Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!! :)
KUIDAS TEKKIS RÕUGESSE KAUSSJÄRV. Keili Helekivi II klass Ükskord hallil ajal elas Rõuge metsades üks vana hiiglane. Tal tekkis suur janu, aga vett ei olnud. Mitu kuud ei olnud tilkagi vihma sadanud. Kõik kraavid ja kaevud olid tilgatuma tühjad. Viimases hädas võttis hiiglane oma kõige suurema kausi ja viis välja lagendikule. Nüüd ei jäänud muud üle kui vihmasadu oodata. Järgmisel päeval hakkaksi vihma sadama. Sadas ja sadas nii kõvasti, et hiiglane ei saanud oma kausile järele minna. Ta kustutas oma janu kraavides voolavat vett juues. Janu kustutatud, jäi ta magama. Ta magas ja magas mitu kuud. Kui ta üles ärkas, läks ta lagendikule oma kausile järele. Kauss oli aga nii vett täis sadanud ja maa sisse vajunud, et hiiglane ei saanud oma kaussi enam kätte. Sellest ajast peale hakati...
Rõuge Põhikool Noorte väärtushinnangud Uurimistöö Siret Viks VIII kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Tsiteerides professor Lembit Õunapuu sõnu. Väärtuste kujunemine ja kujundamine, väärtuste muutumisproblemaatika on kahtlemata igihaljas valdkond, mille käsitlused elavad omas ajas, peegeldades selle mõtte ja meetodite küündivust, võimalusi ja võimatusi. Praeguses sotsiaalses situatsioonis on esile tõusnud vajadus võimalikult adekvaatselt prognoosida tänase tegevuse tagajärgi tulevikus. Abstraktsete ja täitumatute ideaalidega opereerimine kasvatusprotsessis toob kaasa laste pettumise reaalses elus. Kasvatusprotsessis osalejad peavad tundma tänapäeva noore väärtushinnanguid ja ideaale. Ideaalina mõistame teatava isiku poolt soovitud väärtust, mille poole püüdlemine tingib nähtus. Nii isiklikud kui ka keskkonna objektid omandavad väärtuse staatuse isiksusesises...
Kodukandi raamatupidamis-ja finantsalaseid teenuseid osutavate ettevõtete kaardistamine Mina olen pärit Rõuge vallast, kus elab 1.jaanuari 2016.aasta seisuga 2 157 elanikku. Kuna vald on küllatki väike, valisin analüüsimiseks Võru maakonna, mille alla Rõuge vald kuulub. 1.ülesanne Oma kodukandis ei leidnud ma tulundusühistut, mis osutaks raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid. Võru maakonnas raamatupidamis- ja finantsalaseid teenuseid osutavad OÜ’d on: 1) Finantsraamatupidamine OÜ – tegutseb Võru linnas alates 2009.aastast ning teenindab raamatupidamise alal ettevõtteid. Nende teenuseid iseloomustab sõnapaar SOODNE HIND! 2) Brainjob OÜ – 2011.aastal asutatud ettevõte Antslas, mis osutab finantsteenuseid, v.a kindlustus ja pensionifondid 3) Eurolink Consulting OÜ (endise nimega Eleven Consulting OÜ) – 2007. aastal asutatud ettevõtte, mis tegutseb Misso vallas ja annab fi...
Rõuge Suurjärv Rõuge asub Haanja kõrgustiku loodeserval Võrumaal. Suurjärv ehk Nõiajärv asub sügavas Rõuge ürgorus, kuuludes Rõuge aheljärvestikku Rõuge ürgoru külgorud on Tindi-, Külm-, Mõhk-, Ööbikuorg, Tinopeetri, Hinni, Sikasoo ja Järveotsa org. Kuulsaim neist on muistset linnamäge põhjast piirav 300 m pikkune ja 12-15 m sügavune Ööbikuorg, mis kevadeti kajab ööbikulaulust. Oru lõpus on väike paisjärv. Suurjärv asub sügavas Rõuge ürgorus ja kuulub Rõuge aheljärvestikku. Suurjärvest kagu pool paiknevad samas ürgorus on Liinjärv ja Valgjärv, loode pool Kaussjärv, Ratasjärv, Tõugjärv ja Kahrila järv. Suurjärv nagu ka teised Rõuge järved on tekkinud jääaja lõpul jääsulamisvete uuristava tegevuse tagajärjel. Rõuge Suurjärv on Eesti järvedest kõige sügavam - 38 meetrit. Järv on ühtlaselt süvenev, tema sügavaim koht asub järve keskkohast veidi kagu pool. Järve põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, v.a. üksi...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karul...
