TOITUMISHARJUMUSED KUST PÄRIT? 3% 3% 3% 3% 3% 3% 84% Eesti Soome Läti Bankok Itaalia Belgia Leedu KAS TULEMUS OLI ÜLLATAV? ÜLLATAV OLI E-AINETE SUUR OSAKAAL. MIKS OSTSITE KAUGELT PÄRIT TOOTEID? KAS NAD ON MAITSELT PAREMAD KUI KOHALIKUD? · HEA HINNA JA KVALITEEDI SUHE. · ÜLDISELT MITTE. KAS OSTUEELISTUSI MÄÄRAS KA TOOTE VÄLIMUS? PAKEND? VÕI AINULT HIND? · SUUR ROLL ON HINNAL. · OTSUSEELISTUSI MÄÄRAS TOOTE VÄLIMUS. MISSUGUSE OSA MOODUSTASID KESKKONNASÕBRALIKUD TOOTED TEIE RÜHMA OSTUDE KOGUHULGAST? · KASUTASIME VÄHE SELLISEID TOOTEID. KUI SUURE OSA OSTUDEST MOODUSTAS PAKENDATUD KAUP? KUI PALJU KILEKOTTE, PUDELEID, TETRAPAKKE TE NÄDALAGA KOGUSITE? 9% 3% ...
Kihnu Kihnu · Kihnu on saar Liivi lahes. · Kihnu kuulub Pärnu maakonda ja moodustab Kihnu valla. · 1994. aasta seisuga on praegu saarel 4 küla 570 elanikuga. Rahvariided · Naised kandsid Kihnus käiseid. · Seelik (kört) oli XIX sajandi esimesel poolel ühevärviline poolvillane valge, hall, must või sinine, allääres punastest villastest lõngadest palmitsetud kördipael. · Jalatsitena olid Kihnus iseloomulikud pastlad. Toit · Toitumisharjumused on Kihnus ka tänapäeval jäänud samaks, nagu olid 100 aastat tagasi. · Toidu valmistamise õppisid lapsed vanematelt. · Kihnus olid kindlad toidud, mis teatud päevadel tehti: Esmaspäev · Esmaspäeva hommikul söödi soojendatud hapukapsasuppi. · Lõunaks keedeti koorega kartuleid, peale pandi soolaräim või muu kala, mis parajasti oli. · Kõrvale söödi hapukurki, kes tahtis, praadis kõrvale ka liha. ·...
TARBIMINE JA TOITUMISHARJUMUSED EMÜ 2014 Meid ei üllatanud… lihatoodete suur E-ainete sisaldus. see, et valdavalt osteti odavamaid tooteid. see, et iga grupi liige tarbis nädala jooksul vähemalt 1 alkohoolse joogi. see, et tarbiti koduaiast pärit aedvilju. Suurimad üllatused Vaid 1 grupi liige sõi nädala jooksul kiirnuudleid Kõik grupi liikmed sõid vähemalt 1 korra nädala jooksul kiirtoitu Toiduainete ostmisel ei mõelnud mitte keegi grupi liikmetest tekkivatele jäätmetele Tooted, mida ostsid vähemalt 3 grupi liiget: Makaronid Leib Sai Võileivavorst Juust Õlu Pelmeenid Hapukoor Riis Jogurt Piim Banaanid Ostueelistusi mõjutanud tegurid tähtsuse järjekorras 1. Hind – mida odavam, seda tõenäolisemalt osteti see toode 2. Toote välimus – arvestati puuviljade ostmisel 3. Toote kvaliteet – ostmisel tu...
JUDAISM Judaism : Juutlus on elulaad. Judaismi au ja uhkus seisab selles, et see on silmatorkavalt ratsionaalne religioon, mis koondab oma tähelepanu sellele reaalsele maailmale, kus me peame elama. Haridus on juutidel alati olnud religioosne kohustus. Viimase kahe tuhande aasta jooksul pole neil praktiliselt kirjaoskamatust esinenud. Juudud väidavad, et variseride judaism on religioon elamiseks, kristlus aga on religioon suremiseks. Vooruslik moslem läheb peale surma paradiisi, budist loodab inkarneeruda kõrgemal tasandil, kristlane läheb taevasse. Kui aga vooruslik juut sureb, siis ta lihtsalt sureb. Juutidele pole tähtis, mida nad mõtlevad, vaid mida nad teevad. Sabat. Sabat on juutide hingamispäev, mis algab juba reede õhtul peale päikeseloojangut piduliku söömaajaga ja kestab laupäeva õhtuni. Sel ajal ei tohi teha tööd ega valmistada midagi uut, ka sööki mitte. Kuid süüa tul...
Rakvere Reaalgümnaasium Pillemai Pihlak TOITUMISHARJUMUSED HALJALA GÜMNAASIUMI JA RAKVERE REAALGÜMNAASIUMI ÜHE 10. KLASSI NÄITEL Juhendaja: Helen Medar Rakvere 2013 SISUKORD 1. VARASEMAD UURIMISED........................................................................................... 5 2.TOIT JA TERVIS............................................................................................................... 7 3.2 Praktilised soovitused tasakaalustatud toitumise saavutamiseks............................ 12 4. DIEET.............................................................................................................................. 13 4.1. Söömishäired..........................................................................................................
Laagri Kool klassi õpilaste toitumisharjumused Koostaja: Kaspar-Eerik Maarand Juhendaja: Merike Palts Harjumaa 2014 Sisukord Sisukord...........................................................................................................1 Sissejuhatus.....................................................................................................3 Tervislik toitumine............................................................................................4 Klassi küsimustik.............................................................................................5 Kokkuvõte......................................................................................................11 Kasutatud kirjandus.......................................................................................12 Lisa 1....................
