid Enamik tööstus ja põllumajandustoodangust kulus Saksa armee varustamiseks Sisekorraldus Taastati tsiviil ja omandisuhteid ZEV Äraviidute Otsimise ja Tagasitoomise keskus Leebe okupatsioonireziimi põhjused: Ø Eestlaste nõukogudevastasus Ø Eestlaste kõrgem asetus sakslaste ,,rassiedetabelis" Ø Eestlaste töökus Ø Eesti tähtsus põllumajanduse tarnjana Ø Eesti tähtus põlevkivi tootjana Ø Eesti territooriumi strateegiline tähtsus Ø Soome lähedus Haldusjaotus v Ostlandi riigi ...
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega ■ ühelapsepoliitika ■ (4) 1980 ■ Näljahädadest saadi jagu ■ Majandus arenes ■ Demokraatia suruti maha (5 ) Hiina tänapäeval ■ Majandus on viimastel aastatel olnud mitmetele suurtele riikidele eeskujuks ■ Majandus kasvab erakordse kiirusega ■ Võimul on Hiina Kommun...
Ristiusu saabumine Eestisse Ingrid-Helen Kikajoon 10. sajandi keskpaiku hakkas Euroopa paisuma. Euroopa ei mahtunud enam oma piiridesse ära. Linnad hakkasid kasvama ning samas ka inimeste vajadused kasvasid. Majandusliku aspekti poole pealt hakkas rahvaarv kasvama, röövretked vähenesid kuna Euroopas kehtisid kindlad reeglid ja hoiti korda. Kirikute võrk laienes, hakati oma misjonitööd ida poole suunama. Ristiusu tulek Eestisse oli pigem poliitilise tähtsusega, kui lihtsalt püha usu toomisega. Ristimisega koos tuli vastu võtta kristlaste õigus, millel oli kaks poolt: 1) vaimulik: kirikus käimine, pihil käimine, kristlaste kommmete täitmine ning teine pool 2) ilmalik: kõik, kes usu vastu võtsid pidid hakkama maksma kümnist ning olid kohustatud osalema ristisõdades teiste paganate vastu. Eestlaste esimesed kokkupuuted ristiusuga päri...
Saksamaa Liitvabariik Sisukord Saksamaa pärast II MS lõppu Saksamaa lõhenemine Majandus Välispoliitika Kasutatud materjal Saksamaa pärast II MS lõppu 4 okupatsioonitsooni Kolme läänepoolset tsooni juhtisid USA, Suurbritannia või Prantsuse sõjaväeadministratsioon, ida-tsoonis aga võimutses Nõukogude sõjaväeline juhtkond Okupeeritud alade üldjuhtimine läks üle nõukogule, kuhu kuulusid kõigi nelja poole esindajad Rahulepingu sõlmimine venis tänu erimeelsustele Saksamaa suhtes Saksamaa pärast II MS lõppu Roheline - Suurbritannia Sinine - Prantsusmaa Oranz - USA Punane - Nõukogude Liit Saksamaa lõhenemine Tekkisid 2 riiki: Saksa Liitvabariik ja Saksa Demokraatlik Vabariik 1949. parlamendivalimised ja Saksa Liitvabariigi PS Esimene kantsler oli Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi vapp ja lipp Saksa Demokraatliku vabariigi lipp ja vapp Majandus Kantsleri valitsuse esmane ülesanne oli riigi majanduse parandamine Alus oli sotsiaals...
Pärnu Merekool Eesti iseseisvumine 1917-1920 Uurimistöö ajaloos Koostaja Sten Lelov Õpperühm 25LM Juhendaja Felix Krapp Pärnu 2009 2 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Eestimaa ja rahvas Esimeses maailmasõjas................................................................................ 5 Sõja algus................................................................................................................................ 5 Eestlased püssi all................................................................................................................... 6 Olukord tagalas...............................................................