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Haanja looduspark Eesmärk Loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks. Asukoht Haanja looduspark asub Võrumaa südames Haanja kõrgustikul Eesti kõrgeimas piirkonnas. Looduspark paikneb 200 m kõrgusel merepinnast. Siin asub ka suur munamäe vaatetorn kust paistab väga ilus vaade. Andmed Kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. Haanja looduspark sai enda piirid 1991 aastal. Pindala 16 903 ha. Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. Vaatamisväärsused Vällamäe ürgmets 120aastane kuusik. Rõuge ürgorg, mis hõlmab Ööbikuoru ja Rõuge järvede aheliku. Kütiorg, algab Haanja kõrgustiku põhjanõlvalt ja suubub VõruPetseri ürgorgu. Vaade Rõuge ürgorule ja Kahrila järvele Huvitavad faktid Järskude veerude ja rohkete uhtorgude ehk tsoridega ki...
Võru county By: Casper Gregory Tanner Leies From: Audru School Teacher: Sirje Aija Class: 7a Võru county is south of Estonia. It is bordered to Võru county the north by the Põlva county, west by Valga county, south by Latvia and east by Russia. W he re it is? There are 13 municipalities in Võru county. Municipalities Urban municipality: § Võru Rural municipalities: § Antsla Parish To Haanja Parish § § Lasva Parish Meremäe Parish wn § § Misso Parish Mõniste Parish s § § Rõuge Parish § Sõmerpalu Parish and § § Urvaste Parish Varstu Parish mu § § Vastseliina Parish ...
Natur Estlands Kadri Nutt 11D TKiG Algemeines · 45215,4 km2 · 4133km2 · Ost-Europäischen Tiefebene · 18h 14min · 6h 3min Landschaftformen · 60% · 1/10 · 12000-9000 J ahren · 2,5mm · 318m Klima · -3,5º bis -7º C · 16º bis 18º C · Dezember März · J anuar - März Flusse und Seen · 1450 · 88,8% · nur 45 · 7000 · nur 9 · 162km Inseln · 2,673km2 · 965km2 · 19km2 Wälder und Sümpfe · 47,6% · 50 J ahre · 165000 · 132 · 22,3% · 10000 J ahren Haanja Naturpark · 2500km2 · Suur Munamägi · Vällamägi · Rõuge mit Ööbiukuorg und Tindiorg · Kütiorg Suur Munamägi · 318m · Höchste inEstland als auch im Balt...
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m....
My summer holidays In my summer holidays I was out a lot. I went camping in Rõuge. We were there three days. We went there in the midday about 12 o' clock. I sunbathed there and then I went swim to the Rõuge Suurjärv. In the evening we grilled the sausages and after that we went to the sauna. In next day we went ride with the speedboat on the lake. In third day I went rollerskating and in the evening we went back to the home. In summer I was in beach a lot. Usually I went to Kubija beach. I sunbathed and swimmed there. In summer I babysat. The baby was ten month old. I went to the Otepää Seikluspark in my summer holidays too.
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse................................................................
PAGANAMAA Paganamaaks on hakatud kutsuma Krabi külast lõunasse jäävat ning Lätimaaga piirnevat maanurka ürgse Piirioru veerul. 1962. aastal võeti looduskaitse alla järvedeahelik. Paganamaa nimetus on tulnud sellest, et nalja armastav rahva seletas silmapaistvate pinnavormide teket Vanapagana seiklustega. Siiski on kurjad keeled omal ajal väitnud, et seal elanud ka salapiirituse vedajad hobusevargad, kes oma paganlike ettevõtmistega piirkonna ristinud. Paganamaa maastikukaitseala, https://et.wikipedia.org/wiki/Paganamaa Inimene on sealkandis elanud juba õige muistsetel aegadel. Selle kinnituseks on 1-2 aastatuhande vahetuse kivikalmed Kalmul ja Vorotka mäel. Varem oli Paganamaa tänapäevaga võrreldes tihedamini asustatud väiketalude maa. Sealsed liivased maad on põlluharimiseks kehvad, seetõttu elasid inimesed üldiselt vaeselt. Rasked põllumajanduslikud olud ja ääremaaks olemine tingis Paganamaa inimasustuse vähenem...
Haanja Nature Park Where? When? Located: Võru County, in the Haanja Uplands Area:About 20 000 ha History: 1957- Suur-Munamägi, Vällamägi protection 1997 Haanja landscape reserve was created What are habitats there? Farmhouses are spread far apart Plains of glacial river Plains of glacial lake Small plots of land Poor arable land Morainplains Grasslands Pastures Inhabitants Braun's holly fern Yellow hydrangea Lady's-slipper orchid Hairy Maarja-leaf Animals · Roe · Badger · Boar · Beaver · Fox · Mink · Gray rabbit · Otter · Moose · Shrew · Red deer · Lynx What can visitors do there? Suur Munamägi The primaeval forest of Vä...
