Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
Moodsa ema ürgne kutse Pool aastat tagasi emaks saanud Merle Liivak uurib, miks on imetamisest saanud meie aja üks suuremaid paradokse ja kuidas vastata ürgsele kutsele rinnaga toita. Oh, see on lihtne nagu truki kinnipanek, arvasin enne poja sündi rinnaga toitmisest. Aastaid tagasi maalis üks mu sõbratar sellest pildi kui millestki eriti nauditavast ja sensuaalsest. Beebi saabudes aga avastasin end justkui arvutimängust, seiklemas mööda takistusi täis labürinti. Higisena nagu ehitusel rassiv nõukogude naine ja kaugel beebiajakirjades kohatud rõõsadest superemadest. Esimesed raskused ilmnesid juba sünnitusosakonnas. Teisel päeval oli valus imetada ja kolmandal tulid lõhed. Raamatutest võis lugeda, et tavalisim põhjus on lapse vale asend, kuid siin tundus kõik korras olevat. Võtsin kuulda üht ja teist nõu, ent miski ei aidanud. Viiendal nädalal ärkasin öösel lapse nutu peale üles ja nutsin kaasa. Valu imetamisel oli paisunud talumatuks j...
Corpus Humanum inimese keha Nominativ Genitiv Tähendus Abdomen Abdominis Kõht Antebrachium Antebrachi Küünarvars Auris Auris Kõrv Brachium Brachi Õlavars Calx Calcis Kand Caput Capitis Pea Carpus Carpi Ranne Collum Colli Kael Coxa Coxae Puus Crus Cruris Säär Digitus pedis Digiti pedis Varvas Digitus Digiti Sõrm Facies Faci Nägu Femur Femoris Reis Frons...
Tartu Ülikool Soome-ugri filoloogia osakond EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Seminaritöö Juhendaja Tõnu Seilenthal Tartu 2010 SISSEJUHATUS Antud seminaritöö teemaks on eesti keele sõnavara ajalugu ja selle põhiprobleemid. Töö eesmärgiks on välja selgitada millist päritolu on sõnad meie emakeeles? Koostamisel kasutasin Huno Rätsepa artiklit ,,Eest keele sõnavara põhiprobleeme" tema kogumikus Sõnaloo raamat. Seminaritöö jaguneb kaheks peatükiks, millest esimeses uurin kes on eesti keele sõnavara ajaloo uurijad. Teises peatükis uuritakse, millised on suurimad sõnavara ajaloo uurimise probleemid ning peatükk jaguneb kolmeks alapeatükiks, milles uurin kolme põhiprobleemi lähemalt. 1.EESTI KEELE SÕNAVARA AJALUGU JA SELLE PÕHIPROBLEEMID Kahjuks pole suurt tähelepanu saanud eesti keele päritolu uurimine. Oleme ü...
kl LASTEKEELE SÕNAVARA ESIMESED SÕNAD Esimesed arusaadavad häälikud/sõnad 5kuuselt: ai, näe, tuti (luti kohta). Umbes aastaselt lisandusid: päh, täh (aitäh), emmä (emme), mämmäm jne. Rohkem sõnu hakkas tulema u 2,5 aastaselt, 3 aastaselt hakkasid tulema ka pikemad laused. RÄÄKIMA HAKKAMINE Umbes aastaselt hakkasin rääkima üksikuid sõnu. Korralikult ja arusaadavalt rääkima hakkasin ma umbes 2,5aastaselt, kui läksin lasteaeda, siis hakkasid tulema esimesed lühemad laused. Ei olnud algul väga jutukas laps, eriti võõraste keskel ja lasteaias. Kodus, pere ja lähedaste juuresolekul, rääkisin rohkem Loogilisi näiteid lapseea sõnavarast kepsut ketsup autu auto kissa kass iminemine inimene sotid sokid motsu notsu papu jalats pikapäkk päkapikk traku traktor kängula känguru kõbuskid hommikuhelbed Ebaloo...
