RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE RAHVAARVU KASVU MUUTUSED (Kasvuprotsendi muutus) AASTASE JUURDEKASVU MUUTUSED MAAILMA RAHVAARV 3. nov 2009 kl 15:20 31. okt 2011 6 794 665 116 7 000 000 000 3. nov 2009 kl 22:36 19. nov 2012 kl 00:35 6 794 728 986 7 079 843 532 8. nov 2010 kl 23:32 19. nov 2012 kl 12:35 6 880 302 936 7 079 948 190 9. nov 2010 kl 00:22 26. nov 2013 kl 8.15 6 880 310 231 7 126 749 108 RAHVAARVU MUUTUSED AJAS Sünnid Surmad Loomulik iive Aastas 139,558,000 56,611,000 82,947,000 Päevas 382,351 155,099 227,252 Minutis 266 108 158 http://www.worldometers.info/world-population/ ARENENUD RIIGID ARENGUMAAD SÜNNID Aastas 14,070,000 125,488,000 Päevas ...
Selles referaadis räägin ma Kreekast Kreeka on riik Kagu-Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Põhjas asub neli naaberriiki: Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ning Türgi. Alates 1952. aastast on Kreeka NATO ja 1981. aastast Euroopa Liidu liikmesriik. Kreeka parlamendi kreekakeelne nimi on Vouli ton Ellinon. Kreeka rannajoon on väga liigestatud, saarte ja poolsaarterohke. Selle pikkus on 14 880 km. Riigi kõrgeim mägi on Olümpos, 2917 meetrit. Riik: Kreeka Vabariik (kreeka k.: Elliniki Dimokratia) Pindala: 131 940 km² (130 800 km² maismaa ja 1140 km² meri) Rahvaarv: 10 722 816 (2008) Rahvastiku tihedus: 81 inimest/ km² Riigikeel: kreeka keel Religioon: Kreeka õigeusk Riigikord: parlamentaarne vabariik Riigipea: president Karolos Papoulias Valitsusjuht: peaminister Costas Karamanlis Pealinn: Ateena (elanikkond 3,8 miljonit, koos eeslinnade ja Piraeus'ga ligi 5 miljonit) Rahaühik: euro; 1 EUR = 15,6466 EEK Maavaradest leidub Kreekas m...
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korralduse...
EESTI AJALOO PÖÖRDEPUNKTID 1. Tabeli analüüs. Eesti rahvaarvu muutumine 13.–18. sajandil. Aeg Ligikaudne arv 13. sajandi keskpaik 150 000 14. sajandi keskpaik 100 000 16. sajandi keskpaik 300 000-400 000 17. sajandi I pool 120 000-140 000 1695 350 000-400 000 1712 150 000-170 000 18. sajandi keskpaik 500 000 1.1. Nimetage kaks üldist põhjust, millest on tingitud rahvaarvu vähenemised 13.–18. sajandil. a) sõjad, surmatoovad haigused b) arstiabi kehv kättesaadavus 1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused on põhjustanud suuremaid rahvaarvu vähenemisi? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see mõjutas rahvaarvu vähenemist. Pöördeline sün...
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitme...
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2.Rahvastiku paiknemine ja tihedus Kuigi suuruselt on Läänemaa keskmine, siis seda ei saa öelda rahvaarvu kohta, sest 1.jaanuari 2009 aasta seisuga on Läänemaa rahvaarvult eelviimasel kohal Eesti maakondades...
1. Rahvaarvu muutumine Eestis, iive (Eesti rahvastiku peamised probleemid, nende põhjused & tagajärjed) Rahvaarvu kohanemise põhjus aastast 1990: 1. venelaste väljaränne; 2. piirid olid avatud; 3. suremus & sünnid; 4. eestlased läksid läände. Miks on sündimus madal? 5. eelistuste muutumine - enne kool, karjäär & naiste hõivatus ühiskondlikus elus; 6. majandislik ebakindlus - töötus, madal palk, väiksed toetused; 7. noorte väljaränne; 8. vananev rahvatsik; 9. terviseprobleemid & sobiva partneri puudumine. Miks on suremus suur? 10. vananev rahvastik; 11. ebatervislikud eluviisid; 12. õnnetused (töö, liiklus, uppumine, tulekahjud); 13. lüngad tervisehoiusüsteemis, haiguste ennetamises; 14. sotsiaaline viletsus & vaesus. 2. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis Rahvastikupüramiid - diagramm, mis väljendab rahvastiku vanuselist ja soolist koosseisu. Rahva...
