ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA TULEMUSED I MS põhjuste küsimus · Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte ja peamist põhjust. 1914. aastal puhkenud sõja tekkimise põhjendamisel on vajalik terviklik analüüs eeltingimustest ja ajenditest. · Vaatamata oma keerukusele on küsimus Esimese maailmasõja põhjustest ja sellest tulenevalt ka sõjasüü küsimus andnud ainest arvukateks debattideks nii 1920ndatel aastatel kui ka Teise maailmasõja järgses Euroopas. Selle küsimuse aktuaalsus on tingitud asjaolust, et Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Peamised põhjused 1 · 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel Ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa, kes arenes kiiresti ja soovis juhtpositsiooni Euroopas. · Samuti põrkus...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT · Saksamaa · Prantsusmaa · Austria-Ungari · Venemaa · Itaalia 1882 · Inglismaa EESMÄRGID: · Saksamaa- võim Euroopa · Prantsusmaa- soov vähendada mandril Saksamaa mõjuvõimu Euroopas. · Austria-Ungari- tugevdada Tagasi saada Elsass ja Lotring. oma positsioone Balkanil · Venemaa- Türgi ja Balkani alade · Itaalia- mõjuvõim ja kaitse vallutamine,pääs vahemerele Prantsusmaa eest · Inglismaa- mõjuvõim Euroopas · Türgi-lootis toetust ja kaitset. · Jaapan- Saksamaa ...
USA 18.-19. sajandil: 1. Kolonistide rahulolematuse põhjused. Inglise valitsus tõstis kolonistide makse (liigne jõukus) Keelati rajada asundusi lääne poole Apalatši mäeahelikust Kolonistid hakkasid järjest enam tundma end ameeriklastena Tooraine odav müük Kolonistid pidid majutama ja ülal pidama briti sõjaväge 2. Iseseisvussõda 1775-1783: osapooled, sõja algus, iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamine ja tähtsus, ameeriklaste võidu põhjused, sõja tulemused Pariisi/Versailles` rahuga. G. Washingtoni ja T. Jeffersoni roll? Osapooled: Kolonistid + Prantsusmaa, Holland, Hispaania Inglismaa 1776 tuli kokku teine kontinentaalkongress, kus tuldi välja poliitilise iseseisvuse nõudmisega. Iseseisvusdeklaratsioon: Kuulutati välja 4. juulil 1776, Deklaratsioon kuulutas 13 kolooniat iseseisvateks riikideks. Ameeriklased võitsid sest kasutasid lahkrivi, neil oli välis abi teistelt riikidelt, neil oli suur motivatsioon ...
I MS Põhjused Vastuolud maailma suurvõimude vahel Ohu alahindamine Sõjalise mõtlemise jäikus Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas. Ajend Hertsog F.Ferdinandi tapmine Sarajevos 28.06.1914 Algus Algas 28.07.1914, Austria- Ungari kuulutas Serbiale sõja Sõjaplaanid Saksamaa nn Schliffeni plaan: Prantsusmaa kiire purustamine, seejärel väed Venemaa vastu. Koondas enamuse jõududest Prantsusmaa vastu. Prantsusmaa Vältida hävitavalt lüüa saamist. Prantsusmaa-Saksa piirile tugev kindluste süsteem. Nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamise ja seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaa Iseseisev plaan puudus, valmis oldi koostööks Prantsuse vägedega. Venemaa Sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna...
Külma sõja põhjused: -Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. -Demokraatlikke lääneriike ja NSV Liitu ühendavaks lüliks oli võitlus natsi Saksamaaga -Koos sõja lõpuga lõid välja ka seni vindunud omavahelised vastuolud -Erimeelsused Saksamaa tuleviku suhtes Külm sõda seisnes: -vastastikuses propagandas -vastastikuses luuretegevuses -vastandlike sõjaliste blokkide moodustamises (NATO 1949 ja VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsiooni 1955) -konfliktides ja sõdades kolmandates riikides -üksteise vaenlastele majanduslikku ja sõjalist abi andes 1. Berliini blokaad 1948/49 ja selle mõju Kriisi aastad- 1948/1949 Kriisi piirkond ( maailmakaardil)- Saksamaa Kriisi põhjused- Blokaadi ajendiks oli rahareform, mis viidi läbi USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia tsoonides. Konfliktis osalevad riigid- Saksamaa, Nõukogude Liit, USA, Suurbritannia. Konflikti lahendus- NSVL hakkas Berliini varustama toidu...
Maailm 1900-1920.a. 1 .Suurriikide blokkide kujunemine. Kolmikliidu ja Antandi riikide eesmargid. Kaksikliit – Saksamaa, Austria-Ungari (1879) Kolmikliit – Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (1882-1915) Kolme keisririigi liit - Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa (1873-1887) Edasikindlustusleping – Saksamaa, Venemaa (1887-1890) Liiduleping – Prantsusmaa, Venemaa (1893) Antant – Inglismaa, Prantsusmaa (1904) Salajane neutraliteedileping – Prantsusmaa, Itaalia (1902) Sõpruseleping – Inglismaa, Venemaa (1907) KOLMIKLIIDU EESMÄRGID: Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril (Saksamaa soovis olla esindatud kõikjal maailmas) Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile: tugevdada oma positisiooni Balkanil, soovis endale Balkanit (praegune Serbia). Kolmikliidu nõrgimaks lüliks oli sinna mõnevõrra juhuslikult ...