Haanja kõrgustik Haanja kõrgustik on kuhjeline saarkõrgustik, kus asub ka Haanja vald. Haanja kõrgustiku pindala on 2500 km2.( kõrgustikust osa Lätis Aluskne kõrgustikuna). Haanja kõrgustiku geoloogiline ehitus on keerukas. Tänapäevane Haanja kõrgustik on kujunenud viimase miljoni aasta jooksul, kvaternaari ehk antropogeeni ajastul, mil põhjapoolkera korduvalt modelleerisid mandriliustikud. Reljeef kujunes nähtavasti kahe edela suunas liikuva liustikukeele kokkupuutealal. Siinne kõrgem ala takistas liustike liikumist ja soodustas liustikusetete kuhjumist. Haanja kõrgustiku all moodustavad kristalse aluskorra kivimid (gneisid, graniidid jne) vallikujulise kerkeala. Aluskorra pealispind tõuseb siin järsult mitusada meetrit. Pealiskorra moodustavad piirkonnas valdai ja balti settetsüklid, keskkambriumi, ordoviitsiumi ja siluri karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja man...
HAANJA LOODUSPARK PAIKNEMINE • Asub Võrumaa südames, Eesti kõrgeimas piirkonnas, ulatudes kõrgemale kui 200 m merepinnast • Kaart • Pindala on 16 903 ha • Hõlmab endast näiteks Ööbikuorgu, Vällamäge, Kütiorgu ja Suurt Munamäge ISELOOMUSTUS • On loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilitamiseks • Haanjamaal oli kunagi järvi rohkem kui tänapäeval, aga paljud neist on nüüdseks muutunud madalsoodeks või rabaks • Haanja kõrgustik on Eesti kõige järverikkamaid alasid, mis hõlmab ka Eesti kõige sügavamat järve – Rõuge Suurjärv • Siin asub Baltimaade kõrgeim tipp – Suur Munamägi TAIMESTIK • Ülekaalus on kuusikud, nendele järgnevad sageduselt kaasikud, männikud, lepikud ning haavikud • Haruldastest taimeliikidest asub siin näiteks Haanjamaa salumetsadele iseloomulik rapuntsel, Brauni astelsõnajalg ja võsu-liivsibul Brauni ast...
Rõuge Põhikool BAMBUSKARU Referaat Kätlin Aia 9..klass Rõuge 2011 Hiidpanda ehk bambuskaru on karulaste sugukonda kuuluv imetajaliik. Bambuskaru sarnaneb välimuselt pesukaruga. Mitmed aastad tagasi hukkus palju bambuskarusid, sest võeti metsa maha ja metsa asemele tehti põldusid. Raiuti maha just metsi, kus hiidpandad elasid. Kui tuleks vaid üks väike haigusepuhang, siis võiks juhtuda nii, et kõik bambuskarud hävivad. Bambuskarud on looduskaitse all. Toitumine Bambuskarud veedavad 1624 tundi päevas süües, ülejäänud aja nad puhkavad. Pandale maitsevad noored bambusevõrsed, mille toiteväärtus on isegi väiksem .Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Välimus Sündides näeb bambuskaru välja nagu väike rott või hiir. Hiidpanda on musta-valgekirju karvastikuga. Panda kasukas on kergelt rasvane, mis muudab selle veekindlaks. Täiskasvanud panda on 5-6...
Haanja Looduspark Koostas:Eva 2007 Asukoht · Kaitseala pindala on 16 903 ha. · Looduspargi põhiosa moodustab kõrgemale kui 250 m üle merepinna jääv ligikaudu 15 km² suurune ala. · Haanja looduspark kuulub üleeuroopalisse Natura alade võrgustikku. · 1979.aastal loodi maastikukaitseala, 1991.aastal moodustati looduspark. Üldiseloomustus · Haanja looduspark on loodud Haanjamaa maastiku, looduse ning pärandkultuuri säilimiseks. · Looduspark sündis kunagiste väiksemate üksikalade (SuureMunamäe ja Vällamäe, Rõuge ürgoru ja Kütioru) liitmisel üheks suuremaks, siinseid loodusja kultuuriväärtusi tervikuna hõlmavaks kaitsealaks...
Eesti iseseisvusaastatel on Haanja valla alla kuulunud ka praeguse Rõuge valla idaosa, mis nõukogude aastate algul kandis Koke külanõukogu nime. 1925. aastal oli praeguse valla territooriumil 3 valda Haanja, Rogosi, Vana-Laitsna ja osa 1937. aastal Haanja vallaga liidetud Saaluse vallast. Nõukogude okupatsiooniaastatel, 1944. aastal moodustati endise Haanja valla territooriumile 2 valda, Haanja ja Kergatsi, mis hiljem nimetati küla töörahva saadikute nõukogu täitevkomiteedeks. 1954. aastal liideti Kergatsi uuesti Haanja külanõukoguga. Praeguse territooriumi sai Haanja vald pärast Haanja külanõukogu, Ruusmäe külanõukogu ja osa Viitina külanõukogu ühendamist 1960. aastal. Siis viidi ka vallakeskus Plaanile, kus vallamajaks sai endine Plaani 7 klassilise kooli internaadihoone, veel varasemalt kirikupapi elamu. Valla staatuse sai Haanja külanõukogu uuesti 10. jaanuaril 1991. aastal. Vallakeskus toodi Haanjasse tagasi 1992. aasta augustis,...