Võru Kesklinna Gümnaasium ITAALIA Uurimuslik referaat Steven Parm Juhendaja: Õp Külli Kärson Võru 2009 2 Sisukord Sisukord..................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................3 1.Riigi üldiseloomustus 1.1 Riigi üldandmed................................................................................4 1.2 Geograafiline asend...........................................................................5 1.3 Looduslikud tingimused....................................................................6 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine 2.1 Arengutaseme näitajad......................................................................7 3.Riigi kuulumine majandus organisats.-desse ja rahvus. firmad...........8 4....
ÜLDANDMED Pindala: 547 030 km² Rahvaarv: 64 102 000 (2007) Pealinn: Pariis Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku Keel: prantsuse keel Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) (Prantsusmaa, 2009), (Sandall, Marlborough, 1999:243) GEOGRAAFILINE ASEND Prantsusmaa on oma pindalalt pärast Ukrainat ja Venemaad kolmas riik Euroopas. Riik piirneb Lamanche'i väinaga kirdes, Atlandi ookeaniga läänes, Hispaaniaga lõunas, Vahemerega kagus, põhjas sveitsi, Itaalia, Saksamaa, Luksemburgi ja Belgiaga. Prantsusmaa koosseisu kuuluvad ka 5 territooriumi teistel mandritel: Kariibi meres asuvad Guadelupe ja Martinique, Vaikses ookeanis asuvad Uus-Kaledoonia, Tahiiti ja Prantsuse Polüneesia saarestikud, Prantsuse Guiana Lõuna-Ameerikas, Reunion India ookeanis Madagaskarist idapool ning Saint Pierre ja Miquelon Atlandi ookeanis Newfoundlandist veidi lõunas. Prantsusmaal asub E...
VASTUSED 1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal *Eestimaa kubermang(Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) *Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti,Saaremaa,Pärnu-ja Tartumaa) Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik Ülesanded: a)Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b)Nimetama ametisse riigiametnikke c)koguma makse d)Raha laekumise jälgmine 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded a)Eestimaa rüütelkond b)Liivimaa rüütelkond c)Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1)Maavaldajate aadlike koondamine 2)Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi riigivõimu eest 3)Korraldasid maapäevasi iga 3a tagant, valiti maanõudnikud,nende eesotas oli Liivimaa maamarssal nagu väejuht rüütelkonnal 3) Eesti rahvastik 17. sajandil, rahvastiku koosseisu ja rahvaarvu mõjutanud tegurid 1620ndatel oli talurahva arv vähem kui 100 000 1629 oli rohkete sõdade tõttu rahvaarv ikka veel väga väike 1630ndal hakati maad uuesti...
Maa rahvaarvu kasv Õp.ptk.2.1 Gümnaasium Kui palju inimesi elab maailmas? Rahvastikuarvestuse andmetel elab praegu 8.09.2013 maailmas 7 110 030 350 inimest, jooksvat rahvaarvu võib vaadata rahvastikukellalt: http://www.census.gov/main/www/popclock.html http://www.census.gov/popclock/ 2011.a 26.10. täitus 7 miljardit 18.09.2012 7 040 182 905 Mitmes inimene sina oled? http://www.bbc.co.uk/news/world-15391515 Kui mitu veel? http://www.bbc.co.uk/news/magazine- 15449959 Kuidas on maailma rahvaarv kasvanud? 9 arenenud riigid arengumaad 8 9 7 6 8 5 ...
RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid,...
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab · Tänapäeval-Aasias,Aafrikas Rahvastiku vananemine · Sündimus-hakkab järk-järgult langema · Suremus-langeb · Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema · Rahvastiku vanuseline koo...
Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Rahvastiku paiknemine ja linnastumine. Läänemaa Ühisgümnaasium Anton Roberg 12ü 2013 Maailma rahvaarv ja selle muutumine · Maailma rahvaarv on kõikide maailmas elavate inimeste summa. · 1950. elas maailmas 2.5 miljardit inimest. · 2013. aastaks on see tõusnud üle 7 miljardi. · 2050. aastaks ennustatakse rahvastiku kasvu kuni 9 miljardi elanikuni. · Kõige kõrgem oli rahvastiku kasv 1963. aastal, mil rahvastik kasvas 2.2% aastas. https://www.google.ee/search?q=maailma+rahvaarv+ja+selle+muutumine&sour Maailma rahvaarvu kasvu prognoos http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Maailma_elanikkond(UN)-ee.svg Suurima rahvaarvuga riigid https://www.google.ee/search?q=most+populous+countries+2011+and+2050&source=lnms&tbm=isch&sa=X&ei=1a50UqK Rahvaarvu kasv ja kasvutempo erinevad terminid...
Itaalia riigi rahvastik Minu valitud riigis elab 61,261,254 inimest. Itaalia on rahvaarvu poolest 23. riik maailmas. Minu arvates on Itaalia maailma mastaabis keskmise rahvaarvuga riik, sest suure populatsiooniga riikides on üle mitmesaja miljoni ja väikestes paarkümmend miljonit ja vähem inimesi. Enam-vähem sama rahvaarvuga on Inglismaa, Prantsusmaa ja Tai. Itaalia rahvastiku tihedus on 197,69 in/km2. See on suur arv, arvestades sellega, kui tihedalt on Itaalia asustatud. Sarnase rahvastiku keskmise tihedusega on veel Dominican Reblic'us ja Nepal'is. Itaalias on rahvastiku tihedus suurem ääre aladel. Sisemaal ei paikne rahvas küll nii tihedalt, aga on sellegipoolest palju inimesi. ...
Rändeid liigitatakse iseloomu järgi: vabatahtlik ränne (majanduslik, õppimine); sundränne (sõjad, tagakiusamine, nälg); riigisisene (õppimine); rahvusvaheline (abiellumine, õppimine); alaline (pikaks ajaks, elu koht); ajutine (õppimine); sesoonne (aastaajaline kolimine) Vabatahtlik migratsioon - õppimine, töökoht, abielu, kolimine Sundmigratsioon - küüditamine, sõdadest tingitud põgenikuvool, loodusõnnetus, näljahäda Pagulane - isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja ei saa tagasi pöörduda kartusest saada tagakiusatud. Rändesaldo - aasta jooksul sisse- ja väljarännanute vahe. Tänapäeval Lääne-Eu - Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast; Põhja-Ameerika - Ladina Ameerikast, Kagu-Aasiast; Lähis-Ida - Ida ja Lõuna-Aasiast Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia, Brasiilia Probleemid rahvaarvu suurenemisega: vaesus, nälg, loodusvarade ammendumine, reostus, oht ökoloogilisele tasakaalule Loomulik iive - elussündide ja su...
Argentiina riigi rahvastik Argentiinas elab 43 431 886 inimest (juuli, 2015). Enam-vähem sama palju inimesi elab Ukrainas, Keenias ja Kolumbias. 238st riigist on Argentiina 33s rahvaarvu poolest, ehk siis võib öelda, et tegemist on rahvaarvult suure riigiga. Argentiina rahvaarvu muutumine 1950-2025 50000000 45000000 40000000 35000000 30000000 25000000 20000000 15000000 10000000 5000000 0 1940 1950 1960 1970 1980 1990 2000 2010 2020 2030 Joonis 1. Riigi rahvaarvu muutumine. Argentiinas on rahvaarv aastatel 1950-2025 pidevalt tõusnud. Kasvutempo on aastast 1950 kuni käesoleva aastani muutunud 1,43 % võrra. Prognoosi järgi kasvutempo aastast 2015 kuni 2025 muutub 0,82 % võrra. Aastatel 1995 ja 2005 oli sündimuse üldkordaja ehk sünnid 1000 elaniku kohta 19. Tänavu aasta on see arv langenud 17ni ning ennustatakse et see langeb aastaks 2025 veelgi. Aastal 2025 ennustatakse sündimuse üldkordajaks 15. ...