Jakob Hurt Enel Tubin Elulugu 10.juuli 1839 – 31.detsember 1906 Käis viies koolis: Himmaste külakool, Põlva kihelkonna kool, Tartu kreiskool, Tartu gümnaasium, Tartu Ülikool 1886. aastal sai Helsingist doktorikraadi uurimustöö „Die estnische Nomia auf –ne purnum“ Ülikoolis õppis Hurt teoloogiat Abiellus enda õppejõu tütre Eugenie Otteliga 6 last, kellest 2 surid lapseeas Ühiskondlik tegevus, töö Aleksandrikooli peakomitee juht (1860) Koduõpetaja akadeemik A.v. Middendorfi lastele (1864) Teoloogia prooviaasta Otepääl M. Kauzmanni juures (1867) Kuressaare gümnaasiumi õppejõud (7. jaanuar 1868) Tartu gümnaasiumi/ülikooli õppejõud: vanad keeled, saksa keel, geograafia (1868. aasta suvi) 1869. aastal toimus I üldlaulupidu, mille organiseerimisele aitas kaasa ka Hurt, lisaks pidas ta kõne Otepääle kirikuõpetajaks (1872) Koostöö „Eesti Postimehega“ t...
Tartu Ülikool Õigusteadkond Tallinnas Eraõiguse instituut Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis Referaat Õppejõud: lektor Toomas Anepaio TALLINN 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................3 2. Reduktsioon ........................................................................................................................... 4 2.1 Reduktsioon Eestis ja Liivimaal....................................................................................... 4 2.2 Talurahva olukord.............................................................................................................5 3. Agraarreformid 18. ning 19.sajandil......
MUISTNE VABADUSVÕITLUS - TEGELIKKUS VÕI VÄLJAMÕELDIS? Ramon Aru 10HB Muistne vabadusvõitlus - tegelikkus või väljamõeldis? Selline küsimus mõjub esialgu üllatavalt, sest eestlane on alati uhkusega rääkinud kaugetest esivanematest, kes olid peremehed omal vabal maal ja nende võitlusest sissetungijate vastu. Võib see tõesti väljamõeldis olla? Uurisin, mida on muistse vabadusvõitluse kohta kirjutanud teatmeteosed, õpikud ja ajaloolased.Üsnagi ootamatu oli teada saada, et mõiste eestlaste muistne vabadusvõitlus on kasutusele võetud alles 1930. aastatel. Aastatel 1208 - 1227 võitlesid muinaseestlased nii Taanist, Rootsist kui ka Saksamaalt pärit sissetungijate vastu. Omamoodi roll oli venelastel, kes kord olid eestlaste poolel, kord olid ise röövretkede korraldajad. Põhilise infoallikana oli nimetatud Henriku Liivimaa kroonikat. (Arold, I. jt., 2013). Muistsetel eestlastel olid paiksest eluviisist, vara ja väärtuste kaitsmise vajadu...
USA pärast II maailmasõda II maailmasõjale järgnenud aastad President: Harry Truman 1947 võetakse vastu Trumani doktriin Pidurdamiskontseptsioon NSVL ekspansionistlike taotluste tõrjumiseks Marshalli plaan USA ulatuslik abi majandusabi Euroopa riikidele 1948 kongress võtab vastu resolutsiooni, millega loobutakse isolatsionismist 1949 luuakse NATO Makartism (tuleneb nimest McCarthy) kontrollitakse riigiametnike lojaalsust Võidurelvastumine ja tähtede sõda Võidurelvastumise tõttu panustatakse rohkem relvatööstusse Sõjatööstuse osakaalu kasvamine USA võtab kasutusele esimese tuumapommi, NSVL katsetab tuumapommi Tekivad massihävitusrelvad e. ABC-relvad (aatompomm, bioloogiline relv, keemiline relv) 1957 NASA asutamine Suurejoonelised kosmoseprogrammid, NASA-le eraldatakse suuri summasid 1969 esimene inimene Kuul: ameeriklane Neil Armstrong Ü...
