Eesti kohtusüsteem ja kohtute tegevus Eestis mõistab õigust ainult kohus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Kohtumõistmist korraldavad kohtunikud, kelle nimetab ametisse Vabariigi President. Kohtunikuks saavad kandideerida juriidilise kõrgharidusega inimesed. Kohtunikuamet on eluaegne. Esimese astme moodustavad maakohtud ning halduskohtud. Maakohtud arutavad tsiviilhagisid ja kriminaalasju. Halduskohtutes arutatakse seevastu riigi ja kodaniku vahelisi konflikte. Maakohtuid on neli: Harju, Viru, Tartu ja Pärnu maakohus. Halduskohtuid on kaks: Tallinna ja Tartu halduskohus. Teiseks astmeks on ringkonnakohtus. Ringkonnakohtud vaatavad läbi esimese astme kohtuotsustele esitatud edasikaebusi. Ringkonnakohtus uusi kohtuasju ei algatata. Ringkonnakohtud asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Kui kaebaja (apellant) pole ringkonnakohtu otsusega nõus, võib ta pöörduda järgmise astme kohtusse, milleks on Riigikohus. Kolmas aste on Riigikohus. ...
Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik · Riigipea on esinduslik, puudub võim · Rahvas valib parlamendi, parlament valib presidendi Presidentaalne · Rahvas valib presidendi ja parlamendi saadikud · President moodustab valitsuse · President täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ülesandeid Täidesaatev võim · Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi valitsusele ...
Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Esimesse astmesse kuuluvad maa-, linna ja halduskohtud. Selle taseme kohtud tegelevad kõikide kohtuasjadega. Halduskohtus käsitletakse aga kodaniku ja riigi vahelisi konflikte ning vaadatakse läbi ka valimiskomisjoni vastu suunatud protestid. Teise astme moodustavad ringkonnakohtud. Seal tegeletakse maa- ja linnakohtute otsuste kontrollimisega kirjaliku edasikaebuse alusel. Kolmanda ning kõige kõrgema astme kohus asub Tartus ning kannab nime Riigikohus. See asutus teostab konstitutsioonilist järelvalvet ning tegeleb kohtulahenditega kassatsiooni korras. Õigusriigis, nagu Eesti, ei saa toimida omakohtu põhimõttel, vaid ainult seaduste alusel ja selleks volitatud asutuste ning isikute otsuste põhjal. Ikka tuleb ette juhtumeid, kus inimesed ei jõua omavahel kokkuleppele. Sellise probleemi lahendamiseks on ainuõige variant kohus, mis langetab sõltumatu otsuse, mis on kooskõlas põhiseadusega. Samas o...
Koosta skeem seaduste kohta! Milline on hea seadus? 1. Täidab oma eesmärgi. 2. Ei anna kummagile osapoolele suuri eeliseid. 3. Ei nõua võimatut. 4. Kaitseb indiviidi õigusi ja edendab ühist heaolu. Millised on seaduskuulekuse põhitõed? 1. Ära käitu nii, nagu sa ei taha, et käitutaks sinuga. 2. Tunda peamisi inimõigusi ja vabadusi ning oma riigi põhiseadusi. 3. Osata leida vajalikku normatiivaktiteksti. 4. Teada kust saab õigusabi. Millised on ausa õigusmõistmise põhimõtted? 1. Kohus peab olema seadusandlikust ja täidesaatvast võimust sõltumatu. 2. Kohus peab arvestama kohtuotsuse langetamisel kogu asjasse puutuvat informatsiooni. 3. Kohus peab arvestama riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi 4. Kohtumenetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusega. 5. Igasugune kohtumõistmine saab toimuda ainult kehtivate seaduste põhjal. 6. I...
ÜHISKOND 23 KOHTUVÕIM Charles Montesquieu järgi oli kolm võimu: seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Ka tänapäeval rõhutatakse, et kohtuvõim peab olema iseseisev, mis on demokraatia tunnus. Demokraatlikus riigis kasutatakse tavaliselt mitmeastmelist süsteemil, st kohtuasja võib edasikaevata kui lahend ei rahulda. Aastal 2006 ühendati Eestis kohtuid, kuid lubati, et senised kohtud jätkavad tegutsemist uute kohtuasutuste kohtumajadena, st ühtki kohtumaja ei suleta ning teenuse kättesaadavus ei vähene. 1. jaanuaril 2006 ühendati 16 maa- ja linnakohut neljaks maakohtuks (Harju maakohus 66 kohtunikku, Viru maakohus 30 kohtunikku, Pärnu maakohus 22 kohtunikku, Tartu maakohus 35 kohtunikku). Maakohtud arutavad esimese astme kohtuna kõiki tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju. Maakohtu lahendite peale saab edasi kaevata ringkonnakohtusse. Maakohtute struktuuri kuuluvad kinnistusosakonnad, registriosakonnad ja kriminaalhooldusosakonnad. Kinnis...