NEUTRAALSED OMA-JA LAENSÕNAD ELU, ILU, JÕGI, KALA, NIMI, VESI, EMA, ISA, KÄSI, KÕHT, HIRM, ARVAMA, LUSIKAS, VIHJAMA, LIHVIMA, KOKK, KOOL, PORGAND, TUBLI, KEHV, KULD Käima- kõndima, astuma, sammuma rääkima pajatama, juttu tegema, seletama, vadistama Eesti keele kt PTK 10 SÜNONÜÜM sarnase tähendusega ANTONÜÜM vastandsõna HOMONÜÜB tähendus erinev, kirjapilt sama (kurk-kurk) OMASÕNA pärinebki ürgsest eesti keelest (meri, käsi, kivi) LAENSÕNA teisest keelest laenatud, kuid täielikult kohanenud (aken - okno, kopikas, vahvel) VÕÕRSÕNA pole kohanenud nagu laensõna, säilinud võõrsõna tunnused VÕÕRSÕNA tunnused: nõrk klusiil sõna alguses (beebi), võõrtähtede esimesel silbil (F,C,S,Z jne) või siis rõhk esimesel silbil (matemaatika, akvaarium) TSITAATSÕNA sõna kirjutatakse võõrapäraselt, kuid märgitakse ära (trükitud tekstis kaldkiri/kursiiv, käsitsi laineline joon all) (spam, beach) PTK 11 * grammatilised andmed: hääldus, rekts...
Meilt võib küsida ja paluda kõike (siivsad soovid). Meil on tema jaoks alati aega ja tahtmist tema soove täita. Hommikusöök ei ole ainult "kõht täis" vaid ka emotsioon, et kõik on hästi. See ongi ,,Yes, I Can!" suhtumine. Tsekkajale: OLULINE ON KASUTADA KLIENDI NIME Saabuvale külalisele: Good Morning! May I have your name (room number), please? ..... Thank You, Mr /Mrs........ Please enjoy your breakfast. Kui küsitakse kuhu istuda võib, siis: It is free seating (istekohad on vabal valikul) Kui külaline soovib maksta hommikusöögi eest, siis palume tal istet võtta ja viime arve lauda. Please have a seat. I will bring a bill to your table. Hyvä huomenta! Saisinko huonenumeronne? ..... Kiitos, herra /rouva .........(nimi). Olkaa hyvää! Hyvää ruokahalua! Tere hommikus...
Unit 3 vocabulary the finer things in life paremaid asju elus a stone's throw kiviviske kaugusel extensive avar, ulatuslik fully equipped täielikult varustatud woodland metsamaa, -maastik dates back to (mingist ajast) pärinema stained glass värviline klaas, klaasmaaling, vitraaz roaring rõkkav (selge, kindel) award-winning auhinnaline (auhindu võitnud) archery vibulaskmine scenic (looduslikult) kaunis, dekoratiivne, maaliline waterfront (linna) kaldapiirkond unspoiled reostamata handmade käsitsi tehtud open to the public üldsusele avatud, avalikkusele juurdepääsetav moors raba, nõmm self-contained kõige vajalikumaga varustatud, omaette sissepääsuga restored taastatud, ennistatud, restaureeritud modern conveniences kaasaegsed mugavused aspiring edasipüüdlik live out of a suitcase nii palju reisima, et pole mõtet kohvrit lahti pakkida (t...
„Textbausteine Wettermoderation“ Himmelsrichtungen: der Westen/ der Osten/ der Süden/ der Norden im Westen/ Osten/ Süden/ Norden links/ rechts/ oben/ unten in der Mitte mittig rund um…(Stadt) oder: In … (Stadt) herum ist es… Tageszeiten: der Tag/ der Morgen/ der Vormittag/ der Nachmittag/ der Abend/ die Nacht am Morgen/Vormittag/Nachmittag/Abend morgens/vormittags/nachmittags/abends/nachts am Tag/in der Nacht Temperaturen: die Temperatur die Temperatur liegt zwischen…und…Grad Es sind heute 21 Grad am Tag. Es sind heute 10 Grad in der Nacht. Sonne: die Sonne/ der Sonnenschein sonnig Es ist sonnig. Es gibt viel Sonne. meist/wenig trocken/freundlich/warm/heiß Es ist trocken. Es ist warm/heiß. Regen: der Regen viel/wenig Es regnet viel /wenig. Regenschauer stark/ leicht Es gibt (starke/leichte) Regenschauer. Schnee: der Schnee Es schneit. Es gibt Schnee. der Frost Es ist frostig. Es ist (sehr) kalt. Gewitter: das Gewitter...
