Rukis Ajaloost Pärit Väike-Aasiast u 400 a.e.Kr Roomas vaeste toit Eestis tunti umbrohuna 4000a tagasi Alates 17. saj. aeti rukkist viina 20. saj. mürgituspuhangud Tungaltera Tungalteradega nakatunud teravilja tarbimine põhjustab hallutsinatsiooni, krampe ja gangreeni. Eesti tuntuim rukkiaretaja oli Sangaste mõisa omanik krahv Friedrich Georg Magnus von Berg Tänapäeval jätkub töö Jõgeva Sordiaretuse Instituudis Iseloomustus Kasvatakse harilikku rukkist Tuultolmleja (õied kahesugulised) Üheaastane taim (suvi- ja talivorm) Kõrs on 90200 cm Sisaldab Na, K, P, Ca, B4- vitamiine Kasvutingimused Mullastiku suhtes vähenõudlik Sobivad parasniisked, kergema lõimisega liivsavimullad Talub -25..-35°C Talub põuda v.a sügisese võrsumise ajal Hea umbrohtude allasurumisvõimega Sordid Eestis aretatud rukkisordid: Sangaste Vambo Tulvi Elvi Kasutusalad ...
TERAVILJASAADUSED 1.KLII 2. KRUUP 3. TANG (LÕUNA-EESTI; PEENTANG) 4. MANNA 5. JAHU(PEENEM JA JÄMEDAM) KA. TÄRKLIS Klii ehk kest NISU · Nisutang · Nisuhelbed · Nisujahu graanulid · Manna · Kliid · Tärklis VESKIMATI JAHUD Nisukliid saadud kestast Suurepärane nisujahu saadud idust ja tuumast Eriti hea nisujahu saadud idust Grahamjahu täisterajahu NISUTERA KEEMILINE KOOSTIS PROTSENTIDES TERA EHITUS VESI VALK MINERAALAINED RASV TÄRKLIS TSELLULOOS IDU 15 33 5 1,2 0 35 TUU...
Rahvuslik toidukultuur Koostaja : Kristina Tepper PA 11 KAER Kaera botaanilised tunnused Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Harilik kaer kasvab tavaliselt 60100 (150) cm kõrguseks. Leht pöördub vasakule, mitte paremale nagu teistel teraviljadel. Pähikutelg, välissõkal ja alumised lehetuped on paljad. Lehelaba on kare ning selle laius on kuni 15 mm. Keeleke on 23 mm pikkune, tipuosas kolmnurgakujuliste hammastega. Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega. Pööris on 1525 cm pikkune, küllaltki hõre ja laiuv. Kaera ajalugu Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast, mis levis algselt umbrohutaimena nisu - ja odrapõldude...
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Click to edit Master text style Second level Sündis 16. veebruaril 1845 Third level Tartus - baltisakslane Fourth level 9-aastasena tekkis huvi rukki Fifth level õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abi...
Agrotehniliste ja klimaatiliste tegurite mõju rukkijahu küpsetusomadustele Rukis Rukis on arvatavasti pärit VäikeAasiast. Eestis tunti rukist juba 4000 aastat tagasi nisupõldude umbrohuna. Praegu annab umbes pool rukkitoodangust Venemaa. Rukkil on kümneid liike ja palju sorte. Rukis Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja on ka külmakindel. Seetõttu sobib see hästi põhjamaises kliimas kasvatamiseks. Kooritud rukkitera kasutatakse tervelt, purustatult ja jahvatatuna helvesteks või jahuks. Tangained rukkist Rukkitang saadakse rukkitera koorimise ja lihvimise teel. Rukkihelbed valmistatakse lihvitud rukkiteradest, mis on kuumtöödeldud, jahutatud ja valtsitud õhukesteks helvesteks. Rukkijahu enamasti jahvatatakse peeneks kogu tera. Rukkijahu Kuni 11 % valku, 7577 % süsivesikuid, 12 % rasva. Sisaldab mineraalained: kaalium, magneesium, f...
Teele Trossmann 11.klass Teraviljad Harilik nisu ehk pehme nisu on kõrreliste sugukonda nisu perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Nisu on sööda - ja toiduteravili. Kasvatatakse saia ja leiva küpsetamiseks. Nisust valmistatakse teisigi jahutooteid, sealhulgas makarone ja kooke. Valmistatakse ka mitmesuguseid alkohoolseid jooke õllest viinani. Viimasel ajal on nisu hakatud kasutama biokütusena. Nisu kasutatakse ka loomasöödaks. Õlgi kasutatakse punumistöödel ja alates pronksiajast kuni 19. sajandini oli see levinud katusekattematerjal. Tänapäeval kuulub nisu koos riisi, maisi ja kartuliga maailma kõige tähtsamate kultuurtaimede hulka. Nisu kasvatatakse 67° põhjalaiusest kuni 45° lõunalaiuseni. Nisu moodustab umbes 30% kogu maailma teraviljasa...