Miks kohus, mitte omakohus? Eesti Vabariigi põhiseadus § 146 ütleb: ,,Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega." Nii see on. Kuna Eesti on õigusriik, siis ei saa siin toimida omakohtu põhimõttel, sest see on seadusevastane. Õiguse mõistmise volitus on vaid selleks ametisse määratud kohtunikul. See aga ei tähenda seda, et omakohut ei eksisteeriks. Eksisteerib küll, ja seda peamiselt inimeste poolt, kes arvavad, et kohtutes valitseb ebaõiglus ja väärilist karistust süüalusele sealt niikuinii oodata ei ole. Kuid selliseks arvamuseks on ka põhjust. Näiteks 2007. aasta 8. detsembril kolme hukkunuga avarii põhjustanud Joosep Laiksoo sai karistuseks kõigest kolm kuud vangistust. Sisuliselt ühe kuu inimelu eest. Kas ei pane mõtlema omakohtu peale? Mind paneks küll. Kuid isegi siis, kui kohtuotsused pole alati kõige õiglasemad, olen ma kohtu,...
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Põhiseaduse printsiibid Eesti riikluse aluspõhimõtted ja PS printsiibid on peamiselt fikseeritud PS preambulas ja I peatükis pealkirjaga „Üldsätted“ • Tinglikult saab eristada : • riikluse aluspõhimõtteid • põhiseaduse printsiipe Eesti riiklus rajaneb: - riigivõimu tulenemine rahvast; - riigi rajamine vabadusel, õiglusel ja õigusel; - Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus Riigivõimu tulenemine rahvast • Kõrgeima võimu kandja on rahvas ( PS § 1 lg 1) • Rahvas teostab riigivõimu kahel peamisel viisil: - vahetu demokraatiana - vahendatud demokraatiana. • Vahetu demokraatia puhul teostab rahvas oma võimu ise ja otse – referendum, valimistel hääletades. • Vahendatud demokraatia puhul delegeerib rahvas oma võimu valimiste teel valitud esindajatele, kellest moodustub esinduskogu, mis teostab võimu rahva nimel ja huvides. Valimised • Parlamentaarse korra lahutamatuks osaks on perioodiliselt toimuvad esindusorganite valimised. Vaid ...
Mõisted eksamiks avalik arvamus – inimeste suhtumine ühiskondlikku tegevusse avalik elu – ühiskonnaelu valdkond, mille suhteid korraldavad õigusnormid ja õigusaktid eraelu – isiklik elu, mitteametialane elu ajakirjandusvabadus - õigus edastada sõltumatut infot, mida ei mõjuta keegi: ei võimustruktuurid, reklaamiandjad, omanikud ja muud infoallikad; õigus vabalt väljendada oma mõtteid ja saada vastavat informatsiooni. ajakirjanduseetika - ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanduse üks peamine kohustus on ühiskonnas kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist. Ajakirjanik vastutab oma sõnade ja loomingu eest. Ajakirjandusorganisatsioon kannab hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon. Ajakirjandus ei tohi oma tegevusega kellelegi tekitada põhjendamatuid kannatusi, veendumata, et avalikkusel on tõesti vaja s...
Euroopa Liit ja õigus 1. Kas Euroopa Liit on rahvusvaheline organisatsioon või riigi taoline moodustis? Euroopa Liit kui institutsioon on midagi riigi ja rahvusvahelise organisatsiooni vahepealset.Euroopa Liidul on ühised jooni nii riigi kui rahvusvahelise organisatsioonina.Riigil kui erilisel organisatsioonil on kolm põhitunnust:territoorium, rahvas ja avaliku võimu organisatsioon.Oma struktuurilt sarnaneb ühenduse kord riigi ülesehitusega.Kuid euroopa Liidul puudub riigile omane põhiseadus.Euroopa Liit rakendub ellu läbi oma liikmesriikide loodud õiguskorra,mis ühtlasi tagab liidu põhiväärtuste elluviimise.Rahvusvaheline organisatsioon on mitmepoolsete rahvusvaheliste suhete stabiilne institutsioon,mis on loodud vähemalt kolme riigi või teme institutsioonide poolt omavaheliseks kooskõlastatud tegevuseks ning millel on oma pädevus,alaliselt tegutsevad organid ja spetsiifilised poliitilisorgani...
KOHTUVÕIM JA KORRAKAITSE Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu) Av...
