Suur Prantsuse Revolutsioon Peale aastaid suurenevat rahulolematust, selle üle, kuidas teda kohtlesid kuninglik perekond ja aristokraatlik seisus, hakkas prantsuse rahvas liikuma oma olukorra parandamise suunas, asutades 1789. aasta 17. juunil Asutava Kogu. Rahva eesmärgiks oli lahti saada ülemäära suurtest maksudest ja teiste seisuste priviligeeritud olukorrast. Rahulolematus kasvas suuremaks ning kuu aega hiljem, 14. juulil, läks see üle mässuks, mille käigus korraldati tormijooks Bastille vanglale ja vabastati sealt mitu vangi. Selle sündmusega algaski Suur Prantsuse Revolutsioon. Revolutsionääride lipuks sai trikoloor ja motoks: ,,Vabadus, võrdsus, vendlus". Samal aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Peale kaht aastat sisulist arresti, üritas kuningas Louis XVI põgeneda välismaale, kuid revolutsionäärid püüdsid ta Varennes´es kinni. Olles vangis, kirjutas ...
Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgustusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Kriisi põhjused Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võikski leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega hal...
Suur Prantsuse revolutsioon. 18.sajandi lõpul oli Prantsusmaal absolutislik monarhia. Prantsusmaad valitses Louis XVI stiilis "Pärast meid tulgu või veeuputus". Ühiskond jagunes kolmeks seisuseks. Eelistatud seisuteks olid vaimulikud ja aadlikud, kes ei pidanud makse maksma. Kõik maksud pidi maksma III seisus ehk talupojad, käsitöölised, kaupmehed jt. Prantsusmaa majanduslik olukord läks üha halvemaks. Pikajalised sõjad ja kuningakoja priiskav eluviis nõudsid tohutuid kulutusi. Kuningas pidi mitmeid kordi tõstma makse, mis ei meeldinud rahvale. Rahaline olukord ei paranenud sellest ikkagi ja kuningas pidi maksustama ka aadlikud ja vaimulikud. Selleks aga oli vaja kutsuda kokku generaalstaadid. Nende vahel tekkisid aga tülid ja kolmas seisus nõudis uut hääletamiskorda. Kuna ei jõutud vaidluses üksmeelele lahkusid kolmanda seisuse esindajad Versaille´st ning kuulutasid end Rahvuskoguks. Nendega ühines ka osa aa...
Suur Prantsuse revolutsioon Reformikatsed Louis XIV määras rahanduse peakontrolöriks Jacques Turgoti, kes kavatses kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid ning maksustada aadli ja kiriku. Tema pealekäimisel andis kuningas vabaks vilja- ja leivakaubanduse. Tuli kehv viljasaak, viljahinnad kasvasid ja kogu asi lõppes jahusõjaga. Tsunftiusunduse kaotamise vastu olid käsitöömeistrid ja sellid, sest nad kartsid vaba konkurentsi puhul kaotada oma privilegeeritud seisundit. Järgmine peakontolör oli Jacques Necker. Riigikassa säästmiseks seadis ta sihiks kokkuhoidmise õukonna luksusliku eluviisi arvelt. See ei meeldinud Marie Antoinette'le ja ebaõnnestus. Siis võttis ta suurte protsentidega laenu, Prantsusmaa oli nüüd võlgades. Otsides teid finantskriisi lahendamiseks ja rahva rahulolematuse vaigistuseks, kutsus kuningas üle pika aja (viimati oli 1614) jälle kokku seisuste esinduse generaalstaadid. Seal...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) Algus 14 juuli 1789 Bastille`i vallutamine Lõpp ? 1794 jakobiinide diktatuuri kaotamine 1799 Napoleon Bonbarte`i võimuletulek Konsulaat. SPRi põhjused: 1. Valgustusideede levik ühiskonnakriitika. 2. Ameerika iseseisvussõja mõju 4. juuli 1776 USA iseseisvusdeklaratsioon. 3. Kriis majanduses osalemine USA iseseisvussõjas, Inglise odavad vabrikukaubad, 1788 aasta viljaikaldus ja leivahinna tõus. 4. Vastuolud ühiskonnas 97% maksid makse ja ülejäänud 3% nautisid ilusat elu. 5. Rahulolematus Louis XVI ja Marie Antoinette`iga. Generaalstaadid: 5. mai 1789 Parlamendirevolutsioon Varsaille`is, kõik kolm seisust vaidlesid hääletussüsteemi pärast, riigikassa tühi. Rahvuskogu: 17. juuni 1789 kolmas seisus lahkus. Asutav Kogu: 9. Juuli 17891791 kolmanda seisusega ühines osa aadlikke ja vaimulikke ning lubati rajada uus riigikord konstitutsiooiline monarhia. Tähtsam...