KIVIÕLI I KESKKOOL GÜMNAASIUMIASTE Ney-Lii Soomets X klass EESTI PÕLLUMAJANDUS REFERAAT KIVIÕLI 2009/1010 SISSEJUHATUS: Eesti põllumajandus on oma arengus läbinud palju murrangulisi muutusi. Tänu saksa suurmaaomanike poolt sissetoodud, arendatud ning kohalikele oludele kohandatud euroopalikule maaviljeluskultuurile oli Eesti põllumajandus juba Vene impeeriumis erandlikult kõrgel arengutasemel. Hoolimata sakslaste suurmajandite lammutamisest ja rohkete väiketalude rajamisest Vabadussõja järel toimunud maareformi käigus, kuulus põllumajandus ka Eesti esimesel iseseisvusperioodil (19181940) kõrgelt arenenud majandusharude hulka, mis eksportis Euroopa turgudele kõrgekvaliteedilist toodangut. Eesti põllumajandus suutis toibuda ka endise Nõukogude Liidu poolt okupeerimisele järgnenud st...
TA-I III rühm Kristjan Loodus, Jörgen Matt, Artur Palok, Kevin Liimask Rukis Tatar Talinisu Rukis Talioder Mais Kaer Suvioder Tritikale Suvinisu Maakirp Lepatriinu Hiidmardikas Süsi-, ehmes-, kuiva- -ja pisijooksikud Põldhiir Metssiga Kährik Nugis Jänes Pisihiir Vihmauss Mullamutt Mikroorganismid vähene mineraalväetiste ja pestitsiide kasutamine looduslikel protsessidel põhinevaid umbrohu, haiguste ja kahjurite tõrje meetodid tähtis loomade heaolu keelatud GMO kasutamine muld neutraalne või nõrgalt aluseline (pH 6,57,5). Viljavahelduse planeerimisel tuleb arvestada, et järgnevat kultuuri ei kahjustaks samad haigused ja kahjurid, mis eelvilja. Taimekaitse seisukohalt ei sobi üksteise järele teraviljad, ristõielised (raps, rüps) ja liblikõielise...
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
VISKI Mis on viski? Viski on teraviljade, nagu oder, mais, nisu, rukis, meskist destilleeritud kange alkohol, mis on küpsenud puidust vaatides (tüüpiliselt tammevaatides). 4050% alkoholisisaldusega destilleeritud jook Viski täidlus ja tajutavad omadused sõltuvad eelkõige vaskkeedukatla kujust. Viski ajalugu Arvatakse, et sellega tegid VVI sajandil algust iiri rändmungad, kes omandasid idamaise lõhnaainete valmistamise kunsti ning asusid koju jõudes sama valemi abil õllest eluvett ajama. Järgmiseks aastasajaks oli viskitegemise oskus tuntud ka Sotimaal ning õige pea aeti eluvett juba kõikjal Briti saartel. Põhilised viskide jagunemise tüübid: linnaseviski Malt Whisky tõrrelinnaseviski Vatted Malt või Pure Malt, mis sisaldab linnaseviskisid vähemalt kahest viskivabrikust valikvaadi linnaseviski Single-Cask Malt, mis on ühe destillatsiooni tulemus teraviljaviski Grain Whisky valmistatak...
Teraviljad kultuurid Peamised teraviljakultuurid, millest valmistatakse ka jahu ning tangaineid: o Nisu o Tatar o Rukis o Hirss o Oder o Mais o Kaer o Kaunviljad (hernes, uba, soja) Teravilja ehitus: o Pealt katab terakest 6-8% , mis koosneb tselluloosist ja mineraalainetest (P, K, Ca, Mg) o Kesta all on aluskoore kiht, mis moodustab 5-9% tera kaalust. Aluskoore kihis on B1 - vitamiin o tuum 80%, koosneb peamiselt tärklisest ja valkudest o idu 12-14%, sisaldab valke, rasvu, suhkruid, fermente ja vitamiine (B2, PP, E vitamiinid) Teravilja keemiline koostis oleneb : o teravilja liigist o sordist (klassist) o kasvukohast o küpsetamise astmest ...
docstxt/135102948488.txt
Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põll...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine Väetusplaan 2011 SISUKORD 1. Sissejuhatus.............................................................................................................................3 2. Külvikorraväljade agronoomiline iseloomustus.....................................................................4 3. Külvikordade väetussüsteem...................................................................................................5 3.1. Orgaaniliste väetiste kasutamine.......................................................................................5 3.2. Lämmastik-, fosfor- ja kaaliumväetiste kasutamine.........................................................6 3.2.1. Lämmastiku-, fosfori- ja kaaliumivajadus lihtsustatud bila...