Ajaloo kordamisteemad §1518 1. II maailmasõjas hukkunud sõdurite ja tsiviilelanike osakaalu analüüs & põhjendused *Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilelanikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt. *II maailmasõjas hukkus kõige rohkem NSVLi ja Saksamaa sõdureid ning see tulenes aktiivsest sõjategevusest. *Kõige rohkem tsiviilelanikke hukkus NSVLis ning Poolas, põhjusteks sõjategevuse mõju, küüditamised, surmalaagrid ning Poolas ka juutide rohkus. 2. Pariisi konverents Toimus 1947. aastal toimunud konverents, kus allkirjastati rahulepingud Jalta ja Potsdami konverentsil tehtud otsuste põhjal. Nii lõpetati ametlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. 3. Nürnbergi protsess 14.11.1945 1.10.1946 Kohtuprotsess Saksa fasistlike sõjakurjategijate vastu. Kokku oli kohtu all 21 kaebealust. Kõiki kohtualuseid süüdistati kolme süüpunkti alusel: a) kuriteo...
Teise maailmasõja algus (1939-1941) II maailmasõja põhjused ● Poliitilised eeldused -Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks -Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime -sõjakaid riike ei suudetud ohjeldada, rahvusvahelised suhted teravnevad -Hitlerile lisasid kindlust lepituspoliitika MRP II maailmasõja põhjused ● Majanduslikud eeldused -Hitler otsustas arendada sõjatööstust -suurpankuritelt võeti laene, tagatiseks veel vallutamata alad -NSVL majanduspoliitika: tugev sõjavägi, samas kui omad inimesed elasid vaesuses II maailmasõja põhjused ● Ideoloogilised eeldused -Hitleri saksa rahvas vajas eluruumi -Eluruumi tuli hankida vallutustega naaberrahvastelt -Stalin soovis laiendada kommunismi läände Poola ründamine ● 1. sept 1939 tungis Saksamaa Poolasse. II ms algus ● 17. sept 1939 siseneb poolasse Punaarmee ● 2...
Külm sõda (1945-48 lõpp 1990) Vastuolu 2 süsteemi kommunistliku ja demokraatliku süsteemi vahel. Raudne eesriie sümboolne joon (piir) kommunistliku ja demok. süsteemi vahel. Külma sõja algatajad: J.Stalin, H.Truman, W.Churchill, K.Adenauer See on pidev võitlus ja vastasseis 2 maailmasüsteemi (demo. ja komm.) vahel. Kestis aastatel 1946-1991 (sotsialismileeri kokkuvarisemiseni) Külma sõja avaldumise vormid: Võidurelvastumine (strateegilised ehk tuumarelvad, kõige arenenumad); võitlus kõrgema elatustaseme eest; teineteise (eelkõige USA ja NSVL) pidev vastandamine ja kritiseerimine; luuretegevus; kosmose avastamine ja uurimine; võitlus mõjupiirkondade pärast, mis väljendus veel sõjalistes konfliktides ja kriisides nt. Korea sõda, Suessi kriis ja Kuuba kriis) Külma sõja alguse põhjused: 1) Inglise peaminister W.Churchilli kõne Fultonis 1946 2)USA presidendi H.Trumani doktriin 1947 3)Berliini blokaad 1948-49 4)Potsdami konverents 1945....
I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Vastuolud suurriikide vahel kolooniate ja mõjusfääride ümberjagamisel Vastuolud riikide ja rahvaste vahel Euroopas endas Uued ühiskonnakihid nõudsid rikkuse ja võimu ümberjagamist Valitsused leidsid, et sisemisi pingeid on alati võimalik leevendada sõja abil I MAAILMASÕJA PÕHJUSED Kristlikud väärtused olid taandumas Fr Nietzsche üliinimese teooria: inimesed hääbuvad, tekitades enne seda midagi uut, nimelt üliinimese, kes loob uued väärtused Usuti, et oma rahvus on eriline, väljavalitud Ei osatud prognoosida sõja pikalevenimist Sõdivad riigid - Antant Inglismaa Prantsusmaa Venemaa Belgia USA Itaalia Kanada ... jne, kokku 34 riiki Sõdivad riigid - Kolmikliit Saksamaa Austria Ungari Türgi Bulgaaria SCHLIEFFENI PLAAN Saksa sõjaplaan Alfred von Schlieffen (pildil) oli Saksa kindralstaabi juht Plaani eesmärk Läänes kiire edu ...
Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11 Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879. aastal sõlminud sõjalise liidu Austria-Ungariga. 1882. aastal ühines Itaalia se...
Ajalugu Maailm kahe sõja vahel 1. Mis asjaolud suurendasid suurriikide vahel uue MS teket? Poliitilised eeldused. Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. 2. Mis olid I MS järgse majanduskriisi põhjused? Üle tootmine, Vale majandamine, Valitsuse vead 3. Millised olid majanduskriisi tagajärjed: Kasvas tööpuudus, Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus kogu euroopale, 4. Seleta mõisted Hüperinflatsioon- Raha kaotas väärtuse kiiremini kui seda juurde trükiti. Majandusbuum- Majanduskriis Reparatsioon- Sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt. Kominterm-Koministlikke parteide ühinemine Maffia- organiseeritud kuritegevuslike jõukude ühendus, mille tegevuseks on materiaalse kasu saamine peamiselt ebaseadusliku äriga, kasutades selleks korrumpeerunud riigiametnikke....
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · ...