Revoltsioooni põhjused: *Eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vastuolud *Kolmas seisus moodustas 97% rahvastikust, kuid ei omandanud sõnaõigust riigi elus. *Toretsev kui ebapopulaarne kuninga võim. *Valgustusajastu ideed. Isikud: Robespierre-jakobiinide juht, teostas terrori poliitikat, etendas hiljem juhtivat rolli rahvapäästekomitees. Danton- radikaalsema ja demokraatliku suuna esindaja, nõudis surmanuhtlust igaühele, kes hoiab kõrvale isamaa kaitsmisest. Etendas algul juhtivat osa Rahvapäästekomitees. Louis XVI- oli hiilgava õukonna eluga , pidas palju kulukaid sõdu,silmapaistvaim nõuandja ,viimane prantsusmaa monarh. Napoleon- teostas riigipöörde, lõpetas revolutsiooni, kuulus kolme konsulisse¸riigi juht ja sõjajõudude käsutaja. Mõju kirikule ja usule: Vaimulike eesõiguste kaotamine Kiriku maade riigistamine Jakobiinide diktaturri ajal kehtestati ajutiselt kõrgema olevuse usk. Häv...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
Suur Prantsuse Revolutsioon Sel ajal elas Prantsusmaal 26 mln inimest, kellest 21 mln olid talupojad. Nende põhitegevuseks olid vilja-, viinamarja- ja karjakasvatus. Talupojad ei elanud pärisorjuses vaid olid vabad. Pidid aga maksma palju makse ja andma ära osa oma saagist. (kirikukümnis, kuningale kolm otsest maksu, kaudse maksuna soolamaks.) Rängad maksud tingisid talupoegade vaese elu ja rahulolematuse. Elati enamasti puust akendeta ja korstnata onnis. Pidevad olid näljahädad. Kanti puukingi, riideid tehti ise. Kõrgseltskonna väljaminekud järjest suurenesid, mistõttu rahva kannatus oli katkemas. Talupoegade eesmärgid: 3) kaotada feodaalne maaomand 4) saada maad 5) vabaneda maksudest. Luis XIV jättis endast maha vaod tühja riigikassa ja suured riigivõlad. Rahandusepeakontrolör Colbert koostas esimest korda riigieelarve. Luis XV raiskas edasi. Rahandusepeakontrolöriks oli John Law: asutas riigi panga ja hakkas välja laskm...
EUROOPA Suur Prantsuse revolutsioon 18 saj lõpp. Oluline mõju 19. sajandile Põhjused, eeldused prantsuse revolutsioonile oli absolutismi aeg. Pratsusmaal suur raha kulutamine absolutismile ja Louis XIV ja XV kulutasid riigi riigi raha. Louis XVI oli suurtes raskustes , kuna merkantelism oli toonud neg tulemusi. Riigis oli suur inflatsioon ja lõputud sõjad, ülal tuli pidada ka kuninga õukonda (nõudis meeletult raha) Louis XVI-l oli ka kuulus abikaasa Marie Antoniette ( Maria Theresia tütar, ehk Austria printsess).Kuulsaks saanud oma naiivse ja rumala mõttemaailma pärast. Nõudis palju raha oma kleitidele jne. Kuningapere rikkusele vastandus ÜLIM vaesus Prantsusmaa rahva seas. Pärisorjus oli mõnel pool olemas ja seega halvenes olukord. Tekkisid rahutused, mis suudeti küll maha suruda, kuid ei toonud mingit lahendust probleemidele. Viimane piis...
Suur Prantsuse Revolutsioon Inglismaa toetas ka rahaliselt. 22 september 1792 kuulutati välja Prantsusmaa vabariik.Kungingas kaotas kuningatiitli,temast sai tavaline kodanik.Sai nimeks Louis Capet. Algas suur kuninga üle kohtupidamine, türannlus ,lliga kõrged maksud, head suhted Austriaga.Arvamused jagunesid kaheks,suur osa hääletas selle poolt,et kuningas on süüdi. Hakati välja mõtlema karistust. Kuningas mõisteti ühe poolthäälega 21. Jaanuar 1793 surma. Suvel algas Prantsusmaa sõjaline ebaedu, algas zirondiinide langus, süüdistati neid sellest,et ei suuda prantsusmaad võidule viia. Seda kasutasid ära jakobiinid. Robespierre, Marat, Danton tõusid esile jakobiinide seast. Kõige olulisemaks tõusis Robespierre, kes nõudis revolutsiooni jätkamist. Jakobiinide populaarsus aina tõusis. 1793 haarasid jakobiinid võimu 31. Mai 2. Juuni , toimus riigipööre. Nn. ,,Jakobiinide terror", tapeti valikuta kõiki. Jakobiinid...
Reformikatsed Absolutistliku monarhia raames · 1774-Louis XVI-sobimatu valitsemiseks. (Marie Antoniette), viljaikaldus · Turgot- rahanduse peakontrolör-kaotada tsunftid ja feodaalsed privileegid, maksustada aadlikud ja kirik. · 1776-Necker, peakontrolör. Kokkuhoid õukonna pillamises. Võlad suurte protsentidega. · 1788- Pr. Suurtes võlgades, raha puudus.Kutsuti kokku generaalstaadid. Revolutsiooni algus. Asutav Kogu · Kolm seisust- aadlikud, vaimuliked, lihtrahvas · 5. Mai 1789- esimene istung · 17. Juuni- Rahvuskogu -> 9.juuli Asutav kogu. · 11.juuli 1789- Kuningas vallandab Neckeri, Pr Suure Revolutsiooni algus · Rahvuskaart- kodanike relvastatud organisatsioon. La Fayette ja Mirabeau · Munitsipaliteet- kohalik haldusorgan. Pariisi omavalitsus- Pariisi Kommuun Konstitutsiooniline monarhia · 11.aug 1789- kaotati feodaalide isiklikud eesõigused, talup kohustused, ...