SISSEJUHATUS ,,Koplimetsa" talu asub Harjumaal Maardu külas.Talu kasvatab 20 ha hobikorras teravilja ja rapsi. Antud põllul on kahkjas muld(LP),huumus <2.Kahkjad mullad on karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad,millel keemine mullaprofiilis enamasti puudub. Antud põllulumuld on vähese ülagleistumise tunnusega parasniiske muld,mille ülemine kiht on kergema ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. v-1ls-150tls v-1s/ls Põllumaana kasutamisel on reguleerimist vajavaks teguriks ajuti tekkiv ülavesi.See takistab vahel agrotehniliste võtete õigeaegset rakendamist. Üldiselt on antud maa kergesti haritav ja sobib nii teravilja kui rapsi kasvatamiseks. Talu kasutab Kemira GrowHOW kõrgekvaliteedilisi Power tüüpi väetisi Soomest. Need on kompleksväetised mida soovitatakse kasutada kultuuride väetamisel kui eesmärgiks on saavutada keskmine või kõr...
TERAVILI ÜLDINE SISSEJUHATUS 1 Sissejuhatus • Teravilju kasvatatakse kõikidel kontinentidel. • Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. • Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. 2 • Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. • Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-, - konservitööstuses jm. • Teraviljapõhku kasutatakse: - katte- ja pakkematerjalina, - paberitööstuse toorainena, - mitmesuguste tarbeesemete (matid, korvid, kübarad, ökomajad) valmistamiseks jne. 3 Tootmine maailmas • Toodangu mahu järgi maailmas kõige olulisemad teraviljakultuurid: - mais (33% - osakaal teraviljade toodangust), - nisu (27%), - riis (27%). • Kokku moodustavad ne...
Teraviljapõld Taimed · Suvinisu · Talinisu · Oder · Suvioder · Talioder · Rukis · Kaer · Tritikale Rukis · Tatar · Hernes Putukad Domineerivad süsi-, ehmes-, kuiva- ja pisijooksikud Jooksiklased võivad Maakirp teraviljapõllul hävitada olulise osa lehetäidest Maakirp Hiidmardikas Lepatriinu Jooksik Muld Parim kerge Soostunud mineraal- ja liivsavilõimisega muld soomuldade viljakus oleneb Rukis on leplikum kergete veereiimi reguleeritusest. kuivemate muldade suhtes Saagikus sõltub sademete Talinisu eelistab raskemaid kogusest ja jaotusest muldi kasvuperioodil Suvinisu ja odra nõuded Kuivendussüsteemi puhul on mulla lõimise suhtes on lähedased soostunud mine...
Friedrich Georg Magnus von Berg (1845-1938) Algusaastad Sündis 16. veebruaril 1845 Tartus - baltisakslane 9-aastasena tekkis huvi rukki õitsemise vastu F.W.R Berg adopteeris oma venna pojad ja tütre, kaasa arvatud F.G.Magnus von Bergi Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrgharidus Sorbonn'i Ülikoolis Prantsusmaal 1865. aastal siirdus Inglismaale, kus töötas kantseleiametnikuna 1866. aastal Inglismaal kogus teadmisi praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis 1868. aastal naases kodumaale ja asus elama Sangaste mõisa Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega Erik ja Ermes Sangaste mõis Teraviljakasvatuse algus Mõisa majandamine ei olnud heal järjel Teraviljakasvatus tõotas suhteliselt kiiret kulutuste katmist Krahv Berg tellis Saksamaalt ` Vaasa' rukist talvekindlus oli liiga madal Ka Helsingist tellitud Soome rukis hävis külmaga Parimad tulemused saadi Van...
Teraviljapõllud Ellinor Tänna 6.A Eestis kasvatatavad teraviljad on · Nisu · Oder · Kaer · Rukis Maailmas kasvatatakse lisaks teraviljadest veel maisi, hirssi, sorgot, metsikut riisi, tatart Teravilju kasvatatakse tärkliserikaste terade saamiseks Nisu · Nisu on Kagu -Aasia päritolu teravili. Nisu on 12 000 aastat vana · Nisu on põhiline toiduteravili Euroopas, Aafrikas, Austraalias ja suures osas Aasiast · Eestis kasvatatakse nisu juba 4000 aastat · Kasutatakse nii loomade kui inimeste söögina · Eestis moodustab nisu 45% kõikidest kasvatatavatest teraviljadest · Tänapäeval ei suuda paljud nisusordid inimese abita püsima jääda, sest aretatud sortide tera ei kuku ise viljapeast välja · Nisujahust küpsetatakse saia, kooke, aga tehakse ka nt makarone Nisust saadavad tangained · Nisujahu kasutatakse saia ja muude küpsetiste valmistamisel · Nisutangud: saadakse kooritud või lihvitud viljateradest purustamise teel ...