2.Rahvastik Demograafia-teadus,mis tegeleb rahvastiku uurimisega. 2.1.RAHVAARV a) Rahvaloenduse abil tehakse kindlaks rahvaarv.Viiakse läbi 10a tagant.Jaanuari seisuga. b) Rahvastiku registri abil saadakse ka infot. c) Mahajäänud riikides RV org.määravad hinnanguliselt rahvaarvu.(ÜRO) Rahvaarv on ligikaudu 6,3 mld inimest.Rahvaarvu muutumine maal. Vt diagramm lk 38. Rahvastiku poliitika-riigi poolsed abinõud rahvaarvu muutuste reguleerimiseks. 2.2.RAHVASTIKU PAIKNEMINE TERRITOORIUMIL Iseloomustatakse keskmise tiheduse ja asula tüüpide järgi. Keskmise tihedusega iseloomustatakse üldist iseloomu, sest tegelikult inimesed elavad ebaühtlasemalt. Paiknemist mõjutavad tegurid: 1) Looduskeskkonna tingimused(temp,sademed,pinnamood,veekogu lähedus) 2) Maavarade ja teiste looduvarade esinemine(puit, muld, mets, magevesi) 3) Teedevõrk Maailma tihedamini ja hõredamini paiknevad piirkonnad lk 39. 2.3.RAHVAARVU MUUTUM...
rahvastike asustus -RAHVAARVU MUUTUS - lk 38. õpikus joonis 1990 u. HAKKAS KIIRESTI KASVAMA SEST: - elamistingimused paranesid - 6,8 miljardit nüüdseks..voah ! -linnastumine -elutingimuste järkjärguline paranemine -tevisehoid ja arstiteaduse areng VAREM AEGLANE KASV SEST: -haigused -sõjad -nälg -loodusõnentused Mõisteeeed: DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- väga kiire rahvaarvu kasv, sest suremus langeb, kõrge sündimus säilib, rahvaarv säilib kiiresti, rahvastiku koosesius on palju lapsi ja noori. RAHVASTIKU IIVE-rahvaarvu kasvu iga-aastane muutumine -üld iive -loomulik iive -mehaaniline iive -absoluutne iive -suhteline iive- protsent ja promill 1) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvu korrutan tuhandegavõrdub promill 2) sündimus miinus suremus jagan rahvaarvuga korda sada võrdub protsent SÜNDIMUS miinus SUREMUS võrdbuki IIVE ! Võrdlemiseks: 1000 in. kohta ja promillides siis on hea võrrelda, ntx Eestit ja Hiinat, muidu ...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotse ssid Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/po pclockw http://www.vkg.werro.ee/materjalid /EGCD/Opik/juhan/rahvas/vanusko.ht ml http://eesti.files.wordpress.com/2007 /03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb /pyramids.html 1 Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Rahvaarvu muutumine Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündivus Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimes...
1.teema Maailma rahvaarv ja selle muutumine õpik lk.25-28 1. Maakera ja Eesti rahvaarv; Euroopa suurima rahvaarvuga riik (slaid 6) Maailma rahvaarv – umbes 7,4 miljardit inimest Täpsustatud andmetel elas 2017. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 635 inimest, mida on 309 inimest vähem kui aasta varem samal ajal, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes loomuliku iibe tõttu 1339 inimese võrra, kuid suurenes positiivse rändesaldo tõttu 1030 inimese võrra. Sündide arv oli suurem kui eelmisel kolmel aastal. Surmade arv aastas on viimasel seitsmel aastal olnud stabiilne 2. Rahvaarvu muutused ajas ja piirkonniti (j. 2.1 ja slaid 14) 3. Kas rahvaarv kasvab kiiremini arenenud või arengumaades? (slaid 9) ARENGUMAADES 4. Maailma rahvaarvu jaotumine piirkonniti tänapäeval ja tulevikus (kus kasvab, kus kahaneb?), slaid 4, j. 2.3; Euroopa koht. Ennustuse kohas...
RAHVASTIK RAHVASTIK- e. elanikkond, kõik selle riigi territooriumil alaliselt elavad inimesed. RAHVAARV ei ole püsiv suurus. Rahvaarvu mõjutavad: 1)IIVE- sündimus - suremus 2)RÄNNE RAHVASTIKUANDMED - Rahvaarv 2009 seisuga on 1,324 miljonit inimest. - Euroopas on 46 riiki, me oleme 36-ndal kohal rahvaarvu poolest. - Väiksemad on kääbusriigid N: Andorra,Monac, San-Marino, Baltica - Väiksemad tavariigid N: Isaland, Malta, Küpros - Suuremad riigid N: Saksamaa rahvaarv on 61*suurem kui Eestis.Soomes 4* rohkem. RAHVASTIKUANDMETE KOGUMINE: 1)kirikuraamatud - ajaloolistelt allikatest - kirkikuraamatutest ( Vanim teadaolev 13.saj. loendati Eesti rahvast ) - 17.saj ( Neid kirikuraamatuid on palju hävinud põhjasõjas. ) - 18-19saj. tsaari Venemaa all oli " seitse hingederevision " . ( rahvaloenduse eelkäija ) 2)rahvaloendus - 1. rahvaloendus toimud 1881a. - Viimane oli 2000a. - Järgmine on 2011a.( Ee...
