Valgamaa Kutseõppekeskus Kehalise kasvatuse referaat Akrobaatika Õpetaja: Evo Saar Heimar Halliste LKT-12 18.10.2012 Valga 2012 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................3 Mõisted..............................................................................................................4 Sportakrobaatika...............................................................................................5 Kokkuvõte.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................................7...
Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga. Modernistliku jutustajasse ei saa suhtuda samasuguse usalduse ja hooletusega nagu realistliku jutustajasse. 20. Sajandi algusest peale eemaldus ilukirjandus üha enam eesmärgist kõneleda sellest, kuidas asjad maailmas päriselt on. Modernistlik arusaam keelest Uusi kunstilisi vorme otsiti nii kõlas kui ka kirjapildis. Luuleteksti puhul oldi üha vähem rahul traditsiooniliste riimi- ja rütmis...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz Õpetajakoolituse osakond ,,Laste kehaline aktiivsus ja nende kehaline kasvatus" Kadri Viks AP- 1 KÕ Juhendaja: M. Piisang Rakvere 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus Lapsepõlv on liikumise seisukohalt aktiivseim aeg elus. Lapse igapäevane elu koosneb söögi- ja uneaegu arvestamata peaaegu pidevast liikumisest. Hiljem on päevaplaanis esikohal kool ja õppimine ning spontaanse liikumise hulk väheneb. 2 Kehaline treening on kehalise aktiivsuse üks osa, mis hõlmab planeeritud, süstemaatilist, korduvat ja eesmärgistatud liikumist. Planeeritud liikumise abil püütakse toetada lapse arengut ja mõjutada positiivselt tema tervist. Meelte arenemine algab juba varases beebieas ja selle põhjal areneb...
Inglise psühholoog Charles Spearmani uurimuse alusel sisaldab intelligentsus nii üldist võimekust kui mitmesugust spetsiifilist võimekust. Raymond Cattel:l Fluiidne (voolav) intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi, haripunkt 20 eluaasta paiku. Kristalliseernunud intelligentsus sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades, see kasvab kogu elu jooksul. Howard Gardner: *Keelealane intel seondub keele kasutusega.*Loogilis-matemaatiline intel oluline mitmete abstraktsete probleemide ja ül. lahendamisel.*Ruumiline intel hea ruumitaju ja orjenteerumis võime.*Kehalis- kinesteetiline intel keha ja liigutuste tunnetamine ja taujumine.*Muusikaline intel muusika mängimine...
Kooli nimi eriala ja kursus enda nimi Narkootikumid Referaat JUHENDAJA: asukoht aasta Sissejuhatus Võitlemisel uimastushulluse vastu on vägagi olulisel kohal täpse, nüüdisaegse ja selge info levitamine. Sest ohtlik on just see, et narkootikume müüakse kontrollimatult käest kätte ning keegi ei tea täpselt, millist ainet ja millises annuses ta tegelikult saab. Sageli pakutakse vähemohtlike LSD ja kanepisaaduste nime all heroiini ja inimene võib muutuda vastu tahtmist sõltuvaks ning edaspidi seega heaks ja püsivaks oopiumitoodete ostjaks. Kui aastaid tagasi oli narkomaania koolilaste hulgas erandlik, siis nüüd on mõnuaineid kasutavate noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda...
a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka temperatuuri-, tasakaalu-, valu- jt aistingutest. Aistingu teke Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel. Analüsaator on ärritusi töötlev närvimehhanism, mis koosneb: · retseptoritest e tundenärvilõpmetest võtavad ärritusi vastu ja...
Mõisted, tähtsamad harud, meetodid. Mõisted: Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Tuleneb vanakreeka sõnadest psyche (hing/vaim) ja logos (õpetus). Seega on psühholoogia hingeteadus või vaimuõpetus. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Selle all mõeldakse organismi sisemuses toimuvad vaimseid ja hingelisi protsessie, nagu mõtlemine, viha jne. Psüühika ülesanne on organismi teavitamine ümbritsevast maailmast toimuvast. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus on psüühika teadvustamatus. Eneseteadvus on üks teadvuse vorm teadlik olemine ja arusaamine iseendast Tähtsamad harud (20. saj toimus massiline harunemine): Üldpsühholoogia uurib täiskasvanud ja terve inimese vaimseid protsesse ja käitumist. Sotsiaalpsühholoogi...
aine ja uurimisobjekt. Tähtsamad harud. Ps. põhilised meetodid: Psüh psyhhe (hing) +logos(teadus) Tal on pikk minevik, aga lühike ajalugu. Probleemidega on tegeletud juba kaua, aga teaduseks sai psüh 1879. aasal. 1. Psüh laboratoorium lõi Saksamaal Leipzigi ülikoolis 1879. aastal W. Wundt. Psüh on midagi kunsti ja teaduse vahepealset. Teadlased otsivad vastuseid küsimusetele: kust me tuleme? Kuhu me läheme? ka Psüh uurib sama. Psüh uurib inimest ja tema käitumist. Psüh on teadus, mis uurib vaimseid e psühholoogilisi protsesse ja inimese käitumist. 20. sajandil hakkavad tekkima tähtsamad Psüh harud: 2. Sotsiaalpsüh uurib kuidas grupp mõjutab inimese käitumist 3. Keskkonnapsüh uurib, kuidas keskkond mõjutab inimese käitumist 4. Meditsiinipsüh 5. Deferentsioonipsüh Uurimisel püstitatakse teooriaid, hüpoteese. Meetodid: 6. Kirjeldavad meetodid e konkreetse juhtumi analüüs tehakse oletusi ja uurit...