NISU Heino Kiige järgi Nisu on maailma viljade seas olnud pikka aega vaieldamatu kuningas. Nisu on üks väärtuslikemaid taimseid toiduaineid. Nisu on kultuurtaim, mis on juba 9000 aastat vana, kuid ta pole kõige vanem. Kiviajal kasvatati ka juba otra ja hernest. Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba. Tollases leivajahus oli ka ohtrasti liiva, sõklaid ja ohteid, sest liiva abil oli parem vilja jahvatada. Nisuteradest valmistati ka putru. Nisust saab jahvatada mannat ja sepikujahu.Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi. Nisu kasvab hästi soojemates maades. Nii ei kasva Eesti põldudel kaugeltki nii hea nisu, kui Ukrainas. Eestlaste toiduks tuuakse nisu sisse väljastpoolt. Kultuurnisu liike on ligi 20. Nad jaotatakse paljasteralisteks ja sõklateralisteks. Paljasteralise nisu terad eralduvad peksmisel ...
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese or...
Slide 1 TERAVILJAPÕLD (TAVAKASUTUS, MONOKULTUUR) EMÜ 2011 Slide 2 Taimed Teraviljad Umbrohud Nisu Harilik tuulekaer Oder Harilik orashein Kaer Põldohakas Rukis Põldsinep Tritikale Roomav madar Slide 3 Loomad Linnud Jänes Hiireviu Rebane Kiivitaja Põldhiir Nurmkana Metskits Põldlõoke Mutt Rukkirääk Slide 4 Slide 5 Putukad Mullaelustik Ripslased Mullaorganismid Maakirp Vihmaussid Viljakukk Seened Lehetäi Bakterid Lepatriinu Jooksiklane Slide 6 Slide 7 Sobivad mullad Parim on kerge liivsavilõimisega muld Rukis kergemad kui...
Teraviljad: Nisu (triticum) Oder (hordeum) Rukis (secale) Kaer (avena) Mais Riis Hirss Sorgo Jagunemine: A. Tüüpilised teraviljad nisu, oder, rukis, kaer. (Esineb pikivagu kõhtmisel poolel; tera idanemisel tekib mitu idujuurt; alumised õied pähikus on enam arenenud; väike soojusenõue; suur niiskuse nõue; esineb nii suvi kui ka tali vorm; pikapäeva taim; algarenemine on kiire). B. Hirsilaadsed teraviljad mais, riis, sorgo. (Pikivagu kõhtmisel poolel puudub; tera idanemisel tekib üks idujuur; ülemised õied pähikus paremini arenenud; suur soojusnõue; väike niiskusnõe (v.a riis) esineb suvi vorm; lühipäeva taim; algarenemine aeglane). Nisu, rukis, mais paljasteralised; kaer, oder, riis, sorgo sõkalterised. Nisu, oder, kaer, riis, mais, hirss suviteraviljad. Kasvufaasid: Idanemine (nähtamatu/nähtav) Tärkamine Võ...
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, ha...
PÕLLUMAJANDUSE ARENG Autor: Laura-Marie Õun KARJAKASVATUS Loomi peeti väljas kus nad pidid ise sööki otsima. Lehmad andsid 3-5 liitrit piima (nüüd u 25 liitrit) Talupojad ei pööranud tõuaretusele tähelepanu ja sellepärast olid loomad väiksemad kui praegu. Alpides pidid karjakasvatajad järjest kõrgemale mägedesse minema, sest endised karjamaad hariti üles. MAAVILJELUS Eelistati ilmastiku suhtes vastupidavaid viljasorte, nagu rukis, oder, kaer, hirss. Keskajal ei tuntud veel kartulit. Maaviljeluse areng oli seotud rahvaarvu kasvuga. Enim levinud aedviljad olid kapsas, naeris, peet, rõigas, porgand, sibul ja kõrvits. Suur tähtsus oli kaunviljadel: hernestel, ubadel ja läätsedel. Puuviljadest: õunu, pirne, kirsse ja ploome. KOLMEVÄLJASÜSTEEMI KASUTUSELEVÕTT See võimaldas külvi alla võtta senisest rohkem maad (1/2 asemel jäi kesa alla 1/3 põllust) Põllum...
TAIMEKASVATUS TERAVILJAD PRAKTIKUMID Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad kõrrelised teraviljad: · katteseemnetaimede hõimkonda, · üheiduleheliste klassi, · kõrreliselaadsete seltsi, · kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad järgmised perekonnad: · nisu (Triticum) · rukis (Secale cereale) · oder (Hordeum vulgare) · kaer (Avena sativa) · mais (Zea mays) · hirss (Panicum) · sorgo (Sorghum bicolor) · riis (Oryza) Kõrreliste teraviljade vili on üheseemneline sulgvili, mis on tihedalt kaetud seemne- ja viljakestaga. Seega on kõrreliste vili teris. Mõningatel teraviljaliikidel, na...
