Süntesaator versus klaver Klaver on haamermehhanismiga klahvpill. Ta on üks tähtsaimaid klahvmuusikariistu. Tänapäeval on kasutusel vasarklaver. Klaveri eelkäijad on klavikord, klavessiin, spinett, tšembalo, tahvelklaver ja Cristofri vasarklaver. Klaver koosneb kõlakastist, kõlalaua ja keelestikuga raamist (keeli umbes 230) ning klahvistikust. Klaveri väiksemad osad on keelpulgad ehk virblid, sopranikeeled, viilung, noodipult, klapp, pedaalid, bassikeeled ja metallraam. Kui klahvile vajutada, lööb viltpea vasarake vastu keelt ja tekib heli. Süntesaator kõnekeeles ka sünt, on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatori...
Klaver vs süntesaator KLAVER: Klaver on keelpill mis on koosneb:korpusest,raamist,helitekitamismehanismist,klavetuurist,pedaalid est,keeldest ja kõlalaedest.Klaverite areng sai alguse 18.sajandil.Klaveril tekib heli klahvi alla vajutades,löövad vildiga kaetud haamrikesed vastu keeli.Suurimat klaverit nimetatakse tiibklaveriks,sest puidust kõlakorpus on linnu tiiva kujuline.Pillil on 230 keelt ja 99 haamrit/klahvi.Väiksem klaver on pianiino mida on hea kasutada kodustes tingimustes.Eesti suurim klaverivabrik on Estonia,mis rajati 1950.aastal.Klaverit valmistakse kuusest,vahtrast või männist. Süntesaator: Süntesaator on elektrooniline muusikariist. Süntesaator on muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub.Süntesaatori töö põhineb helisünteesil.Süntesaatorid jagunevad r...
Klaver versus süntesaator. Klaver on kolmnurkne, tavaliselt must kast, mis seisab kolme jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutavad muusikaõpetajad, koorijuhid ja tehakse ka sooloesinemisi. Tema kauge esiisa oli klavikord, mille juured ulatuvad vana-kreekasse. Klaveri lähim eelkäija on, aga klavessiin. Klavikord ja klavessiin olid kasutusel kuni XVIII sajandi lõpuni. 1709. Aastal valmis frienze pillimeistril B. Cristofori käe all esimene kaasaegne klaveri moodi pill.klaveril on raamile tõmmatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism, mille abil pillimees paneb keeled helisema. Klaveril lööb haamrike vastu keelt ja jätab sellest helisema ainult teatava osa. Klaveri musta kasti sees on igasuguseid keerulisi asju. Kõigepealt on seal keeled. Neid on keskmiselt 230 tükki. Keeled on pingutatud tugevale malmraamile. Keelte pinge mõjub sellele jõuga, mis on võrdne umbes 20 tonniga. Keeli pingutat...
Süntesaator vs klaver Klaver on enamasti tumedat värvi ja kolmnurkne ja ristkülikuline klahvpill, mis seisab kolme või nelja jala peal. See on üks tähtsamaid pille, mida kasutatakse soolo pillina ja ka muusika õpetajad kasutavad seda ka tundides. Klaveri eelkäija on klavessiin. Klaveril on raamile Vinnatud keeled, kõlalaud, klaviatuur ja mehhanism , mille abil pilli mängija paneb keeled võnkuma. Klaveril lööb haamri vastu keelt ja jätab sellest võnkuma ainult teatava osa. Keeli on keskmiselt 230. Keelte võnkumine kandub üle kõlalauale, mis teeb pillihäälem tugevamaks. On olemas ka tiibklaver, et heli oleks paremini kuulda tehakse kõlakasti klap lahti. Süntesaator seevastu on, aga klahvpill, millel heli tekitamiseks pannakse võnkuma elekter . Kupillide hääli. Süntesaator on väiksem kui klaver ja teda on hea transportida ja kasutada üritustel. Mina eelistaks süntesaatorit kuna see on nii väike. ...
Süntesaator Süntesaator Süntesaator on tuletis kreekakeelsest sõnast syntithetai kõnekeeles ka sünt, on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks ehk virtuaalseteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. K...
Lõputöö Arvuti ja muusika 2007-05-08 Sissejuhatus Mina valisin selle teema kuna ma ei teadnud sellest valdkonnast just kõige rohkem ja ma tahaksin teada. Tänapäeval tiirleb peaaegu kõik arvuti ja muu elektroonika ümber, tundub et inimkond on juba sellest täiesti sõltuvuses. Seetõttu arvan mina, et peaksin sellest rohkem teadma ja kui võimalik siis ka nö teistega seda jagama. Kuna mu teema on arvuti ja muusika siis ma arvasin, et kõige parem ja arvatavasti kergem on selle kohta otsida informatsiooni internetist ja loomulikult ka muusika õpikust. Minu teema arvuti ja muusika hõlmab enamasti ainult elektroonikaga seonduvaid muusika elemente elektroonilist muusikat. 2 1920. a tekkeaeg Elektroonilise muusika tekke ajaks võib lugeda 1920 aastaid. Lev Termen (Leon Theremin), kes oli laiade huvidega, ülikoolis õppinud ...
põhikool Depech Mode Referaat Koostaja: Kuupäev: 24. oktoober Pärnu 2009 Sissejuhatus Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika suund, milles enamasti meloodilist vokaali saadab kitarr, trummid ja tihti ka basskitarr. Instrumendid on erinevates rock-muusika zanrites tihtipeale erinevad. Ka klahvpillid nagu klaver ja süntesaator on laialdases kasutuses. Eesti keeles võib rock-muusikale kirjapildis viidata mitmel erineval moel. Kuigi enamasti tarvitatakse inglise keelest pärit lühendatud versiooni "rock", on korrektne kasutada kirjutamisel ka selliseid võimalusi nagu rokk, rokkmuusika ja rock-muusika. Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues's. 1960. aastatel tekkisid sulamzanrid folgi ja dzässiga. 1970. aastatel järgnes veel suurem rock'i piiride avardamine, mille tagajärjel tekkis juurde mitmeid rock'i alazanreid nagu soft...