Autor: Juhendaja: Teemavalikule aitas kaasa teema päevakohasus, materjali rohkus, samuti ka minu enda isiklik huvi toitumise vastu. Uurimistöö eesmärgiks oli anda ülevaade õige toitumise tervislikkusest, vajalikkusest ja selle tähtsuse väljakujundamisest juba lapseeas. Samuti selgitada välja küsitluse teel, millised on toitumisharjumused (kool) õpilaste seas. (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilased toituvad enamvähem tervislikult 1.3. klasside õpilased toituvad tervislikumalt kui 7.9. klasside õpilased Uurimistöö koosneb kahest osast. Esimene osa käsitleb teoreetilist poolt, mis on koostatud erinevate interneti allikate ja brosüüride ning raamatutest saadud teadmiste põhjal. Teine osa koosneb küsitlusest, mis sai läbi viidud (kool) 1.3. ja 7.9. klasside õpilaste seas. Peatükis "Tervislik toitumine" saadi teada: Toitumise mõjust lapse arengule ja tulevasele tervisele. Tervisliku toiduval...
Te i s m e l i s t e t ü d r u k u t e t o i t u m i s h a r j u m u s e d Te i s m e l i s t e l , k e s t e g e l e v a d s p o r d i g a , o n p a r e m a d t o i t u m i s h a r j u m u s e d , kui nende eakaaslastel, kes ei tegele spordiga. Noored naissportlased ja mittesportlased ei saa piisavalt kaltsiumi ja ei suuda omastada piisaval määral rauda. Croll ja tema meeskond leidis ka selle, et põhi- ja keskooli õpilaste harrastatavad tegevused nagu näiteks: jõusaal, uisutamine ja maadlus, olid toitumisharjumuste näitajad sama head või isegi paremad, kui samaealistel õpilastel, kes tegelevad meeskonnaspordialadega. Kuigi uuringud on näidanud , et harrastusspordiga seotud spordialadega tegelevad inimesed võtavad vastu vähem kaloreid ja toitained, kui nad tegelikult vajavad. See võib tuleneda sellest, et noored ei tegele päris proffispordiga keskooli tasemel ja selle tõttu suudavad nad hoida paremini toiduprofiile kui proffisportlased....
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor IT- Kaug. 2012 TOITUMISHARJUMUSED Matemaatika ja statistika Tallinn 2013 TOITUMISHARJUMUSED TOITUMISHARJUMUSED SISSEJUHATUS Eestlaste toitumusharjumustest on räägitud palju ja kindlasti räägitakse sellest ka tulevikus. Paljude arstide sõnul on hea ja tugeva tervise jaoks väga olulisel kohal just toitumine. Õige toit mõjutab otseselt meie terviseseisundit, mis peegeldub näiteks kehakaalus, juustes, nahas. Toitumine mõjutab ka meie und, mis valmistab meid ette järgmiseks päevaks. Seega on toitumisel väga tähtis koht meie elus. Käesoleva statistika kodutöö eesmärgiks ongi saada väike ülevaade Eestlaste toitumusharjumustest. Antud uuringu viisime läbi ankeedi põhiselt-ankeedi koostamine, jagamine ja vastuste kogumine. Objektid valimisse valisime mugavusvalimi kasutamisel. Valituks osutusid parajasti kät...
TAPA GÜMNAASIUM Keili Viks 9.c klass Tänapäeva noorte toitumisharjumused Uurimistöö Juhendaja: Aivi Leimann TAPA 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1.Noorte toitumine koolis.................................................................................................... 4 2.Noorte toitumisharjumused välismaal.............................................................................. 5 3.Dieet..................................................................................................................................6 4.Noorte suvised toitumisharjumised...................................................................................8 Kokkuvõte..........................................................................................
Taimetoitlus Taimetoitlus on.. ..toitumisharjumus, mis · eetilistel, · moraalsetel, · religioossetel, · kultuursetel, · esteetilistel, · keskkondlikel, · sotsiaalsetel, · majanduslikel, · poliitilistel, · maitselistel või · tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete tarbimise. Taimetoitluse.. · ..põhjendusena on esitatud · On väidetud, et taimetoitlus vastuseisu loomade rahuldab keha ainevajadusi, tapmisele ja selleks tõstab eluiga, parandab tervist tööstuslikes tingimustes ning vähendab vähi- ja teiste pidamisele, samuti surmavate haiguste riske. seisukohta, et inimene on looduslikult taimetoiduline, mitte lihatoiduline. Taimetoitluse liigid Taimetoitluses eksisteerivad mitmed erinevad tavad. Nendest enim levinud on: · Lakto-ovovegetariaanlased · Laktovegetariaanlased · Ovovegetariaanlased · Veganid Teised taimetoitlusega ...
KEILA GÜMNAASIUM 10A klass Nimi 15 16 AASTASTE ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA TERVISLIK ELUVIIS Uurimustöö Juhendaja: Nimi Keila 2009 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................3 1. Tervislikud eluviisid.............................................4 2. Toitumisharjumused.............................................5 3. Rämpstoit ja selle kahjulikkus..............................6 4. Vitamiinide kasulikkus.........................................7 5. Uuritav objekt.......................................................8 6. Analüüs.................................................................9 Kokkuvõte.................