16.03.2010 ÕIGUSKAITSE Õiguskaitseorganid Õigus ja õiglus Õigusnormide kogum on õigus. Õiglus on selle täiustamine mõtetega, mis meile parim ja kasulikum olla võiks. "Õiglane ja hea": kõik, mis üldisele heaolule kaasa aitab, on ka õiglane. Õigluse puhul tuleb kõigis asjus inimeste ja asjade, koha ja aja erinevat olemust kaaluda ning arvestada. Õiglane on teise aitamine ja toetamine juhul, kui toetus teisele kahjulik pole. Kui osapool end osavalt seadusega kaitseb, on kohtunikul kohane õigluse nimel toetuda toimingu tegelikule põhjusele. Johann Oldenorp 1529, "Õigus ja õiglus" 16.03.2010 halduskorraldus 2 ...
Pankrotiseadus 1. Kirjuta lahti mõisted: pankrot ja võlgniku maksejõuetus. Lisa juriidilisest isikust võlgniku maksejõuetuse täiendav alus (PankrS § 1). * Pankrot – võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. * Maksejõuetus – Seotud võlausaldajate nõuetega – ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine. 2. Kirjelda võlausaldaja pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 10. * avaldus – põhistab võlgniku maksejõuetuse (seaduses loetletud asjaolud) + tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jät...
Valitsemine ja haldamine: Valitsemine ja haldamisega kaasneb tavaliselt 3 olulist probleemi: 1.kes valitseb?, sellele küsimusele saab vastuse valimiste ajal 2.kuidas valitsetakse?, vastuse sellel küsimusele saab põhiseadusest 3.mida otsustatakse? otsuste tegemine on poliitika, mis sõltub võimul olevatest erakondadest või mõjukatest survegruppidest. Huvide vormistamine seadusteks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimene etapp. Selle teine etapp on nedne seaduste ja määruste ellu rakendamine, siin sõltub kõik ametnikest ehk bürokraatiast. Teine etapp ongi avalik haldus. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine: Demokraatia on piiratud põhiseadusega. Need piirangud on: -sisulised piirangud - keelavad võimuinstitutsioonidel teha teatud asju. Nt. ei tohi valitsus võtta vastu riigieelarvet. -protseduurilised piirangud - tähendavad, et mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatud korda. Nt võib valitsus võtta laenu,...
Mirjam Pikk 12a Kuidas avaldub võimude lahususe põhimõte EV Põhiseaduses? Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-, valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eestis on kasutusel tasakaalusüsteem. See tähendab, et riigivõimud on küll eraldatud, kuid samas on nad seatud üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega. Võimude lahusus jaotatakse funktsionaalseks, organisatsiooniliseks ja personaalseks võimude lahususeks. Funktsionaalne võimude lahusus tähendab, et riigivõimu teostamine on jaotatud erinevateks funktsioonideks. Eesti põhiseaduseses võib funktsionaalse võimude lahususe alusena näha § 14, mille kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva...
Kohtud VIII. peatükk Kohtu funktsioonid • Õigust mõistab ainult kohus (PS §146) • Kedagi ei tohi vahi all pidada üle neljakümne kaheksa tunni ilma kohtu sellekohase loata. Kohtu otsus teatatakse vahistatule viivitamatult talle arusaadavas keeles ja viisil (PS § 21 lg 2) • Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras (PS §43) • Maakohtu kinnistusosakonas peetakse kinnistusraamatut ja abieluvararegistrit (KS § 15) • Maakohtu registriosakonnas peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit, kommertspandiregistrit ning laevakinnistusraamatut (KS § 16) • Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond, kus menetletakse maksekäsu kiirmenetluse avaldusi (KS § 161 ) Õigusemõistmise põhiseadusl...
Seadusandlik võim on riigi ühiskondliku korralduse pädevus seadusi välja töötada ja vastu võtta. See on vajalik riigivõimu jaotamiseks ja see läbi demokraatia ja seaduslikkuse printsiibi kindlustamiseks. Eestis kuulub seadusandlik võim Riigikogule. Iga 4 aastat valitakse riigikogu. Valivad kodanikud alates 18 aastest. Kandideerida võivad kodanikud alates 21 aastest. Seadusandliku võimu ülesandieid: 1.Seadusloome 2.Riigieelarve 3.Valib presidendi 4.Kinnitab kõrgemad riigiametnikud 5.Kinnitab välislepingud 6.Kinnitab Eesti osalemiste sõjalised välismissioonid. Parlamentaarne süsteem on klassikaline võimude lahususe printsiibil põhinev valitsemissüsteem, kus parlamendil on seadusandlik, peaministril ja valitsusel täidesaatev ning presidentil esindusfunktsioon, ilma et erinevad võimuharud sekkuksid üksteise pädevuse piiridesse vähendamaks nende rakendusjõudu. Presidentaalne süsteem on valijaskonna poolt presidendi institutsioonile antud lai...
