Sissejuhatus Selleks, et osata last õnnetuse korral kõige paremini aidata, on lastega töötavatel inimestel kohustuslik läbida esmaabikoolitus. Seda peaksid tegema ka oma lapsest hoolivad vanemad, kui vähegi võimalik on. Esmaabi koolitusi on väga mitmesuguseid, kuid inimesel jääb meelde kõige paremini see, mida ta saab ptaktiliselt läbi proovida, seega peaks esmaabikoolituse programm sisaldama võimalikult suures mahus praktilist läbiproovimist. Lapse seisundit ei tohi kunagi alahinnata, mida väiksema lapsega on tegu, seda minimaalsemalt on arenenud väja tema kompensatoorsed mehhanismid. Laps ise ei oska tihtipeale valu seletada ega seda lokaliseerida. Südameseiskus Kui lapse süda seiskub on tema päästmiseks aega vaid viis minutit. Selle aja jooksul tuleb viivitamatult hakata last elustama, vastasel juhul kahjustuvad ja viimaks ka hävivad ajurakud. Esimest viite minutit kutsutakse sellepärast kliiniliseks surmaks. Kliinilise surma aeg ma...
Kool LEVINUMAD VIGASTUSED TÄNAPÄEVAL NOORTE SPODRIS Ainealane uurimistöö Nimi Klass Juhendaja: Juhendaja Tallinn 2010 SISUKORD 2. Vigastused ning nende võimalikud tagajärjed.........................................................4 2.1. Jäsemevigastused. Luumurrud..........................................................................4 2.2. Liigese nikastus.................................................................................................4 2.3. Kaela ja seljatrauma..........................................................................................5 2.4. Peatrauma..........................................................................................................5 3. RAVI..............................................
Põltsamaa Ühisgümnaasium MM-võistlused Dageus 2011 Naised Triinu Arula 7.d 2.10.11 Sisukord Anna Iljustsenko kõrgushüpe............................lk 3 Grit Sadeiko seitsmevõistlus.............................lk 4 Maris Mägi 400 m jooks....................................lk 5 · Kasutatud kirjandus..........................................lk 6 Anna Iljustsenko Kõrgushüpe Kergejõustiku MM-il Daegus läks viimase Eesti sportlasena starti Anna Iljustsenko naiste kõrgushüp...
Alaseljavalu on levinud tervisehäire. Seljavalu võib jagada ägedaks ja krooniliseks valuks. Äge valu paraneb tavaliselt kahe nädalaga. Krooniliseks loetakse seljavalu, mis kestab üle 46 nädala või kui see kordub. Äge seljavalu võib tekkida vale liigutuse või ülemäärase raskuse tõstmise järgselt (töötraumad, sporditraumad jne.). Kroonilise seljavalu põhjuseks võib olla harjumuspärane väär kehaasend, lülisamba staatiline ülekoormus (töö istuvas asendis või püstijalu). Nii äge kui ka krooniline alaseljavalu võib olla ka ohtliku halva prognoosiga haiguse sümptomiks. Need seisundid on vaja õigel ajal diagnoosida ja ravida. Kõikidel juhtudel, eriti retsidiveeruva, alaägeda ja kroonilise kulu korral on vaja täpsustada vaevuste põhjus. (Vaher 2010). Sagedasemad seljavalu põhjused: Lülisamba lülide vahelt väljuvate närvide survekompressioon Lihaste ülevenitus Lihasspasm Osteoartroos ehk liigesekulumus Osteoporoos ehk luuhõrenemine Lülivaheke...
Esmaabi Stiv Narusing Juhendaja: Inga Brin Märts 2014 On inimesi, kes oskavad ja lähevad alati appi, teised aga ei tahagi abi anda. Samas mõned küll tahaks, aga ei oska -- seepärast ei ole kunagi liiast tähtsamaid esmaabivõtteid taas meelde tuletada. Miks on vaja osata anda esmaabi? Alati ei pruugi kiirabi õigeks ajaks jõuda. Lihtsate meetoditega võib päästa inimese elu. Esmaabiga tutvunud isik saab leevendada kannatanu valu. On olemas kohti kuhu kiirabi ei pääse ligi. Õnnetuse korras esmaabiandja põhimõted 1. Ära oota teiste tegevust, tegutse ise! 2. Kutsu kiirabi! 3. Jälgi ümbritsevat olukorda, et enda elu oleks ohust väljas. 4. Esmaabi andmine on iga inimese kohustus! 5. Keskendu 510 sek 6. Paanika vältimine Kuidas hinnata kannatanu olukorda? Kõige tähtsam on vaja välja uurida kas kannatanu vajab elustamist. Kuulata kas inimene hingab ( jälgi rindkere liikuvust). Mõõda pulssi. Proovi...
Traumahaige käsitlus 3 K reegel (kompressioon, külma peale, kõrgemale tõstmine) Hulgitrauma - eesmärk hoida haige elus kuni abi saabumiseni. Võimalusel aita selles asendis, nagu haige on. Verejooks ESMAABI Eemalda ettevaatlikult kannatanu riided, et leida haav. Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Kui haavas on võõrkeha, fikseeri see tihedalt sidemerullidega. Kontrolli, kas patsient on teadvusel, kas ta hingamisteed on vabad, kas ta hingab ning kas on tunda pulss. Kui kannatanu hingab ning pulss on tunda, kaitse kannatanut külma eest. Läbi paksude üleriiete pole alati verd näha. Seetõttu, kui ilmastikutingimused ei luba kannatanut lahti riietada, libista käega ...
Kui gripp ja külmetushaigused välja arvata, on seljavalu arenenud tööstusriikides kõige sagedasem töölt puudumise põhjus. Ja isegi kui valu tööd ei sega, on tegemist ikkagi tüütu vaevusega Seljahaigused ja nendest põhjustatud valu on võrdselt levinud nii meeste kui naiste, nii vanade kui noorte seas. Seljavalu võib olla tingitud konkreetsetest haigustest või tekkinud halva rühi tagajärjel. Enamik seljavaludega inimesi ei kahjusta oma lülisammast ühekordselt, mille järgi tekivad seljavalud. Tavaliselt on tegemist korduvate väikeste traumadega, mis liituvad. Tänapäeva tingimustes muutub meie töö iseloom tunduvalt tänu arvutite kasutusele tulemisega. Kui sada aastat tagasi oli kiki lihasgruppe haarav raske füüsiline töö vajalik inimkonna eksistentsiks, siis tänapäeval on lihaskoormus ümber jaotunud teistele lihasgruppidele.. Istuv töö arvuti taga nagu Trooja hobune: me ei suuda täiel määral tunnetada ohtu organismile. Muutused organismis a...
Neuroloogia Närvisüsteemi anatoomiline jaotus: Kesknärvisüsteem (aju & seljaaju) Perifeerne närvisüsteem (somaatiline & automaatne närvisüsteem) Närvisüsteemi funktsionaalne jaotus: Kesknärvisüsteem - vahendab käitumist (aju & seljaaju) Somaatiline närvisüsteem - sensoorse info ülekanne, liigutuste tekitamine (kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