R klass INTELLIGENTSUS JA SELLE MÕÕTMINE psühhloogia referaat Juhendaja: Eda Peinar Rakvere 2008 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1 INTELLIGENTSUSE DEFINITSIOONID................................................................4 2 INTELLIGENTSUSE TEOORIAD............................................................................5 2.1 Fluiidne ja kristalliseerunud intelligentsus...........................................................5 2.2 Mitmese intelligentsuse teooria............................................................................5 2.3 Kolmekom...
Kaido Kukk Joan Miró Lapselik, lihtne, eksperimentaalne, visuaalne, võluv, eriline ja ilmselt veel terve hulk kõikvõimalikke omadussõnu tuli mulle pähe, kui ma esimest korda Joan Miro i Ferra loominguga tutvusin. Loomingu kirjeldamiseks lähtuksin eelkõige sõnast võluv, kuna kuidagimoodi võluvalt ja võluväel suutis katalaaniast pärit, Barcelonas 20. aprillil 1893. aastal sündinud hispaania suurmeister mulle südamesse pugeda. Enda isa soovil omandas Miro kaupmehe hariduse, võttes selle kõrvalt juurde ka kunstitunde. 1910. aastal, olles 17 aastane, hakkas Miro tööle raamatupidajana, kuni ta 1912. aastal Barcelona Kunstiakadeemiasse õpingutele suundus. 1920. aastal kolis kunstnik Pariisi, kus sealsete kultuuriinimeste mõjutusel arenes Mirol välja tema eripärane unikaalne stiil, kus esineb nii sürrealismi kui ka dadaismi elemente...
Närvisüsteemi funktsioonid Väliskeskkonna ärrituste ja sisekeskkonna bioloogiliste muutuste signaalide vastuvõtmine; Erutuse edasijuhtimine ja erutussignaalide töötlemine, mille põhjal kujunevad teabe tõlgendusprotsessid; Närviimpulsside saatmine organeisse vastureaktsioonide elluviimiseks. Seljaaju Juhtefunktsioonerutuse ülekandumine teistele närvikeskustele Reflektoorsete reaktsioonide keskus (lihtsad refleksid, näit. jalalöök paiksele ärritajale) Piklik aju vereringe ja hingamise juhtimiskeskus Väikeaju lihaste toonus, liigutuste koordineeritus, tasakaal Vaheaju (taalamus, hüpotaalamus) koorealuse päritoluga agressioon, toitumiskäitumine, seksuaalne käitumine, antagonistlik käitumine,lendamine Retikulaarformatsio on aktiveerib NS teised osad virgeseisundi tekitamiseks, une ajal varjestab foonisignaalide eest Limbiline süsteem meeleolu, emotsionaalne käitumine, tegevusvalmidus Hüpotaalamus Kontrollib hüpofüüsi talitlust; Produtseerib endokrii...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas osas on vaatluse all...
12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul tähendab menetlus muude tegevu...
00.178 Tiina Kompus tkompus@uninet.ee 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
Kas kergete narkootikumide omamise ja tarvitamise peaks Eestis legaliseerima? Kergete narkootikumide omamine ja tarvitamine on praeguseni Eestis keelatud ja seda ka ilmselge põhjusega. Kanep ja seened, olles niinimetatud kerged narkootikumid, on samuti kahjuliku mõjuga nagu näiteks heroiin, ecstasy või kokaiin. Paljud inimesed usuvad, et kanep on tubakast kahjutum ning selle kasutamine peaks olema seadusega lubatud. Samas on tõestatud, et kanep tekitab vaimset sõltuvust. Kui tubakas rikub ainult inimese tervist, siis kanep tekitab ka mäluhäireid. On teada fakt, et kanepisigaret sisaldab tõrva neli korda rohkem kui tubakasigaret. Veel sisaldab kanepi põlemisel tekkiv ja sissehingatav tõrv vähki tekitavaid aineid poole rohkem kui tubakasigaretist saadav tõrv. Kanep on samuti väga ohtlik liikluses, kuna kanepi tarvitamisel inimese keskendumisvõime hajub, aja- ja ruumitaju muutub, ümbritsevad...