Liivi sõjast Põhjasõjani I Liivi sõda 1. Põhjused ja eeldused. Vihik Liivi sõja põhjuseks sai võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel Rootsi, Taani, Poola, Leedu ja Venemaa ahel Sõja eeldusteks said: · Liivimaa killustatus · Läänemerel ülemvõimu taotlevate riikide muutumine tugeva keskvõimuga riikideks · Liivimaa soodne asend, mis tegi ta tänu kaubandusele rikkaks piirkonnaks 2. Lahingud. Õpik lk. 84-86, vihik 1558. aasta jaanuaris toimus vene vägede luure ja rüüsteretk Liivimaale, mille käigus laastati Ugandi , Järva ja Viru maakonnad. Ordumeistri sõjavägi võitlusesse ei sekku, kuna kõik aadlikud olid Tallinnas pulmas. Liivimaa riikide saatus sõja alguses .. · Tartu piiskopkond vallutati venelaste poolt 1558. aastal ja ta lakkas eksisteerimast. · Liivi orduriik andis end 1559. aastal Poola kaitse alla, valiti uues ordumeister G. Kettler. · Saare-Lääne piiskop müüs 1559. aastal oma valdu...
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda. Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida- Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksama...
II Maailmasõda 1939-1945 13.03.1938 – Austria liitmine Saksamaaga 29.09.1938 – Müncheni kokkulepe 23.08.1939 – Moldovi-Ribbentropi pakt Moldovi-Ribbentropi pakt Saksamaa Ja Nõukogede Liit = leping, milles riigid omavahel ei ründa Lepingus oli salajane osa – Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad omavahel Euroopa riigid ära Nõukogude Liit: Soome, Eesti, Läti, Leedu, Ida-Poola, osa Rumeeniast Saksamaa: Lääne-Poola, Leedu, Rumeenia Miks puhkes II MS? Poliitilised eeldused/põhjused: Rahvasteliit ei tulnud ülesannetega toime. Versaillese süsteem oli ebapüsiv. MRP (idek dafuq this means) Majanduslikud eeldused/põhjused: Sõjatööstus oli rakendatud. Saksamaa võttis laenu Ideoloogilised eeldused/põhjused: Saksa rahvas vajas eluruumi. Stalin tahtis kommunismi laiendada läände Sõjalised liidud Saksa poolel (Werchmaht): Itaalia, Jaapan (Need 3 = ko...
Liivi sõja ja Põhjasõja tagajärjed Eestile - sarnasused ja erinevused Liivi sõda ja Põhjasõda Eesti jaoks ajalooliselt kaks tähtsat sõda, leidsid aset 16. 17. sajandil. Aastatel 1558-1583 toimus Liivi sõda rootslaste, venelaste, Vana-Liivimaa ja eestlaste vahel. Sõda lõppes Pljussa vaherahuga. Aastatel 1700-1721 peeti Põhjasõda, kus Rootsi vastu võitlesid Venemaa, Taani, Saksamaa. Sõda lõppes Uusikaupunki rahuga. Mõlema sõja põhjused olid suhteliselt sarnased. Liivi sõja algatamise põhjusteks on peetud Venemaa soovi allutada Läänemere idarannik ja sellega kaasnev vaba pääs Läänemere kaubateedele. Rootsi püüdlusi oma mõjuvõimu laiendada ka ida suunas ning nõrgendada Vana- Liivimaad nii poliitiliselt kui ka sõjaliselt. Põhjasõja algatamise põhjusteks oli riikide rahulolematus Rootsi suure ülemvõimu pärast. Venemaa püüdis vallutustega võita Läänemereäärseid alasid, Taani soovis Rootsilt saada oma endiseid valdusi tagasi. ...
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Signe Müürisepp Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA 9kl 2012/2013 1 SISUKORD Sissejuhatus _____________________________________________ lk 3 Esimene maailmasõda _____________________________________ lk 4-6 · Millal? Miks? Kus ? · Sõja põhjused Eesti Esimeses maailmasõjas ________________________________ lk 6-7 Tagajärjed ________________________________________________ lk 7 Kasutatud kirjandus _________________________________________lk 8 2 SISSEJUHATUS Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda või ka Suur Sõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 - 11. novembrini 1918. Sõdivad ...
Talurahva mäss 19. sajandil 1 Tunni eesmärgid: Mahtra sõja põhjused ja tagajärjed Talurahva elu tutvustamine 19. sajandil 2 Sõnad: Ikaldus Vastuhakk/mäss Teoorjus Usuvahetusliikumine - 3 Talupoegade rahulolematuse põhjused a)Maa jäi mõisnike omaks maksta tuli tööga st talupoeg= teoorjuses b) Rentnikest taluperemeestel puudus kindlustunne ja motivatsioon c) 1840 ikaldus ja näljahäda (oli viimane suurem näljahäda Eestis!). d) Tekkima hakkas maapuudus seoses rahvaarvu kiire kasvuga (18.sajandi lõpul oli Eestis umbes 0,5 miljonit, 1881.aastal 880 000 inimest). 4 Talupoegade meetmed oma olukorra parandamiseks 19.sajandil: Talurahvarahutused Usuvahetusliikumine Väljaränd...