SAUE GÜMNAASIUM SAUE GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TOITUMISHARJUMUSED JA SELLE MÕJU ORGANISMILE Uurimistöö Saue 2012 SISSEJUHATUS Toitumine on igapäevane ja kõiki puudutav teema. Tervislik toitumine aitab luua tugeva tervise ning on väga tähtis just kasvava organismi puhul. Tänapäeva kiires ühiskonnas on meie hulgas vähe neid inimesi, kes toituvad tervislikult. Õigesti toitudes saad luua elus edu. Toitumisega on seotud kindlasti ka õppimine ja õppeedukus, sest terves kehas on terve vaim. Antud uurimustöö annab ülevaate tervisliku toitumise põhitõdedest. Põhjalikumalt keskendutakse valkude, rasvade ja süsivesikute osatähtsusel. Uurimustöös on püstitatud mitu küsimust. Kas Saue Gümnaasiumi seitsmendate klasside õpilased toituvad mitmekesiselt? Milliseid toitaineid tarbitakse liigselt ja millest on puudujääk? Millised on poiste ja tüdrukute toi...
Tervislikud toitumisharjumused Ene Mägi mob.5135660 Tasakaalustatud toitumisele pööratakse järjest rohkem tähelepanu. Põhjus on lihtne, sest söömine on eluks vajalik. Tervislikud toitumisharjumused mõjutavad meie heaolu ja juba väikesed muutused toitumises aitavad kaasa tervise parandamisele ning elukvaliteedile. Millest siis alustada ? Kõige lihtsam on alustada menüü planeerimist ja kasutada selleks portsionite arvestust. Sul on vaja õppida selgeks olulised põhimõtted, et ise koostada endale sobilik menüü. Annan sulle selleks esmased juhised, et saaksid kohe algust teha. Menüü planeerimisel sa ei pea loobuma oma söömisharjumustest, aga sa valid kvaliteetsemad toiduained ja jälgid, et menüüs oleks toiduvalik 7'st toidugrupist. Siinjuures on piim ja liha toiduained, mida võid menüüst ka välja jätta. Kindlasti joo iga päev 8-12 klaasi vett ja tarbi palju rohelist. Kui teed valikuid, siis ter...
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Lapsed söövad nii nagu nende vanemad Inimeste toitumisharjumused on pärit nende lapsepõlvest, just sellepärast on varajane lapseiga kõige õigem aeg kujundada lapsest tervislik toituja. Kuna väga paljud inimeste tervisehädad saavad alguse valest toitumisest, siis mõeldes lapse tulevikule, peaks lapsevanem panustama täisväärtusliku ja tervisliku toidulaua loomisesse. Meedia kaudu jõuab meieni andmeid, kuidas tänapäeva lapsed on suuremad, raskemad, liiguvad vähe ja söövad palju rämpstoitu. Kas see on tõsi ja kas see on peredes probleemiks? Kõige parem aeg söögivalmistamise õppimiseks on siis kui ema on lapsega kodus. Valmistades lapsele toitu, õpib ema ka valmistama toitu perele. See võib olla ka aega last õige toiduga harjutada. Eesti laste probleemiks ongi just sageli see, et ei osata tavapäraseid roogi hinnata. Kuigi kooli- ja lasteaiatoit arvestab kõiki nüüdis aegseid toitumissoovitusi, ei armasta lapsed seda süüa....
MAAILMA TOIDUPROBLEEMID Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe. Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised. Näljahäda Juba ürgajast peale on olnud inimese põhitegevuseks eluksvajaliku hankimine, millest esmane oli loomulikult toit. Maakera elanikkonna kasvuga kaasnevad omad probleemid, s.o. ähvardav toiduainete puudus. Iga viies inimene maailmas kannatab alatoitluse all. Kuid ennekõike kannatavad alatoitumuse käes just lapsed, seda nii kehalise arengu iseärasuste kui ka tõrjutud positsiooni tõttu teatud ühiskondades. Aastas sureb peaaegu 6 miljonit last alatoutuvuse põhjusel! Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase ...
VANA-ANTSLA KUTSEKESKKOOL Tervislik toitumine Referaad Koostas: Silja Grünberg Juhendas: Õp Ie Puhm Vana-Antsla 2012 Sisukord 1. Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks 2. Laps vajab kindlaid söögiaegu 3. Toiduring kirjeld Aed- ja puuvilju ning marju viis korda päevas lisab mitmekesisust 4. Teraviljatooted 5. Piim ja piimatooted toidu kõrvale ja vahepalaks 6. . Liha, kala ja muna 7. Igapäevases menüüs ikka möödukus 8. Kokkuvõte, Õige toitumise aluseks on järgmised väikesed põhitõed Sissejuhatus Lapseea toitumisharjumused panevad aluse kogu eluks Inimese toitumisharjumused saavad alguse lapseeast. Sellepärast on oluline teada, et mida tervislikumad on toitumisharjumused lapsena, seda tervem on organism ka hilisemas elus. Õige toitumise ja küllaldase liikumisega on võimal...
Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond Kaiti Vasiljeva Toitumine raseduse ajal referaat Juhendaja: Luule Medijainen Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 3 1. RASEDATE TOITUMINE............................................................................................ 4 1.1 Energiavajadus raseduse ajal............................................................................ 4 1.2 Raseda toidurežiim............................................................................................ 5 1.3 Toidu keemiline koostis...................................................................................... 6 1.3.1 Süsivesikud................................................................................................. 6 1.3.2 Valgud........