Intelligentsus Intelligentsus- võime käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt ja tulla keskkonnas edukalt toime (David Wechsler,1975) 1904.aastal testis Charles Spearman(1863-1945) lapsi, kus tulemused eri testides olid võrdlemisi sarnased. Spearman jõudis seisukohale, et intelligentsus võib sisaldada nii üldvõimekust kui ka mitmesugust spetsiifilist võimekust. USA psühholoog Raymond Catell leidis on olemas 2 erinevat intelligentsuse vormi: fluiidne ja kristalliseerunud. Fluiidne ehk voolav intelligentsus peegeldab inimese võimet arutleda ja infot kasutada, tajuda suhteid, tulla toime võõrastes situatsioonides ja koguda uusi teadmisi. Haripunkt saabub inimesel 20. eluaasta paiku, hiljem järgneb mõningane langus. Kristalliseerunud intelligents sisaldab omandatud oskusi ja teadmisi ja nende rakendamist spetsiifilistes asjades. Kasvab kogu elu jooksul, kuni inimene on terve ja aktiivne. Ameerika...
Põlva Ühisgümnaasium Akrobaatika Autor: Tiina Luht Juhendaja: Liidia Petrova Põlva 2008 Akrobaatika Akrobaatika (tuleneb kreeka keelest: akros -- kõrge; bat -- kõndima) on üks esinemiskunstidest ning seda viljeldakse ka spordis. See hõlmab keerulisi tasakaaluharjutusi, väledust ning koordinatsiooni. Pea igasugust spordiala, mis kätkeb endast täielikku kehalist liikuvust - eriti lühikestes, tugevasti kontrollitud liikumiste pursetes - saab pidada akrobaatikaks ning on olemas arvestatavat kattumist tantsu, erinevate spordialadega, nt. vettehüpped ning usukommetega. Ühes teatmeteoses (1985, ENE1, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, A-Cent Tallinn: Valgus) on akrobaatikat kirjeldatud järgnevalt: akrobaatika- tsirkusekunsti liik, hõlmab keerukaid trapetsil ja köiel, hobustel ja kaaslaste õlgadel tehtavaid harjutusi, hüppeid, jõuharjutusi. Sai tsirkuses oluliseks alates 18saj. lõpust, hiljem kandunud ka estraadile ja sporti. -sportl...
ASERI KESKKOOL Salvador Dali ja sürrealism Kunstiajaloo referaat Andres Põder XII A klass ASERI 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 1. Sürrealism............................................................................................................................... 3 2. Salvador Dali (1904 - 1989)....................................................................................................5 2.1 Elulugu..............................................................................................................................5 2.2 ,,Wilhelm Telli mõistatus"................................................................................................ 8 2.2 ,,Mälu püsivus"...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste teaduskond Referaat ,,Intelligentsuse areng" Õppejõud: Kristiina Uriko Tallinn 2009 Sisukord. 1. Intelligentsuse mõiste................................................................................... 2. Intelligentsuse teooriad................................................................................. 3. Vaimne areng ja intelligentsuse areng........................................................... 4. Herrnsteini ja Murray kognitiivsete klasside teooria..................................... 5. Vaimselt intelligentne mida see tähendab.................................................. 6. IQ................................................................................................................... 7. EQ...
Need peegeldavad selle ainegrupi toime erinevaid klgi. Maailma terviseorganisatsioon on mratlenud uimastid kui ained, mida vidakse kuritarvitada mittemeditsiinilisel otstarbel, sltumata sellest, kas nende kasutamine on seadusega lubatud vi mitte. Seega on alkohol ja tubakas samuti uimastid. Narkootikumiks vib nimetada vaid sellist ravimit vi muud ainet, mis on ametlikult narkootikumiks tunnistatus kas rahvusvahelise vi he riigi dokumendiga. Ka Eestis on selline dokument (Eesti Vabariigi Tervisehoiuministeeriumi mrus nr 30 "Narkootiliste ja pshhotroopsete ravimite (ainete) kasutamise ja turustamise kord", mis on vastu vetud 27 nov. 1992.a). Narkootikumide kasutamine on seadusega keelatud, lubatud on see vaid rangelt meditsiinilistel nidustustel. Hallutsinogeen on narkootikum, mis muudab taju ja kutsub esile hallutsinatsioone. Hallutsinogeenid phjustavad derealisatsioonielamusi (ajataju- ja ruumitajuhired), ngemis- ja kuulmishallutsinatsioone ning nendega ei kaasu stimuleerivat ega prssivat toimet (vlja arvatud ecstasy, millel on ka stimuleerivad omadused). Suurtes annustes vivad hallutsinatsioone tekitada ka kokaiin ja amfetamiin (koos paranoiliste luulumtetega). Ka kannabinoidid vivad moonutada aja- ja ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 15 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad * pgenemine igapevareaalsusest * depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus * isiklike probleemide lahendamiseks * sprade,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