SPR KRONOLOOGIA Suur Prantsuse Revolitsioon 1789 4. mail kogunesid generaalstaadid 17. juuni - Kolmanda seisuse esindajad kuulutasid end Rahvuskoguks, prantsuse rahva esindajaiks 27. juuni - kuninga käsul liitusid ka teised seisused Rahvuskoguga 9. juuli - Rahvuskogu kuulutas end Asutavaks Koguks, mis pidi riigile andma põhiseaduse. 14. juuli- rahvas vallutas Pariisis Bastille vangla. Seda päeva loetakse revolutsiooni alguseks. Pariisi eeskuju järgisid teised linnad. Maal puhkesid talurahvarahutused. 4. august- Kaotati feodaalkoormised ning lubati talupoegadel maad osta. 26. august- Vastu võeti "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" oktoober- toimus rahvaretk Versailles'sse, kuningas ja Asutav Kogu "kolisid" Pariisi. Piiskop Talleyrand tegi ettepaneku kirikumaade riigistamiseks. 1789-91 kaotati pärisorjuse jäänused, kirikule makstav kümnis, tsun...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789. aasta 14. juulil algas Bastille´ vallutamisega Suur Prantsuse revolutsioon, kestes kuni 1799 aastani .Revolutsiooni peamisteks põhjusteks olid rahulolematus valitseva korra- absolutismiga, kriis majanduses, mis oli tingitud vananenud majanduspoliitikast ning toretsevast õukonnaelust, ja valgustusideede laialdasest levikust. Muutused, mis selle käigus toimusid on Prantsusmaa ajalukku sügava jälje jätnud mõjutades kogu Euroopat ja ka ülejäänud maailma. Üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest ja õiglusest levisid üle maailma ja tõukas rahvaid rahvuslikule ärkamisele. Tänu Revolutsioonile sai ka III seisu maaomanikuks ja aadlikud ja vaimulikud pidid hakkama maksma makse. Revolutsioon aitas kaasa valgusutsideede levimisele. Võeti kasutusele mitmeid asju mis kehtivad tänaseni ning talupojad ei pidanud enam tegema tööd aadliku jaoks. Revolutsiooni ajal oli terve Eur...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1794) Absoluutse monarhia diplomaatia tähendas monarhi, aga mitte riigi ja rahva teenimist. Samal ajal toimusid intriigid kuningakojas, mis võisid samuti sõdu põhjustada. Riik ja rahvas olid veel ebamäärased mõisted. Saadikud olid kuningakojaga seotud aadlikud. Väiksemad ametnikud olid hästi tasustatud kodanlased. XVIII viimasel veerandil jõudis prantsuse feodaal- absoluutliku (ancien regime) ühiskonna kriis oma lõppjärku. Valgustusaja filosoofia ei tunnistanud kuningate jumalikku päritolu. Kujunes arusaamine rahva (rahvuse) suveräänsusest. Varakodanlik seisus nõudis riikliku (rahvuslikku) sise-ja välispoliitikat ja ei olnud rahul kuningate dünastilistest huvidest tuleneva poliitikaga. Kolmas seisus oli Prantsusmaal saanud oma juhtiva positsiooni, mida oli ka juriidiliselt oli vaja kinnistada. Inglismaal oli siis Parlamendi võim juba üle kuninga võimust. XVIII sajandi teisel poolel oli Prantsusmaa dip...
Suur Prantsuse revolutsioon Sissejuhatus Suur Prantsuse Revolutsioon ehk Prantsuse Kodanlik Revolutsioon, mida praegusel ajal nimetatakse lihtsalt Prantsuse Revolutsiooniks toimus 17891799 Prantsusmaal. Seda võib pidada üheks Euroopa ajaloo suurimaks sündmuseks. 1789. aastal plahvatas kasvav rahulolematus Prantsusmaa feodaalkorraga veriseks revolutsiooniks, mis juhtis kogu Euroopa tähelepanu endale. Tegemist oli nii paljude sõjakampaaniatega ja nii suurel pinnal, et seda võiks lausa nimetada tegelikuks esimeseks maailmasõjaks. Antud sõjategevuse perioodi võib jaotada kaheks: Suureks Prantsuse Revolutsiooniks ja Napoleoni Impeeriumiks. Mina kirjutan vaid Prantsuse Revolutsioonist. Prantsusmaa enne revolutsiooni algust Enne revolutsiooni oli Prantsusmaal absolutistlik valitsemisviis. 1789 aastani valitses kuningas parlamendist...
46.Ameerika Ühendriikide tekkimine Austria ja Preisi ühismanifest kuningapere kaitseks Jamestown 1606, Hollandlased New York 1613 taheti rahvast hirmutada, kuid paljastus kuninga seotus Rootslased Delaware jõe suudmes koloonia Uus- välisvaenlastega. Rootsi 1638 1792 otsustas Seadusandlik Kogu kuninga troonilt Prantslased P- ja L-Carolina kõrvaldada ja kutsuda kokku Rahvuskonvendi. Euroopast väljarändamise põhjused: 22.september 1792 Prantsuse I vabariik. Kullaotsijad, Seiklejad, Usuline tagakiusamine Kuninga uus nimi Louis Capet, hukati 21.jaanuar 1793. Majanduslikud põhjused: käsitöölised tööta, Rahvuskonvendis zirondiinid, jakobiinid ja Soo need, tarastamine kes kuhugi ...
Suur Prantsuse revolutsioon 14. juuli 1789 9. november 1799 Revolutsiooni algus : 14. juulil 1789. aastal vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhiasümboliks peetud Bestille kindlus Pariisis. See sündmus tähistabki revolutsiooni algust. Koalitsioon mitme riigi sõjaline liit mingi teise riigi või riikide rühma vastu Nimeta esimesse koalitsiooni kuuluvad riigid! Kuulusid: Austria, Preisimaa, Inglismaa, Holland, Hispaania, Sardiinia. I koalitsioon ei suutnud võita Prantsusmaad. I koalitsioon 1793 1797. Kokku loodi 7 Prantsusmaa vastast koalitsiooni Loetle revolutsiooni puhkemise põhjuseid! (3) Esiteks seisuslikud ebavõrdsused, teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ning kolmandaks aitas revolutsioonile kaasa ka nälg ja majanduskriis. Iseloomusta jakobiinide diktatuuri! Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuoluli...