MUUSIKAÕPETUS 8. klass KORDAMISKÜSIMUSED Klahvpillid (klaver, klavessiin, orel, akordion) Elektrofonid (süntesaator, digitaalklaver, arvutimuusika) KLAVER. KLAVESSIIN 1. Klahvpillide liigitamine. 2. Klaveri ajalugu. Tiibklaver. Pianiino. 3. Klaveri helitekitamise mehhanism. 4. Millest oleneb klaveri kõla? 5. Millist ülesannet täidavad klaveri kolm pedaali? 6. Estonia Klaverivabrik. Kuidas iseloomustatakse Estonia klaverite kõla ja mis on selle aluseks? Vaata www.estoniapiano.com 7. Eesti tuntumad pianistid. 8. Klaveri ja klavessiini põhierinevused. 9. Klavessiini ajaloost. Tuntumad klavessiinimängijad Eestis. OREL. AKORDION 1. Oreli eelkäijad. Oreli põhiosad. 2. Oreli ja akordioni registrinupud. Mis ülesanne neil on? 3. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel? 4. Orelimängija assistent. 5. Maailma suurim orel. 6. Eesti vanim orel. 7. Eesti tuntumad organistid. ELEKTROFONI...
KLAVER VS SÜNTESAATOR Diana Ziltsova 8.klass 2012/2013 Juhendaja : Stella Müsler Klaver Klaver on klahvpill. Klaveril tekitavad heli vildiga kaetud haamrikesed , mis klahvida allavajutamisel löövad vastu metallist keeli , pannes need võnkuma. Helilained kanduvad klaveri kõlakasti seinteni, mis neid võimeldavad. Lääne muusikas kasutatakse klaverit laialdaselt sooloesinemisteks ja teiste pillida või laulu saatmiseks .Tihti kasutatakse ka ansamblites . See on väga populaarne abivahend ka heliloojatele, koorijuhtidele ja muusikaõpetajatele. Kuigi klaver on raskesti teiseldatav ja tihti kõrge ostuhinnaga , on klaveri mitmekülgsus muutnud selle üheks kõige tavalisemaks muusikainstrumendiks. Hornbostel-Sachsi muusikainstrumentide liigituse järgi kuulub klaver korsofonide hulka.Kordofonid on muusikainstrumendid , kus heli tekitab pinguldatud võnkuv keel. Keeled Keeled on pingutatud puust kõlakorpuse sees olevale...
Animal Collective - "Merriweather Post Pavilion"(ilmumisaeg 20.01.2009) Animal Collective on Ameerika avangardmuusika bänd, kes on üks freak-folk trendi esile toojatest viimase dekaadi sees. Viimaste albumitega on aga nad läinud akustilisest muusikast elektoonilisemaks ja tantsulisemaks. Grupp alustas oma tegevust 2000 aastal, koosneb hetkel kolmest mehest Avey Tare (David Portner; vokaal, kitarr, süntesaator, sämplingud, löökpillid), Geoloog (Brian Weitz; elektroonika, sämplingud, vokaal), Panda Bear (Noah Lennox; vokaal, löökpillid, sämplingud, kitarr), varem oli bändis ka Deakin (Josh Dibb, kitarr, vokaal), kes võttis bändist ajutiselt puhkust. Neil on ka oma plaadi firma Paw Tracks. Panda Bear ja Avey Tare on andnud välja ka sooloalbumeid. Merriweather Post Pavilion`i on nimetatud paljude kriitikute poolt aasta(2009) parimaks albumiks, juba enne selle ametliku ilmumist. Animal Collective on külastanud ka Eestit 20...
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E http://www.youtube.com/watch?v=tOTshuMiq-4 Aitäh kuulamast!
The Prodigy Svetlana Bulavinova 8.C Tallinna Lilleküla Gümnaasium · The Prodigy on Briti elektroonilise muusika ansambel, mis alustas tegevust 1990. aastal. Nende stiilid on rave , hardcore techno, tööstus- ja breaktbeat. plaadid · Experience (1992-1993) · Muusika Jilted Generation (1993-1995) · Fat of Land ja vastuolusid (1996-2002) · Reunion (2002-2004) · Outgunned (2004-2008) · Invaders Must Die (2008-2010) · Kuidas varastada Jet Fighter (2010- tänaseni) pildid albumid · World's on fire · Invaders must die · Their law · Always outnumberd, never outgunned · The fat of the land · Music for the jilted generation · Experience liikmed · Keith Flint- vokaal (1990-tänaseni) · Liam Howlett - süntesaator, klahvpillid, trummid (1990-tänaseni) · Maxim -vokaal link · http://www.youtube.com/watch?v ...
Rock vs elektrooniline muusika Minu referaadi eesmärgiks on anda ülevaade rockist ja elektroonilisest muusikast, neid võrrelda, ning avaldada ka enda arvamus. Kindlasti on rock ja elektrooniline muusika väga erinevad! Elektroonilises muusikas ei ole laulja esiplaanil ning sõnade tähtsus pole kuigi suur. Laulu sõnum on ülimalt lihtne ja sõnu on suhteliselt vähe, näiteks terve laulu peale on ainult üks lause, mida korrutatakse mitu korda. Muusikat tehakse arvuti ja süntesaatoritega. Rock-muusikas omab tähtsust bänd, kus oleks laulja, kitarristid, trummarid jms. Muusikat teevad inimesed enda pillidega, mitte arvutiga. Muusikal on tugev back beat. Kindlasti on rock-lauludel oma kindel sõnum, millest ei pruugi tihtipeale aru saada. Sarnasusi leida on ülimalt raske. Sarnaseks jooneks võib pidada muusika mitmekesisust: laulud võivad olla nii kurva kui ka lõbusa meeleoluga. Mõlema stiili puhul saab ka laule teha...