Rõuge Põhikool Midagi huvitavat astronoomia vallast enne 2000. aastat Referaat Kätlin Aia 9.klass Rõuge 2011 SISSEJUHATUS Mina kirjutan sellest,mis on astronoomia ja mida huvitavat on astronoomiaga tegelevad teadlased ehk astronoomid teada saanud enne 2000. aastat. 2 ASTRONOOMIA Astronoomia ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna.Astronoomid on tähti uurivad teadlased. Paljud astronoomid analüüsivad andmeid,mis tulevad satelliitidelt ja maapealsetest teleskoopidest ning teevad selle põhja järeldusi. Veel hiljuti olid astronoomide töövahendeiks oma silm ja lihtne teleskoop. Juba ammustel aegadel omandasid inimesed esimesi astronoomilisi teadmisi ja õppisid neid kasutama igapäevaste ülesannete lahendamisel. ...
TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 VÕRU MAAKOND Arhitektuurilised vaatamisväärsused · Rogosi kastellmõis (Haanja vald) esimesed kindlad teated mõisa kohta pärinevad 1603. aastast, mil piirkonnaomanikuks sai Poolast pärit Stanislaw Rogosinsky, kellelt pärineb ka paiga nimi.Tihti on ka arvatud, et Rogosi mõisa kohal paiknes linnus või kindlustatud mõis juba keskajal. Seda lubab oletada mõisa ainulaadne ja omapärane planeering sisehooviga kastellikompleks mõõtmetega 60 korda 80 meetrit (Rogosi... 2009). Mõisa põhiplaan ja üldilme olid sarnased tänapäevasele. Härrastemaja taga oli pügatud pärnadega terrassidena järve suunas laskuv prantsuse stiilis regulaarpark. Kaugemal, kanali või tiikide ümbruses paiknes looduspark. Parki ümbritses kivist ringmüür. Lõunaküljel asus mõisa puuviljaaed. Siseõu ...
Eesti Kõrgustikud Pandivere kõrgustik on lausiku pinnamoega, erinedes seega selgelt LõunaEesti kõrgustikest. Erinev on ka teke. Tekkelt on Pandivere kõrgustik sarnane Sakala kõrgustikule, olles jäälahkmeala kulutuskõrgustikud. Sakala kõrgustik erineb Pandiverest ürgorgude rohkuse poolest. Kõrgustiku jalam asub ligikaudu 80 meetri kõrgusel merepinnast. Kõrgustiku keskosa, mille absoluutne kõrgus on üle 100 meetri katab ligikaudu 1100 km². Lõhelistest lubjakividest koosnevat aluspõhja katab õhuke (2...5 m) koreserohke moreenikiht. Õhuke pinnakate ja lõheline aluspõhi teeb Pandiverest Eesti suurima sademevee infiltratsiooniga piirkonna. Pandivere kõrgustiku keskosas praktiliselt puuduvad vooluveekogud ja sood.Kõrgustiku lõunaosa on põhjaosast metsasem ja esineb ka enam rabasid. Pandivere kõrgeim tipp Emumägi, mille suhteline kõrgus on 79 ja absoluutne kõrgus 166 meetrit on voor. Emumägi on PõhjaEesti kõrgeim tipp. Sakala kõrgust...
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et pa...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
Maastikukaitsealad Maastikukaitsealade eesmärgiks on säilitada maastiku ilmet ja omapära. MK on palju erinevaid vööndeid. Võib olla reservaate (ei tohi minna), piiranguvööndeid (mingi aeg keelatud minna), üldvööndid (piiranguid pole). · Haanja looduspark (Haanja kõrgustik) · Otepää looduspark (Otepää kõrgustik) · Kõrvemaa maastikukaitseala (Põhja-Eestis, vallseljakud, järvederikas, puutumatu loodus) · Vooremaa maastikukaitseala (Jõgevamaal, nõgudes loode-kagu suunalised järved, voored) · Naissaare looduspark (Tln lähedal, sõjaväeobjektid) Võrumaa maastikukaitsealad · Haanja looduspark · Verijärve maastikukaitseala · Paganamaa maastikukaitseala Karula rahvuspark asub Valga ja Võru maakonnas Karula, Antsla ja Mõniste vallas ning on loodud Eestile iseloomuliku looduse hoidmiseks ning säästliku eluviisi ja Lõuna-Eesti maakultuuri taaselustamiseks. Se...