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS Kus ja millal? -1343.a. 23.aprillil Harjus Miks tekkis? -Inimesed tahtsid pärast sajandi pikkust võimu all olemisest vabaks saada.Harju-Viru otsustati taanlaste poolt maha müüa Saksa ordule, omaniku vahetamise käigu proovis Eesti taastada oma iseseisvust. Mis toimus? -23.aprillil 1343. Aastal ründasid eestlased vaenlast öösel.Nad põletasid Harjumaal mõisaid ja kirikuid, kättesaadud sakslased tapeti, Padise klooster vallutati ja 28 munka surmati. - Appi tuli ordumeister oma väega. Ta kutsus eestlastele juhid, neli kuningat, Paidesse. Seal oli aga raske kaotus ja kuningad ja nende saatjad tapeti. Tänu sellele oli eestlaste laager kergesti vallutatav. Abivägi ( Turust ja venelaste poolt) jäi hiljaks ja Põhja-Eesti vallutati. -1343.a. 24.juulil tegid saarlased katse ennast oma maal maksma panna.Saarlased ei andnud armu ei noortele ega vanadele.Kuna sakslased oli kurnatud ja ei tahtnud surra andsid na...
Lagedi Lasteaed-Põhikool Referaat Eesti klassitsistlikud mõisad 18-19 sajandil Risto Tõldsep VIII klass Lagedi 2014 Sissejuhatus Selles referaadis uurin Eesti klassitsismi ja Eesti klassitsistlike mõisate kohta. Toon paarist mõisast näite ja tutvustan neid. Klassitsism Eestis Klassitsism on antiikaja eeskujudele toetuv stiil arhitektuuris, kunstis, kirjanduses ja muusikas. See rõhutab selgust, lihtsust ja reeglipärasust.1 Antiikaja eeskujud ilmnesid tihti just klassitsistlikus arhitektuuris. Klassitsistlike ehitiste põhiplaanid olid lihtsad, üksikud hooneosad eendusid või taandusid õige vähe.2 Arhitektuuris kasutati rohkesti kupleid, sambaid ja kolmnurkseid viile. Eestis oli kõrgklassitsismi periood üsnagi lühike ning kõik selle vormid Eestis sügavalt ei juurdunudki. Klassitsismi...
Kameralistid ja füsiokraadid Joonas-Sander Tamm Markus-Oliver Tamm Getri Tomson Marta Tolli Kristelle Usta Taavi-Valter Taveter Valgustusajastu • Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolut...
Lähte Ühisgümnaasium Otto von Bismarck Referaat Koostas: Elo Lättemägi Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2011 1. OTTO VON BISMARCK 1.2. SISSEJUHATUS Otto von Bismarck, kelle kodanikunimi oli Otto Eduard Leopold von Bismarck sündis 1. aprillil 1815. aastal Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Ta sündis Pommeris Euroopa jaoks olulisel ajal, mil Viini olid kogunenud Napoleoni üle võidu saavutanud valitsejad, et määrata kontinendi tulevik. Ajaloo tahtel sai just Bismarcikist see poliitik, ...
MAARAHVAS XIV-XVI SAJANDIL Eesti haldusjaotus 14. sajandil Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik · 14.sajandi keskpaigas elas Eestis ainult 100 000 inimest. · Peale eestlaste elas Eestis veel sakslasi ja rannarootslasi ning venelasi. · Suuremad linnad olid Tallinn (7000-8000) ja Tartu (5000-6000) Rannarootsi elamu Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Talurahva koosseis Üksjalad- pidid mõisa hea...