LÄHIAJALUGU I : ARVESTUSE TEEMAD. 1. Imperialismiajastu ja ühiskond Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine. Tehnika areng XX saj algul. Maailmamajandusele iseloomulikud jooned. Ühiskondlikud liikumised. Imperialismiajastu. Koloniaalimpeeriumide teke ja laienemine XX saj algul maailmas 1,6 milj inimest maailma valitses Euroopa peale Euroopa kaks iseseisvat suurriiki USA ja Jaapan Imperalism-periood ajaloos, millele on iseloomulik suuremate ja tugevamate riikide püüd luua koloniaalimpeeriume, domineerides maailma kolooniaid vajati: a) et olla maailmas domineeriv b) vaba kauplus, tolle ei olnud c) mereteede endale saamiseks nt. Suessi kanal d) tootmine odav, sest tööjõud odav suurim suurriikide huvi Aafrika vastu...
Ajalugu Kõikkide ühiskonna liikmete jälgimine Inimeste vaba aja riiklik organiseerimine Ideoloogia ja kultuur Riiklik ja ideoloogiline propaganda Range tsensuur Sovinistlik natsionalism Nõukogude Liit kahe maailmasõja vahel Õpikust par. 14 (,,Kommunistlik struktuur Venemaa") Enne 1917. Aastat Tsaari Venemaa Oktoober 1917-1922 Nõukogude Venemaa 1922-1991 Nõukogude Sotsalistlike Vabariikide Liit (NSVL) Aastast 1919 oli Leninile tehtud atendaat, kust jäi tal pähe 2 kuuli. Üks kuul eemaldati, aga teine oli ajule liiga lähedal, mis põhjustas 1922. aastal halvatuse. Ta ei saanud enam rääkide korralikult, kirjutada, parem käsi ei funktsioneerinud õigesti. Ta kirjutas ka raamatu, mis müüdi esimesel päeval välja... Lenini kirjutatud 31. köide vms. ,,Kiri kongressile" Stalini la...
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaan...
1. ,Mis riikide rühmitused tekkisid enne I maailmasõda? Mis riigid sinna kuulusid? Antant- Prantsusmaa, Venemaa, Inglismaa, Serbia Kolmikliit- Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 2. Mis olid I maailmasõja põhjused? 4 · Kolooniate ümberjagamine · Vastuolud maailma suurvõimude vahel · Ohu alahindamine · Sõda romantiseeriti kujutati üleva ja heana · Puudusid organisatsioonid, mis reguleeriksid rahvusvahelisi kriise 3. Mis oli I maailmasõja ajend? Sõja ajendiks oli Austria troonipärija Franz Ferdinandi tapmine Serbia salaorganisatsiooni poolt. 4. Millal algas I maailmasõda? 28. juuli 1914 algas I maailmasõda, kui Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja 5.Mis nime kandis Saksamaa sõjaplaan? Kirjelda seda. Schlieffeni plaan oli Saksa sõjaplaan. 6. Mis lahing toimus 5. September 1914? Milles seisnes selle lahingu tähtsus? 5. september 1914 toimus...
Ohud meie ümber Kirjuta arutlev kirjand (vähemalt 400 sõna), milles analüüsid inimkonda ähvardavaid ohtusid, nende põhjusi ja tagajärgi. Pealkirjasta tekst ise. Peateemad minu kirjandis: looduskatastroofid, sõjad, keemia meie ümber. Inimkonda ähvardavaid ohtusid on mitmesuguseid. Nende hulgas on selliseid, mis inimestest otseselt ei sõltu ja selliseid, mis on otseselt seotud inimkonna tegevusega. Ohtude põhjused on erinevad, siinkohal jäävad arvamused tihtipeale erinevaks. Looduskatastroofid, sealhulgas maavärinad, vulkaanipursked, üleujutused, hiigellained, tornaadod, on midagi, millest inimese jõud üle ei käi, mille vastu on inimene võimetu. Inimesed on küll välja mõelnud mõningad meetmed, mis katastroofi tagajärgi veidi pehmendavad, kuid nii arenenud tehnoloogiat veel ei ole, mis suudaks need ära hoida. Loodusõnnetuste põhjused on enamasti seotud loodusnähtudega, nagu maalihked, maa sisep...
Kontrolltöö.Maailm 20.saj algul 1. imperialism ja koloniaalimpeeriumid õ lk 4 - 7 Imperialisimi- suurriigi eesmärk saavutada SUUR mõjuvõim kogu maailmas. Kõik rahvused on võrded (19.saj lõpp) Sovinism e. marurahvuslus (19.saj II poolel)- suuremad rahvad hakkasid ennast teistest paremaks pidama. Imperialistliku riigi tunnused: huvid kõikjal maailmas, kolooniavallutused ja majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Imperialismi ettekäänded: hoolitseda vähearenenud rahvaste eest, levitada euroopa tsivlisatsiooni saavutusi. Imperialismile aitasid kaasa tehnilised uuendused. Koloniaalimpeeriumid- Suur huvi pakkus euroopale Aafrika. 1900 a. oli peaaegu terve osa Prantsusmaa, Saksamaa, SBR, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses. (v.a Etioopia). Inglise-Buuri sõda Aafrikas (1899-1902) Bokserite ülestõus (1900) - Hiinast oli saanud poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi, see kutsuski esile bokserite ülestõusu, mis su...