Kaali meteoriidikraater Piusa koopad Vaade Munamäelt Aegviidu Keila juga Tõhela järv Otepää Rõuge suurjärv Soomaa rahvuspark Kauksi rand Türisalu pank Koguva küla Muhumaal Kivikülv Hiiumaal Vormsi Peipsi rand Tallinna vanalinn Valaste juga Siniallikad Vooremaa
Rõuge Põhikool Gerd Kanter Referaat Koostaja: Anette Pilt Rõuge 2015 1 Sisukord Saavutused............................................................................................................. 4 Isikliku rekordi areng.............................................................................................. 6 Tunnustused........................................................................................................... 7 Kasutatatud allikad................................................................................................. 9 2 Elulugu Gerd Kanter on sündinud 6. mail 1979. aastal Tallinnas. Kanteri elupaikadeks on Tallinn ja Vigala vallas asuv Tiduvere küla. Võistlustel esindab ta Tallinna Kalevit (alates...
Islam Keili Helekivi Rõuge põhikool 7.klass Enne islamit Kuival alal polnud ühtset riiki. Elati beduiinidena rännates. Usuti palju jumalaid. Muhamedi nägemus Peaingel Gabrieli teade Muhameedile. Muhamed tegi ilmutuse teatavaks. Ta rääkis islamist ja moslemitest. Muhamedist sai prohvet. Islami vastu võtmine Mekas oli palju islami vastaseid. Muhamed põgenes Mediinasse. Islam levis üle Araabia. Impeeriumi rajamine Loodi kalifaat. Pühasõda ehk dzihaad. Enamus allutatud rahvaid vahetas usu vabatahtlikult. Lõhed ja vastasseisud Ali tüli egiptuse asevalitsejaga. Järjekordne paleepööre. Riigi hiilgeaeg. Ühtse riigi lagunemine. Kultuur Võeti üle teiste rahvaste kultuur. Õpetati Pürenee poolsaare rahvast. Moslemite teadmised ja õpetused jõudsid euroopasse. Moseed Mosee on palvetamise paik. Kaunistustena kasutati ornamente ja värsse. Palvetatakse viis korda päevas. Kirjandus Kirjakultuur arene...
Karin Kaljumägi Anete Siig Eesti keele osakond Tartu Ülikool Tartu Ülikool Salme 1a Jakobi 2–416 5014 Tartu 51014 Tartu 26.03.2017 Kutse Lugupeetud Karin Kaljumägi Olen Võru maakonna Varstu piirkonna kodutütarde ja noorkotkaste toetajaliige. Minu ülesandeks on lapsi igakülgselt toetada ja korraldada neile erinevaid üritusi. Palun Teid esinema minu poolt korraldatud üritusele „Haritud noor“. Üritus toimub 2.– 4. juunil 2017. aastal Varstu Keskkoolis Võrumaal. Üritusel õpetame noortele erinevaid eluks vajaminevaid teadmisi. Üritusel osal...
Eestimaa loodus Stella Salu 8. klass T ilsi Põhikool Kliima q Valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. q Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. q Läänemeri on see, mis hoiab talviti rannikualad soojemana kui sisemaa ning suviti neid jahutab. q Eestis aasta keskmine temperatuur +5 °C ringis või sellest veidi kõrgemal. q Kõige külmem aeg on veebruar, kus keskmine temp. on 5 °C Veekogud q Eestis on palju väikseid siseveekogusid. q Jõgedevõrk on suhteliselt tihe: vooluveekogusid on üle 7000 kogupikkus umbes 31 000 km. q Kõige veerohkemad jõed on Narva jõgi, Emajõgi, Pärnu jõgi ja Kasari jõgi. q Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi. q Eestis on üle 1400 järve, millest enamik on väga väiksed. q Suuremad on Peipsi ja Võrtsjärv LõunaEestis. Sügavaim järv on Rõu...
Suure-Jaani Gümnaasium Hüdroenergia kasutamine Eestis Koostaja: Jane Sassiad Juhendaja: Rihet Aver 2016 Hüdroenergia ehk hüdrauliline energia ehk vee-energia ehk veejõud on mehhaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maaraskusjõu mõjul. Hüdroenergiat muundatakse otse mehaaniliseks energiaks (nt vesiveskites) või elektrienergiaks hüdroenergiajaamades (nimetatud kahüdroelektrienergiaks). Suur osa hüdroenergiast on jõgedes, kus see kulub näiteks setete allavoolu viimiseks, samuti jõesängi uuristamiseks ja jões olevate kividelõhkumiseks. Kõige suurem on jõgede hüdroenergia suurvee ajal. Läbi aegade on inimesed välja mõelnud meetodeid, kuidas osa sellest energiast panna tegema inimestele kasulikku tööd. Hüdroenergiat loetakse taastuvenergiaks. Näiteks jõe vooluhulk ei vähene sellest, kui jõele rajatakse hüdroelektrijaam. Eesti...