Klassikaline eestlane Tammsaare pilguga ja tänapäeval Tammsaare tegelased Võrdlusalus Tänapäeva eestlased talupoeg, maainimene elukoht linnainimene/tööline/ametnik kohaomanik, peremees varakus firmaomanik oma, mitte renditalu materiaalne seis Inimesed elatuvad võlast vabaks! laenurahast + SMS-laenud, liisingud, järelmaksud. naiseks peretütar naisevalik n-ö kaanetüdruk ideaaliks tugeva kondi ja laiade naise iluideaal iluoperatsioonid, solaarium, puusadega naine, kes juuksevärvimine, jõuab rasket talutööd teha -pikendused, kunstküüned- ja palju lapsi ilmale kanda ripsmed, silikoonrinnad, rasvaimu jms eelis...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Henri Roihu Inimeste sportlike eluviiside uurimine Ainetöö Õppekava MAJANDUSARVESTUS JA ETTEVÕTLUSE JUHTIMINE, peaeriala ettevõttemajandus Juhendaja: Raili Lahi Tallinn 2017 SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 UURINGU METOODIKA 4 VALIMIT KIRJELDAV ANALÜÜS 5 TUNNUSTEVAHELISTE SEOSTE ANALÜÜS 6 KESKVÄÄRTUSTE VÕRDLEMINE JA TUNNUSTE ÜLDISTAMINE ÜLDKOGUMILE 7 KOKKUVÕTE 8 LISAD ...
Maailma toiduprobleemid Maia Lillemaa Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium 10BÕ Sisukord Toidupropleem Slide 4 Maailma toidupropleemid Looduskatastroofid Rahvastiku kiire juurde kasv Vaesus Vaesus Sise ja välispoliitiline konflikt Toidu halb majandamine Napid toiduvarud Valed toitumisharjumused Põuaperiood Kõrbestumine Lõppsõna Kasutatud materjal Toidupropleem Ø Me elame tänapäeval maailmas, kus osa inimesi sööb liiga palju ja teine osa liiga vähe Ø Mõlemal puhul on tegu halva toitumisega. Ø Terviseprobleeme on nii neil, kes on ületoitunud, kui ka neil, kes on alatoidetud ja alakaalulised Ø Terviseprobleemid aga väljenduvad ühtemoodi suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõim...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Referaat Toitainete tähtsus lapse arengus Koostas: Grupp: Juhendaja: Tartu 2009 1 SISUKORD 1.Toitained...................................................................................................................................4 1.1.Valgud ...................................................................................................................................4 1.2.Süsivesikud ...........................................................................................................................5 1.3.Toidurasvad.......................................................................................................
SISSEJUHATUS Toitumisharjumused kujunevad lapseeas, mistõttu on lapse toitumise jälgimine väga tähtis. Toiduvalikut määravad inimeste toitumisalase teadlikkuse tase, rahalised võimalused, toiduressursside kättesaadavus, perekonna toitumisharjumused, mängukaaslaste ja sõprade toidueelistused ja rahvusköögi eripärad. Ka paljud täiskasvanuea haigused saavad alguse valest toitumisest lapsepõlves. Mitmed uuringud on näidanud, et toit, mis sisaldab palju küllastunud rasvu, soola, suure rasvasisaldusega piima- ja lihatooted ning vähe puu- ja köögivilju, mõjutab oluliselt südame-veresoonkonna haiguste, mõningate vähktõve liikide ja rasvtõve teket täiskasvanueas. Toitumisharjumused võivad muutuda kui toimuvad muutused inimeste väärtushinnangutes või ümbritsevas keskkonnas. Alates Eesti iseseisvumisest on lisandunud toiduturule palju uusi ja huvitavaid valikuvõimalusi ja varem traditsioonilised toitumisharjumu...
Jamaica Üldine Rahvaarv: 2 692 600 Pindala: 252 in/km2 Pealinn: Kingston Kaart Jamaicas on ülekaalus must rass, ehk negriidne rass. Kes on üldiselt väga sõbralik ja abivalmis rahvas. Söök & Tavad Jamaica toidutraditsioonid on suuresti sarnased klassikaliste kariiba päraste toitudega. Samas on sellel saarel arenenud tänu immigratsioonile hoopis omatüüpi toitumisharjumused. Erilisemana võib välja tuua et toitudesse meeldib neile toppida kõike - laimid, avokaadod ja kana-kala on neile tüüpiliselt kõige alustaladeks. Rahvustoit on jamaicalastel: "ackee & saltfish"-ehk mingisugune soolakala. Jamaica on ka tuntud oma kanepi poolest, ei leidu vist Jamaicalast, kes ei ole elus suitsetanud kanepit, või kes pole seda tienud vähemalt 10 korda päevas, neile on see umbes nagu meile tavaline tubakas.
Globaalprobleem toidupuudus Põhjused, miks on toidupuudus tekkinud: · Monokultuuride kasvatamine · Maaharimisviisid on algelised · Valed toitumisharjumused · Rahvastiku kiire kasv Toidupuuduse leevendamine: · Tuleks muuta inimeste toitumisharjumusi. · Tunduvalt enam tuleks kasutada toiduks kalatooteid. · Toiduks peaks kasutama spetsiaalselt kasvatatud vetikaid, pärmseeni ja isegi baktereid. · Arengumaades tuleks täiustada maaharimisviise ja tehnikat. · Vältida mulla vaesumist, erosiooni. Mida on toidupuuduse leevendamiseks juba ära tehtud? · ÜRO peaassamblee võttis 2000. aastal vastu aastatuhande deklaratsiooni, hiljem koostati selle alusel 8 arengueesmärki, tähtajaks sai aasta 2015. · Kahjuks prognooside ...
