Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

" Sulghäälikud" - 58 õppematerjali

thumbnail
2
rtf

Sulghäälikute, vastused, kontroll.

KIRJUTA KUHU VAJA K VÕI G Riiki, elutarkus, kaugushüpe, vaagu, pagesid kugistada Väike, väikeses, väikest, kõike, nõrk, kõik, nagu, kogu, viipega, igasuguseid, pagesid, hiigslaslikku, huligaan,uudisimulikud, lauliski, rohkem kaelkirjakute, Hulkur, jänku, rohkem, leokelauliski, kiikas, kugistada, koogitüki kellegi, otsustadigi, tunngida, ogalik, lõugas, iga, igasuguseid,. 2. KIRJUTA KUHU VAJA P VÕI B p Tule tuppa! Hooplema, tiibu, lapsed, lõpuks, viibib, hooples, ärples õpetajana, õpilased, helikopterit, koobasti antiloopide, koopad 3. KIRJUTA KUHU VAJA T VÕI D Pidi, end, endale, maalides, ülemjuhatajalt, teate, kallutada, näitab, heledamini, hämmeldunult, riided, lindude, loomade kädistamist, kädin, hiidlane, raadio, pildistada, esindamas, hõbedase, hundikoer, kabinet hoiatas, harsaltselt, töötab hõbedased, haledalt, torti, Tuti sõitis, lehti, toomingate, Eide, spordialad, höbedase, haledalt, muutus, h...

Eesti keel
13 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Sõnade ortograafia

· Väikese tähega, kirjutatakse : tähtpäevad (nt. kadripäev, naistepäev); pühad (nt.jõulud, emadepäev); nädalapäevad, kuud (nt.esmaspäev, veebruar); üritused (nt.olümpiamängud, üldlaulupidu); au- ja ametinimed (nt.professor, direktor) · Isikunimi kirjutatakse läbiva suurtähega: Kõik nimes esinevad sõnad kirjutatakse suure tähega Täpsustav täiendosa eraldatakse sidekriipsuga:Kupja-Prits, Kaval-Ants ,Julk-Jüri, Veni- Villem (Erand Kohanimest tuletatud täpsustav täiendosa on ilma sidekriipsuta, nt. Vargamäe Andres, Oru Pearu) Ülekantud tähenduses mingi isikutüübi iseloomustamiseks kasutatav isikunimi kirjutatakse suure algustähega: Rockefellerid ja Fordid, Andresed ja...

Eesti keel
362 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti kelle grammatika

Veaohtlikud sõnad: "mõte - mõtte - mõttetu." "arutama - mitte harutama" "arukas - mitte harukas" "igihaljas - mitte higihaljas" Komad: Komad käivad sõnade ette: "et, sest, aga, kuid, vaid, siis" Komad käivad nende sõnade ette erandkorras:"ja, ning, ehk, ega, või" ees. Häälikud Kaashäälikud: j, v, l, m, n, r Täishäälikud: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikute alaliik sulghäälikud : k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelle...

Eesti keel
186 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reeglid, grammatika 9 klass

Sõnamoodustus 1) Tuletamine = tüvi + tuletusliide ( -mine, -ja, -kene ) Nt: laulmine, laulja, laulukene 2) Liitmine = tüvi + tüvi Nt: kassikakk, allmaaraudtee 3) Nulltuletus = tüvi + lõpp ( käände-, pöördelõpp ) 4) Tuletamine + liitmine + nulltuletus Nt: mägi-roni-ja-le 5) Lühendamine Nt: autobuss = buss Liitsõna Liitsõna = tüvi + tüvi + jne Nt: kirjutuslaud Mitu : täiendsõna mis täpsustab. Nt: kirjutuslaud (kirjutus- täpsustab lauda) 1 : annab põhiinfot. Nt: kirjutuslaud (laud on põhisõna) Kokku-lahku sõltub verbist ehk tegusõnast 1) Täiendsõna on lühenenud Nt: võõras keel - võõrkeel 2) Täiendsõna on nimetavas käändes Nt: raudne uks - rauduks 3) Täiendsõna on mitmuse omastavad(mille?kelle?) Nt: mägede tipud - mäetipud 4) Täiendsõna on sihitislik(millelegi sihitud) Nt: avaldatakse rõõmu - rõõmuavaldus 5) Täiendsõna on mitmusliku sisuga Nt: müakse pileteid ­ piletimüük ( mitmus->ainsuseks) Ko...