Hiroshima ja Nagasaki häving. Viimase kuuekümne aasta jooksul on saanud nii Hiroshima, kui ka Nagasaki tuumapommi. ,,1943. aastal ja veel ka 1944. aastal tekitas meis kõige suuremat muret see, et fasistlik Saksamaa võib luua aatompommi enne meid. 1945. aastal, kui me seda enam ei kartnud, mida sakslased meiega teha võiksid, hakkasime muret tundma selle pärast, mida USA valitsus võib teha teiste maadega." on meenutanud ungari teadlane Leo Szilard. Pärast Saksamaa alistumist muutus põhiliseks sõjatandriks Kaug-Ida. USA, kelle ülekaal sõjas Jaapani vastu ilmnes juba 1942. aasta suvel, jätkas ka järgnevate aastatel vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Pära Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. Neid heideti kahele Jaapani linnale Hiroshimale ning Nagasakile. 260 000 inimest sai surma. Jaapanlast...
M. Laur, A. Pajur, T. Tannberg ,,Eesti ajalugu II" Lk 7-14 Rahvuslik liikumine 1) Kellele lootis talurahvas 1840-1850.a talurahvaliikumiste ajal? Miks? Keiser Aleksander II-le, sest tema oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 2) Kes olid (2) 1864. aastal algatatud palvekirjade kampaania eestvedajad? Adam Peterson- taluperemees (Paistu khk) Johann Köler- kunstnik (Peterburi) 3) Mis oli 1866. Aastal kehtestatud uue vallakorralduse olulisim sisu? Sellega vabanes nii vallavalitsus kui vallakohus mõisniku kontrolli ja eestkoste alt. Selle seaduse järgi moodustasid taluperemehed ja talurentnikud ning 1/10 maatameestest valla täiskogu. Täiskogu valis vallavolikogu, sellest pool olid taluperemehed, teine pool maatamehed. Vallaseadus pani aluse ,,valla poliitilisele elule". 4) Mis aastal hakkasid ilmuma nädalaleht Perno Po...
Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles Õppeained: aritmeetika,geomeetria, usuõpetus, üldajalugu, vene ajalugu, maateadus, loodusõpetus,eesti keel, ilukiri, joonistamine, saksa keel, aiatöö, hiljem ka laulmine ja võimlemine 6-aastane õppeaeg Talupojad alates 7ndast eluaastast Tasuline õppim...
TEINE MAAILMASÕDA Sigmar Markov 11r Põhjused Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks Hitleri ambitsioonid Lepituspoliitika Majanduskriis Molotovi-Ribbentropi pakt Stalini soov vallutada Euroopa Osalevad riigid Teljeriigid Liitlased Kokku 11 riiki Kokku 61 riiki Saksamaa USA Itaalia Prantsusmaa Jaapan Nõukogude Liit Soome Inglismaa Ungari Sõjaohvrid Riigid Sõdurid Tsiviilohvrid Holokausti ohvrid Kokku hukkunuid Kanada 45300 45300 Soome 9500 2000 97000 Prantsusmaa 217600 267000 83000 567600 Saksamaa 5533000 1600000 160000 7293000 Jaapan 2...
Bütsants: Roomast Türgini Koostanud: Siim Barkala Miina Härma Gümnaasium 8a klass Juhendaja: Ene Tannberg 1 Eellugu Aastal 330 viidi Rooma pealinn üle Byzantioni, mis sai nimeks Konstantinoopol. Pealinna viis üle Rooma keiser nimega Constantinius Suur. Tema ajal sai Rooma riigiusuks kristlus. Constntinius I ausammas 2 Millest räägib ajajoon? Minu töö ajajoon räägib Bütsantsi ajaloo tähtsamatest sõdadest ja tähtsaimast valitsejast. Ajajoon läbib tervet Bütsantsi ajalugu, sealhulgas selle riigi järellugu (pärast riigi langemist) 3 Ajajoon 476 780 1180 1453 ...