TERVISLIK TOITUMINE Mis on tervislik toitumine? Tervislik toitumine tähendab, et inimene saab regulaarselt piisavas koguses ohutut, tasakaalustatud ja mitmekesist toitu vastavalt vajadusele. Toitumine ja liikumine on omavahel tugevas seoses. Toiduga saadav energiakogus peab vastama energiakulule, vastasel juhul energiat ära ei kulutata ja tekib ülekaal. Toidupüramiid Näitab kui suure osa sinu päevasest toidukogusest peaks üks või teine toiduaine moodustama. Mitmekülgsus Süüa tuleb erinevaid toiduaineid. Näiteks piimatoodete hulgast tuleb valida igaks päevaks erinev toiduaine, (esmaspäevaks jogurt, teisipäevaks klaas piima, kolmapäevaks kodujuust jne). Tasakaalustatus Iga päeva menüü peab sisaldma kõikidesse gruppidesse kuuluvaid toiduaineid. Mida laiem on toidu valik, seda kindlamalt saab inimene kõiki toitaineid Mõõdukus Toitu tuleb tarbida parajas kog...
Mille poolest erineb tänapäeva Eesti köök varasemast? Ajad ja kombed muutuvad. Oleme nii mõndagi traditsioonilisest toidukultuurist tänasesse päeva kaasa endaga võtnud, üsna muutumatul kujul, samuti ka muudetul kujul. Lisaks on ka palju toite, mille oleme peaaegu unustanud ning on mitmeid toite mille oleme seoses elu- ja toitumistavade muutusega hoopis kõrvale heitnud. Aja jooksul on meie võimalused, elutempo, teadmised toitumisest ning seeläbi ka toitumisharjumused muutunud, sellepärast, et kunagine ,,talupojaköök" ei vasta enam kaasaaegsetele arusaamadele tervislikust ning kaasaaegsest toidust. Samas on aga igal inimesel erinev nägemus meie rahvustoidust ehk tänapäevasest Eesti köögist. Kus on aga piir, kust algab tänapäevane Eesti köök ning lõppeb vana Eesti köök? Sellele küsimusele on peaaegu, et võimatu piiri tõmmata. Toidumood muutub täpselt samamoodi nagu ka rõivamood. Tänapäeval pannakse väga suurt rõhku teraviljatoodetele. L...
ALLERGIA Geili Enok Tallinna Reaalkool 9.b ALLERGIA Allergia on organismi seisund, mille korral mõni iseenesest kahjutu aine kutsub esile spetsiifiliste antikehade tootmise immuunsüsteemi poolt. ALLERGIAS OLEMUS Allergia on organismi immuunsüsteemi kaitsereaktsioon allergeeni vastu. Inimorganism püüab mitmesuguste välisteguritega kokku puutudes nendega kohaneda ning samal ajal säilitada organisms sisekeskkonna ühtsust. SAGEDASED ALLERGEENID q Teraviljad Muutke teksti laade q Mitmesugused pähklid Teine tase q Loomade karvad Kolmas tase q Ravimid Neljas tase Viies tase q Toi...
1.naise suguelundid - munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. 2.mehe suguelundid - munandid, (munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed ja eesnääre), munandikott ja suguti. 3. sekundaarsed sugutunnused -tüdrukutel rindade, kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv ja muutused nahatalituses. Poistel on kaenlaaluse- ja häbemekarvastiku kasv, häälemurre ja karvakatte ilmumine näole. Lisaks veel kasvu kiirenemine ja keha proportsioonide muutused. Tütarlaste õlad muutuvad kitsaks ja puusad laiemaks ning ümaramaks. Poiste õlad muutuvad laiemaks ja puusad kitsamaks. 4.munarakk viljastub munajuha laienenud osas. 5. ovulatsioon munaraku vabanemine munasarjast; menstruatsioon viljastamata munaraku irdumine emakaseinast; menopaus - menstruatsioonide lõpp (kui viimasest menstruatsioonist on möödunud 12 kuud). 6.idulase periood kestab u kaks kuud, niikaua kuni tal pole inimesega välist sarnasust. 7. platsenta kaudu- ema veri kannab hapnikku ja toi...
KOOL Nimi Klass RÄSTIK Referaat Juhendaja (õpetaja) nimi Koht, aasta SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 RÄSTIKU EHITUS....................................................................................................... 4 Rästiku välisehitus......................................................................................................4 Rästiku siseehitus....................................................................................................... 4 LEVIALA.......................................................................................................................5 TOITUMINE.....................................................................................
Anoreksianoortetüdrukuteseas Koostaja: Kati Õige Kuressaare Gümnaasium X klass Sissejuhatus Anoreksia on psüühikahäire, mille tunnuseks on teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri. Tavalisim on anoreksia avaldumine nendel, kelle elukutse või harrastus nõuab kõhnust, nagu modellid, baleriinid, iluuisutajad ja võimlejad. Häire algab tavaliselt nooruses, kõige sagedamini 1418-aastaselt. Millised on anorektikud? keeldumine toidust, et hoida kehakaalu allpool eale ja pikkusele ettenähtud vormi tunneb ennast paksuna ka siis, kui on pikemat aega nälginud aktiivsed kehalise liikumise harrastajad, kes püüavad ennast füüsiliselt väga palju kurnata tunneb ennast paksuna ka siis, kui on pikemat aega nälginud Tekkepõhjused kultuurilised ja perekonna ning isiksuse arenguga seonduvad ...