Eesti keel
259 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Eesti foneetika ja fonoloogia kordamine

Millistest faasidest koosneb kõige lihtsam kõneakt? Kõneleja ehk kõnemoodustuse faasid (mõte, keeleline vorm, närvisignaalid, häälduselundite tegevus) ja kuulaja ehk kõnetuvastusfaasid (kõrva tegevus, närvisignaalid, keeleline vorm, mõte) Nende vahele jääb helilaine. 2. Milline osa on foneetikal kõnekommunikatsiooni uurimisel? Foneetika uurib häälikuid ja nende käitumist kõnevoolus. Uurib, millised protsessid toimuvad, kui me kõneleme või kuulame. 3. Kuidas on võimalik foneetika uurimisalasid ja -valdkondi liigendada? Artikulatoorne foneetika ­ kuidas kõnet moodustatakse Akustiline foneetika ­ helilaine Tajufoneetika ­ kuidas kõnet tajutakse Uurimisvaldkonnad ­ üldfoneetika, kirjeldav foneetika, ajalooline foneetika, normatiivne foneetika, kontrastiivne foneetika, eksperimentaalne foneetika 4. Millised on foneetika rakendusalad? Lo...

Eesti foneetika ja fonoloogia
342 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Sissejuhatus kirjandusteadusesse konspekt 2007

Kirjanduse klassikalise mõiste kujunemine Techne- oskus, meisterlikkus Tänapäeva postmodernistlik kultuur on urbanistlik Tehnoloogia areng- kaob autorlus dehumaniseerimine "Kirjanduse" etümoloogia Euroopa keeltes: lad. littertra Tähestik Grammatika Kirjalik tekst Haritus, õpetatus "Kirjanduse" mõiste ajalooline kujunemine Kirjavara (Schrifttum, ) Ilukirjandus (belles-lettres), 17-18. saj Fiction (fiktsioon: vale, väljamõeldis; ilukirjanduslik proosateos; narratiiv) / nonfiction Nonfiction (mittefiktsioon) Emmanuel Carrcre "L'Adversaire" (2000), eesti k. "Vaenlane" (2002) Jean-Claude Romand Kirjanduse määratlused Neoplatonlik esteetika- kunst kui ülev ja kaunis Formalism, strukturalism- kirjandusliku teksti poeetiline funktsioon Funktsionaalne määratlus (J. Mukaovski) Kunst on see, mida kunstiks peetakse (iga nähtus või ese võib saada esteetilise funktsiooni kandjaks) Kirjanduse funktsioonid Hedonistlik- kumsti võime naudingut pa...

Kirjandus- ja teatriteaduse...
124 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus"

Keele mõiste Keel eristab inimest teistest loomaliikidest. Inimene on rääkiv loom ja sümboleid kasutav loom. Teised loomad küll suhtlevad omavahel, kuid nende suhtlussüsteemid ei ole võrreldavad inimkeelega süsteemi keerukuse, nüansirikkuse jm osas. Erinevus on pigem kvalitatiivne kui kvantitatiivne. Olulisim inimeste vahelise suhtluse vahend on loomulik keel (nt inglise või eesti keel): 1.keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel aastatuhandete vältel, sõnavara on kujunenud väljendama seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. 2.inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. 3.kui esimene keel on omandatud kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevases elus. Sõnad on polüseemsed (mitmetähenduslikud). Keel süsteemina erineb tegelikust kõnest või kirjutatud tekstidest. Rääkides kasutab inimene keelepädevuse kõrval ka nt argiteadmisi ja diskursusteave...