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine I HAANJA VALLA KESKKONNASEISUNDI ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Haanja vald paikneb Võru maakonna kaguosas. Vald piirneb idas Misso ja Vastseliina vallaga, põhjas Võru vallaga, läänes Rõuge vallaga ning lõunas Läti Vabariigi Veclaitcene ja Ziemeri vallaga. Üle poole valla territooriumist kuulub Eesti kõrgeimal kuhjelisel saarkõrgustikul asuva Haanja Looduspargi koosseisu. Haanja vallas on 92 küla, neist suurimad Haanja, Ruusmäe ja Luutsniku Haanja valla territooriumi pindala on 170 km 2. Haanja valla asustustihedus on väike, 6,7 in/km2. Haanjale on iseloomulikud sumbkülad ja hajatalud, väikesed põllulapid nind heina- ja karjamaad ja...
Lina 1. Lina on pärit Loode - Aafrikast. 2. Eelistab valget kasvukohta. Armastab soojust. Vajavad avatud päikeselist kasvukohta. Parim areng kergetel viljakatel muldadel. Põllud peavad olema tasased, hea õhustatusega ja suure veemahtuvusega. Õlilina koristatakse võimalikult juurelt siis, kui saak on kuiv ja seeme valminud. 3. 4. Harilikku lina kasvatati u 3500 aastat e.m.a, näiteks Mesopotaamias, Egiptuses, Indias ja Hiinas. Eesti alal on kasvatatud kiulina u 3000 aastat. Traditsioonilised linakasvatuspiirkonnad Eestis: Vigala, Räpina, Vastseliina, Rõuge, Hargla, Suure-Jaani, Paistu, Tarvastu, Karksi kihelkond. 5.Sellest taimest võib teha nii linakiudu, linalõnga , kui ka õli, piiritust, vaha ja liimi. Linast tuleb väga tugev lõng, mis ei tõmbu kokku k6rgete temperatuuridega. Puuvill 1. India. Troopilistel ja lähistroopilistel aladel. 2. Soojalembene. 3. 4. Indias. 5.Vannirätikuid ja hommikumantleid, teksariidest,teksapükse, -...
Strukturalism: Aigi Heero Strukturalism: Harjutamiseks Määratlege binaarsed ja ternaarsed opositsioonid, mis kujundavad järgnevate tekstide struktuuri (üleval all, sees väljas jne) I Pirita (by Tinas6dur) Lõpuks ometi on kätte jõudnud SUVI ning ära sulanud kristalne LUMI. Mulle tundub, et see on kõigest UNI, kuid see pole paraku NII. Soe vesi, rand, päike. Talv on selle kõrval väike. Puudu on ainult vihm ja äike, näha tahan ma veel kõike. Selleks kohaks on Pirita, mille ilu on piiritu. Tahan kuulda lainete kohinat, boonuseks tuulte mühinat. (Tsit.: http://www.lyrics.ee/est/poems/user_poems/show_poem/id-439) II Kodumets I Tean metsi sügavaid, tean suuri laani, Kun kuusesambad pilvi toetavad, Kuldkäbivihma alla poetavad Ja oksad kõrgelt ulatavad maani. Kun õitsvad sõnajalad ööl vaid Jaani, Kui haavalehed müha koetavad Ja mändi ladvul tuuled soetavad Kui sulakutsva vile jumalPaani. Ja sääl on metsavaimu koduase, Sääl jaaniuss...
LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juht Sessiooniõpe TÄHELEPANUVÄÄRSEMAD JÕED, JÄRVED JA MAAKONDADE KÕRGEMAD TIPUD Eesti loodusloo kodutöö Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2011 Tabel 1. Tähelepanuväärsemad jõed Eestis pikkuse järjekorras Jõgi Pikkus (km) Vooluhulk suudmes (m³/s) Valgala (km²) Märkused Võhandu 162 10,2 1420 Pärnu 144 65 6920 Põltsamaa 135 12 1310 Pedja 122 10,9 2710 Keila 116 6,4 682 Kasari 11...
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, ...
Parmupill Parmupill on arvatavalt üks vanemaid muusikainstrumente maailmas. Ühel 4. sajandist eKr Hiinast leitud joonistusel on muusik, kes mängib parmupilli taolist muusikariista, mis tõestab pilli ajaloolist vanust. Kuigi pill on pärit Aasiast on see kujunenud rahvuspilliks üle maailma paljudes riikides, kaasaarvatud Eestis. Parmupill on Eestisse jõudnud ilmselt sakslaste vahendusel. Vanim Eestimaal leitud parmupill on pärit 13. sajandi algusest Otepää linnamäelt. Laiemalt levis parmupill Põhja- ja Lääne-Eestis 19. sajandil. Parmupillid on valmistatud metallist või bambusest. Pilli mängimiseks pannakse parmupill suhu hammaste vahele ning heli tekitamiseks tõmmatakse sõrmega pilli läbivat metallkeelt. Pillid on häälestatud häälestusulatusega madalast D-st (Le) kuni kõrge A-ni (Ra). Heal lapsel on mitu nime ja palju kodusid: Venemaal kutsutakse seda - vargan, Norras - munnharpe, Prantsusmaal -...