ÕIGUSKORD JA KORRAKAITSE 1. KAASUS kohutuasi 2. ADVOKAAT- kohtualuse ametlik esindaja, kaitsja ja eestkõneleja kohtuprotsessil 3. APELLATSIOONIKAEBUS - I astme kohtu otsuse edasikaebamine II astme kohtusse, et asi uuesti läbi arutataks 4. KASSATSIOONIKAEBUS- II astme kohtu otsuse edasikaebamine Riigikohtusse, et asi seal läbi vaadataks 5. POLITSEI riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega 6. KAITSEPOLITSEI riiklikku järelevalet teostav ja riiklikku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega 7. KOHTUVÕIM seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas võim, mille ülesanne on õigusemõistmine; selleks peab kohtuvõim olema teistest võimudest sõltumatu 8. MIDA REGULEERIB AVALIK ÕIGUS? õigusvaldkond, mis reguleerib avalikest huvidest tulenevaid ...
Korrakohane õigusemõistmine Arvamuslugu Kohtus on põhiseaduslik institutsioon, mis tugineb võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttetele. Õigust mõistab ainult kohus. Sõltumatu kohtuvõim on seadusandliku ja täidesaatva võimu kõrval kolmas riigivõimu haru. Kohtud on küll isemajandavad, kuid kannavad oma tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Ko...
1) Eesti on demokraatlik riik, tänu sellele on meil riigivõimu kolmikjaotus: Õiglane kohtupidamine nõuab, et seadust järgitaks nii kohtueelses, kohtuliku arutamise kui ka - seadusandlik võim (Riigikogu) kohtujärgses etapis. - täitev võim (valitsus) - kohtuvõim Tsiviilasjad abielulahutus; kinnisomandi ost või müük; lapsendamine; vanemlike õiguste ära võtmine; üürilepingu lõpetamine; võlgade tagastamine/tasumine. Eestis on kohus 3-astmeline Kriminaalasjad Arvutikahjurlus või viiruse levitamine, kui tekitati olulist kahju; piraatkoopia - Riigikohus (Tart...
Avalik ja erasektor Riigi tunnused · Riik on alati seotud võimu teostamisega. · Riigivõim on ülimuslik ja sõltumatu. · Riigi otsused on kõigile siduvad. · Riik omab kontrolli oma kindla territooriumi üle. · Riigi institutsioonid on avalikud. Riigiasutused · Kohus · Keskpank · Seadusandlik võim - parlament · Täidesaatev võim valitsus · Järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid Riigiasutuste tunnused · Kindel sisemine struktuur ja hierarhia. · Moodustatakse riigi poolt kindlate ülesannete täitmiseks. · Saavad oma tegevuseks raha riigieelarvest · Töötajaskonna moodustavad palgalised riigiametnikud Erasektor · Ettevõtted kuuluvad erakapitalile. · Eesmärk taotleda kasumit ja kuulumine eraomandusse · Eestis hõivatud 2/3 töötajatest erasekotoris Riigi sekkumine majandusse Reguleerimisteooriad: · Kapitalistlik majandus on loomult ebastabiilne. · E...
Maadeavastused Uue mõtteviisi teke hakati hindama inimmõistust, juurdlemisvõimet,vaatluste ja katsete tulemusel saadud teadmisi René Descartes (15961650) "Ma mõtlen, järelikult olen olemas" (Cogito, ergo sum.lad.k) Loodusteaduste edu: avastati uusi seaduspärasusi looduses,deism Tehnika areng Targad inimesed Inglismaa 18.saj kõige demokraatlikum riigikorraldus Euroopas sõna ja trükivabadus vaimne vabadus Üle Euroopa levis Prantsusmaa kaudu kogu kõrgem seltskond Euroopas valdas prantsuse keelt Usk vaatluste ja katsetega saadud teadmistesse Vaimse vabaduse hindamine Filosoofiline mõtlemine Mitmesuguste elunähtuste uurimine Kirjanduse väljaandmine CharlesLouis de Montesquieu (1689 1755) "Pärsia kirjad", 1748.a "Seaduste vaimus", Parim parlamentaarne monarhia, vajadus eraldada seadusandlik (parlament), täidesaatev (kuningas) ja kohtuvõim (sõltumatu kohus).T...