Elektromuusika Elektrooniline muusika, ka elektronmuusika, on muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektroonilised muusikainstrumendid või laiemalt elektrooniline muusikatehnoloogia ja mille esitamiseks on vajalik helivõimendus. Küsimused; 1)Mis kuulub elektronmuusika alla? elektroonilise muusika mõiste alla mahub muusika, mille puhul heli tekkimiseks on vältimatult vajalik elektri olemasolu. 2)Millised on akustilise ja millised elektroonilise instrumendi omadused? Akustilise muusikainstrumentide puhul tekib heli keelt või membraani võnkuma pannes, kõlakorpuse vastu lüües ja läbi huuliku pillitorusse puhudes. 3)kirjelda lühidalt süntesaatorit , digitaalklaverit ja rütmimasinat. Süntesaator; „On muusikas muusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli (muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) Sünte...
House Triinu Prants Gustav Adolfi Gümnaasium 8. c klass Stiili tunnused • Eltrooniline tanstumuusika • Disko, jazz’i, soul’i, funk’i ja latiinomuusika jooned • Taktimõõt 4/4 • Rütmimasina basstrummiga rõhutatakse kõiki lööke • Rütm tähtsam kui laul ise Tekkimine • 1980 keskpaik • Chicago • Klubis The Warehouse • Soul’i ja disko mõju • Nö garaažimuusika • Arvutiga muusikategemine Instrumendid • Rütmimasin • Arvuti • Sämpler • Sekventser • Süntesaator • Plaadimängijad • Klaviatuurid Stiili taotlus • Algselt teha muusikat kodust lahkumata Tuntumad esindajad • Tänapäeval Avicii, Detroit Swindle, Bondax • Eestis Firejosé (Mark Stukis), Mord Fustang ehk DJ Rauno Roosnurm Syn Cole ehk Rene Pais Kuulamisnäited • 80’ndate house https:// www.youtube.com/watch?v=q5awkF4v3JM • Avicii – X You (progresive house) https:// www.youtube.com/watch?v=LpKyzSxVhk4 Kautatud allikad • https://news....
Süntesaatori areng läbi aegade Jaspar Raissar 8 Klass Ruila Põhikool Süntesaator kõnekeeles ka sünt on muusikasmuusikainstrument, mille abil on võimalik luua elektroonilisest signaalist looduses eksisteeriva akustilise heli muusikalise heli, müra või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb helisünteesil. Süntesaatorid jagunevad riist- ja tarkvaralisteks süntesaatoriteks . Riistvaralised süntesaatorid jagunevad analoog- ja digitaalsüntesaatoriteks. Süntesaatori kontrollerina kasutatakse enamasti klaviatuuri, kontrollnuppudega paneeli, lintkontrollerit, hiirt või arvuti sõrmlauda. Klaviatuur võib olla süntesaatoriga integreeritud või ka eraldi aparaat, mis võib olla ühendatud ühe või mitme süntesaatori või arvutiga MIDI, USB või FireWire ühenduse abil. Heli ja helisüntees Süntesaatorite töö põhineb erinevatel helisünteesi meetoditel. Kõik helid ...
Eesti popmuusika Muusika Gustav Adolfi Gümnaasium 8.b Paula Juurik 17. sajand · Tallinnas ja Tartus olid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid · LääneEuroopast telliti kirikumuusika trükitud kogumikke nii jõudis Eestisse oma aja väljapaistvaimate heliloojate looming · Linnakoolides oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal · Linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht 50ndad Mängiti suuremalt osalt jazzi Tuntumad ansamblid: Rütmikud (Oit, Naissoo, Ojakäär, Järvi ) Mikid Kuldne 7 ´´Külma sõja´´ algusel (1949) hakkasid Eesti muusikud tegutsema nö põranda all Peale 1956. aastat oli juba vabam mänguruum 60ndad 3 muusikavoolu Jazz muutus keerukamaks Biit uus muusikastiil Estraad kõige populaa...
Drum & bass Christopher Tammesoo 8.a Mis see on? Drum & bass, samuti tuntud ka kui d’n’b, on elektroonilise muusika stiil, mis on põhiliselt välja arenenud jungle-muusikast. Sellel on väga palju alamžanre, nagu näiteks darkstep, hardstep, funkstep ja neurofunk. Samuti on mõjutanud teisi muusikastiile nagu hip hop, dubstep, rock ja pop. Kirjeldus Tavaliselt kasutatakse ainult trumme, bassi ning sageli lisandub sellele ka süntesaator. Keskmiselt 160-180 takti minutis. Raske, vahel ka keerukas bassikäik. Kiire tempo. Avaldab palju mõju popmuusikale ja kultuurile. Väga rütmikas. Ajalugu Arenes väljas teistest elektroonilise muusika liikidest ööklubides. Sünnikoht Inglismaal, täpsemalt Londonis ning Bristolis. Hakkas levima 1990. aastate algusaegadel. Tunt...
RETSENSIOON Külastasin teisipäeval 25.11.2014 Keila muusikakooli kus esitas Peeter Vähi kontserdi ``Muusika Eestimaale``. Peeter Vähi sündis Tartus ning õppis akordionit, kontrabassi ja muusikateadust. 1974. aastal alustas Vähi Tallinna Konservatooriumis kompositsiooniõpinguid professor Eino Tambergi käe all ning 1980 omandas heliloojadiplomi. Vähi on töötanud kontserdiprodutsendina Eesti Kontserdis ning tegutsenud plaadiprodutsendina. Käesoleval hetkel on Peeter Vähi ERPi (Estonian Record Productions) kunstiline juht ning muusikafestivalide "Orient", "Klaaspärlimäng" kunstiline juht, Heliloojate Liidu juhatuse liige, Budismi Instituudi nõukogu aseesimees, Eesti Akadeemilise Orientaalseltsi liige, Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu liige ning Drikung Kagyu Ratna Shri Keskuse president. Tegemist oli instrumentaal muusika kontsertiga kus kõlasid paljud pillid: Neeme Punder (flööt), Harry Traksmann (viiul...