TERAVILJATOOTED JA TERVIS Tene Must MT13-PE Teravili · Toiteväärtus · süsivesikuid 6080%, peamiselt tärklist · taimseid valke 815% · tervisliku keemilise koostisega rasva 17% · rikkalikult kaitsvaid toitaineid: Bvitamiini, mineraalaineid (rauda, tsinki, seleeni, mangaani, magneesiumi) · sisaldavad rohkesti kiudaineid · päevasest energiavajadusest tuleks katta üks kolmandik teraviljatoodetega Teravili · Teraviljad peaksid olema esindatud igapäevases söögisedelis, nimelt tervisliku toitumise korral peaks inimene saama teraviljadest ligi 15% päevasest toidukogusest, ning katma sellega umbes kolmandiku vajalikust toiduenergiast · Kõige tervislikum on süüa teraviljatoite hommikuti · Teraviljad on meie toidulaua olulisteks kiudainete, valgu, vitamiinide ja mineraalainete allikateks Teravili · Suur hulk vitamiine ja mineraalaineid on kogunenud teravi...
Taimekasvatus 3 ainepunkti Kirjandus: 1. Taimekasvatus(õpik EPA agronoomia eriala üliõpilastele) Jüri Heinsoo, Juhan Jõudu, Evald Reinmets 2. Teraviljakasvatuse käsiraamat; koostanud Hindrek Older 3.Õlikultuuride kasvataja käsiraamat; koostanud Karl Kaarli 4. Kartulikasvatus(Külli Hiiesaar jt); koostanud Juhan Jõudu, Tallinn, 2002 Taimekasvatus Taimekasvatuslik toodang Eesti teraviljakultuur: Nisu; suvi, talv Rukis Kaer Oder; suvi, talv Vegetatsiooniperiood- taime orgaanilise aine(maht) ammutamine teatud perioodil(nt 6 kuud, 12 kuud) Praeguse botaanilise klassifikatsiooni järgi kuuluvad teralised kõrreliste sugukonda. Kõrreliste teraviljade hulka kuuluvad esindajad järgmisetest botaanilistest perekondadest: 1. Nisu(Triticum) 2. Oder(Hordeum) 3. Rukis(Secale) 4. Kaer(Avena) 5. Mais 6. H...
Majandusharude kuuluvus majandussektoritesse. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Nende osatähtsus erinevates riikides. Energeetika ja kergetööstus) ja ehitus Hankiv majandus- Põllumajandus, kalandus, jahindus, Eesti tähtsamad põllumajandus- ja tööstusharud metsandus Põllumajanduses: Loomakasvatus (sea, piimaveise, linnu, Teenindav majandus- haridus, kaubandus, veondus, hobuse, lamba) ja taimekasvatus (rukis, kartul, loomasööt) tervishoid, riigihaldus ja muud Tööstusharud: (energeetika), metalli- ja masinatööstus, Töötlev majandus- Tööstus(Toiduainete-, puidu-, puidutööstus, kergetööstus, keemiatööstus. metalli-, keemia-, masina-, mäe-, ehitusmaterjalitööstus. Majandu...
Agrokliimavö Veg.perioodi pikkus Niiskusolud Hinnang muldadele Kasvatatavad kultuurtaimed öde Akt. t. summa Sademete hulk ja loomatõud Sademete reziim Polaarkliima Lühike veg.periood, Aasta läbi külm, kuiv. Ei saja Nadi - kasin soojushulk peaaegu üldse, õhus vähe niiskust (akt.t° summa alla 1000 °c) Jahe Tavaliselt 3-5 kuud Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Väheviljakad Rukis, oder, kartul parasvööde Karmid kliimatingimused. leetmullad Mõõdukas 5 kuud või enamgi *merelise kliimaga alad-pehme, Keskmise viljakusega, Nisu, oder, kaer, rukis, kartul, parasvööde niiske talm *ma...
Eksami küsimused 1.Mis on fotosüntees ja selle valem. Fotosüntees on looduses ainulaadne protsess, mille käigus taimed muudavad oma elukeskkonna anorgaanilise aine orgaaniliseks. Selleks läheb neil vaja päikese valgusenergiat. Fotosüntees toimub klorofülli sisaldavates rohelistes rakkudes, mis asuvad peamiselt lehtedes. 6CO2 + 12H2O+E = C6H12O6 + 6H2O + 6O2 2. Teraviljade kasvupind Eestis ja palju on Eestis üldse põlluharimiseks sobilikku maad (ha) Teraviljade kasvupind on umbes 300 tuh/ha, ja põlluharimiseks sobilikku maad on umbes 600 tuh/ha (natukene vähem) 3.Terise anatoomiline ehitus Tera koosneb idust, endospermist ja kestadest. Idus on arenenud üks või mitu idujuurealget. Kestad koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest ja sisenemine on seemnekest. Suurem osa terast moodustab endosperm (75% massist). Endospermi eraldab eost k...
KAER suurimad tootajad:venemaa,kanada,poola,usa Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa) on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. 2009. aastal toodeti maailmas kokku 23,03 miljonit tonni kaer Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab ...