Keeleteadus
171 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Polüseemia, Homonüümia, Sünonüümia ja Välted

Tähistatav e. tähendus ja tähistaja e. sõna ise. Nt:liiklusmärgid. Keelemärgid jagunevad liht ja liitmärkideks. POLÜSEEMIA e. mitmetähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel sõnal on mitu üksteisega tihedalt seotud tähendust (nt.klaas). HOMONÜÜMIA e. samakõlalisus on nähtus, mille puhul kahe või enama samakõlalisesõna tähendused ei ole omavahel seotud(aas, tee). SÜNONÜÜMIA e. samatähenduslikkus on nähtus, mille puhul ühel tähistataval on mitu erinevat tähistajat(koerlane). Häälikud:vokaalid(e. täishäälikud tagavad kõne kõlalisuse: a,e,i,o,u,õ,ä,ö,ü) ja konsonandid [e. kaashäälikud(ahtushäälikud:j,l,m,n,r,v. moodust. Koos vokaalidega helilised häälikud)(helitud ahtushäälikud(s,h,f,s,z,z) ja sulghäälikud )]. amadal tagavokaal. e,ökeskkõrged eesvokaalid. i,ü kõrged eesvokaalid. okeskkõrge tagavokaal. ukõrge tagavokaal. õkeskkõrge tagavokaal. ämadal eesvokaal....

Eesti keel
121 allalaadimist
thumbnail
27
doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

Keele selg- hambasombud j Keele tagaosa- suulae tagaosa k, g [ng] Häälepaelad h HÄÄLIKUD TÄISHÄÄLIKUD KAASHÄÄLIKUD a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Ahtushäälikud Sulghäälikud j, l, m, n, r, v s, s, z, z, h, f g, b, d, k, p, t FONEETIKA JA FONOLOOGIA Häälikusüsteemi uurimisega tegeleb 2 haru: foneetika ja fonoloogia. Seega häälikutel on kaks erinevat tahku (ehk külge, ühest küljest on häälikud füüsikalised nähtused, aga teisalt ka keeleelemendid). Foneetika uurib häälikuid kui füüsikalist nähtust...

Eesti keel
148 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Häälikuortograafia

Häälikuortograafia I Häälikurühmad Täishäälikud e vokaalid, mis on kõik helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü Kaashäälikud e konsonandid: helilised helitud l, m, n, r, v, j g, b, d, k, p, t, s, h, f, s, z, z Sulghäälikud e klusiilid k, p, t, g, b, d II Üksikhäälikute õigekiri 1. g, b, d, k, p, t Sõna keskel on helitu hääliku kõrval k, p, t pühkima, peatselt, nafta Erandid: helitu hääliku kõrvale võib jääda g, b, d 1) liitsõna liitumiskohas: raudtee, umbkaudu, kõrgharidus, rongkäik 2) liidete ees: leibki, jalgsi, tulebki 3) sõna algvormi eeskujul mõnes teises sama sõna muutevormis:...

Eesti keel
47 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Reeglid eesti keelel

Kõige lihtsama ehk siis jutustava lause lõppu käib punkt. Homme hakkab kool. Eile käisime õues. Hüüd- või soovlause lõpus peab olema hüüumärk. Ära mängi lolli! Tule tuppa! Küsilause lõppu tuleks panna küsimärk. Mitu tundi sul on? Kas sa tuleksid minuga kinno? 2) Lauseosa Öeldis ­ Väljendab tegevust, tähtsaim lause osa (Öeldis on igas lauses!). Alus ­ Väljendab tegijat. Sihitis ­ Väljendab eset või olendit, kellele tegevus on suunatud. Määrus ­ Väljendab aega, kohta, viisi vms. Täna hommikul magasin ma väga sügavalt oma voodis. Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder...

Eesti keel
84 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Foneetika konspekt

kõnemoodustus: - mõte - keeleline vorm - närvisignaalid - häälduselundite tegevus e. artikulatoorne foneetika (uurib, kuidas häälikut hääldatakse, missugune kõneorgani asend on aluseks ühele või teisele häälikule) õhuosakeste võnkumine e. helilained e. akustiline foneetika (häälikute materiaalne olemus e. õhuvõngete füüsikaline struktuur, mis häälikut õhus edasi kannavad; häälikute tajumine ­ missugused hääliku akustilised tunnused on tajumise seisukohalt olulisemad ja kuidas mõjuvad naaberhäälikud hääliku äratundmisele, ka tajufoneetika e. pertseptiivne foneetika) Kuulaja faasid e. kõnetuvastus: - kõrva tegevus e. auditiivne foneetika - närvisignaalid - keeleline vorm - mõte. Kõik kolm suurt foneetika alljaotust püüavad selgitada hääldamisliigutuste, akustiliste tunnus...