1914-1918sodivad pooled.Eaimene pool kes sõtta läheb on saksamaa austria itaalia austraalia .teine pool kes sõtta läheb on prantsusmaa suurpritania venemaa .sõda käis maa pärast .Teine pool oli tugevam ja neil oli rohkem vallutatud. Põhjused Kõik riigid tahtsid maailma oma kasuks ümber jagada .Sõja lykkab käIMA 28 JUUNI AUSTRIA UNGARI TROONIPÄRJA FRANZ FERDINANDI TAPMINE.Sojakäik 28.07 19 austria ungari kuulutab subiale sõja 1 nädala jooksul lulituvad kõik suurriigid sõtta sõjas oli 2 rinnet oli lääne rinne ja oli idarinne Esimene rinne läänerinne suurpritania +prantsusmaaVS saksamaa Teine rinne on idarinne venemaa VS saksamaaa austria ungari see oli manööversõda ja läänerinds oli postionisõda . Tehnika sõjas Okastraar Betoonbunkrid Kuulipildujad...
Rootsi ja Poola kultuurisaavutused a. Poola 1) Asustati jesuiitide ordu. 2) Taasloodi katoliku piiskopkond. 3) Eesti alal seati sisse jesuiitide residents. 4) Loodi jesuiitide gümnaasium 5) 16 saj. lõpuks elas palju erinevaid rahvusi Eestis b. Rootsi 1) Mõisnikud koondusid Eestima rüütelkonnaks 2) Iga 3 aasta tagant järel kogunes maapäev. 3) Mõisad Rootsi aladel jagunesid riigi mõisadeks. 4) Eesti ala oli jagatud 2-eks kubermanguks. Liivi sõja põhjused 1) Venemaa välispoliitika - allutada Läänemere idarannik 2) Vana-Liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus 3) Rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas Põhjasõja põhjused 1) Soov muuta Läänemeri sisemereks, kaitsta oma valdusi 2) Soov saada tagasi oma kaotatud alad 3) Soov saada ülemvõim Läänemerel Jutt Eestimaa kuberneri Gustav Oxtenstierna uuendatud maakorraldus fikseeris 1645 a...
Külm sõda 1945-1990/91 Probleemid liitlaste vahel 2. MS ajal USA, NKL, SB olid liitlased. · Üksmeelel: Saksa purustamine. · Erimeelel: Teherani knerents- NKL tahtis teise rinde avamist. Jalta konverents- Saksa jagati okupatsiooni piirkondadeks (USA, SB, NKL). Potsdami konverents- 1945a allkirjastatakse Saksa täielik kapituleerumine. Pariisi rahukonverents sõja lõpuks · Territoriaalsed muutused: NKL sai Baltiriigid, Soome karjala, Ida-Poola, Bessaraabia, Põhja-Bukoviina, Kaliningradi. Poola sai osa Preisimaast ja lääne piir hakkas jooksma mööda Oder-Neisse jõge. · Saksamaa probleeme konverentsil ei arutatud. · Reparatsioone nõuti kaotajatelt: It, Rumeenia, Ungari, Bulgaaria ja Soome. Kõige vähem pidi maksma Bulgaaria, kõige rohkem It, Soomel kõige rängem (elanike arv väike). Külm sõda- propagandistlik ideoloogiline, kultuuriline ja majanduslik...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Esimene Maailmasõda 1914-1918 Cerle siim 9.Klass Esimene Maailmasõda I MS oli suurim sõda maailma maade vahel. Kestis 28. juulist 1914- 11.novembrini 1918 Riigid kes sõdisid jaotati kaheks: Antandiks ja Keskriikideks. Varasemates sõdades pole osalenud nii palju sõdureid kui osales I MS. Hukkus 9 miljoni sõdurit. Esimene maailmasõda Esimest Maailmasõda nimetatakse ka kaevikusõjaks, ennekõike Läänerindel. Kasutati keemiarelvi, lennukeid. Toimusid ka esimesed massimõrvad paljud tsiviilisikud said surma. I MS põhjused Esimese maailmasõja põjuseks oli suurriikide vastuolud. Mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Austria-Ungari ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine. Austria-Ungari ultimaatum Serbiale. Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. I Maailmasõja põhjused Franz Ferdinand 28. juuni 1914 tappis Gavrilo Principi Franz Ferdinandi. See sündmus vallanda...
KESKAEG (13.-16. sajand) EESTI MUISTNE VABADUSVÕITLUS (1208-1227) Muistset vabadusvõitlust on loetud üheks esimeseks sammuks eesti rahva kujunemise teel ning selle sammumisel riigi kujunemise suunal. Põhjused: - Sakslaste, rootslaste ja taanlaste soov suurendada oma asuala. - Sakslased soovisid balti alistamatusega saada maad ja sõjatulu. - Soov hõivata kaubandusmonopol Venemaaga. 1210- Ümera lahing. Eestlased võitsid. 1217- Madisepäeva lahing. Toimus Viljandi lähedal Sakalas Eestlaste maleva ja ristisõdijate vahel. Eestlased said raskelt lüüa. Langes eestlaste vanem Lembitu ja ka liivlaste vanem Kaupo. 1219- Taanlased vallutavad Põhja-Eesti. Taanlased võitsid. Pärast võidukat lahingut ehitasid taanlased Tallinna tugeva kivilinnuse ja hakkasid ristima Revala mk. elanikke. (Ristimine tähendas rahva alistamist). Ristisõda- sõda, mida korraldati katoliku kiriku õhutusel, selle ettekäändeks oli inimeste ristimin...