Krahv Georg Magnus Friedrich von Berg 1845-1938 Tartu 2016 Elukäik Sündis 16. veebruril 1845 - Tartus Õppis Tartu Gümnaasiumis Kõrghariduse omandas Sorbonne'i ülikoolis Prantsusmaal Töötas aasta Londonis kantseleiametnikuna (1865.a) Praktilisel põllutööl Edinburghi lähedal farmis (1866.a) 1868 siirdus tagasi Eestisse, Sangaste lossi Mõisas hakkas tegelema majapidamise ja põllumajanduse aretamisega 1875. a abiellus Maria Bruuniga Sündis 2 poega – Erik ja Ermes Sangaste loss Sangaste Rukki Maja Sangaste Rukki Maja on külalislahke koht Lõuna-Eestis, mis pakub teelistele hubast öömaja, maitsvaid kohalikke toite ning puhkusevõimalust Rukkirestoranis pakutakse „Sangaste“ rukkist valmistatud roogasid suupistetest magustoitudeni. Ehedaim rukkielamus on „Sangastest“ tehtud rukkileib Panus põllumajandusse (1) sordiaretaja (rukis, kart...
Teraviljatooted ja jahud Teravilja ehitus: Teraviljakultuurid · Peamised teraviljakultuurid, millest toodetakse jahu ja tangaineid on - nisu - tatar - rukis - hirss - oder - mais - kaer - kaunviljad Nisu kasutamine: · jahu · nisuhelbed · manna · pasta- ja makaronitooted (makaronitooted pehmest nisujahust, pastat aga kõvast nisujahust) · pagaritooted Rukis: · jahud · helbed · (idandid) · Pagaritooted · Leivatooted Oder: · Jahu · Ordalinnased õlu · Küpsetised karask, käkid, · Kruubid, tangud (tangud on purustatud kruubid) Kaer: · Jahu · Helbed · Tangud · Küpsetised · Küpsised Tatar: · Tangud · Helbed · Jahud Hirss: · Tangud · Helbed · Jahu Mais: · Tangud · Helbed · Manna · Jahu · Tärklis · Popcorn töödeldud maisitera Aedhernes, suhkruhernes, läätsed, kikerherne...
AGROKLIIMAVÖÖTMED VEGETATSIOONI TÜÜPILISED TÜÜPILINE KLIIMAVÖÖDE LOODUSLIK VÖÖND TEMPERATUUR S/T SADEMED S/T MULDADE VILJAKUS PERIOOD PÕLLUKULTUURID KLIIMADIAGRAMM Polaarkliima Jää- ja külmakõrbed s-külm, t-väga külm vähe sademeid - - - Fort Ross esineb igikelts, mõnda tai...
AGROKLIIMAVÖÖTMED TÜÜPILI LOOD VEGETA TEMPE TÜÜPILISED NE KLIIMAV USLIK SADEME TSIOONI MULDADE RATUU PÕLLUKULTU KLIIMAD ÖÖDE VÖÖN D S/T PERIOO VILJAKUS R S/T URID IAGRAM D D M Jää- ja s-külm, vähe Polaarklii Fort külmak t-väga sademei - - - ma Ros...
Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaarvu kasv. Kohalike elanike õiguslik oluikord muutus järjest ebakindlamaks, aga ka neid puudutas jõukuse kasv.Pillav elustiil. Põllumajandus: Seoses linnastumise ja manufaktuuritööstuse arenguga Lääne-Euroopas kasvas nõudlus teravilja järgi. Kvaliteetne rehes suitsu käes kuivatatud rukis. Sisekaubandus linnade ja Vana-Liivimaa valitsemine: Riia peapiiskop ning Saare-Lääne, Tartu, Kuramaa ja Tallinna maapiirkondade vahel. Hansa liit: Läänemere-äärsete kaubalinnade liit. Tallinn, Tartu, piiskopid, Liivi ordumeister ja orduametnikud, Vasallkonnad, Linnad (Riia, Tallinn, Tartu). Viljandi ja Pärnu. Olulisim väljaveoartikkel teravili, peamiselt eksporditi Flandriasse ja Kuldne periood: Jõukuse kasv. Rahvaa...
Põllumassiivi nr põllu nr tüüp ha 2007 2008 2009 62954268011 1 P 2,76 kaer oder 62954356244 2 P 16,05 kaer oder 63054301400 3 P 50,68 kaer oder 63154216260 4 P 17,34 kaer talinisu 63354339987 5 P 94 kaer talinisu 63355065877 6 P 29,77 raps nisu 63654970858 7 P 11,5 raps nisu 63755263665 8 P 11,65 oder raps 63855264502 11 P 4 oder oder 63955110761 12 P 15 oder oder 63655218645 13 P 80,1 oder raps 63455289107 14 P 18 oder raps 63554737547 ...