Sissejuhatus-Allez dire a ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonte du People et que nous ne quitterons nos places que par la force des baionettes.Mirabeau. Revulutsioon pööre.eruoopalikule demokraatiale pani aluse valgusfilosoofid 18.saj Jean Jack Rousseau(ühiskondlik leping). Kolme võimu lahusus filosoof Montesuieu.Seadusandlik võim- Parlament-kõnekoda(Est,riigikogu,Lät,seim,Pr,rahvusassamblee)4 aastat.tähtsaim on Alamkoda.President-kadruoru residents,parlament-toompea loss. Konstitutsioon- põhiseadus- Riiklike määruste kogum.täidesaatev võim-valitsus(ministrid,ministrite kabinet).munitsipaal- Volikogu-linnapea.enne oli absoluutne monarhia.Mirabeau oli krahv. Suure revolutsiooni ajendid-LouisXVI1774.a.võimetu. abiellus marie antoinettiga.Kuninganna Luksusejanu.renoveeriti osa Versaille pargist.kaelakeeafäär.Pr.toetas Ameerika iseseisvusõd Vaimne revulutsioon.raha puudus. Feodaalkord on läbi saamas.prantsusmaad tabas m...
Suur Prantsuse Revolutsioon Revolutsiooni tekkimise peamisi põhjuseid ja eelduseid võiks leida kolm: esiteks valgustusest tingitud despootia ja riigi juhtimisega halvasti hakkama saava absoluutse monarhia kriitika, mis sai veelgi enam innustust Ameerika iseseisvussõjast, kus teatavasti osalesid ka Prantsuse väed; teiseks sõjaline ebaedu ning sellega kaasnevad kaotused ja kulutused ning kolmandaks majanduskriis, mis oli tingitud nii iganenud majanduspoliitikast, sõdadest kui ka toretsevast õukonnaelust. Generaalstaatidel oli seisuste vahel algusest peale suuri lahkhelisid ning kolmas seisus otsustas selleks, et vältida reformide läbikukkumist ning murda vana kord (ancién regime), end ainsaks rahva esinduseks kuulutada. See otsus sündis peale seda, kui kuningas ja teised seisused olid üpris selgelt mõista andnud, et mingeid suuri muudatusi ei tohiks tulla ning põhiline oleks ikkagi vaid maksude ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Revolutsiooniks nimetatakse muutust kultuuris ja ühiskondlikus elus, see on järsk üleminek ühelt kvaliteedilt teisele. See tekib kellegi või millegi rahulolematusest, midagi on valesti ja ei toimi hästi ning see vajab muutust. Prantsusmaal oli absolutistlik monarhia ja seda valitses kuningas Louis XVI. Kuningakoja eluviis Prantsusmaal oli toretsev ja luksuslik ning riigi üldine majanduslik seis halvenes seetõttu kiiresti. Ühiskond jagunes seal kolmeks seisuseks, nendeks olid eelistatud vaimulikud ja aadlikud kes ei pidanud makse maksma ning kolmandaks seisuseks kellele langes kogu maksukoorem. See polnud minu arvates just parim ja oli ebaaus, et teatud inimesed pidid makse maksma kuid ,,tähtsamad" mitte. Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid suured riigivõlad, kehv viljasaak, kolme seisuse erimeelsused, kuningakoja kergemeelne eluviis jne. Ma arvan, et need olid piisavad põhjus...
Suur Prantsuse revolutsioon. 1. Millal oli Prantsuse revolutsioon? Prantsuse revolutsiooniks nimetatakse aastatel 1789-1799 toimunud pöördelisi sündmusi, mille käigus asendati Prantsusmaa senine poliitiline ja sotsiaalne korraldus uuega. 2. Selgita Prantsuse revolutsiooni põhjused: majanduslikud põhjused – riigi finantskriis, suured võlad ühiskondlikud – ühiskondlikud pinged olid nii sügavalt juurdunud, et reformikatsed viisid lõpuks hoopis plahvatuseni, ükski ühiskonnakiht ei olnud valitsuse poliitikaga rahul kuningavõimuga seotud põhjused – kuningavõim oli teoreetiliselt küll absoluutne, kuid tegelikult vajas valitsus reformide elluviimiseks laiema eliidi toetust. 3. Revolutsioonieelne Prantsusmaa oli absolutistlik kuningriik, mida see tähendab? See tähendab seda, et kuninga võim on piiramatu. See oli iseloomulik Prantsusmaale 4. Võrdle kahte Prantsuse kuningat: Louis XIV ja Louis XVI. Mida sarnast, mida erinevat? XIV oli ...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON (õpik lk. 106-117) Vastused leiate vaadatud video nr. 10 põhjal ja õpikust. Täidetud töölehte ootan tagasi teisipäeva, 1.veebruari jooksul ja seda kas e-kooli kaudu või [email protected] Kui on probleeme-küsimusi , lahkesti ootan. 1. Nimeta kolm Prantsuse revolutsiooni põhjust (3p.) 2. Riigi rahaline olukord oli kriitiline. 3. Lihtrahvas tundis,et ühiskonnakorraldus on ebaõiglane(valgustusideede levik). 4. Kuninglik perekond oli äärminselt ebapopulaarne. 2. Kes olid Prantsuse revolutsiooni ajal Louis XVI ja Marie Antoinette? Milline oli nende saatus?(2p.) Louis XVI oli Prantsusmaa kuningas ja Marie Antoinette tema naine keda kõik vihkasid. Louis XVI tapeti giljotiiniga. 3. Mis olid generaalstaadid ja miks nad kokku kutsuti? (2p.) Selleks,et maksusüsteemi muuta, oli vaja kokku kutsuda kõigi seisuste esinduskogu ehk gener...