Meedia mu elutoas Meedial on väga pikk ajalugu, mille alguseks võib tinglikult pidada 15. sajandi keskpaika, kui Johann Gutenberg leiutas trükipressi. See muutis teabe edastamise inimmassidele tunduvalt lihtsamaks, kuna enam ei olnud vajalik iga raamatut käsitsi valmistada. Sellest ajast on meedia roll ühiskonnas aeglaselt kasvanud kuni 20. sajandini, kui alguses raadio ning televisiooni ja hiljem interneti leiutamine tõid kaasa informatsiooni plahvatusliku leviku. Kuid meedial nagu ka teistel kõikidel nähtustel maailmas on plusside kõrval ka oma miinused. Meie ühiskonnas on meedial mitmeid ülesandeid. Informatsiooni edastamine ja inimeste teadlikkuse tõstmine on positiivsed näited, samas kui hoiakute ja väärtushinnangute kujundamise ning reklaami abil mõtlemisviisi ja tarbimisharjumuste mõjutamise kasulikkus on küsitav. Tihti soodustab meedia avaliku arvamusega kaasa minemist ja ei julgusta eriti iseseisv...
TOITUMISHÄIRED BULIIMIA Sümptomid • Õgimissööstud • Ülemäärane kehakaalu kontroll, kui buliimiku söömissööst lõpeb, haarab teda paanika sissesöödud kalorite hulga pärast ning ta proovib neist vabaneda • Söövad sageli või mitu korda päevas salaja, üksi! Tekkepõhjused • Madal enesehinnang • Depressioon • Ärevushäired • Rahuolematus oma kehaga • Viha • Süütunne • Häbitunne • Sugulus – perekonniti samad toitumisharjumused ning hoiakud Ravi • Antidepressandid • Neuroleptikumidega • Psühhoteraapiaga ANOREKSIA Sümptomid • Teadlik ja tahtlik kehakaalu alandamine alla tervisliku piiri • Tugev hirm kaalus juurde võtta • Häire all kannataja tunneb end paksuna isegi siis, kui on nälginud • Äärmiselt vähe ja lahjat toidu söömine • Naiste puhul on oluline sümptom vähemalt 3 järjestikkuse menstruaaltsükli puudumine Tekkepõhjus • Madal enesehinnang • Vähene tunnustamine • Elumuutused(koolivahetus, kolimine teise elukohta, vanemate s...
TOITUMISHARJUMUSED JANA RAUDSEPP, HELEN MEIER, BIRGIT VANA, KEIDI KOLTS E-AINE SELGITUS · Toidulisaaine (ehk nn E-aine) on looduslik või sünteetiline aine, mida lisatakse toidule, et teha see tarbijale meelepärasemaks või mõjutamaks selle maitse-, lõhna-, värvi-, säilitus- või muid omadusi E-AINETE SISALDUS · Äädikhape(E260) -kasutatakse happesuse regulaatorina, eesmärk on reguleerida õiget maitsetasakaalu leivas, samuti majoneesides, ketsupites, salatikastmetes ja köögivilja konservides · E450- emulgaatorid, happesuse regulaatorid, kergitusained, sekvestrandid, veesidujad, kasutatakse jahusegudes, lihatoodetes · Säilitusaine (E250)- pikendab toote säilivust ja stabiliseerib värvi ning pärsib ohtlike bakterite kasvu, valdavalt kasutatakse lihatoodetes · E471- rasvhapete mono- ja diglütseriidi kasutatakse toidus emulgaatorina ja stabilisaatorina, leidub jäätistes, margariinides, v...
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2. Nagu teame saavad kahepaiksed osa vajalikust hapnikust ka naha kaudu. Millised roomajate naha iseärasused ei võimalda neil enam naha kaudu hingata? Roomajatel on kuiv nahk, sellepärast ei saa nad naha abil hingata. 3. Eestis elab 5 lii...
Eesti Toit Toit ja köök moodustavad ühe osa sellest, mis on meile omane ning millega nii meie ise kui ka väliskülalised iga päev kokku puutuvad. Toidukultuur on lahutamatu osa rahvuskultuurist, meie minevikust, olevikust ja tulevikust, see on osa meie identiteedist. Ei tohiks aga unustada, et nii nagu on ühiskond pidevas muutumises, on ka toidukultuur ajas muutuv ja arenev ning et eesti toit ei ole mitte ainult see, mida meie esivanemad on sajandeid söönud, vaid ka see, mida me ise täna süüa armastame. Eestlaste toitumisharjumused on taasiseseisvumisest alates mõnevõrra muutunud. Tarbijate hulgas on tasapisi tõusmas terviseteadlikkus, üha enam väärtustatakse looduskeskset ja säästvat eluviisi. Muutuvad eelistused ning tihenev konkurents toiduaineturul esitab omakorda üha kõrgemaid nõudeid toidutootjatele, seda eriti kvaliteedi ning tootearenduse vallas Maasikasarlott Kogus Koostis- ja mait...
VASTUSED 1. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 1Punkt(i) 2. Enamik mikroobe areneb väga hästi... ainult neutraalses keskkonnas (vale) nõrgalt aluselises keskkonnas (vale) tugevalt happelises keskkonnas (vale) neutraalses ja nõrgalt happelises keskkonnas (õige) 1Punkt(i) 3. Toidu füüsikalise (mehhaanilise) riknemise põhjuseks on... kivikesed (vale) juuksed (vale) ehted (vale) kõik eelpool nimetatud (õige) 0Punkt(i) 4. Mis temperatuuri juures hoitakse sooja toitu (marmiidis) soojas? +60...+80 kraadi (vale) üle +75 kraadi (vale) +63...+75 kraadi (õige) alla +100 kraadi (vale) 0Punkt(i) 5. Kui kaua tohib hoida sooja toitu soojas ilma kestvuskatseid tegemata? 1 tund (vale) 3 tundi (vale) 2 tundi (õige) 6 tundi (vale) 1Punkt(i) 6. Mis on alljärgnevast füüsikaline saastaja? hallitusseened (vale) klaasikillud (õige) umbrohutõrje vahendid (vale) nitraadid (vale) 1Punkt...