Loo Keskkool Perestroikast kuni iseseisvumiseni Ajaloo uurimistöö Autor: Liivi Tobbi Juhendaja: Piret Parve Loo 2008 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................3 I Ülemnõukogu.................................................................4 II Rahvaliikumised.............................................................7 III Augustiputs.................................................................9 IV Iseseisvuse kuulutamine..................................................11 Kokkuvõte......................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 Lisad.............................................................................16 ...
Ankeet Perekonna-ja eesnimi: Hrustsov, Nikita Sergejevits Sünniaeg ja koht: 17.04.1894 Kurski kubermang Kalinovka küla Surmaaeg ja koht: 11.09.1971 Moskva Rahvus: venelane Päritolu: sündinud kaevuri perekonnas Tegevusvaldkond: poliitika Eriala: poliitik Haridus: 2- 4 aastat üldharidust, Juzovka Töölisfakulteet lõpetamata, Moskva Tööstusakateemia lõpetamata Tähtsamad ametikohad: 1908- 1917 metallitööline, 1935- 1938 esialgu partei Moskva oblastikomitee, hiljem linnakomitee 1. sekretär, 1938- 1949 Ukraina KP KK 1. sekretär, 1944- 1947 Ukraina NSV MN esimees, aastast 1943 kindralleitnant, 1949- 1953 NLKP KK sekretär ja partei Moskva oblastikomitee 1. sekretär, 1953- 1964 NLKP KK 1. sekretär, 1958- 1964 NSVL MN esimees. Nikita Sergejevits Hrustsov 1953. aasta septembris sai Hrustsov parteijuhiks ning mõne aasta jooksul suutis ta võimult tõrjuda ka oma pealmised konk...
Usk inimeste mõjutajana Religioon ehk usund, rahvapäraselt usk, on inimese suhtumine temast absoluutselt üle olevasse ja tema olemist määravasse tegurisse, mida käsitletakse kas umbisikulise väena või kujutletakse isikustatud kujul Jumalana, kelle põhitunnused on pühadus ja kõikvõimsus. Usk on lahutamatult seotud kultuuri ja ajalooga. Religioossetest tekstidest on alguse saanud ja edasi kandunud kirjakeeled ning kirjaoskus. Religioon on ajaloos olnud ja on ka praegu tihedas seoses hariduse, teaduse, meditsiini, filosoofia, ajaarvamise, kunsti, kirjanduse, muusika ja paljude muude valdkondadega. Paljud maailma suurimad ehitised, näiteks templid, püramiidid, sakraalehitused on rajatud religioossel otstarbel. Usku on vaja, et inimestel oleks midagi püha ja puhast, kuhu rasketel aegadel toetuda. Läbi aegade on usundid muutunud. Muinasaja inimesed olid loodusega väga tihedalt seotud, kui...
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Kultuur Riigi toetus Inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõju Kasvas välja moodne euroopalik kultuur Professionaalsed teatrid, koorid ja orkestrid Rahvakultuuri rikastumine ja kaasajastumine Tihe rahvamajade võrk, seltsid, ühingud, ringid, näitemängud, muusikapäevad Haridus Eestikeelne õppekava Uued õppekavad Moodsad koolimajad Kuueklassiline koolikohustus Eestikeelsed kooliõpikud Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikum Teadus Peamised teaduskeskused: Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool Erilist tähelepanu pöörati eesti keele, kirjanduse, ajaloo ja geograafia edendamisele Eesti tuntuimad teadlased astronoom Ernst keemik Paul Kogerman Öpik 05.12.1891 – 27.07.1951 22.10.1893 – 10.09.1985 Eesti põlevkivikeemia rajaja Eesti astronoomia- Kirjasõna Üldkättesaadavad eest...