Tallinna Kuristiku Gümnaasium Svetlana Grigorjeva Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas Tallinnas 2005 Sissejuhatus Suur Prantsuse revolutsioon, mis kestis ligi 10 aastat, omas ja omab ka praegu tohutut tähtsust maailma ajaloos. Paljude maade ajaloolaste arvates lõppes nende sündmustega uusaeg ja algas uusima aja ajalugu, mida iseloomustavad suured muudatused nii Euroopas kui ka mujal maailmas. Revolutsiooni põhimõtted- vabadus, võrdsus, vendlus- on sügavalt mõjutanud inimeste mõttemaailma. Samal ajal olid tolleaegsed sündmused inimkonnale õppetunniks, kuna nad näitasid selgelt, et ebaõiglust ei saa kaotada, asendades selle uue ebaõiglusega. Sisukord: Prantsuse revolutsiooni põhjused............................lk 4 Suur Prantsuse revolutsioon....................................lk 6 Suur Prantsuse revolutsioon ja Euroopa.................lk 1...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, ...
REFERAAT Suure Prantsuse revolutsiooni aegne eluolu Revolutsioonisõda see on sõda, mille ülesandeks on revolutsioonisaavutuste kaitsmine välisvaenlaste eest aga ka revolutsiooni eksportimine teistesse riikidesse. Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon. (Lääne-Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast üha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud ühelt poolt eesõigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt jõuka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, tore...
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON 1789 – 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau’ kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L’apostrophe de Mirabeau: „Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!” (Mirabeau’ vahelause e. repliik: „Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!”) Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix’ maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni. ...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon algas 14. Juulil 1789 aastal Bastille' kindlusvangla vallutamisega. Rahavarahutused surusid kuningavõimu maha, mis avas tee reformidele ja murrangutele. 1791. aastal võeti vastu põhiseadus, millega kaotati seisused ja feodaalsüsteem. See sätestas inimese põhivabadused ja võrdsuse seaduse ees. Riigis hakkas kehtima konstitutsiooniline monarhia. Talupojad said endale maad osta ja ei pidanud enam makse maksma. Kirikud läksid riigile. Tänu sellele kaotati pärisorjus ja hakati tunnustama rahva vabadust. Paljud riigid on ka tänapäeval selle eeskujul teinud enda põhiseaduse. Juunis 1793 võtsi Jakobiinid vastu uue konstitutsiooni, kehtestati üldine valimisõigus. Konstitutsioon kindlustas mõtete ja arvamuste vaba avaldamise, usuvabaduse, rahvaühingute loomise, petitsioonide esitamise jms õiguse. Kontsitutsiooniga kinnitati ka...
Suur Prantsuse Revolutsioon 1789-1799 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: · I ja II seisuse (3%) privileegid. · III seisuse (97%) maksukoormus. b) Poliitiline kriis: · Absolutism · Kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi. c) Rahandus- ja majanduskriis: · Riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) · Maksude tõstmisega rahva elu halvenes. · Ikaldusaastad (1787-1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni. GENERAALSTAADID (I, II, III seisus) III seisus lahkub ja moodustub RAHVUSKOGU Rahvuskoguga liitub osa aadlike ja mood (?) ASUTAV KOGU (kes võttis vastu I põhiseaduse) GS seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK kogu rahva esindusorgan AK esinduskogu, mis võttis vastu I põhiseaduse, pannes aluse uuele riigikorrale. Seisuste esindajad 5. mail 1789 Versaille...
Suur Prantsuse revolutsioon 1789-1799 10.klass Kriisi põhjused · Halb majanduslik olukord lihtrahval suured maksud, valitsejate suur raha raiskamine luksuslikule elule, tööpuudus, toiduainete ja riigivõlade kallinemine. · Ebavõrdsus seisuste vahel. I ja II seisusel polnud kohustusi riigi ees ainult õigused. III seisusel polnud mingeid õigusi, ainult suur maksukoorem. Revolutsiooni algus · 5.mai 1789 kutsub Louis XVI kokku generaalstaadid, et tõsta makse · III seisuse esindused lahkuvad koosolekult ja kuulutavad end Rahvuskoguks, millega liitub ka osa aadlike ja vaimulikke. Bastille vallutamine 14.juulil 1789 · Rahva seas tekib viha kui Louis XVI lõpetab liberaalsete reformide toetamise. · 12. juulil algasid nii Pariisis kui ka mitmel pool mujal rahvarahutused ning selle kulminatsiooniks kujunes Bastille kindlusvangla vallutamine kaks päeva hilje...
Suur prantsuse revolutsioon ja kultuur Elerin Luuk 10.klass Suhtumine kultuuriväärtustesse Kultuuriväärtuste · Kultuuriväärtuste kaitse · hävitamine KUNST · ·Kohalike võimude eestvõttel ·Loodi komisjonid ajalooliste hävitati feodaale kujutavaid kultuuriväärtuste kaitseks. kunstiteoseid ja ·Asutati Louvre'i kirikukaunistusi. kunstimuuseum (1793), kuhu ·Jumalaema kiriku koondati allesjäänud kunst skulptuuritükid läksid tänavasillutiseks. RAAMATUD Hävitamisele kuulusid · ·Igast raamatust säilitati 12 usuraamatud ja ajalooliselt eksemplari. "v...