UNIT 3-4 Retailing - Jaemüük the business of selling goods to the general public Retailers - Jaemüüjad sellers Shop store Pood - place, where you can buy things Outlets - Firma esinduspood a retail outlet Retail chains - Jaeketid - one company but many shops Shopping centres - Ostukeskused - malls Hypermarkets or superstores hüpermarketid vs supermarketid Retail Park - Ärikeskus - there is number of large stores Department store - Kaubamaja - large shop which sell a wide variety of products Assuming Eeldamine expecting Consumer Tarbija person who buys goods for their own use Bargain hunter - Otsima allahindlusi - look for cheap goods High fidelity - Suur usaldusväärsus Flexibility - Paindlikkus Suppliers - Varustaja Sales pitch what salespeople say to convince you to buy s.th. Quirky or unusual, untypical Veider vs ebatavaline Alternative or not traditional Alternatiivne vs...
It´s about time you took a holiday 2. It´s time you to gave up smoking 3. It´s about time you saw a dentist 4. It´s about time you bought a new suit 5. It´s about time you to went to the laundrette 6. It´s about time you went to bed Sõnad 1. Telepathic - telepaatiline 2. Plainness- lihtsus 3. Prevent sb. From doing smth eemale hoidma 4. Attic pööning 5. Reverend kõrgeauline 6. Be blind - pime 7. Moors nõmmed 8. Governess koduõpetaja 9. Tray - kandik 10. Gloomy sünge 11. Neglected hooletusse jäetud 12. In the great võrel 13. Occupant asukas 14. Yelp klähvima 15. Trodden peale astuma 16. Tread, trod, trodden peale astuma 17. Whine kiunuma 18. Curl up kerra tõmbuma 19. Forgotten about neglected 20. Resting one´s body against leaning 21. Stepped on tread on 22. In a commanding voice käskivalt 23. Grabbed violently haarama 24. Wrapped around ümber põimuma 25. Nod pead noogutama 26. S...
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. . AASTAAEG: SUVI, SÜGIS, TALV, KEVAD. : , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕH...
Leksikoloogia uurimisobjekt ja ülesanded. Leksikoloogia e sõnavara õpetus on keeleteaduse haru, mis keskendub keele ühe põhikomponendi, leksika e sõnavara uurimisele.Leksikoloogia uurimisobjektiks on erinevad leksikaalsed üksused: leksikaalsed morfeemid, leksikaalsed sõnad, fraseoloogilised üksused. Ennekõike tegeldakse leksikaalsete sõnade e lekseemidega (lekseem = kokkukuuluvate sõnavormide kogum). Nt eesti keele sõnavormid metsa, metsas, metsast, metsani esindavad sama lekseemi. Lekseemideks loetakse ka püsiühendeid (idioomid, fraseologismid). 3. Leksikoloogia naaberdistsipliinid. Leksikograafia tihedalt leksikoloogiaga seotud uurimisvaldkond, mis kasutab leksikoloogia uurimistulemusi ja on arenenud seoses leksikoloogia arenguga. Kitsamas mõttes tähendab see õpetust sõnaraamatute koostamisest ning laiemas mõttes sõnaraamatutöö teooriat ja praktikat. Morfoloogia vormiõpetus, grammatika valdkond, mis uurib grammatilisi vorme; õp...
Aeg, aasta, kellaaeg...
Estate Planning Basics Denis Clifford Lk i ease kergendus, nõrgenemine, järele andma, odvnema, hinnas järgi andma esentially põhiliselt, põhiolemuselt wisest kõige targem transfer raha ülekanne,, üle andma, loovutamine receive vastu võttma, sisse nõudma incapacitate kõlbmatuks tegema, õigust piirama misle eksitama gorge ummistama Lk ii pique haavama fathom selgust saama, mõistma grasp arusaama, taipama crux olulisim osa, tuum minor väiksem, väheemtähtis net worth puhasvara, omakapital, puhasväärtus mortgage kinnisvaralaen, hüpoteegiga koormama underlying millegi aluseks olema, aluspõhi reflect peegeldama, kajastama engage palkama, tellima, tööle võtma skewed viltune encountered kokkupõ...