Mariah Carey Mariah Carey sündis New Yorgis kolmanda ja kõige noorema lapsena. Ta on ameerika laulja, laulukirjutaja ning näitleja. Tema laulja karjäär algas 1993. aastal, kui ta tegi koos Tommy Mottolaga duettalbumi, samal aastal nad ka abiellusid. Ei möödunud kaua aega kui Carey sai kuulsaks üle maailma. Rahvale läksid peale lood nagu ,,Without you", ,,Hero" ja ,,Dreamlover". Paar aastat hiljem ilmus uus album nimega ,,Merry Christmas" . Kokku on Mariah Carey esituses ilmunud 15 albumit, 7 videot/ DVD-d, ja 18 singlit. Tal on olnud 6 maailmatuuri ja ta on osalenud 9-s filmis. Põhiliselt kirjutab Mariah Carey armastusest, aga ta on kirjutanud ka teemadest nagu rassism, maailma hädast ja vaimsusest. Ta ise on öelnud, et ta töö on osaliselt autobiograafiline, aga ajakiri ,,Time" kirjutas, et ainult Carey laulud kirjutavad tema kurvast elust. Tema laulud on sageli siirupitaolised ja kunstlikud. Carey loode põhilised muusikainstrumendid on...
Retsensioon Mina käisin 1. Detsembril 2011 aastal Tartu ööklubis ,, Illusion" kuulamas väga andeka ja huvitava eesti koosseisu HU? uue plaadi esitluskontserdi. Käisin ma seal sõpradega. Meie seltskond oli siuke paras, umbes 6 inimest. Rahvast oli klubis üldiselt palju, võrreldes tavapidustustest osavõtjate hulgaga. Enne HU? lavaletulekut mängis klubis tüüpiline klubimuusika, mis tänapäeva progressiivsemates raadiotes enamasti tuleb. DJ oli minu arust täitsa tasemel, arvestades et ma olen ikka väga kehvasid isotoope erinevatel samalaadsetel üritustel näinud. Kell liikus kiiresti ning õige pea hakkasidki bändi liikmed lavale loivama. HU? on eesti ansambel, mis alustas tegevust 2007. Aastal. Ansambli nimetus on tuletatud Hannaliisa Uusma ees-ja perekonnanime initsiaalidest. Koosseis oli neil järgmine : Hannaliisa Uusma vokaal DJ Critikal (Bert Prikenfeld) muusika, p...
Koostaja: Gendra Rõuk 13AT Muusika Kontserdi arvustus Rammstein Kontsert toimus 11.06.2017 ja Lauluväljakul. Peale Rammsteini enda esines ka Eesti metal/punk ansambel Winny Puhh. Rammsteini poolt esitati lugusid nagu ,,Du Hast", ,,Hallelujah", ,,Sonne", ,,Ich Tu Dir Weh". Kontserdil oli üle 10-ne tuhande inimese, nendest enamus laulsid ja elasid kaasa Rammsteinile. Esimesena esinesid Eesti bänd Winny Puhh ja siis Rammstein. Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punan...
HEAVY METAL Tormi Lust 8.B Jakob Westholmi Gümnaasium Žanr • Heavy metal on rokk muusika žanr, mis tekkis 1960 lõpul ja 1970-te algul. • Selle juured tulevad blues rokist ja psühhedeelsest rokist. Tunnusjooned • Heavy metalil on paks, massiivne heli, mida iseloomustab tugevasti võimendatud kitarride kõla, pikendatud kitarri soolod, rõhutatud rütm ja üleüldine valjus. • Need on selle muusika kõige tähtsamad tunnusjooned. • Jõulisi korduvaid motiive esitavad soolo- ja basskitarr sünkroonis. • Trummipartii on lihtne ja ühtlane, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Lüürika • Vokaal on heavy metalis tähtis. • Laulmine on väga jõuline ja tihti on laulutekstid seksuaalse alatooniga, vahel räägivad ka mõnest müstilisest seiklusest või fantaasialoost. • Lüürika on tihti väga tume ja vahel depressiivne. Juured • Heavy metal arenes 1960. lõpus ja 1970. alguses, kõige laiemalt levis Inglismaal ja Ameerikas. • Paljud arvavad et, Black...
Popmuusika Eestis 60-70ndatel 1960. aastad Selle aastakümne Eesti popmuusikas võib üldiselt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Varasematel aastatael poplaaren olunud jazz-muusika hakkas eemalduma svingistiilist, muutes helikeelt üha keerulisemaks. Iga aastased Tallina jazz-festivalid tõid endiselt suured massid kokku aga selle põhjuseks olid tunutd välismaa ansamblid. Sellelt festivalilt said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid: Tõnu Naissoo, Tiit Palus, Lembit Saarsalu, Arvo Pilliroog jt. Positsioon, millelt jazz oli sunnitud taganema hõivas biitmuusika. Tekkis palju kitarriansambleid. 1963. aastal kogunes ansambel Juuniorid oli esimene Biitansambel. Nendega koos esines esimest korda Tõnis Mägi. Estraadimuusika oli kõige populaarsem. See hõlmas peaaegu kõike peale jazz- ja piitmuusika. Juba 1950 aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kellest silmapaistavim oli Georg Ots(1920- 1975) 1960. ...