Sisukord 1. Rahvastik 1.1 Sissejuhatus.......................................................................2 1.2 Rahvaarv............................................................................2 1.3 Rahvaarvu muutumine......................................................2 1.4 Sündimus, suremus ja iive.................................................2 1.5 Eluiga.................................................................................2 1.6 Rahvastiku püramiid..........................................................3 1.7 Ränne.................................................................................3 1.8 Soolis-vanuseline koosseis.................................................3 1.9 Rahvastiku paiknemine .....................................................3 1.10 Linnad ja linnastumine..........................................................
1) Eesti ala haldusjaotus kolme kuninga ajal ja rootsi ajal Eestimaa kubermang(Hiiumaa, Läänemaa,Harjumaa,Järvamaa,Virumaa ja Ruhnu) Liivimaa kubermang(Lõuna-Eesti maakonnad; Pärnu- ja Tartumaa; Põhja-Läti; Saaremaa, säilitas teatud eriseisundi(oma asehaldur, rüütelkond, kirikuvalitsus, erinev maksusüsteem)) 2) Aadlike omavalitsusorganid, nende ülesanded Kindral kubener- Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik, kes oli monarhi määratud ning vahetult temale alluv(Tallinnas Toompeal, Riias Daugava jõe äärses lossis) Ülesanded: a) Oma haldusalal oleva sõjaväe kamandamine b) Nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid neid c) Maksude kogumine d )makselaekumiste ning nende kulutamise jälgimine Rüütelkonnad: a) Eestimaa rüütelkond b) Liivimaa rüütelkond c) Saaremaa rüütelkond Ülesanded: 1) Maavaldajate aadlike koondamine 2) Aadlike õiguste kaitsimine Rootsi ja Vene riigivõimu eest 3) Kohalike küsimuste lahendamine 4) K...
4.2 EUROOPA RAHVAARV JA SELLE MUUTUMINE Risto Tõldsep IX klass Lagedi Kool o Euroopa rahvastiku kujunemislugu on olnud keeruline. o Euroopa riikide rahvaarvu on mõjutanud mitmed ajaloolised sündmused (sõjad, rahvarahutused, katkuepideemiad, rahvastikuränded). Euroopa rahvastiku jagunemine maailmas Aasia 60% Aafrika 14% 11% Euroopa 11% Ladina-Ameerika 9% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% Euroopa rahvaarvu kasv 1900-2013 Rahvaarv(m Muutumine Aasta ln) (Keskmiselt aastas, %) 1900 390 + 0,81 1950 549 1960 606 + 0,98 1970 657 + 0,83 1980 695 + 0,55 1990 723 + 0,41 2000 729 + 0,08 2010 740 ...
Rahvastik Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi,...
Tallinna Arte Gümnaasium KREEKA Referaat Koostaja(d): Kert Sakkeus, Anneli Torim Juhendaja: Vootele Hansen Tallinn 2015 Sisukord Riigi kontuur 3 Üldandmed 4 Arengutase 5 Rahvastik 6-8 Linnad 9 Kasutatud allikad 10 2 Riigi kontuur Peast riigi kontuuri joonistamine: Me eksisime igasuguste väikeste saarte ja poolsaarte joonistamisega, mis kuuluvad Kreekale. 3 Üldandmed Kreeka on riik Kagu-Euroopas, mis paikneb Joonia mere, Vahemere ja Egeuse mere ääres. Maismaapiir on Kreekal Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja Türgiga. Kreeka asub Eestiga samas ajavööndis (GMT+2). Sarnaselt muule Euroopale toimub samuti igal aastal üleminek suve- ja talveajale. Geograafilised koordinaadid: 38° N, 24° E Pindala: 131 940 km² Rahvaarv: 10 775 557 (2014) ...