Järved Järved Maailma kümme suurimat järve: Järv on maismaast ümbritsetud veekogu. · Kaspia meri · Ülemjärv Järved tekivad maapinna lohkudesse, mida nimetatakse · Victoria järv järvenõgudeks. · Huroni järv Järved saavad oma vee · Michigani järv vihmaveest ja lumesulamisveest. · Araali meri Ka jõed ja ojad toovad · Tanganjika järv järvedesse palju vett. Enamik järvi on mageveelised, kuid ...
Ülle Kauksi Merlika Hüdsi 9.klass Ülle Kauksi elu Kauksi Ülle (pärisnimega Ülle Kauksi) on sündinud 23. septembril 1962 Võrus Ta kasvas üles Võrumaal Rõuges, Saarlase külas Palu talus Pärlijõe kaldal. Ta on luuletaja ja kultuuritegelane Ülle on lõpetanud Rõuge kooli, Võru I keskkooli ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse eriala Tal on neli tütart: Maali, Salme, Päivi ja Leelo ning kaks poega: Niilo ja Truvar Ta on töötanud mitmes erinevas kohas: ajakirjas Kultuur ja Elu, Kirjanike Liidu Tartu osakonnas, Võru Raadios Hetkel elab ta Elab Setumaal, Obinitsas Kauksi Ülle looming Ülle mitmekülgne tegevus ja looming on seotud omakultuuri väärtuste teadvustamise ja edendamisega Ta on avaldanud võrukeelseid luulekogusid, jutukogusid, romaane, näidendeid, filmistsenaariume ja teisi kirjutisi, tõlkinud ilukirjandust võru keelde, koostanud võrukeelse aabitsa. Üks Ülle luuletusi,...
Geograafia KT5!!! 1)Läänemeri. Merevee om soolsus (madal riimvesi), hapnik (keskosas puudub, oluline mereelustikule). Elustik niiske õhk, tugevad tuuled (suured lained), liigivaene nii loomastik kui taimestik. Rannik kitsas vöönd mere ja maismaa vahel (luitseljakud, rannavallid, rahud, luited, karid, laiud, meremärgid. Iseloomustus sügavus (-60m), liigestatud (lahed, väinad, poolsaared, saared). Reostus kehv veevahetus, katseks on sõlmitud erinevaid rahvusvahelisi kokkuleppeid. 2)Rannatüübid. Pankrand merepiirini ulatuvad aluspõhjakivimid, mida lained lõhkuma ulatuvad. Tehisrand ulatub tavaliselt kaugele merre, mistõttu tormi ajal tõuseb vastu kindlustust põrkuv veevall kõrgele. Moreenrand palju rändrahne. Liivarand ümaraks lihvitud kivid lainetusele avatud rannalõikudel. Kliburand peamiselt lahtedes, kuhu lainetus setet kannab ja tuul seda ümber paigutab. 3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aasta...
Üksikasjaline ettekanne 50. Juubeliaasta tähistamise pidulaulmisest Kellele: Liivimaa kindralkubernerile Kes: Laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" juhataja Johann Voldemar Jannsen 1. Väljaminekud 342 rubla 1.1. Auhindadele 50 rubla 1.2. Toidule 100 rubla 1.3. Nootidele 30 rubla 1.4. Lippudele 10 rubla 1.5. Lilleseadetele 7 rubla 1.6. Peoplatsi korrashoidjatele 45 rubla 1.7. Muud kulutused 100 rubla 2. Osalejad 2.1. Meeskoorid 2.1.1. Tallinna meeskoor 2.1.2. Vändra meeskoor 2.1.3. Tõstamaa laulukoor 2.1.4. Rõuge laulukoor 2.1.5. Toila laulukoor 2.1.6. Helme laulukoor 2.1.7. Otepää laulukoor 2.1.8. Peetri laulukoor 2.1.9. Koeru laulukoor 2.1.10. Sindi laulukoor 2.1.11. Ja paljud ...