Kas tõde on olemas? Tõe definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Igapäevaselt kuuleme enda ümber erinevaid jutte ja infot. Kuid kas need on tõesed seda, ei oska keegi öelda. Läbi aegade on välja kujunenud kolm traditsioonilist tõeteooriat. Esiteks korrespondentsiteooria järgi on tõesed väited need, mis on kooskõlas tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Korrespondentsiteooria viga on see, et seda on raske defineerida, mis on tegelikkus. Pragmatismiteooria järgi on tõesed need uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad. Tõesed on need protsessid, mis reaalselt aset leiavad, isegi kui pole üldtunnustatud väidetega kooskõlas. Pragmatismi kohaselt on tõde alati praktiline. Praktiliseks tulemuseks ei tarvitse aga olla ming...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Avaliku õiguse instituut Robert Paal EESTI JA LEEDU PÕHISEADUSE VÕRDLUS Essee Õiguskaitseasutuste süsteem Juhendaja: Jaan Ginter Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Sõltumatus Eesti Vabariigi põhiseaduses...............................................................4 Kohtute sõltumatuse käsitluse võrdlus Eesti ja Leedu kohtusüsteemis..................6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Kasutatud materialid............................
Tänu põhiseadusele Leidmaks ja säilitamaks tasakaalu üksikisiku ja riigi vahel, võttis Eesti rahvas vastu 1992. aastal 28. Juunil rahvahääletusega vastu põhiseaduse. Sellega realiseeris rahvas oma suveräänset õigust enesekorraldusele ja seadis piirid sellele, kuidas rahvas kui riigiõiguslik subjekt oma kõrgeimat riigivõimu teostab. Kõik põhiseadused on lähtunud rahvasuveräänsuse põhimõttest, kuid selle põhiseaduslik sisu on aegade jooksul muutunud. 1992. aasta põhiseadus annab rahvale kõrgeima riigivõimu teostamiseks kaks otsese demokraatia vormi- Riigikogu valimised ja rahvahääletus. Rahvasuveräänsusel on kaks aspekti- rahvas kui riigivõimu kandja ja kui riigivõimu teostaja. Tuleb vahet teha, kas kogu võim lähtub rahvast või riigivõim on rahva käes. Parlamentaarse riigikorra väljendus on esindusdemokraatia, mis tähendab seda, et rahval on oma esindaja. Selleks on Riigikogu, mille rahvas valib otse. Riigikogu ülesanne on legitimeerida k...
Mis on õiguse printsiibid? Õiguse printsiibid tulenevad eelkõige riigi kõige kõrgemast õigusallikast- konstitutsioonist. Eesti Vabariigi põhiseaduse alusel võib välja tuua järgmised printsiibid: 1) demokraatia printsiip-demokraatlikes riikides põhineb seadusandlik võim parlamendi tegevusel. Riigivõim kuulub rahvale ja lähtub rahvast. Rahval on õigus formeerida kõrgemaid riigiorganeid- oma valitud esindajate kaudu kujundada riigi poliitikat. Põhiseaduse § 1 kohaselt on rahvas kõrgeima riigivõimu kandja Eestis. Rahvas teostab kõrgeimat riigivõimu hääleõiguslike kodanike kaudu, Riigikogu valimistega ning rahvahääletusega. Demokraatlikus reziimis saab valdav enamus kasutada poliitilisi ja inimõigusi ning nende õiguste kaitse on kohtulikult tagatud, peavad toimuma üldised, perioodilised, ausad ja vabad valimised. 2) vabariikluse printsiip- Eesti on parlamentaarne vabariik. Vabariiklikele valitsemisvorm...
ÜHISKONNA VALITSEMINE Demokraatlik valitsemiskord. Valitsemise põhivormid: presidentalism, parlamentarism. Monarhia ja vabariik. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad. Huvide esindamine ja teostamine. Poliitilised ideoloogiad. Valimised: funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused. Koalitsioon. Opositsioon. Seadusandlik võim. Parlamendi töökorraldus. Täidesaatev võim. Valitsuse moodustamise põhimõtted. Bürokraatia. Korruptsioon. Riigipea. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohus. Euroopa Kohus. Ombudsman. Võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõte. Riigikontrolli ja Õiguskantsleri institutsioonid. Kohalik omavalitsus. Kesk- ja regionaalvõimu suhted. Euroopa Liidu institutsioonid. 1. Demokraatlik valitsemiskord lk.96, Demokraatia on rahva võim Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Rahvas teostab kõrgeimat võimu PS alusel vt. III ptk § 56 ° Riigikogu valimiste ° rah...
Ükski riik ei saa lubada vägivalla ja kuritegevuse lokkamist, kuid selle ohjeldamine ei tohi kahjustada kellegi põhiõigusi. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul j...
EV põhiseaduse käsitlemine. Parlamendi ja presidendi valimine. Valitsuse moodustamine. 1. Täida lüngad. Kasuta põhiseaduse 1. ja 3. peatükki. Eesti Vabariik on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik. Riigivõimu teostatakse Eestis põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Riigivõimu teostamine rahva poolt tähendab seda, et rahval on õigus: 1. Riigikogu valimisele 2. Rahvahääletusele Riigivõimu teostamiseks peab isik olema Eesti Vabariigi hääleõiguslik kodanik. Hääleõiguslik kodanik peab olema vähemalt 18 aastat vana ning teovõimeline. 2. Defineeri Eesti riik I peatüki alusel! Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti riiklikult korralduselt ühtne riik.Eesti riigikeel on eesti keel ning riigivärvid on sinine, must ja valge. 3. Valikvastustega küsimused: ...