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessi d Allikad: Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile, AS BIT 2006 Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile , Eesti Loodusfoto Tartu 2003, www.wikipedia.com http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/popcloc http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Op http://eesti.files.wordpress.com/2007/03/a.gif http://www.census.gov/ipc/www/idb/pyramids. Koostaja: Jelena Vidinjova, Maardu Gümnaasium 1 Rahvaarvu muutumine Pikka ae g a maailma rahvaarv o li muutumatu, sure mus o li umbe s s ama s uur kui s ündivus Rahvaarv hakkas kas vama, kui inime s te e luviis muutus paiks e ks 1900. aas ...
Rahvastik ja asustus Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 8. klass RAHVASTIK. Maailma rahvastik. Rahvastiku paiknemine ja tihedus. Rahvastikuandmete kujutamine kaardil. Looduslike, majanduslike ja ajalooliste tegurite mõju rahvastiku paiknemisele. Arenenud ja arengumaad. Maailma rahvaarv ja selle muutumine. Sündimus, suremus ja iive arenenud ja arengumaades. Ränne ja selle põhjused. Linnastumine ja sellega kaasnevad probleemid. Eri rahvaste ja riikide roll maailmapildi avardumises. Eestist pärit maadeavastajad. Maailmajaod. Geograafilised uuringud tänapäeval. Rahvastiku ja asustuse teemad õppekavas 9. klass · RAHVASTIK JA ASUSTUS. Eesti rahvaarv ja selle muutumine muinasajast tänapäevani. Rahvastiku andmeallikad. Sündimus, suremus, loomulik iive. Ränded eri ajaperioodidel. Rahvuslik koosseis, selle ajalooline kujunemine. Rahvastiku soolis-vanuseline ...
Kordamine ühiskonna konrtolltööks! 1. Ühiskonna sektorid! o Avalik sektor e. poliitika valdkond (poliitika+riigiasutused) o Tulundussektor e. erasektor (majandusvaldkond) o Mittetulundussektor ettevõtted, mis ei too sisse kasu (kõik kasumit mitte teenivad kodanike ühendused, nt : kaalujälgijad) 2. Kommunikatsioon ühiskonnas! Suhtlemine ehk kommunikatsionn on info vahetamine. suhtlemine massikommunikatsioon interaktiivne Vahetu suhtlemine Massikommunikatsioon tehniliste vahenditega levitatakse teavet suurtele rahvahulkadele Interaktiivne kommunikatsioon suhtlemine arvuti/interneti vahendusel Vahetu suhtlemine otsene suhtlemine inimesega 3. Massikommunikatsiooni vahendid e. massimeediumid! · TV · Ajalehed · Ajakirjad · Raadio 4. Mis on sotsiaalne struktuur? Sotsiaalne struktuur on rahvastiku jao...
GEOGRAAFIA KORDAMINE Rahvaarv ja selle muutumine *1650 sai miljard täis, *1800 sai 2 miljardit täis Riigi rahvastikku mõjutab: sündivus, suremus, sisseränne (immigratsioon) ja väljaränne (emigratsioon) Tihedamini asustatud alad: Ida, Kagu ja Lõuna-Aasia Kesk,lääne ja Lõuna- Guinea lahe rannik Põhja-Ameerika Euroopa (aafrika) suurejärvistu piirkond Lõuna-Am kagu rannik Ida-Aafrika Kesk-Ameerika Hõredamalt asustatud alad: Antarktika, Arktika Sahara kõrbe alad(aafr.) Euraasia põhja osa Austraalia Põhja-Am, Ekvatoriaal alad (Lõuna- Sise-Aasia kõrbe alad ja Kanada&Gröönimaa Am, Aafrika) Tiibet ja Himaalaja Asustuse tihedust Looduslikud tegurid Inimtegurid mõjutavad tegu...
10.klass Tund nr. 10 10. RAHVASTIK JA ASUSTUS Rahvaarvu muutumine Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta. Iga riigi rahvaarv muutub sündimuse, suremuse, sisse-ja väljarände mõjul. Tänapäeval on rahvaarvu suurenemine probleemiks, kuna Maa ei suuda toime tulla inimeste elatamisega ja üleüldise saastatusega. Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike ning suremus suur. Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Esimene miljard täitus 1804. Teise miljardi täitumiseks kulus 123 aastat, kolmanda täitumiseks vaid 33 aastat. Kuue miljardi piiri ületas maailma rahvaarv 1999. aastal. Põhjused: meditsiini areng, elutingimuste paranemine Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke proble...