Mida andis Euroopale Suur Prantsuse Revolutsioon? Prantsuse revolutsioon oli oluliseks murranguks maailma ajaloos. Selle tagajärjed olid mitmetähenduslikud. Revolutsioon oli murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ning loonud vabariigi. Seisuliku korra kaotamine vabastas tee kapitalistlike suhete arengule mitte ainult Prantsusmaal, vaid kogu Euroopas. Prantsuse talupojast sai maaomanik. Prantsuse revolutsioon aitas kaasa valgustusideede levikule paljudes riikides. 1789. aastal 17.juunil kuulutas kolmas seisus end Rahvuskoguks, nendega liitusid ka teised seisused ning nad nimetasid end Asutavaks Koguks. 11.augustil vormistati dekreet, millega kaotati feodaalide isiklikud eesõigused ja talupoegade isiklikud kohustused, ka kirikukümnis. 26. augustil 1789 võeti Asutava Kogu poolt vastu ,,Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon". Selle revolutsiooni programmdokumendiga kuuluta...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon Suur Prantsuse Revolutsioon leidis aset aastatel 1789.-1815. Selle põhieesmärgiks oli eelkõige absolutistliku monarhia kukutamine. Revolutsioon oli pöördepunktiks kogu maailmale, sellele järgnes hulgaliselt muudatusi ja uuendusi. Revolutsiooni käigus töötati välja ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seitsmekümnest punktist koosnev deklaratsioon algas sõnadega: ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseks". See dokument oli aluseks seisuste kaotamise algusele. Aadliseisus kaotati Prantsusmaal 1790.aastal. Järgnes palju vastakaid arvamusi. Kuid pikas petspektiivis oli deklaratsioonil pikk mõju. See on olnud aluseks ÜRO koostatud ,,inimõiguste deklaratsioonile" ning mitmetele teistele inimõigusi ja vabadusi kajastavatele dokumentidele. 21.septembril 1792. kuulutati Prantsusmaal välja vabariik. Monarh...
Suur Prantsuse revolutsioon (1789 – 1799) 1. Revolutsiooni põhjused a) Ühiskondlik kriis: I ja II seisuse (3%) privileegid III seisuse (97%) maksukoormus b) Poliitiline kriis: Absolutism kodanlus soovis võrdseid poliitilisi õigusi c) Rahandus- ja majanduskriis: riigikassa tühjenes (kulukad sõjad ja õukond) maksude tõstmisega rahva elu halvenes ikaldusaastad (1787 ja 1788) 2. Revolutsiooni algus a) Generaalstaatidest Asutava Koguni: GENERAALSTAADID I, II ja III seisus ▼ III seisus lahkub ja moodustab RAHVUSKOGU ▼ RK-ga liitub osa aadlikke ja moodustub ASUTAV KOGU Võttis vastu I põhiseaduse GS – seisuste esinduskogu (5.mai 1789) RK – ...
Kuidas mõjutas Suur Prantsuse revolutsioon Euroopat Selge on see, et 18. sajandil toimunud Suur Prantsuse revolutsioon mõjutas Euroopat nii mõnelgi määral. Eriti tugevalt mõjutas see kõike kiriku ja usuga seonduvat. Revolutsioonist ja selle mõjudest puutumata ei jäänud ka kultuur ega kultuuriväärtused. Revolutsiooni aegadel jagunes ühiskond Euroopas kolme seisusesse: esimeses seisuses olid vaimulikud, teises aadlikud ja kolmandas ülejäänud, näiteks kuulusid sinna alla talupojad, käsitöölised ja kaupmehed. Enne revolutsiooni kuulus vaimulikku seisusesse üle poole rahvastikust, kuid revolutsiooni lõppedes oli see osakaal kordades vähenenud. Põhjuseks oli kiriku maade võõrandamine, mitmete kiriku ühiskondlike funktsioonide äravõtmine ning kloostrite sulgemine. Lisaks neile määratud kindlale palgale pidid nad vande andma uuele korrale, pärast konstitutsiooni vastu võtmist põhiseadusele, mis tõi kaasa vaimulikkonna lõh...
Mida andis maailmale Suur Prantsuse revolutsioon! Bastille´ oli vallutatud, kindlusvangla maatasa tehtud ning suur massiliikumine suunas inimeste mõttemaailma eitama kõike, mis oli toimunud. 14. juunil 1789. aastal algas Suur Prantsuse revolutsioon. See sündmus andis tervele maailmale palju. Pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtete levikule. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga. Algas üldine sõjaväekohustus. Kõige aluseks sai poliitika. Hakkas ka levima rahvustunne. 1793. aastal pandi alus inim- ja kodanikuõiguste põhimõtetele, andes välja deklaratsiooni. Alguse sai kodanikuvabadus. ,,Kõik inimesed sünnivad ja jäävad vabaks ning õigustelt võrdseteks". Inimesed said omale vabaduse. Enam ei tohtinud kedagi ilma seaduseta kinni pidada. Minu arvates on see väga hea, inimestel oli palju parem nii elada ja nad ei pidanud enam taluma ebavõrdset kohtlemist. Feodaalkord asendus kapitalistliku korraga....
Amerika Ühendriikide tekkimine 1.Millistest maadest rännati välja Põhja-Ameerikasse = Holland, Inglismaa, Prantsusmaa. 2. Kuidas kujunes Lõuna asumaade mustanahaliste elanikkond= Veeti orjadena. 3. Kuidas ja miks kaotasid prantslased oma asumaad Põhja- Ameerikas= 7 aastase sõja tagajärjel kaotati Kanada. Alad läksid lõpuks inglaste kätte. 4. Millistel põhjustel kujunes uus ühiskond töökaks, ettevõtlikuks= Üks osa väljarändajatest olid kalvinistid. Inimesed olid võrdsemad. Euroopa rendisüsteemi üle ei viidud. 5. Milles seisnes Briti(Ameerika) konflikt kolooniatega= Inglased ei lubanud elama minna läände, nende kaupu ei lubatud inglismaal müüa, inglise kaupu sunniti peale(NT: tee), uue maksu kehtestamine(postimaks). 6. Iseseisvusdeklaratsioon= võeti vastu 14 juuli 1776. Sellega kuulutati Ameerika Ühendriigid iseseisvaks. 7. Uued põhimõtted= õigus elule, vabadusele, õnnele. Inimesed olid võrdsed. Rahvavõim. Maksukoormuse tõus. 8. Millega l...