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel...
Lepingud Inimene ja õigus 10. klass Tartu Tamme Gümnaasium (2014) Õigusaktid Seadused • Asjaõigusseadus • Tsiviilseadustiku üldosa (TSÜS) • Töölepingu seadus • Võlaõigusseadus (VõS) (2 ptk) Välislepingud • Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon (1969) Pacta sunt servanda Mis on leping? • Leping – kokkulepe, mis toob kaasa õigusliku tagajärje • TSÜS: “Mitmepoolsed tehingud on lepingud” • VõS: “Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.” • “Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik” Kes on notar? • Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, sõltumatu ametiisik, kellele riik on delegeerinud õigussuhete turvalisuse tagamise ja õigusvaidluste ennetamise ülesande Lepingute areng • Seoses kohtumõistmise tekkimisega hakati lisaks seadustele...
Rahvas peab uskuma, et president ei vajuta uudishimust punasele nupule. Ajakirjandust tehakse avalikust huvist lähtudes. Nad pole prokurörid, aga on piisavalt haritud, et olle inimestest sammu võrra ees ja kirjutada sellest, millest inimene võib-olla veel ei teagi, et lugeda tahab. 1)Kollektiivsus (toimetatud) 2)Avaliku huvi olemasolu 3)Vastutus (mul pole aimugi mida need tähendavad...) äge tsitaat: "Ma ei tea, kas see on hea või halb, aga ilmselt on see paratamatu." - Mart Raudsaar Ajakirjanik peab selgitama rahvale keerulisi asju arusaadavalt Kunagine juhtkiri on asendunud aruteluga. Ajakirjandusel olid juba alguses kõik funktsioonid olemas, ka kõmu. See on müüdi kodu. Kui asi läheb massidesse, läheb ta odavaks, nii toimus ka ajakirjandusega. Ajakirjandus = Neljas võim Kohus piirab ajakirjandust. See, et oleme ajakirjandusvabaduses maailmas 11. kohal, ei tähenda, et tehakse kvaliteetset ajakirjandust, vaid seda, et on võimalus...
Poliitika on suhtlemisprotsess, mille käigus jõuavad erinevate seisukohtadega inimgrupid ühistele otsustele, mida püüavad edaspidi oma tegevuses järgida. Kodanikuühiskond on avaliku elu valdkond, kuhu kuuluvad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused. Eraelu on iga indiviidi isiklik elukorraldus. Inimesed püüavad oma huvisid realiseerida läbi ühiskondlike liikumiste, huvide survegruppide ning erakondade e. parteide. Vasakpoolseid erakondi (Mõõdukad, Keskerakond) iseloomustavad sotsiaalne õigus, võrdsus, toetus, suur riigiosa, tasuta haridus, arstiabi, parempoolseid (Isamaaliit, Reformierakond) aga jõukamad ettevõtjad, inimene ise peab endaga hakkama saama, konkurents. Riigi üldised tunnused on territoorium, rahvas ja suveräänne e. sõltumatu võim. Nüüdisaegses riigis on võimukandjaks rahvas (demokraatia demos kratos, rahva võim, vabadus, riigikogu, inimõigused), ülesanneteks kehtestada seadusi, tagada kaitse, õigus kogud...
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte) Krim men ...
VT õpik ja töölehed! 2.1 Võimude lahusus ja tasakaalustatus 1. Mis on võimude lahusus ja milline on selle eesmärk? Võimude lahusus- valitsemisasutuste omavaheline tööjaotus ; on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte. Eesmärk: püütakse vältida võimutäiuse koondumist ühe institutsiooni või isiku kätte, sest see look eeldused riigivõimu kontrollimatule kasutamisele ja seega kuritarvitamisele. 2. Millised on horisontaalse lahususe puhul riigivõimu kategooriad? Seaduseandlik võim: parlament Täidesaatev võim: valitsus, riigipea Kohtuvõim:kohtusüsteem 3. Millised asutused esindavad horisontaalse lahususe puhul erinevaid võimuliike Eestis? Nende ülesanded? Seaduseandlik võim: parlament-algatada, võtta vastu ja menetleda seadusi; riigieelarve kinnitamine Täidesaatev võim: valitsus, riigipea-viib ellu riigi sise-ja välispoliitikat; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; koo...