RAKENDUSBIOLOOGIA 1 artikli analüüs Dajana Pärt 1. Aktikkel FUNKTSIONAALNE TOIT Funktsionaalsus on Jaapanist pärit mõiste. Nende ainete valik põhineb laialdastel teaduslikel uuringutel, mis kinnitavad funktsionaalse toidu abil näiteks parandatud kaltsiumi omastamist või lipiidide ainevahetust. Funktsionaalne toit Funktsionaalne on toit, mis lisaks tavapärastele toitelistele omadustele mõjub soodsalt organismi füsioloogilistele funktsioonidele, mis edendavad tervist ja heaolu. Mis teeb toitu funktsionaalseks? · Probiootilised piimhappebakterid · Kiudained · Vitamiinid · Mineraalained · jm Miks kasutada funktsionaalset toitu? · Alati on targem, kasulikum ja odavam tervist hoida ja haigusi ennetada, kui neid hiljem ravida · Teades, et on olemas toidud, mis avaldavad meile soodsat mõju, omame läbi toiduvaliku suuremat kontrolli oma heaolu üle · Elu on muutunud: - aega on vähe - toitumisharjumused on teised - tervislik toit...
TOIDUHÜGIEENI KOOLITUS INTERNETIS TEST 1. 1. Milline on soojade toitude serveerimise puhul madalaim lubatud sisetemperatuur? : 75 kraadi (vale) 63 kraadi (õige) 100 kraadi (vale) 60 kraadi (vale) 2. Millised keemilised saasteained ohustavad toidukaupa? : hallitusseened (vale) nitraadid, väetised (õige) pinnud, juuksekarvad (vale) pärmseened (vale) 3. Toidukauba transpordiks peab kasutama... : jalgratast (vale) toidu veoks ette nähtud autot (õige) kilekotte (vale) pole vahet (vale) 4. Mikroobid vajavad oma elutegevuseks kindlasti... : valgust (vale) niiskust (õige) suhkrut (vale) õhku (vale) 5. Toidukauba vastuvõtmisel ei pea jälgima... : reliseerimistähtaegu (vale) autojuhi nime (õige) toidukauba temperatuuri (vale) tootjapoolset kvaliteedisertifikaati (vale) 6. Mis ...
Tasakaalustatud toitumine "Me oleme tõepoolest see, mida sööme. Toit pole üksnes kütus, vaid on osa kultuurist, tervisest ja kasvatusest. Lisaks on toit oluline ehitusmaterjal meie füüsilise keha pideval taastamisel. Lapsepõlves tehtud toiduvalikud määravad meie edasiste eluaastate tervise ning seega ka elukvaliteedi," on öelnud esileedi Evelin Ilves. Lapse toitumisharjumused saavad alguse kodust. Vanemad on lastele eeskujuks ja kui peres süüakse enamasti ebatervislikult, siis võib lapsele jääda arusaam, et nii ongi õige. Noorukitele rämpstoidu keelamisest ei ole kasu, kui teised pereliikmed neid ise edasi söövad. Seega tuleb teha muudatusi kogu perekonna toidulauas.Vanemad peaksid kujundama tervislikke harjumusi, arutama perega koos olles laste toitumissoove ja suunama neid õigele teele. Leidub siiski suurel hulgal selliseid peresid, kes ei söö päeva jooksul kordagi normaalset toitu. Paljud emad ja isad lahku...
Toitumine on meie eksistensi , kasvu ja paljunemise esmatingimusi. Individuaalsed toitumisharjumused tekivad varajases lapseeas ning muutuvad aastatega üha jäigemaks ja raskemini muudetavaks. Toiduvalikul on määravad toiduainete kättesaadavus, perekonna ja rahvuse toitumisharjumused ning migratsiooni ulatusest ja kiirusest Lähtuvalt ka teiste rahvaste toitumistavad. Lisaks eeltoodule sõltuvad toitumisviis ja toiduvalik ka inimese isiksusest, intellektist ja haridustasemest. Puudujäägid või liialdused toitumises põhjustavad varem või hiljem häireid organismi töös. Valgud: Valkude kogus toidus peab olema piisavalt suur, et oleks tagatud lämmastiku tasakaal organismis. Teoreetiliselt on minimaalse valgu vajaduse piiriks niisugune valgu hulk, mis tagab veel organismi lämmastiku saamise ja eritumise tasakaalu rahulolekus. Optimaalne valgu vajadus on siiski ligi poolteist korda suurem, kuna võtab arvesse kude...
Eesti Maaülikool Põllumajandus-ja keskkonnakaitseinstituut Väikelaste toitumine Referaat Tartu 2008 Siskord: Laste toitumine.....................................................................................................................3 Toiduvajadus väikelapseeas (17-aastastel lastel)...............................................................5 Tervislik toitumine lapseeas................................................................................................ 5 Lasteaia laste toitumissoovitused.........................................................................................6 Lisa 1. Väikelaste toidupüramiid......................................................................................... 7 Lisa 2. Koolilaste toidupüramiid..........................................................................................7 K...