Suur Prantsuse revolutsioon Revolutsiooni puhkemise põhjused: · Riik oli suurtes võlgades pankrot · Viljasaak kehv viljahindade mitmekordne tõus tekitas rahutusi · Tsunftiusunduse kaotamine · Absolutism oli oma aja ära elanud, takistas riigi arengut Revolutsiooni algus ja ajend: 5. mai 1789. - algasid generaalstaadide1 istungid Versailles' 17. juuni 1789. kolmanda seisuse esindus kuulutas end Rahvuskoguks 9. juuli 1789. Rahvuskogu nimetab end Asutavaks Koguks (soovib uut korda) Pariisis: kogunesid rahvakoosolekud, asi väljub kontrolli alt. Kuningas koondab Pariisi lähedusse 20 000 (Saksa/Tsehhi) sõjameestest koosneva palgaarmee. Rahvas loobib kividega ja armee tulistab. 13. Juulil algas ülestõus loodi kodanike relvastatud organisatsioon Rahvuskaart, eesotsas La Fayettiga. Vallutatakse Bastille'. Loodi uued ko...
Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleon Bonaparte 1789 Madame de Pompardouri valitsemine Louis 15 ajal oli rahvast ärritanud Louis 15 tuntuim tsitaat: ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" Seda ei tulnud, kuid suure vulkaanipurske tõttu jahenes kliima Euroopas >Halvenes viljasaak>tõusid leivahinnad>süvenes vaesus> 1789.a. oli olukord plahvatusohtlik Lois 16 sai kuningaks 1774 Tühi kassa, Uued võlad õukonna ülespidamiseks, suur rahaline abi USA-le inglismaa vastu sõdimiseks 5.V.1789 Generaalstaadid kokku olukora arutamiseks>3 seisus muudustab Rahvuskogu reformimeene Asutav Kogu 9.7.1789 12.juulil 1789 algab pariisis rahvaülestõus 13.juulil moodustati Pariisi Rahvuskaart kodanike kaitseks kuninga sõjaväe vastu 14.juulil 1789 vallutas pariisi rahvas Bastille kindlusvangla, tappis selle komandadni ja lammutas hiljem vangla täiega. See päev on Prantsusmaa rahvuspüha Muutused Prantsusmaal: Valiti munitsipaliteedid sh Pariisi Kommuun Keelustati f...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Suur Prantsuse Revolutsioon- uusaegse riigi verine algus Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Kriisi põhjused............................................................................................................................ 4 Revolutsiooni käik...................................................................................................................... 5 Jakobiinide diktatuur...........................................................................................
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
Suur Prantsuse revolutsioon ja muutused moes ja olmes Referaat Suur Prantsuse revolutsioon toimus aastatel 1789-1799. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, mis sai alguse majanduskriisist, seisuslikust ebavõrdsusest ja kolmanda seisuse rahulolematusest. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim viisid Prantsusmaa suurde kriisi, mida üritati likvideerida kutsudes kokku esinduskogu generaalstaadid. Kuna aga saadikute hulgas puudus üksmeel, lahkusid kolmanda seisuse esindajad, kuhu kuulusid kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning kuulutasid ennast 1789.a Rahvuskoguks. Rahvuskogu otsuseid ei olnud kuningal õigus tühistada. Kuna nendega ühinesid ka paljud aadlikud ja vaimulikud, siis muudeti Rahvuskogu Asutavaks Koguks. Nad asusid koostama põhiseadust, et panna alus uuele riigi...
Mil määral oli Suur Prantsuse reovlotsioon murranguks Euroopas? Bastille' kindlusvangla vallutamine 14.juulil 1789.a pani alguse Suurele Prantsuse revolutsioonile, mis kestis kokku kümme aastat. Suur Prantsuse revolutsioon oli ajaloos kindlasti üks suurimaid ning tõi kaasa palju muutusi. Milliseid need olid ja kuidas mõjusid? Juba revolutsiooni alguses, 1789. Aastal 4. Augustil võeti vastu agraarseadused, millega kaotati feodaalide iskilikud õigused, talupegade isiklikud kohustused ja kirikukümnis. Veel samal aastal võeti vastu ka kirikumaade võõrandamise seadus, millega kiriku maad müüdi oksionil maha. 26.augustil 1789 võeti vastu ,, Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mille alusel pidid kõik inimesed olema sündimisel võrdsed ja üheõiguslikud.See pani paika ka inimese õigused: õigus vabadusele, omandile, julgeolekule ja vastupanule. Need muudatused tegid kolmanda seisuse elu tunduvalt lihtsamaks. Enam ei pida...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
SUUR PRANTSUE REVOLUTSIOON 1789 1799 NB! Moto, milleks on Mirabeau' kuulus vahelause ehk repliik, õpivad kõik suure maja lütseumlased pähe originaalis: L'apostrophe de Mirabeau: ,,Allez dire à ceux qui vous envoient que nous sommes ici par la volonté du peuple et que nous ne quitterons nos places que par la force des baïonettes!" (Mirabeau' vahelause e. repliik: ,,Minge teatama neile, kes teid saatsid, et me oleme siin rahva tahtel ja et me lahkume siit üksnes tääkide survel!") Krahv Mirabeau oli küll aadlik, kuid ta esindas generaalstaatides kolmandat seisust. Ta asus kohe toetama parlamentaarse revolutsiooni algatajat abt Siyèsi ning peagi sai temast Revolutsiooni esimese etapi vaimne juht. Ta on inimõiguste deklaratsiooni ja esimese konstitutsiooni üks peamisi autoreid. NB! Järgnev Delacroix' maal (vasakul) ei sümboliseeri Suurt Prantsuse revolutsiooni, vaid umbes pool sajandit hiljem aset leidnud 1830. a. Juulirevolutsiooni....