I MAAILMASÕDA Antant Kolmikliit Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Itaalia Itaalia Eeldused: Lepingud · Austria-Ungari, Saksamaa ja Itaalia vaheline liiduleping. · Saksamaa loobus lepingust Prantsusmaad mitte rünnata · Prantsusmaa ja Venemaa sõlmisid kahepoolse abistamise lepingu puhuks, kui neid rünnatakse. See liit oli Saksamaale äärmiselt vastumeelne. · Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid teineteise abistamise lepingu ja jagasid mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Planeerisid sõda Saksamaa vastu. · Inglismaa ja Venemaa jagasid mõjusfäärid Aasias. Eesmärgid: Kolmikliit · Saksamaa tahtis võimu kogu Euroopas ja kolooniaid üle maailma. · Itaalia tahtis kaitset Prantsusmaa eest. · Austria-Ungari soovis Balkanil oma võimu tugevdada, lootis Saksamaa abile juhuks, kui peaks Venemaaga sõjaks minema Balkani pärast. An...
Esimene maailmasõda (1914-1918) 1. Mõiste sõdivate riikide koosseisud -def. Maailmasõda-laiahaardeline sõda kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailmariikidest. -sõdivate riikide koosseisud: 1) keskriikide blokk: Saksamaa, A-U, Türgi, Bulgaaria 2)Antant: SuurBritannia, Prantsusmaa, Venemaa, USA(1917), Itaalia, Jaapan, Belgia 2. sõja põhjused LK 36 1)Suurbritannia, ja S võitlus liidrirolli pärast maailmas 2)Venemaa, A-U konkurentsi mõjupiirkondade pärast Balkanil, 3)Kolooniate ümberjagamine S. 4) S. ja Pr vastasseis (prantsusmaa soovis saada revansi 1870/71 Prantsuse Preisi sõjas saadud kaotuse eest) 5)Natsionalismi levik 6)Suurriikide liinusuhete???? süsteem 7)Militarism, võidurelvastumine, Soov rakendada oma sõjaplaane 8)Imperialism- suurriigid püüavad domineerida, püütakse naabrite arvelt võimalikult palju oma territooriume suurendama 3. Sõjaajend ja sõjakuulutused LK36-38 -1914 tapetaks A-U troonipärija Franz Ferdinand-tapja serbi...
Aajaloo KT Arengud Eesti ühiskonnas 20. sajandi algul · Tekkisid erakonnad ( Tartu liberaalid, Tallinna radikaalid, sotsiaaldemokraadid) · Tekkisid uued seltsid karskus-, sportlaste-, pritsimeeste. · Tekkisid pankade eelkäijad MAJANDUSÜHISTUD, mis kuulusid talupoegadele. · Tekkisid erinevad poliitilised voolud (sotsialism ja rahvuslus. Liberaalid Seisukohad: · Rahvusliku eneseteadvuse edendamine · Konstitutsioonilise-monarhia pooldamine · Eestlaste kaasamine kohalikku valitsemisesse Juhtfikuur : Jaan Tõnisson Häälekandja: Postimees Radikaalid Seisukohad: · Majanduse edendamine · Aktiivsem osalus poliitikas · Baltisakslaste kõrvale tõrjumine Juhtfiguur: Konstantin Päts Häälekandja: Teataja Sotsiaaldemokraadid (VSDTP Venemaa sotsiaaldemokraatlik töölis partei) Seisukohad: · Demokraatliku vabariigi loomine · Vähemusrahvaste õiguste taotlemine · E...
I maailmasõja põhjused referaat Sissejuhatus Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. See toimus enamasti Euroopas, kuid ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanitel. Esimese maailmasõja sündmused raputasid kogu maailma, surid tohutult palju inimesi, üle 9 miljoni. Sõjal oli kaks poolt, milleks olid Antandi riigid (Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa ning hiljem USA) ja Keskriigid (Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria). Esimese maailmasõja ajal võeti ka kasutusele hulgaliselt uut sõjatehnikat ning relvi. Näiteks võeti kasutusele esmakordselt Ypres'i lahingus mürkgaas, maailmasõja kestel võeti veel kasutusele tankid, lennukid, allveelaevad jpm. Esimese maailmasõja eelmäng ja pingeline olukord kestis ligi 15 aastat.Nii Vene revolutsioon, Inglise-Buuri sõda kui ka Balkani sõjad...
Kordamine ajaloo kontrolltööks 1. I MS põhjused ja sõjale kaasaaidanud asjaolud – 1914- 1918. Põhjused: 1) Alahinnati ohtu. 2) Sõda romantiseeriti. 3) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine. 4) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ajend: Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil 1914 (mõrvas Serbia terrorist). 2. Sõdivate riikide plaanid, nende tugevad ja nõrgad küljed – Saksa sõjaplaan – Schlieffeni plaan nägi ette Prantsusmaa kiire purustamise ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Prantsuse sõjaplaani – plaan 17 eesmärgiks vältida Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi. Hoogne pealetung. Rajati tugev kindlustuste süsteem vaid Saksa piirile. Inglismaal iseseisev plaan puudus. Lootis Saksamaa purustada liitlaste kätega, pakkudes neile finantsabi ja ise sõjaliselt vähe sekkuda. Venemaa oli nõr...