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
Ühiskond I periood Ühiskonna struktuur: • 1. ehk avalik sektor (Riik) • 2. ehk erasektor (Eraettevõtted) • 3. ehk mittetulundussektor (MTÜ, SA) Ühishüve Mittemajanduslik Majanduslik • Haridus ja tervishoid • Riigimeedia • Politsei ja kaitsejõud • Teed ja tänavad • Kohus • Ühistransport • Jne Ülesanne G: 17. Kas RMK on Eesti kodanikkonna ühishüve? Põhjenda. Jah, kuna RMK poolt tehtav mõjutab kõiki Eestis elavaid inimesi ja ka turiste. Näiteks võimaldab RMK töö säilitada metsaloodust, pakkuda tasuta puhkevõimalusi jne. 18. Too kaks näidet selle kohta, mille põhjal võib väita, et RMK tegevus loob majanduslikke ja mittemajanduslikke ühishüvesid. Põhjenda. Majanduslikud ühishüved: • Teede rekonstrueerimine looduskaitsealadel • Tasuta puhkevõimaluste ...
Lähte Ühisgümnaasium Euroopa institutsioonid Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Euroopa Parlament Euroopa Parlamendi valivad Euroopa Liidu kodanikud, kelle huve parlament esindab. Parlamendi ajalugu ulatub tagasi 1950ndatesse aastasse ja asutamislepingutesse. Alates 1979. aastast valivad Euroopa Parlamendi otse kodanikud, keda ta esindab. Parlamendivalimised toimuvad iga viie aasta tagant ning igal Euroopa Liidu kodanikul on õigus valimistel hääletada ja kandideerida, olenemata sellest, kus on tema elukoht. Viimased parlamendivalimised toimusid 2004. aasta juunis. Nõnda väljendab parlament Euroopa Liidu 490 miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid...
Eri õiguskaitseasutuste sõltumatuse võrdlus Õiguse kindlustamiseks ühiskonnas on vajalik, et eksisteeriks teatav süsteem, mis tagaks õigusnormide järgimise. Selle jaoks on igas riigis erinevate ülesannetega asutustest moodustunud süsteem, kuhu kuuluvad kohtud, prokuratuur, advokatuur, notariaat, politsei, õiguskantsler ja kohtuotsuste täitmise asutused. Õiguskaitseasutuste sõltumatuse all peetaksegi silmas, nende asutuste kohustust õiguslike küsimuste lahendamisel olla sõltumatud ja tegutseda kooskõlas seadustega. Sõltumatuse tagamine õiguse rakendamisel on ilmselgelt oluline. Kui õigust rakendavad organid oleks mõjutatavad kellegi poolt oma tegevuses, oleks paratamatus, et selle tegevuse resultaat oleks alati soodsam selle poole jaoks kellest konkreetsel asutusel sõltuvus on. Et sellist olukorda ei tekiks ja oleks kindlustatud õigusnormide järgimist tagavate asutuste endi maksimaalne iseseisvus oma tegevus...
Avalik ja erasektor · Avalik sektor e Riik institutsioonide kogum, mis korraldab valitsemist. Riigi tunnused: · kontroll territooriumi üle maismaa, maapõu, õhuruum, territoriaalvesi, lipu all sõitvad laevad, diplomaatilised esindused. · Elanikkond elab sellel maa-alal ja allub seadustele. · Suveräänne (täielik sisemine ja väline iseseisvus) riigivõim - sõltumatu võimu teostamine. Võim kehtestab õiguskorra riigi otsused vormistatakse kirjalike õigusnormidena. Riigi ainuõigus: · Kehtestada seadusi · Koguda makse · Rakendada sundi Riigi institutsioonid on avalikud vastutavad otsuste eest: · seadusandlikud institutsioonid · täidesaatvad institutsioonid · kohus · keskpank · järelvalveinstitutsioonid riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed (ombudsmanid) Riigiasutustele iseloomulikud tunnused: · kindel sisemine struktuur ja hierarhia · moodustata...
Eessõna Euroopa Liit e Euroopa rahvaid ühendav liit, mis kujutab oma ülesehituselt riiki kui sellist. Liidus on Parlament, Kohus, komiteed ja isegi president, kes küll erinevalt parlamentaarse riigi presidendist valitseb vaid kuus kuud. Seejärel astub tema ametikohale uue liikmesriigi esindaja, andes sel viisil oma riigile eesistumismaa nimetuse. Niisamuti kui igale riigile kohane on EL-il oma pealinn, mis seni paika panemat aja jaguneb 3 linna Brüssel, Luksemburg, Strasbourg. Kindlat pealinna nimetust ei saa neist ükski kanda kuna omavad tähtsat rolli. Brüsselis on Europa Liidus täitevvõimu rollis oleva komisjoni ja liikemsriikide valitsuste esindajatest koosneva nõukogu peakorterid ning lühemateks istungiteks kogunevad sinna Euroopa Parlament. Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikme...