,, AJALUGU KONTROLLTÖÖ". 1) 17 saj. 30a.-ne Ususõda 1618-1648a.Katoliiklaste ja Protestandide vahel. Sõjas osalsid enamlik Euroopa riike(Saksamaa,Rootsi,Taani,Prantsusmaa). Sõda lõppes Vestfaali rahuga-24 okt 1648a. 18saj. Põhjasõda.1700-1721a.Toimus Põhja-Euroopariikide vahel. (Venemaa,Saksimaa ja Taani moodustasid koalitsiooni Rootsi vastu)Peamiseks sõja põjuseks oli Rootsi,kuna ta oli tugevaim Läänemere riik ja seega sooviti Rootsi tugevnemist piirata.Sõda lõppes Rootsi kaotusega ja kogu Baltikum kuulus nüüd Venemaale.1721a.Venemaa ja Rootsi vahel sõlmiti Uusikaupunki rahuleping. 19saj. Napoleonisõjad. Osalesid peaaegu kogu Euroopa.Napoleon oli ebaseaduslikult võimu haaranud valitseja.Auahne ja soovides kõiki Euroopa riike enda alluvusse.Selles osutusid vastupane kaks suurriiki Inglismaa ja Venemaa. Waterloo lahingus purustati Napoleoni väed,Venemaa ja teiste suurriikide koalitsioonide ühendamises 1815a...
Ajalugu Kordamine 1. Põhja-Ameerika Iseseisvussõda: millal oli, miks soovisid Inglise asumaade elanikud emamaast eralduda, miks see õnnestus, USA valitsemissüsteem 18.sajandi teisel poolel hakkasid asumaade ja Inglismaa suhted teravnema. Seitsmeaastase sõja ajaks oli Inglismaa toonud Ameerikasse oma sõjaväe, mida pärast sõda ära ei viidud. Sõjaväe majutamine ja ülalpidamine pandi asumaade elanike õlule. London hakkas ka sihiteadlikult takistama kolooniate majanduslikku arengut. Inglise valitsus keelas osa kaupade ostmise teistest riikidest, see aga võimaldas müüa neid kaupu kolonistidele kõrgema hinna eest. Kolonistode kasvav jõukus oli Londonile samuti pinnuks silmas ja ärgitas asumaades uusi makse kehtestama. Tõsist pahameelt ja vastuseisu tekitas asunike hulgas ka Inglise valitsuse otsus keelata kolonistidel rajada oma asundusi lääne pool Apalatsi mäeahelikku. Asuti boikoteerima Inglise kaupu ja keelduti...
15. Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Diplomaatiliste esinduste tekkimine. Tihenes riikidevaheline suhtlemine ja 16.-17. Sajandil hakati looma alalisi diplomaatilisi esindusi. Eeskuju pakkus Rooma paavst, kelle saadikud olid sajandite jooksul külastanud paljusid maid. Ka paavst Leo X määras oma alalise esindaja, kelleks oli nuntsius. Järjest hakkasid alalisi esindajaid ametisse nimetama ka ilmalikud valitsejad. Tekkis arusaam, et riikide alalised esindajad ei ole võrdväärsed. Esialgu tehti vahet saadikute ja agentide vahel, peagi hakati suurriikide saadikuid nimetama suursaadikuteks ning erakorralisi suursaadikuid( tänapäeval erakorraline ja täievoliline suursaadik) peeti tähtsamateks kui alalisi diplomaatilisi esindajaid. Diplomaatia tseremoniaal ja saadikute õigused. Esialgu puudusid üldtunnustatud diplomaatilise suhtlemise tavad, mistõttu tekkisid ka arusaamatused riikide vahel. Pikkamööda kujunesid aga ühised seisukohad ja kinde...
1 26.02.08 Prantsusmaa, kui absolutismi näidisriigina Tunnusjooned on Prantsusmaa puhul kõige paremini täheldatavad. Teised riigid võtsid Prantsusmaa eeskuju juhindusid oma absolutismi väljakujunemisel Prantsusmaa. Kõige olulisem oli see Louis XIII ja Louis XIV ajal. Louis XIII sai troonile 1610. aastal, seda kuni 1643. aastani. Ta oli võimule saades alles 9 aastane. Esialgu valitses tema eest regent (isik, kes valitseb kuninga eest, siis kui kuningas ise on alaealine). Tema regendiks oli ta ema Maria d'Medici. Täisealisena ei tundnud ta eriti huvi valitsemise vastu. Tema eest oli võimul peaminister kardinal Richelieu (1624-42 valitsusaeg).Tema tegi tolleaegsest Prantsusmaast tugeva riigi. Tema jaoks tuli kõike teha riigi huvides. Riik oli kõige tähtsam. 1614. aastal kutsuti viimast korda kokku generaalstaadid. Alustati võitlust hugenottide vastu, tühistati nende eriõigused. Alustati ...
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.................
Puritanism Tekke põhjused:Puritaarid olid protestandid, kes nõudsid anglekaani kiriku täieliku puhastust katoliiklusest. Nad ei leppinud pooliku reformatsiooniga kirikuteenistuse välistes vormides ja kirikujuhtimises, sest väga palju oli säilinud katoliku missa toredust, kirikud olid suurejoonelised ja tähtsalt kohal olid pühakute kujud. Kelle toetusel:Levikut soodustas majanduslik areng ja kapitalistlike manufaktuuride teke, tööliste töö intensiivistuminw, tuli hakata tööl käima, see kiskus inimesed eemale tavalistest perekondlikest suhetest ja kirikust. Iseloomulikmuad jooned: Jumalale on meelepärane kui inimene juhib edukalt ettevõtet, kaupleb osavalt ja rikastub. Iga kristlase saatus sõltub jumalast. Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