Retsensioon raamatule Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis Retsensiooni tegemisel on kasutatud Eesti ajalooarhiivi toimetist, mille pealkiri on ,,Eesti NSV aastatel 1940-1953: Sovetiseerimise mehhanismid ja tagajärjed Nõukogude Liidu ja Ida- Euroopa arengute kontekstis. Teose on koostanud Tõnu Tannberg. See on välja antud 2007. aastal Tartus. Raamatus on 506 lehekülge. Antud teosest on valitutud järgmised artiklid: 1. ,,Sovetiseerimise" mõistest; 2. Balti põgenike problemaatika USA poliitikas 1945-1952; 3. Nõukogude Eesti 1940-1953: uuele reziimile vundamendi rajamise aastad. Esimene nõukogude aasta ja ajavahemik 1944. aasta sügisest kuni 1953. aastani on Eesti ajaloos oluliseks perioodiks, mida kokkuvõtlikult iseloomustavad iseseisvusaegse riikluse l...
Linnade areng Esialgu Rooma riik lagunes, kadusid ka vanaaja linnad. Elanikud siirdusid elama maale ning hakkasid tegelema põllutööga. Linnamajad lagunesid ja tänavad kasvasid rohtu. Vahemereäärsed linnad jäid ainult alles. 9. sajandil tekkisid aga uued- keskaegsed linnad. Linnade arengu põhjuseks oli majanduse areng. Tekkis kolmeväljasüsteem. Tööriistad linnades muutusid vastupidavamaks ja tugevamaks, sest puitosad asendati rauaga.Uuendused põllumajanduses tõstsid põldude saagikust ning ühes sellega tekkisid põllumajandussaaduste ülejäägid,mis kujutasid endast vahetusväärtust. Valitses naturaalmajandus. See tähendas seda, et eluks vajalik toodeti ise. Tekkisid käsitöölised, sest talumehed ei saanud tööriistade valmistmisega ise enam hakkama, kuna see muutus liiga keeruliseks. Nii eraldus käsitöö põllumajandusest ning muutus iseseisvaks tegevusharuks. Tekkisid tsunftid, need olid ü...
Kultuur ja olme Eesti Vabariigis Grete Küppar 2013 Kultuuri areng Kultuur muutus proffesionaalsemaks 1925.a. loodi Eesti Kultuurkapital, mis finantseeris kultuuri Vajalikud summad laekusid alkoholi- ja tubakaaktsiisilt, lõbuasutuste maksustamisest Kultuurkapitali sissetuleku jagunemine Jagunes kuue sihtkapitali vahel: Kirjandus Helikunst Näitekunst Kujutavad kunstid Ajakirjandus Kehakultuur Kirjandus 20ndate aastate alguses luule (Siuru rühm) Moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud."-Tuglas Click to edit Master text style Siuru 1917.aa stal Second level ...
Ameerika ühendriikide sünd Referaat Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus: Ameerika Ühendriikide sünd algab 16.sajandil sellega,kui Põhja-Ameerikas oli koloniseerimine. 18.sajandi keskpaigaks oli Põhja-Ameerikas idarannikul 13 inglise kolooniat.Igal neist oli oma esinduskogu ja omavalitsust.Benjamin Franklin räägi oma muljetest Ameerika kohta. Peale iseseisvuse väljakuulutamist sai esimeseks presidendiks George Washington. Põhja-Ameerika koloniseerimine Põhja-Ameerikas olid esimesteks eurooplasteks hispaanlastest vallutajad-konkistadoorid,kes jõudsid 16.sajandil Florida rannikule.Väga palju rändas inimesi Ameerikast välja .Välja rändasid maata talupojad, käsitöölised, kaupmehed ja lihtsalt seiklejad, kuid ol...
KATARIINA II Referaat Katariina, sünnijärgselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophia Frederike Auguste, sündis Stettinis 21.aprillil 1729.a. 1744.a asus elama Venemaale, kus 1745. a abiellus troonipärija Peeter Feodorovitsiga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745.a ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina. Katariin sai väga hea hariduse, mis võimaldas tal pidada kirjavahetust tolleaegse maailma tuntud filosoofide, näiteks Voltaire'ga. 1754.a sündis Katariin ja Peetri poeg, kellele anti nimeks Paul. Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud Seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisi- lembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde tulemusena 14. juulil 1762. aastal valitsejaks. Valitsejana oli Katariinal kavas läbi vi...