Mõiste jazzrock hakkas laiemalt levima 60. aastate lõpul seoses ansamblitega Blood, Sweat & Tears ja Chicago 1970. aastate keskpaigaks oli jazzrock asendunud mõistega fusion (ingl.k. sulam) kuna suur osa selle suuna tuntumatest esindajatest ei piirdunud ainult jazz'i ja rock'i ühendamisega 1960.-1970. aastatel enamleivnud jazzi suund Tekkimist mõjutas 1950. aastatel alanud rock'n'rolli võidukäik Paljud noored liikusid jazzi juurest rocki juurde Selle tagajärjel hakkas jazz ja rock ühte sulanduma Toetasid nii noored rock-muusikud kui ka jazz-muusikud Sellisteks inimesteks olid trompetist Randy Brecker, tenorsaksofonist Mike Brecker ja trummar Billy Cobham Kõige esimesena hakkas jazzrocki viljelema Miles Davis Ta lõi ansmbli koos J ohn McLaughliniga Kus hakkasid kasutama elektroonilisi pille nagu elektrikitarr, süntesaator jne Lisaks neile pillidele iseloo...
Minu elu esimene festival Suvel käisin ma ühel kolmepäevasel muusikafestivalil nimega Intsikurmu. See toimus 4.-6. augustil Põlvas Intsikurmu metsapargis. Pargiala oli piiratud aedadega ja sisse sai beezika käepaelaga, mis asendas piletit. Väljaspool seda ala oli suur telkimisala, kus me ka ööbisime ehk muusikat sai kuulda hommikust õhtuni, isegi, kui magasid. Telkla kõrval olid ka vetsud, hommikusöögiala ja dussid. Sellesk, et nälga ei jääks, oli metsapargi läheduses ka Konsum, kust enamus festivalikülastajaid süüa ostsid. Lisaks olid festivali alal ka foodtruckid, kust sooja toitu sai osta. Instikurmul esines 34 erinevat artisti ja bändi nii Eestist kui ka igalt poolt välismaalt nt: Ameerikast, Hollandist, Inglismaalt jne. Nende esinemisajad olid jaotatud ära ning metsapargi alal oli kolm erinevat lava, kus nad esinesid, niiet sai kuulata mitu bändi korraga. Esitati igas stiilis muusikat. Oli popi ja r...
Retsensioon Stand-up kontserdist ,,Oma Jõul" Õhtut sisustasid koomik Jan Uuspõld, kes demonstreeris oma lauluoskust ning tunnustatud muusikud Mairo Marjamaa ja Rene Puura. Esinemine oli kombineeritud jazzilike muusikapalade ja humoorikate vahetekstide näol. Etendus algas vaikselt ja salapäraselt ning kasttrummi mängule lisandusid süntesaator, saksofon ja laul ,,Väike trummipoiss". Demonstreeriti, et kuljused muudavad ükskõik, millise laulu jõululikuks. Ootamatult talviselt kõlasid sellises ettekandes näiteks ,,Kaelakee hääl", Ivo Linna ,,Suvi", ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" ning ,,Põdra maja". Omamoodi vahepala oli Vesa-Matti Loiri tuntust kogunud ,,Naurava Kulkuri". See laul oli nagu ehe, südamest tulev naer, mis nakatas kuulajaidki. Vastukaaluks näitas Uuspõld ette, kuidas naeravad ooperilauljad teatris. ,,Rahalaul" Nukitsamehe filmist oli hea tuntud lastelaul, mis rõõmustas ka vanemaid. Selle esituse tegid...
Sisukord Kantri Disko Rock'n'roll Punk rock Folk rock Grunge Funk Hiphop Soul Kasutatud allikad Heavy rock Progressiivne rock Jazz rock Fusion Kantri USA lõunaosariikide muusikastiil Kujunes välja 20. sajandi alguses Lihtne, maalähedane, meloodiline Esituslaad vaba ja rahvalik, lauldakse nasaalse tämbriga USA-s kutsutakse country and western Traditsioonilised saatepillid: bandzo, kitarr, mandoliin, viiul, klaver jt http://www.youtube.com/watch?v=oN86d0CdgHQ Rock'n'roll Sündis 1950. aastate keskel Ameerika Ühendriikides Tunnused: rütmi rõhutamine elektriliseslt võimendatud heli Bändi kuuluvad: soolo-, rütmi-, basskitarr, trummid Teemad: armastus, seksuaalsus, lõbutsemine http:...
Retsensioon NIMI:Kaisa Jane Ojamets ÕPPERÜHM: IMA 25. septembril käisin kuulamas jazzbändi X4 (ka tuntud kui Xpress Quartet). Kontsert toimus õhtul kell seitse pärimusmuusika aida väikeses saalis. Valisin selle kontserdi, sest mulle meeldib kuulata erinevatest zanritest muusikat ja jazzi pole ma juba ammu kuulamas käinud, seega ma haarasin võimalusest. X4 koosneb neljast Eesti jazzimaastikul tuntud muusikust, kelleks on Vladimir Võssotski (klahvpillid), Danel Aljo (saksofon), Kaarel Liiv (bass) ja Dmitri Nikolajevski (trummid). Bänd mängib omaloomingut ja jazz-fusion covereid, vahel ka improviseeritakse. Mulle paistis silma pala nimega ,,Whats Down", mille autoriks oli klahvpillimängija Vladimir Võssotski. Seda oli huvitav kuulata tänu hüppelisele ja rõõmsameelsele meloodiale, vaheldusrikkale dünaamikale, mi...
Tartu Kutsehariduskeskus Sõpruse Puiestee 2008 Ajalugu Mõte luua muusikaline kollektiiv Sõpruse puiestee tekkis 1992 aastal Turu äärelinna ridaelamuboksis. Idee autoriks oli Andres Rooväli kes töötas välja ka loodava ansambli identiteedi, sõnumi sisu, väljundite vormi ja määras üldjoontes kogu ühenduse edasise arengukava. Aastate jooksul on idee osaliselt täienenud, tehtud on hulk praktilist tööd nagu lugude ja tekstide kirjutamine, kollektiiviga liitusid andekad, noored muusikud. Laulude sõnum Sõpruse puiestee räägib oma lugudes erinevatest inimestest, südmustest ja ajastutest üritades küsida "kes ma olen, kes sa oled ja miks me oleme?" Sest mis on elu? on küllap üks tähtsamaid, tegelikult kõige olulisem küsimus ja naeruväärt, koguni võimatu oleks sellest mööda hiilida. Me võime ju ennast petta, maskeerida elu illusiooniks, teadmise sõnaks ja sõna silbiks aga mida enam me paadume seda vaesemad me ol...