Eesti foneetika ja fonoloogia
209 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Eesti keele allkeeled

Allkeeled, üldpilt Allkeelte süsteem sotsiolingvistikas (+ netikeel) · Põhimõiste on variant (variety), väga üldine termin igasuguste erijoontega allkeelte kohta Jagatakse kolmelt aluselt: · standardkeel ja mittestandardkeeled (Standard ja Nonstandard Variety) · kasutajakesksed variandid ehk dialektid (dialect) · kasutusekesksed ehk situatiivsed variandid (register või style). Esimene: SV norminguline keel; NSV standardid puuduvad, seega piirid on hägustunud. SV puhul kehtib õige ja vale, NSV puhul seda kehtestada ei saa. · Mõlemad omavad sõnavara ja grammatikat, mis võib osalt kattuda · SV erineb muudest variantidest selle poolest, et ta on normitud, st välja on valitud teatud keelendid, mis on kuulutatud normingulisteks. Teised variandid/dialektid norminguid ei oma. Teine: Dialektid ehk murded ­ kohamurded ja sotsiolektid (nt sl...

Eesti keel
174 allalaadimist
thumbnail
15
docx

üldkeeleteadus

Keele mõiste Keel on ühelt poolt autonoomne süsteem, teisalt sotsiaalne, kultuuriline, mentaalne, bioloogiline ja kognitiivne nähtus. Keel on olulisimaid inimsust loovaid tegureid. Keele all mõeldakse eelkõige inimeste poolt kasutatavaid loomulikke keeli, mis tavaliselt teostuvad verbaalse suhtlemise vormis. Loomulikul keelel on kolm põhiomadust: · Ta on tekkinud ja arenenud loomulikul teel tuhandete aastate vältel ja tema vahendid, eelkõige sõnavara bon kujunenud väljendama just seda. Mis konkreetses keskkonnas on olnud vajalik. · Inimlaps omandab emakeele ehk esimese keele loomupäraselt, ilma õpetamiseta. · Esimese keele omandamise järel kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks....

Keeleteadus
215 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Üldkeel

tagavokaalid- õ, o; madal eesvokaal- ä; madal tagavokaal- a diftong - täishäälikuühendid ühes silbis, eesti keeles on neid 36, nt täis, pea, oa hiaatus - kaks kõrvuti asetsevat vokaali ei moodusta diftongi, nt avaus, paleus, rodeo, duo Konsonantide jagunemine: a) helilised: l, m, n, r, v, j, n sabaga helitud: p, t, k, h, s, s, f, h b) moodustusviisi järgi sulghäälikud e klusiilid: k, p, t ninahäälikud e nasaalid: m, n, sabaga n (nt sõnades kõrvuti ng: king, kang) ahtushäälikud e spirandid: w, v, f, s, r, l, j, s, h c) moodustuskoha järgi huulhäälikud: p, m, v, f, w hammashäälikud: t, n, s, r, l suulaehäälikud: k, sabaga n, j, s kõrihäälikud: h 30. IPA , SUT...

Eesti foneetika ja fonoloogia
113 allalaadimist
thumbnail
7
doc

10. klassi eesti keele kordamine

klass, eesti keel 1. Keele ülesande! · Teadete edasi andmine või vastuvõtmine · Keele abil mõjutatakse inimesi ( meedia, poliitika, reklaam) · Tunnete väljendamine (kirja kirjutamine) · Ühel sõnal mitu tähendust (hunt- hallivatimees, irvhammas, kriimsilm, metsakutsa) · Kontaktide loomine ja hoidmine ( tere, tsau, tervist, jou) · Mõtlemisvahend · Kuuluvuse väljendaja · Keelega saab mängida ( alias, ristsõnad, sudoku) 2. Keele struktuur! Lausemoodustus Vormimoodustus Sõnavara Häälikusüsteem 3. Keelemärgi mõiste ja olemus! · Keelemärk- sümbol, mida kasutatakse keeles tähenduste edasiandmiseks · Et keeleärk saaks informatsiooni edasiandjana toimida, peab ta vastama kahele tingimusele: tal peab olema tähendus, tal peab olema häälikuline kuju · Keelemärgil on kaks poolt: tähistaja...