Natur, Landschaften in Estland Maarjo Põder Richard Jõgi 10a 2014 Geografie Estland ist das nördlichste Land des Baltikums. Es grenzt im Süden an Lettland, im Osten an Russland. Im Westen ist die Ostsee. Die Fläche ist 45 228 km2. Die Flagge Estlands Blau ist das Himmel über Estland, seine Seen und das Meer. Weiss steht hier für den Schnee und die Freiheit des Landes. Schwarz ist der Fleiss und der Heimaterde. Nationales Symbols des Landes Der Nationalvogel ist die Rauchschwalbe. Die Nationalblume die Kornblume. Der Nationalstein der Kalkstein. Der Nationalfisch ist der Strömling. Natürliche Ressources Natürliche Ressources sind Ölschiefer, Torf, Phosporite, Lehm, Sand, Dolomit, Schlamm und Kalkstein. Es gibt schlamm in Tagalahe von Haapsalu. Seen und Flüsse Der Võhandu-Flu...
Eesti järved Eesti järvedest · Eesti territooriumist moodustavad järved koos tehisveekogudega 5%. · Valdav osa Eesti järvedest on madalad, enamasti alla 10 meetri. · Kokku on Eestis ligikaudu 1200 järve, neist üle 1 km2 pindalaga on vaid 42 järve. · Suurimad on Peipsi ja Võrtsjärv. Peipsi järv on koos Pihkva järvega Euroopas suuruselt neljas. * Sügavaim on Rõuge Suurjärv (38 m) * Järvede paigutus on väga ebaühtlane, suuremad Järvedepiirkonnad asuvad Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lääne- ja Kesk-Eestis on seevastu suuri maa-alasid, kus pole ühtegi järve. * Sukeldumas käiakse Eestis siseveekogudes ainult väga üksikutes, kuna valdav enamus on liiga madalad või omavad vähest vee läbipaistvust. Seisundi muutused Eesti järvedes Korduvuuringud ligi sajal väikejärvel näitavad, et veekogude seisundis on viimase paarikümne aasta jooksul toimunud suured muudatused. Järsult on tõusnud toitainete sisalduse nivoo järvede vees. Är...
Estland, Eesti das sind Namen, unter denen man schon jahrhundertlang das Land zwischen der Ostsee und dem Peipussee kennt. Dieses Land wird seit uralten zeiten von den Esten besiedelt.Estland ist eine demokratische und parlamentarische Republik. Estnisch gehört zur Südgruppe der ostseefinnischen sprachen. Sehr viele Esten beherrschen Englisch und Russisch ,aber auch Finnisch, Deutschen, Französisch und Swedisch. Religion ist Luterisch. Die Republik Estland liegt an der Ostsee. Im Norden bildet der Finnische Meerbusen, aber im Westen die Rigaer Bucht die Seegrenze. Das Meer gliedert sich an der Küste in zahlreiche Buchten und Meerengen.Estland hat etwa 1520 Inseln. Die meisten Inseln sind klein, aber 13 von ihnen sind bewohnt. Die grössten Inseln sind Saaremaa, Hiiumaa und Vormsi. Im Süden grenzt Estland an Lettland und im OSten an Russland. Die Fläche Estlands beträgt etwa 45 000 km². Estland ist reich an Gewässern. Es gibt etwa 420 g...
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalise...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
Viljandi Paalalinna Gümnaasium Reisipäevik Peeter Sikk 10 A Viljandi 2009 Teekonna algus Viljandi-Võru-Rõuge-Pokumaa-Urvaste-Sangaste-Viljandi Teekond algas meil hommikul kell 8.00 väljasõiduga kooli juurest. Sõit kestis tükk aega, aga seda sai huvitavalt sisustatud. Kuulasime muusikat, mängisime konsooliga, Rääkisime huvitavat juttu ning mängisime kaarte. Peatus Võrus Friedrich Reinhold Kreutzwald Külastasime tema kodumuuseumit. Saime teada väga palju huvitavat informatsiooni tema elukohta mida ma varem ei teadnud. Mõned Olulised Faktid mida kirja panin: *Töötas arstina, praksis oli tal oma kodus, talvel tegi visiite koju saaniga ning kandis hundi nahkset kasukat. *Sündis 26. detsembril 1803 ja suri 25. augustil 188...
Päikeseenergia Päikeseenergia seda on kasutatud aegade algusest saadik. Esialgu valguseks põllukultuuridele, aegade jooksul on õpitud muutma sellelt tulevat energiat elektri ja soojusenergiaks. Päikeseenergia on taastuv energiaallikas tooraine kättesaadavus on piiramatu. Energia tootmisel kasutatakse päikesepaneele. Paneele saab kasutada mitmel otstarbel: veesoojendus, küte, ventilatsioon, jahutus, küpsetamiseks, elektrienergia tootmiseks. Suurimad päikeseenergia tootjad ja eksportijad maailmas on Ameerika Ühendriigid, Hispaania, Saksamaa, Kanada, LõunaKorea. Suurimad päikeseenergia jaamad maailmas. On odav ning jätkusuutlik umbes viieks miljoniks aastaks. Tootmisega ei kaasne mingisuguseid saasteid, sest ei toimu kütuse põletamist. Päikeserohketel aladel saab päikeseenergiat kasutada elektrivõrkudest eraldatud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