Organism ja elupaik Ökoloogia on teadus organismi ja tema elukeskkonna suhetest. Elupaik on ala, kus valitsevad tingimused, mis võimaldavad organismil elada ja paljuneda. Elupaigas mõjuvad igale organismile paljud tegurid, mis jagatakse kahte suurde rühma. 1. Eluta looduse tegurid valgus, temperatuur, õhu koostis, tuul jt. 2. Elusa looduse tegurid liigikaaslased, parasiidid, sümbiondid jt. Taimed jagunevad kolme rühma : 1. Valgustaimed vajavad täisvalgust nt. Kartul, rukis, peet jt. Metsas mänd ja kask. 2. Varjutaluvad taimed kasvavad teiste taimede all, kuid õitsevad ja viljuvad valguse käes nt. Kuusk, metsmaasikas. 3. Varjutaimed kasvavad teiste taimede varjus ja täisvalguses hukkuvad nt. Jänesekapsas, laanelill, lõhnav varjulill jt. Pikapäevataimed õitsevad ja viljuvad kui päeva pikkus on üle 12 tunni (nt. Kartul, rukis, kaer jt.) Lühipäevat...
PÕLLUMAJANDUS põllumajandus eri kliimavöötmetes eeldused põllumajandusega tegelemiseks kliima temperatuur vegetatsiooniperioodi pikkus sademed ja nende aastane jaotus sademete ja aurumise vahekord mullad keda ja mida kasvatada põllumajanduse otstarbekus polaarne kliima polaarne kliima kliima vegetatsiooni perioodita mullad ei kujune põllumajanduslik tegevus ainult kunstlikes tingimustes (kasvuhooned) lähispolaarne kliima lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood mullad õhukesed ja õrnad rändkarjakasvatus rohumaadel paraskliima A B A B B C A - mereline; B - man...
Koduleivaraamat „Austa leiba, leib on vanem kui meie“ 1. Autor: Kaia-Kaire Hunt Eesmärk: esiemade leivateotarkus taasavastada, uuteks leivategudeks julgust ammutada ja selle iidse kunsti kogemusi omalt poolt edasi anda 2. Tooraine: Rukis, viljataim mis levis pronksiajal euroopasse, kus arenes omaette kultuurteraviljaks. 3. Ajalugu: Algselt ei kasutatud leiva tegemiseks üksnes viljateri, vaid kogu rukkitaime maapealset osa. Leivateole eelnes pudrukeetmise oskus – arvatavasti olid esimesed leivakakukesed just pudrupotist üle keenud, kuumadele kividele kukkunud ning seal ära küpsenud pudrukördipallid. Jahtunult oli see kivikõva. Pehmeks ja muredaks muutus leiba alles hiljem, pärast hapendamise avastamist, mis sai alguse Egiptusemaalt, pärisorjade juurest. Sealt liikus leivateokunst edasi juutideni, sealt kreeklaste ja roomlasteni ning lõpuks otsapidi ...
Eestlastel, nagu enamikul Euroopa rahvastel, jagunes aasta looduse ringkäiku arvestades kahte ossa: soe suvine aeg, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas ja külm talvine aeg, mil põld oli külma kütkes ja loomad laudas. Kevad ja sügis olid üleminekuajad. Selline ajaarvestus oli tõenäoliselt olemas ammu enne kristliku kalendri jõudmist Eestisse. Arvatavasti on eestlaste rahvakalendril mõjutusi nii Põhjamaade kui Kesk-Euroopa rahvakalendritest. KÜLVITÖÖD Põhjamaade rahvakalendriga ühiseks jooneks oli komme pidada kevadsuviste põllutööde aja arvestust külvinädalates. Külvinädalate järgi määrati sobivad külviajad. Külvinädalaid loendati tagurpidi alates jüripäevast (23.aprill), harvemini künnipäevast (14.aprill) kuni jaanipäevani (24.juuni), kusjuures jaanipäevaga lõppes esimene külvinädal. Kokku oli 9 (10) külvinädalat. Kagu-Eestis tunti 13 (14) nädala pikkust perioodi, mis lõppes jaagupipäeval (25.juulil). Samasugune arvestus ol...
Gertu Taimekasvatu s Loomakasvatus Köögivilja- kasvatus Teravilja- ·Kapsas, kasvatus Kartuli- · porgand, kasvatus ·peet, jne. ·Nisu ·Kaer ·Mais TOIT ·Tatar ·Oder Loomad Inimesed ·rukis seakasvatus Linnukasvatu Veise- s kasvatus Kalandus Kana ·Muna Vutt ·Liha ·Piim ·Liha ·Nahk TOIT AITÄH!