Eesti keel
283 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Keeleteaduse alused I

Maailma eri keelte kohta on nii erinevaid andmeid sellepärast, et ei teata, kas tegu on keele või murdega, paljude keelte rääkijaid on nii vähe, et need surevad välja, rahvastikuküsitluses ei küsita emakeelt ja see ei näita, kui palju ühe keele kõnelejaid on, tihti pole allikad usaldusväärsed. Keelte liigitus · genealoogiline (sugulus ja päritolu) ­ keelepuude koostamine, ühte rühma kuuluvad keeled, mille päritolu on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada. Genealoogilise liigituse kohaselt kuuluvad ühte rühma keeled, millel on ühine algkeel. · areaalne (kasutuspiirkond ja kontaktid) ­ keelte jaotus vastavalt kõnelejaskonna piirkonna/riigi geograafilisele asendile. Pole puhas piirkondlik jaotus, kuna lisaks asukohale arves...

Keeleteadus
102 allalaadimist
thumbnail
9
rtf

Terve aasta eesti keel

Häälik on keele kui suhtlemisvahendi kõige väiksem osa. Hääliku märk kirjas on täht ehk aabe. Tähed nende traditsioonilises järjestuses moodustavad tähestiku ehk alfabeedi ehk aapestiku. Eesti tähestikus koos võõrtähtedega on 32 tähte. 1. Eesti tähestik (koos võõrtähtedega) - 32 tähte. ABCDEFGHIJKLMNOPQRSSZZTUVWÕÄÖÜXY Häälikud jagunevad vokaalideks ehk täishäälikuteks ja konsonantideks ehk kaashäälikuteks. 2. Vokaalid ehk täishäälikud - 9 häälikut. AEIOUÕÄÖÜ 3. Konsonandid ehk kaashäälikud - 18 häälikut. BDFGHJKLMNPRSSZZTV 4. Helilised häälikud - 15 häälikut. 9 vokaali - A E I O U Õ Ä Ö Ü ning 6 konsonanti - J L M N R V 5. Helitud häälikud - 12 häälikut. GBDKPTSHFSZZ 6. Sulghäälikud - 6 häälikut. GBDKPT 7. Võõrtähed - 9 tähte. CFQSZZWXY 8. Võõrhäälikud - 4 häälikut. FSZZ 9. Lihthäälik on üksik vokaal konsonantide vahel või üksik konsonant vo...

Eesti keel
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Empiirilised või aprioorssed argumendid

Iga individuaali jaoks on kool erineva raskusastmega, kuid ilma hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Koolis hakkavad noored õppima erinevaid reaal- ja humanitaaraineid. Need ained aga toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Alustatakse esimest klassist, mis on kõige kergem ja lõpetatakse 9-s, mis on kõige raskem. Edasine haridustee on iga ühel võimalik ise valida: gümnaasium või kutsehariduskeskused jne. Matemaatika, füüsika, keemia ­ need on reaalained, kus toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes ainetes on faktid ja valemid juba kirja pandud ajaloos tuntud tarkade isikute poolt, mida kasutatakse tänapäevalgi. Kuulsamad on Pythagorase ja Eukleidese teoreemid. Keemias on tuntud Mendelejevi tabel. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele arg...

Eesti keel
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Empiirilised või aprioorssed argumendid

aastaselt, kui nad sammuvad põhikooli lõpetavate õpilaste või abiturentide käevangus esimesse klassi. Igaühe jaoks on haridustee erineva raskustasemega, kuid ilma hariduseta tänapäeva ühiskonnas hakkama ei saa. Kool on koht, kus antakse teadmised, mida elus läheb vaja. Õppeained, mis seal õpetatakse, toetuvad empiirilistele ja aprioorsetele argumentidele. Antud juhul toetun ma reaalainetele ja humanitaarainetele. Matemaatika, füüsika, keemia ­ need on reaalained ning seal toetutakse empiirilistele argumentidele. Nendes õppeainetes õpitakse fakte, mis on kunagiste matemaatikute, füüsikute ja keemikute poolt kirja pandud. Keemias ja füüsikas on igasugused katsed, millega tõestatakse ära faktid. Näiteks, kui õpilane ei tea Pythagorase ja Eukleidese teoreemi, siis on väga raske hakkama saada 9. klassis, kus peaaegu...

Eesti keel
6 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun