Sotsiaalpsühholoogia · Sotsiaalpsühholoogia on teadus sellest, kuidas inimesed üksteisest mõtlevad, üksteist mõjutavad ja üksteisesse suhtuvad. · Sotsiaalpsühholoogia on teadus, mis tegeleb nende psüühika ja käitumise aspektide uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. M...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED kokkuvõte Nicky Hayes´i raamatu põhjal (Inglise keelest tõlkinud Aavo Luuk) Tallinn 2009 Sotsiaalpsühholoogia alused 2 ,,Sotsiaalpsühholoogia alused" käsitleb traditsioonilisi teemasid, nagu kohanemine, hoiakud ja eelarvamused. Lisaks saab ülevaate viimastel aastakümnetel esilekerkinud uute vaadetega sotsiaalpsühholoogiale, nagu diskursus, suhted, sotsiaalne identiteet ja sotsiaalsete esituste uurimine. Raamatus kajastatakse ka teemasid, mis on üles tõusnud alles üsna hiljuti nagu etnosekesksus ja identiteet, eetilised küsimused sotsiaalpsühholoogias ning väljakutseid tavapärasele metodoloogiale. Raamatut on kerge lugeda ka siis, kui psühholoogiaalased ...
Sotsiaalpsühholoogia 1. Sissejuhatus SP kui teadus, SP kujunemislugu M.Heidmets, 2013 kevadsemester Sotsiaalpsühholoogia · SP osa psühholoogiateadusest. SP maastik: eneseteadvus ja identiteet, sotsiaalne taju ja hoiakud, inimestevahelised suhted ja sotsiaalne mõju, suhtlemine, grupid ja grupiprotsessid ... · Gordon Allport (1954): "Social psychology is an attempt to understand and explain how the thoughts, feelings, and behaviors of individuals are influenced by the actual, imagined or implied presence of other human beings". · Tänapäeval: "SP is the study of the causes and concequences of interpersonal behaviour" (Schachter, Gilbert, Wegner, 2012) · SR = inimestevaheliste suhete ruum - seaduspärasused, seletused, mõõtmine, sekkumine ... Sotsiaalpsühholoogia · Populaarne SP: sõprade leidmine ja suhete hoidmine, mõjutamine, juhtimine ja eestvedamine, suhtlemisõpetused, üksindus ja üksi...
Sotsiaalpsühholoogia: Isikud. Kurt Lewin - sotsiaalpsühholoogia isa. Väljateooria, psühholoogiline ruum, liider, muutused. Lev Gumiljov - etnogeneesi teooria. Bluma Zeigarnik - inimene mäletab lõpetamata tegevust paremini. Norbert Elias - võim, emotsioonid, teadmine. Tsiviliseerumisteooria, käitumisreeglite analüüs. Henry Tajfel - sotsiaalne identiteedi teooria, minimaalse grupi paradigma. John Berry - kultuuridevaheline psühholoogia. Canada katse. Erving Goffmann - sümboolne koostoime. Stigma. Salomon Asch - konformism. Katse joonepikkusega. Pildikatsed. Fritz Heider - atributsioonieooria. (personaalne-situatiivne, püsiv-ajutine) Konrad Lorenz - looma- ja inimpsühholoogia seosed. Sigmund Freud - pioneer ,alateadvus, kaitsemehhanismid. David Buss - evolutsioonipsühholoogia. Dan Olweus - narrimine. Neal Miller - agressiivsus, prosotsiaalsus. Freud. Leonard Berkowitz - agressiivsus ja prosotsiaalsus. Albert Bandura - sotsiaalse õppimise t...
Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Kalle Küttis 2011 1 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM PROGRAMM Isiksuse psühholoogia 1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted 2. Isiksuseteooriad 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich) 2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura) 2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Liev...
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse k...
Sotsiaalpsühholoogia SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA MÕISTE Sotsiaalpsühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Tasemete järgi võib protsesse jaotada tinglikult Intrapersonaalseteks isikusisesed (hoiakud, sotsiaalne identiteet jne.) Interpersonaalseteks isikutevahelised (kommunikatsioon, sotsiaalne interaktsioon jne.) Intrarühmaliseteks rühmasisesed (rühmaliigid, -dünaamika, otsustamine rühmas, konformsus , rollid jne.) Interrühmalisteks rühmadevahelised (rühmadevahelised hoiakud jne.) Ühiskonnatasandi protsessideks isikus & ühiskond, kultuur, mass jne. VEIDIKE SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA AJALOOST Sotsiaalpsühholoogia ajaloos on võimalik eristada kolme etappi Norman Triplett - viis 1897.a. läbi eksperimentaalse nn. jalgratturite uurimuse. Saksamaalt Meumann (uuris lihaste töövõimet) ...
Ajalugu ja poliitiline kommunikatsioon: tutvustus David Michael Rife Poliitilist kommunikatsiooni vormisid peamiselt kolm distsipliini: sotsiaalpsühholoogia, massikommunikatsiooni uuringud ja politoloogia. Sotsiaalpsühholoogiast tulenes poliitilise kommunikatsiooni huvi hoiakute, arvamuste ja uskumuste vastu ning täpsete mõõtmiste ja eksperimenteerimise olulisus ning kaks kõige levinumat andmekogumismeetodit - uuringud ja eksperimentaaluurimused. Politoloog A. Bentley kujutas poliitikat kui huvigruppide vaheliste vastastikuste suhete protsessi. See mõtteviis muutus sõjajärgses politoloogias valdavaks ning on oluliseks parameetriks poliitilise kommunikatsiooni uuringus. Massikommunikatsiooni uuringutest on antud valdkond pärinud ,,tagajärgede" ja ,,mõjutuste" keele. Poliitikas massimeedia rolli uurides soovivad poliitilise kommunikatsiooni uurijad tavaliselt mõõta massimeedia ,,tagaj...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K12KÕ Lea Erte SOLOMON ELIOT ASCH Grupitöö Õpetaja: Merle Õun Mõdriku 2014 SOLOMON ELIOT ASCH (14.071907- 20.02.1996) Asch oli Poola päritoluga Ameerika psühholoog ja sotsiaalpsühholoogia teerajaja. Ta sündis Varssavis 1907 aastal juudi perekonnas ja kasvas üles Poola väikelinnas Lowicz. 1920 aastal emigreerus Aschide pere Ameerikasse, kus nad elasid New Yorgis. ...
KOKKUVÕTE Nicky Hayes. SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED 2002, Külim 1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saa...
Sotsiaalpsühholoogia Inimestevaheline suhtlemine Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Suhtlemine, kehakeel 4 2. Suhtlemistõkked 5 3. Mõjutamine ehk interaktsioon 6 3.1. Mõjutamismehhanismid 6 4. Kuulamine 8 Kokkuvõte 10 Kasutatud allikad 11 2 Sissejuhatus Suhtlemisoskus kuulub sotsiaalsete oskuste alla ja nagu iga oskus nõuab ka suhtlemisoskus õppimist. Suhtlemisoskuse õppimine algab sünniga ja lõppeb surmaga. Suhtlemisoskus on elus vajalik. Me suhtleme iga päev ja ainult head suhtlejad saavutavad elus edu. Suhtlemise viise on palju erinevaid. Järgnevas tekstis ongi juttu erinevatest suhtlusstiilide...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsiaalne interaktsiooni sotsioloogilised käsitlused Selle teema all vaadeldavad teemad kuuluvad sotsiaalpsühholoogia uurimisvaldkonda. Mitmete uurijate arvates on sotsiaalpsühholoogia jagunenud kaheks vooluks: 1) psühholoogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem indiviidist (uurimisteemad näiteks: hoiakud, sotsiaalne taju) 2) sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia sotsiaalse käitumise uurimine lähtudes rohkem ühiskonnast Käesolevas kursuses tegeldakse eelkõige viimasega. Igapäevase tegevuse analüüs Sotsiaalteadustes on levinud kaks lähenemist inimtegevusele 1. Inimesel on enne tegutsema asumist enam-vähem selge plaan selle kohta, mida ta tahab teha ning hilisem tegevus järgib neid plaane (suurema või väiksema eduga). 2. Inimese tegevu...
Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsuse mõistmist ja arendamist, paremate õppimiste...
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
Sotsiaalpsühholoogia 2. Inimsuhete ajalooline areng M.Heidmets, 2013 kevadsemester Meenutuseks: meie ühine ajalugu · . Vanaisad: homo erectus (2,0mln), homo neandertalensis (0,2 mln) · Vanaema: Australopithecus afarensis a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans. Antropogeneesi õied From left to right, the FBI assigns the above individuals to the following races: White, Black, White (Hispanic), Asian. Top row males, bottom row females. Homo sapiens · Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt väikesed muutused · Ca 50 000 aastat tagasi kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria vt J. Diamond, The Third Chimpanzee · Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine. · Käitumus...
Juhtimine era,-avalikus- ja kolmandas sektoris INIMSUHETE KOOLKOND Neoklassikalise koolkonna keskseks uurimisobjektiks on inimene. Inimesse ei saa suhtuda nagu töötavasse masinasse, vaid eesmärkide saavutamiseks tuleb arvestada töötajate vajadustega, neid motiveerida ning juhid ja töötajad peavad tegema koostööd. Neoklassikaliste juhtimisteooriate koolkondade esindajad kritiseerisid klassikalise juhtimisteooria liialt kitsast tööjaotuse käsitlust, kuna see pakub inimesele vähe tööalast rahuldust. Inimestel on vajadused, mida tuleb rahuldada, et nad annaksid töökohtadel oma parima ja töötaksid efektiivselt. Kahjuks paljud organisatsioonid sellega ei arvesta. Nad nõuavad oma töötajatelt head tööd, ise suurt midagi vastu andmata. Tihti hoitakse töötajaid hirmus, et kui nad midagi valesti teevad, lastakse nad töölt lahti. See kahtlemata meid ei motiveeri. Selle tõttu kannatab eelkõige organisatsiooni ef...
Grupid ja meeskonnad Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Grupp ehk inimeste sotsiaalne ühendus on sotsiaalpsühholoogia üks keskseid mõisteid. Grupis suudavad inimesed paremini täita mitmesuguseid ülesandeid, mis pole üksikisikutele jõukohased. Inimesed tunnevad end teiste hulgas tavaliselt turvalisemalt, rahuldavad sotsiaalseid vajadusi ja võivad enesest lugu pidada, kuuludes prestiizikatesse gruppidesse. Töises tegevuses vähendavad grupid organisatsiooni suurenemisest tulenevaid negatiivseid tagajärgi ja võimaldavad kontrollida grupiliikmete distsipliini ja tegevust. Grupi kõige olulisemad tunnused on: · grupi suurus; · moodustamisviis; · kestus. Grupi suurus on väga varieeruv tunnus, töövõime seisukohalt loetakse parimaks liikmete arvu 8-16. Kestuse järgi võib...
1. Kirjelda psühhoanalüütilist paradigmat. (Looja, idee, kuidas uuritakse inimest, esindajad) Looja- Sigmund freud Idee- Inimese käitumine on ajendatud mitmete seesmiste jõudude poolt. Varajaste eluaastate mõju isiksusele ja alateadvuse mõju käitumisele. Inimeste teadvustatud kogemus moodustab vaid jäämäe veepealse osa, vee all toimuvad protsessid, mida inimene ei saa välja elada moraalinõuete tõttu, aga otsivad väljendusvõimalust. Uuritakse- alateadlikkust ei saa uurida otse, seega kasutas Freud kaudset võtet: vabade assotsiatsioonide meetodit. Patsient ütles, mis tal parajasti pähe tuli, ilma loogikata. Freud kuulas ja lõi seoseid. Teine uurimise võimalus oli läbi unenägude, seetõttu arendas Freud välja unenägude analüüsi. Esindajad- C.G Jung ? 2. Humanistlik paradigma Looja- Abraham Maslow Idee- Rõhutab inimlikkuse olulisust ja neid omadus, mis eristavad inimest loomast. Kriitikud ei olnud p...
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia...
Sotsiaalpsühholoogia terminis isikutaju käsitletakse erinevaid vaimseid protsesse mida inimesed kasutavad, et moodustada muljeid teistest inimestest. See ei hõlma ainult seda, kuidas me moodustame neid muljeid, vaid ka seda kuidas me teeme erinevaid järeldusi teiste inimeste muljetest. Võttes arvesse seda, kui tihti inimesed iga päev teevad selliseid otsuseid, näiteks kui te kohtute uue töökaaslasega hakkate te kohe kujundama selle inimese kohta esmamuljet. Lisaks kui te külastate toidupoodi peale tööd ning kassiir vaatab teid ja teeb teie kohta kohe mingid isklikud järeldused, mis sellest, et ta ei tea teist eriti midagi. Isikutaju võimaldab meil anda kiireid hinnanguid ja võtta vastu kiireid otsuseid, kuid see võib viia ka kallutatud või stereotüüpsetele arusaamadele teiste inimeste kohta. Isikutaju mõjutab meie igapäevast suhtlust teiste inimestega. Ilmselgelt on isikutaju väga subjektiivne ning seda võivad mõjutada mitmed muutujad...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
Kordamisküsimused sotsiaalpsühholoogia eksamiks Allikas: Hayes, N. (2002) SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA ALUSED. Kirjastus Külim 1) Rolli mõiste ja tähtsus. Roll on sotsiaalne osa, mida inimene ühiskonnas mängib. Me võtame endile erinevaid rolle, mis ütlevad, kuidas me peaksime käituma teiste inimestega ja loomulikult mängime meie oma osa ja teised mängivad oma rolle. 2) Iseloomusta sotsiaalsed rolle, nimeta neid. Sotsiaalsed rollid on meie igapäevased rollid, mida kasutame teistega suheldes. Sotsiaalsed rollid on: 1. Pikaajalised rollid: hõlmavad perekonnasuhteid tütar, poeg, lapsevanem, elukaaslane. 2. Lühiajalised ja mööduvad rollid: bussireisija, pikaajaliste, kuid siiski ajutiste hulka kuulub ka üliõpilase roll. Sotsiaalsed rollid on alati vastastikused nad esinevad paaridena, kuna rolli saab hoida ainult suhetes teiste inimestega. (NT: Meditsiiniõe ro...
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Sotsiaalpsühholoogia Veetlus ja inimsuhted Karolin Aariste NT-32 Juhendaja: Kaja Adra Tallinn 2015 Sisukord Inimsuhted…………………………………………………………….……..2 Hea suhtleja kehakeele nipid………………………………………………...3 Inimestevaheline veetlus…………………………………….…………….....5 Vastastikune meeldivus………………………………………….…………. 5 Kasutatud kirjandus ja allikad…………………………………………..…. 7 1 Inimsuhted Maailm on täis huvitavaid inimesi. Iga päev mööduvad teist koridoris ja parkimisplatsil potentsiaalsed sõbrad ja armsamad. Nad teenindavad teid poes. Teie pilgd kohtuvad ning libisevad ujedalt mujale. Anonüümsest rollist väljumine ja tutvuse sõlmimine tundub hirmutav. Mida teine minust arvaks? M...
TARTU ÜLIKOOL AVATUD ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Avatud Ülikool I aasta Essee Õppeaine: Sissejuhatus psühholoogiasse Essee Tartu 2012 Kahetsuse väärtus: Kiiruseületajate vastused mõjutavad politsei karistuspraktikat. Tänapäeva elav inimene ja tema eluenergia on pidevas liikumises ja sellest tingitud muutustes. Inimene on juba oma loomult püsimatu. Praeguses kiirelt arenevas ühiskonnas on kõigil meil kiire. Koguaeg me peame midagi tegema ja kuhugi jõudma. Nagu me teame, siis liikumiseks on inimestel mitmesuguseid võimalusi. Kiire elutempo juures on harjunud inimkond ühe enam kasutama transpo...
Käitumise defineerimine Mis on käitumine? • Inimese võime muuta oma toiminguid, tegevusi sise- ja välis tegurite mõjumisel. Käitumise kolm stiili Alistuv käitumine • Alistuva käitumise puhul laseb inimene teistel oma isiklikku ruumi tungida ning oma õigusi ja vajadusi tähelepanuta jätta. • Inimene asetab teiste vajadused ja soovid enda omadest ettepoole. • Sageli ei ütle sellise käitumisstiiliga inimesed oma mõtteid üldse välja. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil aitab inimesel konflikti vältida, kasutatav käitumismuster tundub tuttav ja turvaline. Kui alistuda, siis kaasneb sellega sageli ka vastutusest hoidumine. • Alistumise teel on võimalik teisi inimesi kontrollida, hoidudes samal ajal vastutusest ja konfliktist. Alistuv käitumine • Alistuv käitumisstiil inimese jaoks puhtalt negatiivse mõjuga, kuid pikemas ...
Psühholoogia Psühholoogia teoreetilised suunad Tänapäeva psühholoogias saab eristada viit teoreetilistsuunda: psühhodünaamilist, biheivioristlikku, humanistlikku, kognitiivset ja bioloogilist lähenemist. Psühhodünaamiline psühholoogia (psühhoanalüüs) rõhutab eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud. Biheiviorism kujunes välja vastukaaluks introspektsiooni meetodile. Biheivioristide loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. Selleks on aga üksnes käitumine. Kõik see, mida objektiivselt vaadelda ei saa. Sellele suunale pani aluse John Watson. Humanistlik lähenemissuund keskendub inimes sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. Humanistliku psühholoogia loojad toonitasid eelkõige inimkogemuse universaalsust ja inimese neid omadusi, mis eristavad teda loomast...
Uurimismeetodid - vaatlus(ankeet, enesevaatlus); test(esimesed 19 saj lõpus, IQ-test) ja katse ehk eksperiment( Milgrami kuulekuse test 1960-1963 Yale'i ülikoolis, Stanfordi vanglaeksperiment 1971 aastal) Teoreetilisedharud - üldpsühholoogia, arengupsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, neuropsühholoogia. Rakenduslikud harud - kliiniline psühholoogia, koolipsühholoogia, nõustamispsühholoogia, spordipsühholoogia, kohtupsühholoogia, organisatsioonipsühholoogia, äripsühholoogia. Ajupiirkondade funktsioonid - Väikeaju asub keskaju ja piklikaju taga. Selle ajuosa ülesandeks on reguleerida lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju on seljaaju otsene jätk, mis sisaldab peaajusse sisenevaid ja väljuvaid närvikiude. Piklikaju reguleerib ja juhib paljusid tahtele allumatuid tegevusi. Keskaju on suhteliselt väike ja asub teiste ajuosade all. Selle ajuosa ülesandeks on vahendada närviimpulsside liikumist peaajust seljaajju ning ka vastupidi. Lisaks tag...
Gustave Le Bon, "Hulkade psühholoogia" Mari Siilivask Le Bon oli positivistlike ideede leviku ajastu mõtleja. Tema lähenemine sotsiaalteadustele ja ühiskondlikele probleemidele lahenduste leidmisele oli põhimõtteliselt samasugune, kui kõigile teistele teadustele (Le Bon huvitus veel paljust muust peale ühiskonna ja psühholoogia, mille juurde ta pöördus alles elu keskpaigas. Näiteks tubakasuitsu koostisest ning ). Vaadetelt oli ta traditsionalist ja essentsialist Le Bon'i arvates olid moodsa ühiskonna egalitaarsuspüüdlused ainult kahjulikud ja tekitasid segadust neis, kelle võimed ei võinud juba nende olemuse tõttu küündida teistega võrdsele tasemele (naised ja metslased, keda Le Bon liigitas kognitiivselt lastega samasse kategooriasse). Gustave Le Bon'i võib lugeda üheks esimeseks arutlejaks grupipsühholoogia peamiste kü...
KORDAMISKÜSIMUSED ARVESTUSLIKUKS SEMINARIKS 1. Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia mõiste avamine. Isiksuse mõiste, isiksust kujundavad faktorid Isikusisesed protsessid : Mina- käsitlus, enesehinnang, hoiakud, Maslow ja vajaduste hierarhia ( loomuomane vajadus areneda) 2. Mina käsitlus ( kontseptsioon) ja selle kujunemine, mina-pilt ja enesehinnang ja millist rolli mängivad selles referentsgrupp e ,, olulised teised ,, ; tingimuslik ja tingimusteta suhtumine ja vajadus ,, midagi väärt olla", Enesehinnangu ja enesetõhususe seos 3. Hoiakud ja hoiakute kolm mõõdet. Hoiakute kujunemine, muutmine ja kognitiivne dissonants ( tunnetuslik ebakõla) ning mõõtmine ja Likerti skaala. Mõiste 1 "Hoiakud on kestvad positiivsete või negatiivsete hinnangute süsteemid, emotsionaalsed läbielamised ning sotsiaalsete objektide suhtes poolt või vastu tegutsemise tehnikad" MÕISTE 2 Hoiak ( a...
Sissejuhatus sotsioloogiasse Sotsioloogia mõiste ja seos teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia mõiste Sotsioloogia on eesti keeles kõige lihtsamalt öeldes ühiskonnateadus. Mõiste autor on prantsuse filosoof Auguste Comte (1798 1857), keda peetakse ka sotsioloogia kui teaduse rajajaks. Mõiste tuleb kahest sõnast socius (ladina keeles: kaaslane, kaaslus, seltskond) ja logos (kreeka keele: õpetus, teadmine). Kokku seega: õpetus inimeste seltskonnast või koosolemisest. Sotsioloogia koht sotsiaalteaduste süsteemis Selleks et paremini mõista seda, millega sotsioloogia tegeleb, on hea võrrelda teda teiste sotsiaalteadustega. Sotsioloogia ja psühholoogia Traditsiooniline eristus nende vahel: Psühholoogia uurib üksikindiviidi lahus tema sotsiaalsest keskkonnast. Sotsioloogia uurib üksikindiviidi seoses tema sotsiaalse keskkonnaga või paljusid in...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Sotsiaalpsühholoogia Õppejõud: Mati Heidmets Slaidid, kursuseprogramm: yldbak Adler284 Moodle: parool sp2011 Eksam Moodle'is 12., 21. ja 34. nädalal, valikvastustega test http://www.socialpsychology.org/ Sotsiaalpsühholoogia kui inimestevaheliste suhete ruumi analüüsiv, siin ilmnevaid seaduspärasusi välja toov teadus Sotsiaalpsühholoogia kujunemislugu · SP eelkäijad: filosoofia, teoloogia, 19. saj viimasel kolmandikul kujunev psühholoogia. Praktiline SP toiminud sajandeid: mõjutajad, nõiad, shamaanid, teadjad, usuliidrid ... · Esimesed uurijad: prantslane Gustave LeBon (1841-1931), itaallane Gabriel Tarde (1843-1904). Massipsühholoogia. Grupiteadvus, sugestioon, massipsühoos. Filosoofiline/spekulatiivne SP. Teoretiseerib, ei mõõda. · Wilhelm Wundt (1832 1920) ja Völkerpsychologie rahva moraal, tavad, õiglustunne ... ...
Suhtlemine Õppejõud: Inga Uueküla Üliõpilased:Svetlana Olsh Agressiivne ehk domineeriv käitumine Agressiivsus vaimne füüsiline (kaudne ja otsene) Agressiivsuse teooriad Instinktidel põhinevad agressiivsuse käsitlused Frustratsioon kui agressiivsuse tekitaja Sotsiaalse õppimise käsitlus Näteks: Väike laps on läbi Laps teeb teiste oma kogemuste käitumist jälgides õppinud, et järeldusi selle kohta, agressiivselt kuidas teatud käitudes situatsioonides oleks õnnestub õigem tegutseda. tal saada kõik, mis ta tahab. Faktorid, mis võivad suurendada agressiivsuse käitumise tõenäosust Uimastavad ained(alkohol,ravimid,narkootikumid) Psühhootiline seisund(häiritud tegelikkuse tunnetus, nä...
Minu sotsiaalsed identiteedid Essee Tallinn, 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus.....3 2. Minu personaalsed identiteedid.....3 3. Minu haridusalased kogemused.....4 4. Minu tööalased kogemused.....4 5. Minu kogemused ülikoolis.....5 6. Kokkuvõte.....5 7. Viited.....6 Sissejuhatus Selle esseega peaks saama ülevaatliku ja iseenese peegelpildi kirjas. Püüan lahata oma isklikke identiteete ja sotsiaalset käitumist, ülikoolis, igapäevaelus ja jõuda arusaamisele kuidas kujunevad igapäevased suhted ning tekib sotsiaalne võrgustik. Kasutan sellekes õppematerjale, soovitatud kirjandust, õppetööl ajal läbi viidud testide tulemusi. Minu personaalsed identiteedid. Personaalse identiteedi kujunemine saab alguse juba lapsepõlvest. Kasvatus annab baasaluse meie hakkamasaamisele ja suhtlemisoskusele edasises elus. Minu arvates ongi suhtlemine ja emotsionaalne intelligentsus peamised...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Pedagoogika osakond Heino Liimetsa elust ja didaktilistest ideedest Referaat Tartu 2001 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................2 HEINO LIIMETSA ELUST...................................................................................................................3 LIIMETSA DIDAKTILINE TEOORIA EESTI DIDAKTIKA ARENGUS.....................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................................................
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Loetud kirjandus kui selline oli võetud Nicky Hayes-i raamatust Sotsiaalpsühholoogia alused. Nagu raamatu pealkiri ka ütleb kirjutatakse lahti põhimõtteliselt suhtlemis-, suhtumis- ja hoiakute aluseid. Kuna lugeda tuli raamatust ainult mingi osa siis peamised teemad olid hoiakud ja eelarvamus. Esimesena käitles autor hoiakuid- selle mõiste, käitumine, milleks on vaja hoiakuid, kuidas need kujunevad, erinevate inimeste teooriad, hoiakute muutmine, jne. Teise peamise teemana käsitleti eelarvamust. Selle teemaga seletati lahti eelarvamus kui mõiste, selle teooriad, kultuuriline seletus, etnilise eelarvamuse põhimõtted ning viis peamist eelarvamuse vähendamise põhitingimuse olemasolu. Tooks välja loetu põhjal kõige enim mind üllatanud fakti, millele ei oleks ise ma ilma seda lugedes mõelnud. Tean, et sellised asjad eksisteerivad kuid siiski pole sellele nii põhjalikult mõelnud....
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel on kirjutatud sotsiaalpsühholoogia alustest. Autoriks on Nicky Hayes. Peamine rõhk on artiklis pandud hoiakute ja eelarvamuste peale. Autor alustas hoiakute kirjeldamisest. Hoiakutes olevat kolm põhimõõdet- tunnetuslik mõõde, afektiivne mõõde ja tungide ehk käitumismõõde, need kolm mõõdet on siis hoiaku kujunemisel põhilisteks. Hoiakute näidetest kõnetas ja pani mind mõtlema kõige rohkem Bemi enesetaju teooria, kus ta seletas lahti kus kohast võtavad inimesed endile hoiakud- inimene võtab endale hoiakuid just teisi inimesi matkides, vaadeldes ja uurides, ehk siis loome me iseendile just kõige sobivamad hoiakud teisi vaadates. Inimeste hoiakud võivad muutuda vastavalt kogemustele, olukordadele ja läbi elamistele. Näiteks toodi suitsetamise kahjulikus. Inimesed võivad küll teada kui kahjulik on tegelikult suitsetamine ja kuidas see organismi tapab, kui aga sind ümbri...
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temp...
Tutvumisel mõne uue inimesega saame me sellest isikust alati mingi esmamulje. Sõltub muidugi, kas see esmamulje ka tegelikkusega klapib. Näiteks võib juhtuda, et isik paistab meile esmakohtumisel häbelik ja vaikne, esmamulje ütleb, et ta on arglik, nõrga iseloomuga, võib-olla koguni mõni veidrik, kes meie eest mingit saladust varjab. Ometi võib sama isikut lähemalt tundma õppides selguda, et too isik on vastupidi just julge ja avatud, inimene, kelle peale võib loota ja keda usaldada. Psühholoogid on tõestanud, et esmamulje tekib imekiiresti, selle teke on automaatne, me ei teadvusta seda. Meile piisab vaid heita pilk meile tundmatule isikule ja klõksti esmamulje on tekkinud, meie aju on alateadlikult oma arvamuse sellest tegelasest kujundanud ja siis pole sellest juba võimalik kuigi hõlpsasti vabaneda. Esmamulje ja selle teke on üks klassikalise sotsiaalpsühholoogia uurimisaine ja asjatundjate hulgaski on selle kohta erinevaid arvamu...
Psühholoogia konspekt. 1. PSÜHHOLOOGIA teadus, mis käsitleb inimese ajas toimuvaid vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid. 2. TEMPERAMENT sõltuv emotsionaalne reaktiivsus ja meeleolu. INTROVERT tagasihoidlik ja kinnine, oma sisemaailma poole pööratud indiviid FLEGMAATIK - rahulik, alati tasakaalukas, visa ja püüdlik inimene. MELANHOOLIK - tagasihoidlik, erakordse emotsionaalse vastuvõtlikkusega. EKSTRAVERT pööratud rohkem välismaailma kui oma sisemaailma poole KOLEERIK - keevaline ja tormakas isiksus. SANGVIINIK - väga energiline ja töövõimeline, omandab teadmisi ja vilumusi kiiresti. 3. BIHEIVORISM käitumispsühholoogia: rõhutati inimese käitumise uurimise vajadust ja püüdsid selle kaudu ennustada inimese omadusi. Kehtib mudel: inimesele antav stiimul on otseses seoses inimese reageeringuga. ESINDAJAID: John Watson, Burrhus Skinner. KASUTUS: tänapäeval leiavad biheivorismi ideed kasutamist psüühiliste hä...
Hoiakute kujunemine ja muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud viisil. Hoiakunähtused väljenduvad kõige selgemini ja tüüpiliselt hinnangutes millegi või kellegi suhtes. Hoiakutel on mitmed funktsioonid. Kuna hoiak on nähtus, millest sõltub käitumisliinide ja toimingute valik, siis on hoiakute uurimine väga suure praktilise tähtsusega valdkond. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust edule siis, kui suudetakse ennekõike muuta vastavaid hoiakuid.( Bachmann, Maruste, 2001) Arvan ,et hoiakud kujunevad välja seoses meid ümbritseva ühiskonnaga. Me sarnaneme inimestele, kellega me kõige rohkem suhtleme, aga samas ka me suhtleme rohkem nende inimestega, kellega omame sarnaseid hoiakuid. Hoiakud ei ole kaasasündinud. Ma olen jälginud, kui sarnane olen ma oma emaga, me näoilmed, hääletoon ja arvamus on tihti väga sarnased. Petty ja Caccioppo esitasid 198...
14 Perekond Perekonna tüübid Tuumikpere- abielupaar ja nende lapsed Laiendatud pere-abielupaar, nende lapsed, nende sugulased Abielu tüübid Monogaamia-üks mees ja üks naine Polügaamia-rohkem kui kaks abikaasat Polügüünia-üks mees, mitu naist Polüandria- üks naine, mitu meest Kultuuride sagedus ideaalse abielutüübi järgi Monogaamne 24% Pologüünne 75% Polüandriline 1% (Tiibet) Eesti Vabariigi perekonnaseadus paragrahv 4. Mitme samaaegse abielu keeld-abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest üks on juba abielus. Abikaasa valiku printsiibid Eksogaamia- abikaasa valitakse völjastpoolt oma sugulaste gruppi. See printsiip hoiab ära intsesti e verepilastuse Endogaamia- abikaasa valitakse nende inimeste seast, kes kuuluvad valija...
Altruism Altruism on kõige lihtsamalt öeldes täielikult isetu käitumine ehk vastand egoismile. Pikemalt lahti kirjutades võib altruismi defineerida kui käitumisakti, kus tegutseja aitab teisi ilma enda hüvedeta mitte midagi vastu saades. (Hayes, 2002) Altruismi mõiste tõi "altruisme" mõistes filosoofiasse ja edasi sotsiaalpsühholoogiasse prantsuse filosoof Auguste Comte 19. sajandi algul sõnast "autrui", mis prantsuse keeles tähendab "teised" (Meos, 2000). Minnes filosoofia pealt sotsiaalpsühholoogi juurse, siis altruistlikut täitumist on tänaseks uuritud üsna palju. Üheks kuulsamaks eksperimendiks on Darley ja Lanane poolt korraldatud uuring 1970. aastal, mida kirjeldab ka meie õpik. Selles eksperimendis lähenesid näitlejad suvalistele inimestele tänavatel ja küsisid endale kümmet senti raha ilma midagi vastu andmata. Sellest uuringust selgus, et kolmandik inimestest oli valmis kümmet senti niisama loovutama ilma igasuguse põhjendu...
MAINORI KÕRGKOOL Ärijuhtimine Personalijuhtimise eriala PS-2-S-E-Tal Liis Peet AMETIJUHEND Ametijuhend 2 Tallinn 2009 Ametijuhend 3 AMETIJUHEND 1. ÜLDANDMED 1.1 Ametinimetus 1.2 Struktuuriüksus Personalijuht Personaliosakond 1.3 Tegevusvaldkond Tootmine/töötlemine 2. STRUKTUUR 2.1 Otsene juht 2.2 Kes asendab 2.3 Keda asendab Direktor Tootmisjuht Tootmisjuht 2.3 Otsesed alluvad 2.4 Alluvate arv 2 Personalispetsialistid Ametijuhend 4 3. TÖÖ KIRJELDUS 3.1 Ametikoha eesmärk Töö põhieesmärgiks on: viia ellu juhatuse või tippjuhtide määratud personalipoliitika...
Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides (nt. Higistamine, kõhulahtisus jne). Evolut...
Kuidas hõlpsalt õppida? Anti Kirdon Anti Kirdon on lõpetanud Tartu ülikooli ajakirjanikuna ning TA Ajaloo Instituudi sotsiaalpsühholoogia alal, osalenud mitmetel kursustel Eestis, Soomes, Saksamaal ja Jaapanis. Ta on loonud kirjastus- ja koolitusfirma Mondo, kirjutanud mitmeid psühholoogia ja idamaade alaseid raamatuid. Praegu töötab Anti Kirdon Akadeemia Nordi professorina ning tema erialadeks on psühholoogia põhisuunad, juhtimis-, nõustamis-, suhtlemis- ja loovuspsühholoogia. Tegeleb aktiivselt joogaga ja Jaapani zen budismi uurimisega. Ilmunud raamatud: ,,Harrastame joogat", ,,Isiksus", ,,Kuidas hõlpsalt õppida", ,,Psühholoogia põhisuunad", ,,Keskendumiskunst", ,,Uurija käsiraamat", ,,Elustiil ja heaolu", ,,122 õpetamistarkust", ,,Kuidas luua ja hoida häid suhteid", ,,Kuidas olla asjalik", ,,Nõustamiskunst", ,,Suhtlemine" , ,,Ärijuhtimise psühholoogia", ,,Stressi teejuht" Sissejuhatuses: · Õppim...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
Ülevaade psühholoogiast Õpikud: "Psühholoogia alused" Bachmann, T ja Maruste, R Ilo kirjastus 2003,2008,2011 (veider ülesehitus) "Psühholoogia" Gleitmann, H., Gross., J.,&Reisenberg, D (2014) Tallinn: Hermes (liiga põhjalik) "Psühholoogia gümnaasiumile". Tartu Ülikooli kirjastus (mugavam) Psühholooga kui aine: sissejuhatuseks: Psyche(kreeka k.): hing,vaim Logos (kreeka k.)-õpetus Psühholoogia-teadus, mis uurib käitumist ja vaimsed protsesse ehk psühhikat. Psühhika-organismi kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psühholoogia jaguneb: Protsessid Seisundid:üleüldine meeleolu, aktiivusus tase Omadused:nt: vaimsed võimed, hoiakut Psühholoohia eesmärgid: 1.kirjeldada ----2mõista----3prognoosida Psühholoogia: Psühholoogia: teaduslik-eelteaduslik-filosoofiline (ring diagramm) Psühholooga harud teoreetrilise orientatsiooniga: psühhofüüsika psühhofüsioloogia (aju ainev...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