MUUSIKA AJALUGU Periood Ajastu sotsiaalne ja muusikaline üldiseloomustus Muusika vahendajad (interpreedid) Muusikainstrumendid Uued vormid ja zanrid Heliloojad ANTIIK Ühiskond väärtustas inimest avaliku tunnustusega, kas tema eluviisi, teenete, Muusik oli jumaliku andega prohvet, kes Keelpillid: kitara, lüüra. Auloodia dionüüsilistel pidustustel aulose saatel Lüürikutena on tuntuks saanud Sappho ja 8. saj eKr 4. saj suuremeelsuse või kangelastegude eest. Seda kõike sai realiseerida avalikel vahendas inimesi ja jumalaid. Puhkpillid: aulos, paaniflööt, põikflööt, esitatav orgialikult ...
Rock-muusika juured peituvad 1950. aastate rock'n'roll'is, rockabilly's ja rhythm and blues's. Kuid enamasti loetakse Rock-muusika sünniajaks 1954. aastat, kui Bill Haley oma andambliga ,,Comets" andis välja loo ,,Rock Around the Clock". Alles aasta hiljem pälvis see tõelise tähelepanu, kui see sai teemalauluks filmis ,,Blackboard Jungle". Film oli mõeldud noortele, see peegeldas noorte koolimässe. Laul sai hoopis teise mõtte. Rock-muusika sai väga tuntuks ja läks väga palju- dele nooretele peale. Üha enam hakkasid muusikud suunama oma muusikat rock-stiili peale ja loodi palju uusi rock-bände. Just tänu teisele maailmasõjale segunesid mustanahaliste ja valgenahaliste muusikastiilid väga kiiresti, mille vahele ennem oli tõmmatud selge piir. Instrumendid on erinevates rock-muusika zanrites tihtipeale erinevad. Enamasi saadab meloodilist vokaali kitarr, trummid ja ka basskitarr. Laialdaselt on kastusel ka klaver ja süntesa...
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus Nõgisto, 1976. a hakkas Rannapi asemel klahvpilli mängima Margus Kappel, 1985. a...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Free jazz...................................................................................................................................... 2 Ornette Coleman..................................................................................................................... 2 Ornette Colemani albumeid................................................................................................ 3 Cecil Taylor.............................................................................................................................3 Cecil Taylori albumeid........................................................................................................4 Jazz rock..................................................................................................
Muusikaarvustus Kolmapäeval, 29. novembril, käisin kuulamas Liisi Koiksoni värske albumi „Coffee For One” kontserdit, mis toimus Teaduspark Tehnopoli auditooriumis. Kontsert oli žanri poolest elektrooniline jazz popmuusika sugemetega. Esinejateks olid Liisi Koikson ja tema bänd, mis koosnes Raun Juurikast (süntesaator), Raul Ojamaast (elektrikitarr), Tiit Kevadest (trummid) ja Marti Tärnist (basskitarr). Esitusel olevad laulud olid inglisekeelsed ning need loodi Liisi õpingute ajal Londonis. Laulud olid inspireeitud tunnetest, mis valdasid naist suures linnas üksi elades ning tegutsedes. Tehnopoli auditoorium Veenus, kus kontsert toimus, oli üsna väike ja seetõttu polnud seal ka rahvast palju, aga minu arvates oli see just hea, sest kontsert tekitas kuidagi sellise intiimsema tunde, kuna puudus see suur rahvamass. Lihtsam oli ka sisse elada kontserdisse, kuna puudus see ümbritsev suur sagimi...
Lysandra Reidla 8.klass Kellega tegu? o Queen on inglise rokkansambel . o Muusikastiiliks on hard rock, heavy metal ja progressiivrokk. o Asutasid 1970. aastal Londonis kitarrist Brian May, vokalist Freddie Mercury ja trummar Roger Meddows Taylor. o Basskitarrist John Deacon liitus ansambliga aasta hiljem. o Enne John Deaconit mängisid bändis basskitarri Mike Grose, Barry Mitchell ja Doug Ewood Bogie. o Enne Queeni nime saamist oli Rokkmuusika. o Levimuusika liik. o Meloodilist vokaali saadavad enamasti kitarr, trummid ja sageli ka basskitarr. o Zanriti võivad pillid erineda. o Klahvpillid klaver ja süntesaator on laialdaselt kasutusel. o Rokkmuusika juured peituvad 1950. Aastate: o rock'n'roll'is o rockabilly's Rock'n'roll · Arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastatel USA-s. · Muutus populaarseks 1950. aastatel. · Peetakse esimeseks rokkmuusika zanriks ja Bill H...
Dzäss ehk dzässmuusika, ka jazz ehk jazzmuusika (inglise keeles jazz) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Dzäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. jazzi tunnused: improvisatsioonilisus (iga kord kõlab sama teos muusikute esitustes erinevalt, muutes helilooja loodud teemat: lisades kaunistusi, muutes helikõrgust ja rütmi), 12 taktiline bluusivorm, 32 taktiline AABA vorm, isikupärane ja jäljendamatu tämber, sünkoop, rütmiline sving e kiikumine, madaldatud 3, 5, 7 aste, koosneb 38 mängijast, tämber iseloomulik kõla, tundlik väljenduslaad, keeruline kirjeldada, muusik püüab leida isikupärase ja jäljendamatu tämbri, omapärase tämbri annab madaldatud meloodia koos duur helilaadiga, koosseis 3-8 mängijat: ansambel, või 17 mängijat: bigbänd, koosneb meloodia- ja rütmigrupist...
Eesti popmuusika Mis või kes on sajandi jooksul muutunud. Popmuusika algusajad O 1930.-1930. kerkis O 1925. a Kurt põlvkond jazz e. Strobeli popmuusikuid eestvõtmisel O 1936. a toimus 1. loodud ansambel jazz-konstert, mis sai pärast palju kriitikat The Murphy O Kriitikat saanud Artur Band tähistab Rinne oli pärast popmuusika populaarsemaid algust (levis rahvalike laulude restoranides esitajaid tantsumuusikana) 10 aastat edasi Valge fenomen Raimond Valgre(1913-1949) O Legend O Helilooja ja muusik O 1930. a lõbustuspaigad õhutasid teda looma ja musitseerima, kuid pärast sõja- aastaid, süvenes muserdus, ei leidnud ta kohta muusikale ning suri 36-aastaselt 1940.-1950. aastad O Vabalt võis mängida O Muutused algasid 1949. a nn toonane moemuusika külm...
Popmuusika Eestis 1920.-1930 Nendel aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond popmuusikuid. 1925 aastal Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band tähistab Eesti jazzi algust. Rohkem levis see nooremate põlvkondade hulgas. Raimond Valgrest sai tänaseks muusikamaailmas legend. Hiilmata lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada väga palju muusikat ja sellega rahvale südamesse pugeda. 1940.-1950 See oli aeg, kus Eesti kinodes jooksid Ameerika filmid ja vabalt võis mängida sellele ajale iseloomulikku jazzi. Populaarseks sai ka sving ning selle muusika artistidest olid tuntumad ansamblid-orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Viimases mänginud muusikutest- Arne Oit Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi. Nendest enamik on mingil viisil Eesti popmuusika arengut mõjutanud. 1949. Aastal algasid muutused nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja Läänemaailma vahel. Kõik mis läänest tuli, k...
Jazzmuusika lähiminevikus 1) Lühikokkuvõte jazzmuusikastiilidest. a) Jazz – rock. Jazzmuusika (eesti keeles ka dzäss) on muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpus USA lõunaosariikides Aafrika ja Euroopa rahvamuusika ristumise tagajärjel. Džäss kasvas välja USA neegrite töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis džäss 1920. aastail. Sestpeale sai ta kogu maailmas kerge muusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilme kujundajaks. Džässi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist džässi, svingi ja nüüdisaegset džässi. Džässi ei saa täpselt noodistada, ta toetub bluusi heliredelile ning armastab erilisi kõlavärve. Džässmuusikas on väga suur osa improvisatsioonil. Üks tuntumaid dzässmuusikuid on Louis Armstrong. Rock. Rock-muusika on laialdane ja varieeruv levimuusika liik, milles enamasti meloodilist v...
1960-1969 Fenderi P-bassil läks aega, enne kui see võitis muusikute südamed, kes endiselt kasutasid akustilist kontrabassi. 1960ndal aastal tuli Fender välja J-bassiga, mille hääleulatus oli palju suurem. See sai eriti populaarseks dzässbassistide hulgas, nagu Jaco Pastorius 1970ndatel ning Marcus Miller 1980ndatel. Jaco Pastorius eemaldas oma bassilt krihvid ning tegi krihvideta bassi (fretless bass) kuulsaks üle kogu maailma. Tänapäeval valmistavad kitarritootjad ka krihvideta alternatiive oma tavalistest krihvidega mudelitest, nagu näiteks Fenderi 1990ndal aastal valmistatud Fretless Jazz Bass (joonis 13). Rickenbackeri 4001S, mis lasti välja 1964ndal aastal tõi suurt edu ning kuulsust firmale, kui sellega mängisid Paul McCartney 1960ndatel ning hiljem Chris Squire ansamblist Yes 1970ndatel. Rickenbackeri bassid tunneb ära nende eripärase pea ning kere kuju järgi (joonised 14 ja 15). Joonis 14. Rickenbacker 4001 pea. ...
Funk on afroameerika tantsumuusika, milles on esiplaanil rütm. Harmoonia ja meloodia on vähem tähtsad. Rütm on punkteeritud, palju kasutatakse sünkoope. Rütmilistele kitarri-, vaskpilli- ja basskäikudele ning trummiaktsentidele lisandub gospellik laulmisstiil. Funk tekkis 1960 aastate keskosa lõpul, kui afroameerika muusikud sulandasid soul'i, soul jazzi ja R&B ühtseks ja rütmiliseks uueks muusikastiiliks. Tuntumad esitajad on Tower of Power, The Commodores, James Brown jt. Fungi muusika oli aeglane, seksikas, vaba ja tantsitav. Fungi selged afroameerika muusikalise väljenduse iseloomujooned tulenevad Lääne Aafrika muusikatraditsioonidest ja leiavad oma varaseimad väljendused hingelistest, töö või kiidu hüüetest, gospelist ja blues'ist. Funk muusika on souli, soul jazzi ja R&B segu. Funk muusika hõlmab enda alla ka Electro muusika (mis on kombineeritud elektroonilise muusikaga ja funk'iga. See on sisuliselt nagu Funk ning säilitab F...
Hip-hop või hip hop on 1970. aastatel New Yorgist alguse saanud ja üle maailma levinud muusika- ja elustiil, mille juurde kuuluvad erinevad etnilise kuuluvuse, tehnoloogia, linnakultuuri ja poliitika elemendid. Hip-hopi kui muusikastiili alusepanijad olid enamuses afroameeriklastest või Puerto Rico juurtega latinodest DJ-d. Iseloomuliku intensiivse sünkopeeritud trummirütmiga tantsumuusikale lisati räppimine - keerukaid rütme ja erinvaid riimivorme kasutav laulev rääkimine. 1980. aastatel muutus hip-hop muusika elektroonilisemaks; kujunes hip-hop kultuur, kuhu kuulus räppimine, breiktants, muusika miksimine, grafiti, võistlevate muusikute ja DJde terav konfrontatsioon jm. 1990. aastatel tugevnes hip-hopis vastasseisu ja vägivalla element ning kujunes välja omaette alamzanr gangsta-rap, mis glamuriseeris suurlinnade kuritegelike jõukude tegevust. Kommertslik hip-hop: Kommertslik hip-hop on muusika ja kultuur, mida on mõjutanud eeskät rah...