GLOSSARY Bankruptcy pankrot Erialasõnastik Benefits in kind keskmine hind Break even point tasuvuslävi A Budget eelarve Account aruanne Accounting equation aruande C võrdsustamine Capital kapital Accounting period aruandeperiood Capital allowances rahalised annetused Accounting policies majanduspoliitika Capital budgeting rahalise eelarve Accounting standards raamatupidamise koostamine standardid...
· Liisa-Ly poiss petab teda ta parima s6brannaga. · Liisa-Ly valetas kõigile enda päritolu kohta. Olulisemad sündmused · Liisa-Ly põgenes kodust. · Liisa-Ly sai hääletades autode peale. · Liisa-Ly tutvus Mauri ja Raunoga. · Liisa-Ly sai Loviise vanaema Kristeli juurde tööle. · Liisa-Ly tutvus Andreiga. · Liisa-Ly läks Pärnusse koos Andreiga. · Liisa-Ly viidi koju. Tegelased · Peategelane: Liisa-Ly on 16-aastane tumedate juustega tüdruk, kes põgenes oma kodust ja otsib uusi seiklusi · Kõrvaltegelased: Maur Loviise Andrei Huvitav ja üllatav · Räägb tydrukust, kes tahab unustada halvad mälestused, tahab lihtsalt l6butseda, nautida elu ja olla vaba. · Ta soovib kogeda oma elu kõige meeldejäävamat suve. · Sõnavara oli vahel väga ropp ja kasutati palju slängi...
Kõige hullem põud üle aastate-the worst drought for many years 2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9. Ta töö sõltub ilmast- his work depends on the weather 10. Ilm on ettearvamatu- weather is unpredictable 11. Temperatuur kukub alla nulli- temperature falls beyond zero 12. Inimesed valmistavad end ette hirmsaks ilmaks-people prepare themselves for bad weather 13. Talverehve kasutatakse harva- winter tyres are seldom used 14. Veekindlad joped ja vihmavarjud- waterproof coats and umbrellas 15. Keskmine aasta temperatuur- Annual tem...
- zö mapell ... - Minu nimi on ... Il s'appelle ... - il sapell ... - Tema nimi on ... Je suis ... - zö süi Mina olen ... Je suis estonien. zö süi-z- estoniä Ma olen eestlane. Je suis estonienne. zö süi-z-estonienn Ma olen eestlanna. Moi, c'est ... - mua see ... - MINA olen ... (Comment) ça va ? (Komoo) sa va ? Kuidas läheb ? Comment vas-tu ? Komoo va tü ? Kuidas sul läheb ? Comment allez-vous ? Komoo-t-alle vuu ? Kuidas teil läheb ? Tu vas bien ? Tü va bia ? Läheb sul hästi ? Vous allez bien ? Vu-z alee bia ? Läheb teil hästi ? Oui, merci ! Ui, mersii ! Jah, aitäh ! Ça va, merci! Sa va, mersii ! Läheb (hästi), aitäh! Je vais bien, merci. Zö vee bia, mersii. Mul läheb hästi, aitäh. Et vous / toi ? E vuu / tua ? Ja teil / sul? Je vous présente ... - Zö vu presat...
EESTLASTE EMOTSIOONISÕNAVARA Blabla 2012 Emotsioonisõnavara · Laias mõttes leksikaalsed üksused, viitavad emotsioonidele · Jaguneb: ekspressiivsed ja deskriptiivsed · Ekspressiivne: vahetu emotsioonide/tundmuste väljendamine Jess!, Issake!,Tõmba uttu!, Ot-sa-nunnu! · Ekspressiivse väljendi ja emotsiooni vahel tihe seos · Deskriptiivne: emotsionaalse kogemuse määratlemine/kirjeldamine · Jaguneb: otsene ja piltlik · Piltlik jaguneb: metafooriline (nt Püksid sõeluvad vett) ja metonüümiline (nt Silmad kui tõllarattad) · Otsene: emotsiooninimetus (rõõm, kabuhirm, äkkviha) Emotsioonisõnavara uurimine ja kogumine · E. Veski, J. Allik on koostanud sõnaloendi · L. Kästik on koostanud sõnaloendi · E. Vainiku emotsioonisõnavara empiiriline uurimus · Loetelukatsetes tuleb esile "aktiivses kasutuses" olev sõnavara · Loetelukatsetes nimetati ligi 5000 sõna, neist ligi 2000 erinev...