HALDUSKORRALDUS Ühiskonnasektorid: Ühiskond (avaliksektor haldusorganisatsioonid avalikõiguslikud ja erasektor-ärisektor ja kasumitaoluseta). Ärisektor AS,osa-,usaldus-,täisühing ja FIE Kasumitaotluseta(tulu tuleb aga ilma kasumita) Mittetulundusühing,sihtasutus,seltsing Avaliksektor Kesktasand (riigikogu,keskvalitsus,kohtud,president,keskpank,riigikontroll,õiguskantsler) Omavalitsus (linn,vald) ja Avalik-õiguslik isik nt. (Tartu Ülikool,Haigekassa,Eesti Rahva Muuseum,Rahvusringhääling, Kultuurkapital. Avalik haldus: Avalik haldus modaalses mõttes a)orienteeritud avalikele huvidele b) sotsiaalselt kujundav tegevus c) aktiivne ja tulevikku suunatud tegevus d) rakendab konkreetseid abinõusid üksikjuhtude reguleerimiseks ja teatud plaanide teostamiseks ...Materiaalses mõttes a)halduse mõiste negatiivne määratlus lähtub võimude lahususe põhimõttest, mis eristab seadusandlikku,täidesaatvat ja kohtuvõimu. b)halduse mõiste positiivse m...
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise korral põhiseaduse teksti ja mõttega kohaldatakse põhiseadust. Põhiseaduse suhtes ülimuslik on rahvusvaheline õigus osas, millega Eesti ühinenud on rahvusvaheliste kokkulepete rarifitseeritud või liikmelisuse kaudu rahvusvahelistes organisatsioonides. Sellest ja 2003.a. rahvahääletus...
RIIGIÕIGUSE KONSPEKT Põhiseadus Eesti esimene põhiseadus võeti vastu Asutava Kogu poolt 15. Juunil 1920 a., see jõustus detsembris. Konstantin Päts kehtestas 12. Märtsil 1934 kaitseseisukorra. Detsembris 1936 valiti kahekojaline Rahvuskogu (Riigikogu), kes töötas välja uue põhiseaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 1938. 1940 a. juunis langes Eesti NSV liidu mõju alla. Esimesed demokraatlikud valimised olid 1990. a kevadel, valiti Eesti NSV Ülemnõukogu. Märtsis 1991 toimus referendum iseseisvuse üle, hääletada said kõik Eesti NSV elanikud (77,8%) 20. augustil 1991 võttis Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti iseseisvuse kohta. Moodustati Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli põhiseaduse väljatöötamine. Rahvahääletusel 28. juunil 1992 võeti vastu uus põhiseadus.Peale seda muudeti põhiseadust kahel korral: 25. veebruaril 2003 kui KOV volitused pikenesid 4-le aastale ja enne Euroopa liiduga liitumist. Parlamentaarne riigikord -esindusdemokraa...
TEEMA 1 1. Ühiskonnasektorite olemus, struktuur, omavaheline seos 1) Avalik sektor ehk esimene sektor on osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted. Avaliku sektori funktsioonid- 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine; 3) riigikaitse; 4) avaliku korra tagamine; 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine; 6) riigi kodanikkonna määratlemine. Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteen...
(2 ptk. Põhiõiguste eriosa) §18 Üldine vabaduspõhiõigus I Sätestus PS §19 on üldine vabaduspõhiõigus, mis on erakordselt tähtis! (§20 …“isiku vabadusele ja puutumatusele“ määratleks paremini). II Kaitseala Üldine vabadusõigus kaitseb kõigi nende riigi riivete eest, mis ei lange ühegi spetsiaalse põhiõiguse kaitsealasse. Kitsas teooria- eneseteostuse väärikaim viis ainult kaitstud. Lai teooria- kõik tegevused, omadused, seisundid, mis ei ole kaetud spetsiaalse vabaduspõhiõigusega (§19 ei peaks kaitsma kõiki eneseteostuse võimalusi, sest siis peaks ka kuritegelikke eneseteostuse viise kaitsma). III Piiriklausel Probleemkohaks, kas §-il19 on piirklausel ja kui on, siis milline. §19 lg2 on kõigi õiguste kohta käiv lihtne piiriklausel. §19 Erilised vabaduspõhiõigused Elu ja kehaline puutumatus PS §16 elu on bioloogilis-füüsiline eksistents, mis algab sünni ja lõpeb surma hetkega. Elu õigus per...
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks o...
Kohtuvõim on poliitilise susteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtute ülesanndeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi(vabariike, osariike, liidumaid jne.) Jaguneb vaid haldusterritorjaalseteks üksusteks. 2) Föderatsioon- liitriik, mille osadel on mõningaid iseseisva riigi tunnused. Tervikuna ja osariikidel on oma seadusandlikud, täidesaatvad ja õigustmõ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