Tartu Kutsehariduskeskus OÜ Punn Põhja lihtsustatud äriplaan Koostajad: Annika Vesselov, Merilin Ülem, Alice Jefimova, Riin Luts Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 1. KOKKUVÕTLIK ÜLEVAADE .......................................................................................3 1.1. Ettevõtte missioon ja visioon...................................................................................... 3 1.2. Ettevõtte lühiülevaade.................................................................................................3 1.3. Turg............................................................................................................................. 3 1.4. Personal............................................................................
Jaan Ross, Pire Teras, Eva Liina Asu, Arvo Eek, Diana Krull, Ilse Lehiste, Einar Meister, Meelis Mihkla, Merike Parve, Mart Rannut. (2003). Tänapäeva eesti kirjakeele uurimine. Foneetika. Eesti keele uurimise analüüs. Emakeele Seltsi aastaraamat 48. Tallinn: 7-26. Paul Ariste "Eesti foneetika" (1946 ja kordustrükid) · Ariste annab ülevaate eesti keele foneetika uurimise ajaloost, inimese hääldusorganitest ja kuulmissüsteemi ehitusest, peamistest häälikutüüpidest, eesti keele häälikusüsteemist, prosoodiast, soome-ugri keelte foneetilisest transkriptsioonist jm. · Ariste: rohked tähelepanekud eesti ühiskeelest erinevate foneetiliste iseärasuste kohta murretes ja kõnekeeles. · Ariste foneetikakäsitlus toetus peamiselt kuuldelistele (ja visuaalsetele) tähelepanekutele. Ta esitab kvalitatiivsetele väidetele toetuseks harva kvantitatiivseid kinnitusi. · Ariste ettekujutus foneetika ja fonoloogia vahekorrast: määratles fonolo...
RENESSANSS 1. Mida tähendab „renessanss“, kus see esmalt kasutusele võeti ja millist ajavahemikku hõlmab? 14-17 saj Renesanss on otsetõlkes taassünd. Mõiste “renesanss” võeti kasutusele Itaalia kultuuris ja kunstis: Vararenesanss 14. saj-15. saj I pool - avaldus Prantsuse ja Itaalia muusikas Kõrgrenessans 15. sai II pool ja 16. saj 1. veerand – tooni andsid madalmaad Hilisrenesanss 1520-ndad – 1600 peamiselt Itaalias 2. Renessansi üldiseloomustus. Mida uut tõi kaasa renessanss keskajaga võrreldes? Avanesid Kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse, Indiasse Raha tähtsus kasvas Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ja muusikat Esimesed arheoloogilised välja kaevamised (Pompei) Taasavastati antiikmaailma suursugusus Kirikukammitsatest vaba, iseteadev inimene, Andis vabaduse arvamust avaldada ja ...
Aafrika muusika - Kultuurimõjutused: Põhja-Aafrika alad - kultuuriliselt Araabia mõjusfääri, Sahara kõrbest lõuna pool paiknevad alad - mustanahaliste põlismuusika. - Laul, tants, pillimäng ja draamaelemendid tihedalt seotud. - Muusika on meelelahutus, inimeste olulised elusündmused, religioossed rituaalid. - Tähtsaim väljendusvahend on rütm. - Laulud on lühikesed. Koori ja eeslaulja vaheldus. - Polürütmika (erineva meetriumiga rütmimudelid), polüfoonia, responsoorne laulmine, ostinaato, grot'd ja meister-trummarid, a capella, variatsioon, improvisatsioon. - Muusikainstrumendid: 1. idiofonid - isehelisev (balafon, mbira, shekere) 2. kordofonid - keelpillid (suu-vibu, xalam, kora) 3. membranofonid - trummid (dunun trummid, džembed, rääkivad trummid) 4. aerofonid - puhkpillid Jazz-muusika põhijooned - Improvisatsioon - Kõlavärv e tämber - Pil...
Muusikaajalugu Afroameerika muusika- Musta muusika ja valge muusika süntees Aafrikast viidi orjad P. ja L Ameerikasse ja Euroopasse. P. Ameerikassse rohkem Lõuna osariikidesse. Valge muusika enamuses Briti (soti, iiri ja inglise) saarte muusika. Esimene muusikastiil a capella laulud. Nö töölaulud. Töölaulude põhimõte tõsta muusika abil energiat, muuta töö lõbusamaks ja kergendada liigutusi, muuteks töö rütmiliseks. Pakub vaimset vaheldust. Töölaulud muudavad töö teatud astmeni lauluks. Töölaulu liigid: 1) Istanduse laulud- plantation songs 2) Ahelais töötavate vangide laulud- chain gang songs Lauldi grupis 3) Meremeeste laulud- Shantys 4) Karjaste hõiked- hollers 5) Lootside hõiked- sounding calls Soolo 6) Tänavakaupmeeste hüüded- street cries Louis Armstrong My mule is white My face is black I sell my coal Two bits a sack Teemad millest lauldi: Söögist, ohut...
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiiv...
SISUKORD SISUKORD...............................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................2 1. RAMMSTEIN.......................................................................................................................................3 1.1 DISKOGRAAFIA...................................................................................................................6 2. RAMMSTEINI V ALBUM..................................................................................................................9 2.1 UURIMINE KUULAMISE KAUDU...................................................................................10 3. MIDA ARVAVAD LOO KOOLI NOORED RAMMSTEINIST........................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