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED.................................................................................................................5 4.2 SÜMPTOMID.............................................................................................................6 5. DEPRESSIOONI RAVI.....................................................................................................8 6. KOKKUVÕTE....................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................... 2 Lapse heaolu.............................................................................................................. 3 Kehaline aktiivsus ning selle vajalikkus......................................................................4 Tervislik toitumine....................................................................................................... 7 ................................................................................................................................... 8 Kokkuvõte................................................................................................................. 11 Kasutatud allikad...................................................................................................... 11 1...
Maailmamajnduse globaliseerumine A 1. Suurim majandusliit on: OPEC, ASEAN; NAFTA, EFTA, IMF, EU, MERCOSUR. 2. Loetletud ettevõtetest kuuluvad maailma suurimate hulka (2): Saab, Neste, Royal Dutch/Shell, Lukoil, Citigroup,Opel 3. Globaliseerumine mõjutab Põhja riike järgmiselt: a) lõunamaiste kultuuride levik, eksootiliste kaupade eksport b) toodete hinnad odavamad, sest ettevõtted laienevad lõunasse ja sealne tööjõud on odavam c) riikide vahel tekkisid tihedad sidemed; kujunes tööjaotus ja kapitalivoolud 4. Milline neist pole EL liige: Eesti, Soome, Rootsi, Norra, Holland, Belgia, Kreeka, Sloveenia. 5. Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku vürtse ja karusnahku, olid esimese põlvkonna RVEd, näiteks Hudson Bay Company. 6. Millised näitajad on seotud globaliseerumisega: viietärnihotellide rohkus, välismaised investeeringud, suured maavarade leiukohad, suur teeninduse osakaal, üliõpilaste vahetus, internetikasutajate rohkus 7. Peamis...
TERVISLIKUD ELUVIISID Tervislikud eluviisid on vajalikud selleks, et inimene tunneks ennast terve ja rõõmsana, et ta elaks pikalt ja kvaliteetselt. Tervislikke eluviise harrastama hakates tuleks esimese asjana paika panna korralikud söömisharjumused, ning hakata tegelema mõne spordialaga. SPORT Tänapäevase eluga sobib hästi kui kombineerida kaht treeningut: jõusaali ning mingit aeroobset treeningut, näiteks jooksmist. Selline treening tagab hästi arenenud lihaskonna ja välimuse ühes heade jõunäitajatega ning tugeva südame ja hea füüsilise vastupidavusega. TUBAKAS Oleme ausad paljud või isegi enamus inimesi ei tea tegeliku suitsetamise mõju organismile. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Suitsetamise tagajärjed: sõrmede...
Uurimistöö alused e. UT 18.09.2015, reede referaat - teiste inimeste mõtete edasiandmine refereerituna uurimsutöö - lisad referaadile lisaks ka enda osa NB! Uurimustöö ei ole referaat! Uurimistöö on mingi teema tutvustamine ja millegi uurimine. Uurimistöö aitab välja selgitada mingite nähtuste,objektide sisu ja toimimist ning annab ka väikese panuse üldiste küsimuste lahendamisele. Uurimistöö eesmärk, kasulikud oskused: Uute teadmiste saamine Aja planeerimine Info kogumise oskus Teadmiste kasutamine ja arendamine Kriitline lugemine ja info selekteerimine (Ettevalmistus kõrgkooliks) NB! Uurimistöö teema valitakse 11.klassi sügisel ning peab olema valmis 11.klassi lõpuks. Millest alustada? Teema valik (mis mind üldse huvitab?) Materjalide v...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Nimi ja perekonnanimi TERVISLIK TOITUMINE Uurimistöö Juhendaja: Piia Jullinen Tartu 2011 RESÜMEE Selle töö eesmärgiks on teada saada rohkem tervisliku toitumise kohta ning uurida minu enda toitumisharjumusi. Tervisliku toitumise uurimustöö käsitleb üldisi teemasid toitumisest ning seletab lahti toiduvajalikkuse ja õigesti toitumise. Töös tõin eraldi toidupüramiidis välja ka erinevate toiduaineteguppide põhilisemad toiduained ja uurisin nendes leiduvate kalorite sisalduvust. Samuti koostasin ühe päeva ideaalmenüü, mida võrdlesin enda päevamenüüga. Võrdluses sain teada, et minu toitumisharjumused on tervislikud ning ma ei tarbi liia...
Toidupuudus maailmas Nälg - inimese füsioloogiline vajadus süüa Alatoitumus - õigete toitainete ehk normaalseks elutegevuseks vajalike toitainete puudumine organismis Üle 800 miljoni inimese elab pidevalt vajalike kalorite puuduses, sealhulgas on pidevalt alatoitunud 192 miljonit last. Neist 798 miljonit kannatab kroonilise alatoitumise all saadav päevane kalorite vähesus ei luba neil elada aktiivset ja tervislikku elu. Arengumaades on 1,08 miljardit inimest, kes peavad läbi ajama päevas 1 dollari või veelgi vähemaga Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest. Iga viies inimene kannatab alatoitluse all Iga päev sureb 19 000 last alatoitumuse ja sellega seotud haiguste tagajärjel Aastas sureb nälga 40 miljonit inimest, sealhulgas UNICEF-i raporti järgi põhjustab toidunappus aastas 5,6 miljoni lapse surma. Näljahäda piirkonnad 40 riiki maailmas Aafrikas 20 riiki (Sahhara lähistel, eriti Etioopia, So...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