Aluspõhimõtted: isikuvabadus, inimeste võrdsus, eraomand, turumajandus, rahva suvenäärsus, demokraatia.edusammud:ühiskonna tootmise ja materjaalse heaoli kasv, raudteed ja aurulaevad, elekter, telegraaf, telefon.Sots.struktuur: talupoegkonnad, palgatöölis klass, aadlikud, vaimulikud, keskklass. Ogustavad asjaolud:klassi võitlis, rahvus küsimuste teravnemine.kolonialism-poliitika, mis taotleb vähem arenenud või võrgemate riikide kolooniateks e, asumaadeks muutumist või nende allutamist mõnel muul viisil. Imperialsim-Üldiselt mõistetakse imperialismi all ühe riigi enesekeskset poliitikat oma võimu- ja mõjupiirkonna laiendamiseks.Imp.Poliitika- püüti maid ja rahvaid kaasajastada. 1970. Jagasid suurbritannia ja venemaa iraani omavahel võrdselt ära-. India tehti sõltuvaks ja suruti peale eurooopa haldussüsteemi. Hiinaga sõlmiti ebavõrdsed lepingud.koloniaalpoliitika tagajärjed: Lääne tsivilisatsiooni levitamine,Koloniaalrahvaste traditsiooni...
I maailmasõda I maailmasõja põhjused: *vastuolud suurvõimude vahel *ohu alahindamine *sõja ülistamine *rahvusvahelise institutsiooni puudumine *sõjaväelaste surve I maailmasõja tagajärjed: *Suur inimohvrite arv *kadunud põlvkond *uute rahvusriikide teke *jõudude vahekord 28.06.1914-ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.07.1914-Austria-Ungari kuulutab Serbiale sõja 1.08.1914-Saksamaa kuulutab Venemaale sõja 7.05.1915-Lusitania uputamine 23.02.1917-streik Petrogradis 3.03.1917-Nikolai II loobub troonist 6.04.1917- USA kuulutas Saksamaale sõja 25.10.1917-Oktoobrirevolutsioon 6.12.1917-Soome iseseisvus 16.02.1918-Leedu iseseisvus 24.02.1918-Eesti iseseisvus 3.03.1918- Bresti rahu 6.01.1918- Asutav kogu Venemaal saadetakse laiali 11.11.1918-Compiegne'I vaherahu 18.11.1918-Läti iseseisvus 28.11.1918- Vabadussõja algus Narva all 23.06.1919-Sõda Landeswehriga 28.06.1919-Versaille' leping 3.0...
Esimene Maailmasõda Sõja põhjused: Peamiseks põhjuseks olid vastuolud suurriikide vahel ühel pool Prantsusmaa ja Inglismaa, teisel pool Saksamaa. Saksamaa tahtis saada juhtpositsiooni ja selleks tuli hävitada Prantsusmaa, samas Balkanil olid vastuolud Austria-Ungari ja Venemaa vahel. Samas oli veel asjaolusid: ei usutud, et maailmasõda üldse võib tekkida, arvati, et puhkeda võivad ainult piirkondlikud konfliktid, kuid mitte ülemaailmne laastav sõda. Samuti peeti sõda romantiliseks, paljud inimesed lausa ootasid seda. Puudusid ka rahvusvahelisi kriise reguleerivad institusioonid ning valitsused ei olnud uuendanud oma julgeolekupoliitikat, nad isegi ei tundnud tihtipeale sõjaplaane, mis muutis olukorra väga keeruliseks. Sõja ajend: Maailmasõja ajendiks sai Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. Juunil 1914, atentaadi sooritas Serbia terrorist. Sellest sai alguse sündmuste ...
Esimese maailmasõda puhkemise põhjused Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos. Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Erinevalt paljudest konfliktidest, millel on kindlalt määratavad põhjused, ei ole võimalik Esimese maailmasõja puhul nimetada ühte peamist põhjust. Küsimus sõja põhjustest on olnud pärast aluseks debattidele isegi Teise maailmasõja järgses Euroopas kuna Esimeses maailmasõjas peituvad ka Teise maailmasõja puhkemise juured. Tähtsat rolli Esimese maailmasõja põhjustamises mängisid alliansside süsteem ja kaks vaenulikku suurriikide blokki. Liitlaslepingud tekitasid konkurentsi, mis erinevate vastuolude ja pingete kasvamise tõttu viisid need kaks blokki sõtta. Samuti oli probleemiks see, et ainult teatud kahe riigi omavahelistesse prob...
Liivi sõda 16.SAJ Sõja põhjused 1550.aastatel sõjaväe kasvades tekkis maa puudus, kuna teenistuse eest jagati maad. Väljapääs Läänemerele. Liivimaa sõjaline jõud oli nõrk. Tartu maks jäeti maksmata. Sõja käik 22. jaanuar 1558 tungisid Vene väed Tartu piiskopkonda. 1558.aasta kevadel alustasid Vene väed pealetungi Liivimaa täielikuks alistamiseks. Aprill-Narva piiramine. Mai keskel Narva alistus. Liiguti Tartu alla, sinna veeti suurtükke ja asuti linna piirama. 11.juuli alustati pommitamist, nädal peale seda Tartu alistus. Sõja käik 1559.aasta aprillis sõlmiti pooleaastane vaherahu. 1559 aasta sügisel üritasid ordu ja piiskopi väed Tartut tagasi haarata, kuid ebaõnnestusid. 1560. aastal 2.augustil hävitati Liivi ordu täielikult. 1563-1570 Taani ja Rootsi sõda, Taani kaotas Hiiumaa Rootsile. 1570 piirasid Vene väed Tallinna. 1572-1573 Vene v...