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse. Uute ideede ja inimsuhete sissetung, ...
Tunnikonspekt Tunnikonspekti aluseks on põhikooli näidistunnikonspekt Anu Raudsepa materjalidest loengu Ajaloo ja ühiskonnaõpetuse didaktika juurde. Klass: 8 Aine: ajalugu Teema: Valgustusfilosoofia Õppematerjalid: Tannberg, Tõnu, Laur, Mati, jt. Uusaeg: õpik 8. klassile I osa. Avita: 2003 lk 38-41 Tannberg, Ene, Nagel, Maaja. Uusaeg: töövihik 8. klassile I osa. Avita: 2012 lk 20-21 Lisamaterjalid: PowerPoint esitlus "Valgustusfilosoofia" (koostaja: Terttu-Triin Tomusk) Õpilaste eelteadmised ja oskused (teema käsitlemiseks): Õpilased on eelnevalt õppinud ajaloo tunnis (7. klassis) hiliskeskaegsete sündmustega kaasas käinud muutusi eurooplaste maailmapildis (renesanss ja humanism, suured maadeavastused, reformatsioon) ning on tuttavad üldiste poliitiliste oludega 17. sajandi lõpu 18. sajandi Euroopas (absolutism Prantsusmaal ja selle kehtestamise katsed Inglismaal, usukonfliktid, sõjalised konfliktid). Õpilased oskavad töötada õpiku...
xxxxxxxxxxxxx KOMMUNISTLIK VENEMAA (1922-1938) Referaat xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx SISUKORD 1.NEP..........................................................................................................................................4 1.1 Rahalis-kaubanduslikud suhted.........................................................................................4 1.2 Eraettevõtlus......................................................................................................................4 1.3 Toitlusmaks.......................................................................................................................5 1.4 Nepi probleemid ja hirmud...............................................................................................5 1.5 Probleemide lahendamine......................................................................
Essee Linna plussid ja miinused Timo Stogov 10a Valga Gümnaasium Valga 2008 Linna plussid ja miinused Linna plussid : 1) Linna plussiks oli see , et linnas oli palju lihtsamini lihtrahvale kättesaadavad tõidu ained ja erinevad muud kaubad. Näiteks lihtsam oli selle tõttu kätte saada neid tooteid mida taheti , sest paljud suured kauomehed käisid linnadesse , mitte maale , sest linnas oli inimesi ja kauba tahtjaid rohkem. Kaupmehed käisid linnas , et kiiremini oma kaubad maha müüa ja raha saada. Eriti hästi arenes Vana- Liivimaal transiitkaubandus. 2)Linnu juhtis nõukogu ehk raad , mis koosnes raehärradest. Tallinnas oli raehärrasid 12 aga keskaja lõpuks 14. Lisaks raehärradele kuulus rae koosseisu veel 4 eriti tähtsat isikut , bürgmeistrit , kes olid rae ja linna kõrgemad eestseisjad. Kui linnu poleks juhtinud tuntud ...
Prantsuse revolutsioon ja Euroopa Annika Allik Põltsamaa ÜG 10A Revolutsiooni vastukajad Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Bastille vallutamise teate võtsid saksa haritlased vastu vaimustusega Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Prantsuse revolutsioonile avaldati poolehoidu riikides, mis olid võõrvõimu all Bastille vallutamine Revolutsiooni vastukajad Venemaal nähti revolutsioonis ,,näljase rahvahulga" väljaastumist Revolutsiooni süvenemisel mõisteti, et ,,Prantsuse kuninga küsimus on kõigi kuningate küsimus" Revolutsiooni loosung ,,Vabadus, võrdsus, vendlus" Prantsusmaa sündmustes hakati nägema ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda peatada revolutsioon ja taas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