Tartu Descartes'i Lütseum Leedu põllumajanduse iseloomustus Miniuurimistöö Annemai Harak juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2013 1. Looduslikud eeldused Leedu kogu pindala on umbes 65300 km², põllumaa alla kuulub 21850 km², rohumaa alla 589 mk² ning metsa alla 21678 mk² maad. Leedu kogu pindalast on üleüldse põllumajanduslikult kasutatav 28059 km². PÕLLUMAA ROHUMAA METS Leedu pinnamood on üpriski sarnane teiste Baltimaade omale. Enamik Leedu maast on tasane ning põllumajanduse arendamiseks on tasane pind ideaalne. Lääne-Leedus asuvad mõned kõrgendikud ning Ida-Leedus leidub ka mägismaad. Kõige künklikumad alad on Lääne-, Ida- ja Edela-Leedus. Seal on 97 km liivast rannajoont.Kõrgeim punkt on Aukstasis(294 meetrit...
Põllutööd Vanimaks teraviljaks oli oder. Kasvatati ka nisu, kaera, hernest, uba, naerist ja lina, hiljem lisandusid kapsas ja kaalikas. Tänase tähtsaima leivavilja, talirukki kasvatamine algas 11. saj. teisel poolel. Talirukki levimine tähendas muutust kogu maakasutuses. Kujunesid eeldused kolmeväljasüsteemi tekkeks, mille puhul vaheldusid talivili (rukis), suvivili ja kesa. Vimalik, et selline põllumaa kasutamine oli tuntud juba 13. sajandil. Alates 16. saj. esimesest poolest oli kolmeväljasüsteem üldlevinud ja tavaline nii talu kui mõisapõldudel. Sõnnikuvedu Kolmeväljasüsteemi puhul peaks põllumaa saama sõnnikut igal kolmandal aastal, 17. saj. andmete järgi sõnnikunappuse tõttu tegelikult 69 aasta tagant. Talupõldudele jätkus sõnnikut mõnevõrra rohkem, sest taludes peeti tööloomi enam kui mõisates . Eriti väetati talivilja alla minevat maad. Kesale veeti ...
VILJADE TÜÜBID LIHAKVILJAD Lihakad viljad on mahlased,toitainerikkad ja suure veesisaldusega ÕUNVILI MARI LUUVILI ÕUN TOMAT PLOOM KUIVVILJAD AVAVILJAD JA SULGVILJAD KUIVVILJAD ON VÄHESE VEESISALDUSEGA AVAVILJAD KUKKUR KAUN KÕDER KUPAR ...
Põllumajandus See kuulub esmasktorisse. Sinna kuulub veel metsandus ja kalandus. Põllumajandus on elutähtis majandusharu, kuna saagid on inimestele toiduks ja tööstusele ressurssiks. Tartmaal on põllumajanduse hõive 3,2 % Maa Terve Maa ei ole põllumajanduse jaoks hea koht. Maailma maakasutus: 27% on metsad, 20% on siseveekogude all , 19% on vähekõlbmatu maa, teed ja ehitised on 3% ja põllumajandusliku maad on 31%. See jaguneb kaheks: haritav (põllud,istandused) ja rohumaad, mida on 21%(heina-karjamaad). Enamik ehk 90% elab 10% maailma pindalast. Põllumajanduse osa SKT-st Bangladeshis 63%, Hiina 50%, Indoneesia 45%, Türgi 40%, Poola 28%, Taani 4%, Saksamaa 3%. Rikkamates riikites on väiksem,kuna parem tehnoloogia ja vastupidi. Põllu...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.ÜLESANNE A.........................................................................................................................2 1.1 Muldade sobivus viljelemiseks.........................................................................................3 2. ÜLESANNE B........................................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................................................8 Interneti allikad:......................................................................................................................8 1.ÜLESANNE A 1. Põllumassiiv numbriga 42052371193 (joonisel 1 punase piirjoonega) asub Hiiu maakonnas, Käina vallas, Männamaa kü...
Taimede paljunemine 1. Nimeta taimede paljunemisviisid ja millise taimeosa abil need toimuvad. 2. Too näiteid taimedest, mis paljunevad juurte, võsundite, risoomide, sibulate, mugulate ja lehtedega. Juurevõsud-vaarikas,põldohakas risoomid-maikelluke, sinilill pistikutega- must-punanesõstar mugulatega-kartul,maapirn lehtedega-pegoonia,kannike 3. Kuidas paljundatakse taimi koekultuurimeetodil, selle eesmärgid. Too näiteid.. kasvatatakse koetükikest steriilses tingimustes sobival toidusegul, mõne aja pärast kasvab sellest uued taimed. Eesmärgid-saab kiiresti kindlate sorditunnustega taimi ühest taimest võib saada sadu nakatumatuid taimi näide- orhidee 4. Mida tähendavad mõisted mõlemasuguline õis, ühesuguline õis? Too näiteid taimedest. Mõlemasuguline õis- õiel on isas ja emas asjad(kibuvits, nurmenukk) ühesuguline- taimel on eraldi isas ja emas(sarapuu,lepp,paju) 5. ...