Vietnami sõda Sisukord · Sissejuhatus · Osapooled · Vietnami DV teke · Indo-Hiina sõda · Vietnami sõda · Sõjavastane kriitika · Vietnamiseerimine · Pariisi rahuleping · Sõja lõpupool · Tagajärjed · Orange agent · Sõja kaotuse põhjused · Ronald Reagani arvamus · My Lai veresaun · Ho Chi Minhi rada · Faktid · Sõduritest · Memoriaalid Sissejuhatus · 1959-1973 · Vietnamis toimunud sõjategevus mille tulemusena vabanes Vietnam USA kolonialistidest ja rajati Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Teisisõnu teine indohiina sõda. Osapooled · Anti-Kommunistlikud väed: · Lõuna Vietnam, USA,Lõuna Korea, Austraalia, Filipiinid, Uus- meremaa, Khmeeride vabariik, Tai, Laose kuningriik · Kommunistlikud väed: · Põhja Vietnam, Viet Kong, Punased Khmeerid, Laos, Hiina, Nõukogude liit, Põhja Korea Vietnami DV teke...
I maailmasõda. 1914-1989a. 1. Millised olid suurriikide liidud? 2.Sõja põhjused? Kõik suurriigid olid huvitatud oma mõju tugevdamisest ja teiste nõrgendamisest maailmas. 3. Sõja ajendiks sai? 28juuni 1914. Austria troonipärija Franz Frendinardi tapmine, Surbi salaorganisatsiooni liikmete poolt. 4. Sõda algas? 28. juulil 1914. kui Austria- Ungari kuulutas sõja Serbiale. 1. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Venemaale. 3. august 1914 kui Saksamaa kuulutas sõja Prantsusmaale. 4. august 1914 kui Inglismaa kuulutas sõja Saksmaale. 5. a) Suurriikidel oli sõjas järgmised eesmärgid: Kindlustada oma positsioone. Suurendada oma territooriumit. Haarata uusi kolooniaid ( asumaid ) b) sõjaplaanid: Saksamaa- välksõda Prantsusmaa vastu ja siis Venemaa vastu. Prantsusmaa- oli tugevdatud küll piiri Sakslastega kuid jäetud tugevdamata piir Belglastega. Venemaa- võidelda tuli Saksamaa ja Austria vastu, aidata Prantsusmaad Inglismaa- toetas ...
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas vaenulikkust, karmust, maailmas...
I Maailmasõda 28. juuni, 1914 tapeti Franz Ferdinand, oli sõja ajendiks 28. juuli, 1914 Kuulutati sõda I Maailmasõja põhjused Imperialism + pinged Võimuvõitlus, sõjatehnika areng Diplomaatia puudumine, et sõda ära hoida ning riikidevahelist suhtlemist hõlbustada Kas esimene maailma sõda oli paratamatu? Esimese maailmasõja puhkemise põhjuste ning ajendite kohta on rohkesti arvamusi ning kahtlemata ei saa üht pidada paremaks kui teist või öelda, et mõni on õige, mõni aga vale. Erinevatelt seisukohtadelt vaadates võivad sõja puhkemise asjaolud paista paljuski erinevad ning kes teab kas või kuidas oleks olnud võimalik seda ära hoida. Mina isiklikult olen arvamuselt, et tolle ajastu poliitiliste võimude ning algeliste või üldse puuduvate diplomaatiliste organisatsioonidega oleks olnud sõda ära hoida äärmiselt raske, kui isegi mitte võimatu. 20. sajandi alguses oli maailmas valitsemas imperialistlik poliitika ning riikidevahelised su...
LÄHIAJALUGU II 1. Rahvusvahelised suhted 1930.aastatel Saksamaa sammud teel uuele sõjale, lepituspoliitika, ansluss, Müncheni konverents, Saksamaa sõjakad sammud 1939.a. kevadel, kolmepoolsed läbirääkimised, MRP. *1931- I sõjakolle Jaapan vallutas Mandzuuria *Jaapani lahkumine RahvasteliidustUSA tunnustab NSVLJaapani tugevnemise vastu Kaug-Idas *1933 Salaja arendama relvatööstust35 lahkus rahvasteliidust (üldine sõjakohustus)lennuväe&sõjalaevastiku rajanemine *LEPITUSPOLIITIKA Põhjused: Lääneriigid polnud valmis uueks sõjaks ära kasutada Smaad NSVL vastu 1935 Ing-Saksa merekokkulepe (1. Smaa laevastik&allveelaevad 2.UK tunnustas Läänemere Smaa mõjusfääri) /lepitus-(rahustamis)-poliitika algus/ *SÕJAKUSE KASV 1935 Itaalia vs EtioopiaSaksa toetus Itaaliale, RL majandussanktsioonid, RL ei suuda kaitsta väikeriik...
Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Kolmikliit Saksamaa, Austria, Ungari, Itaalia Eesmärgid · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad · Austria-Ungari Balkan (Serbia) · Itaalia Mõjuvõim · Türgi Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antant Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa Eesmärgid · Prantsusmaa Saksamaa-vastasus (Elsass-Lotring) · Venemaa Türgi-vastasus Balkan · Inglismaa Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas · Jaapan Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA Eesmärgid Teha lõpp eurooplaste mõjule Lõuna-Ameerikas 1989 Ameerika-Hispaania sõda Puerto Rico, Filipiinid, Guam, Kuuba Kahuripaatide diplomaatia Rahvusvahelised kriisid 1905-1906 I Maro...
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