Kordamisküsimused – rahvastik 1.Nimeta probleeme, mis on tekkinud või võivad kaasneda rahvaarvu kiire kasvuga maailmas või mõnes riigis. ● Vaesumine, riik ei suuda väljaminevat toetust maksta ● Töökohtade puudus ● Maksude tõus ● Ressursside vähenemine/lõppemine ● Nakkushaigused ● Keskkonna probleemid ● Linnastumine ● Kliima soojenemine ● Jäätmeprobleemid Maailmas on 3 piirkonda, kus rahvaarvu kasv on lubatust oluliselt kiirem - Aafrika, Lõuna-Ameerika ja Aasia. 2.Nimeta rahvaarvu kiire kasvu põhjuseid ● Suremuse langus ● Heaolu kasv, elutingimuste paranemine ● Teaduse areng, tehnoloogia areng ● Toiduvarude kasv 3.Analüüsi sündimust ja suremust mõjutavaid tegureid ja too näiteid Sündimus Suremus Meditsiini areng Vaesus, nälg, vee puudus, sõjad Viljakas eas olevate naiste arv ...
demograafia e. rahvastikuteadus- uurib rühmade vaheliste porpotsioonide kujunemist ja muid seonduvaid nähtusi. demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb ja sündimus säilib, rahvaarv kasvab. rahvastiku iive- rahvaarvu muutumine rahvastikuregister- andmekogu, kus on inimese olulisemad andmed migratsioon e. rahvastiku ränne- pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri. inimarengu indeks(HDI)- suhtarv mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. 31.10.11 - nn seitsme miljardi päev. sündimus- sündide arvu suhe rahvaarvu. suremus- surmade arvu suhe rahvaarvu. loomulik iive- sündide ja surmade vahe absoluutarvuna sündimuse üldkordaja- mingi piirkonna sündide arv 1000 inimese kohta aastas loomuliku iibe üldkordaja - sündimuse ja suremuse vahe 1000 elaniku kohta aastas() imikusuremuskordaja- kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvasti...
Riigi rahvastiku iseloomustus ARVUTITUND 1. Iseloomusta riigi rahvaarvu. a) Brasiilias elab 202,656,788 inimest. b) Riik on rahvaarvu alusel maailmas 6. kohal. c) Enam-vähem sama palju inimesi elab ka: Indoneesias 253,609,643 Pakistanis 196,174,380 Nigeerias 177,155,754 Bangladeshis 166,280,712 d) Riik on kindlasti rahvaarvult suur. 2. Iseloomusta ja analüüsi rahvastiku paiknemist oma riigis. a) Brasiilia rahvastiku keskmine tihedus on 23,50 in/km2 Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on ka: Peruus 23,08 in/km2 Tšiilis 22,17 in/km2 Rootsis 22,05 in/km2 b) Joonis 1. Brasiilia rahvastiku tihedus Allikas: Britannica c) 50% Brasiilia rahvastikust elab riigi ida- ja lõunaosas, umbes 500 km laiusel alal rannikust sisemaa suunas. Seal on soe ja niiske kliima, mis on elamiseks sobiv. Head sadamakohad on soodustanud kaub...
1. mõisted rändesaldo-sisse- ja väljarände vahe loomulik iive- sündimuse ja suremuse vahe migratsioon- ränne, inimeste alalise elukoha vahetus emigratsioon- väljaränne immigratsioon- sisseränne demograafilise ülemineku teooria- demograafiline üleminek väidab, et kõik ühiskonnad on liikunud kõrge sündimuse ja suremusega traditsiooniliselt rahvastiku arengu etapilt madala sündimuse ja suremusega kaasaegse arengu tüübile rahvastikupüramiid- rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav püramiid aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väiksele maa-alale, enamasti linna või linnastusse. A. paiknemine lubab kasutada sama infrastruktuuri, suurt tarbija- ja tööturgu ja on seega ettevõtlusele kasulik. A. liiga suure kontsentratsiooni korral ilmnevad aga probleemid: liiklusummikud, saastumine, kuritegevuse kasv. Megaloopolis- e. hiidlinn- suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastu...
India Vabariik Krislyn Almers 10b Üldandmed Pealinn New Delhi Pindala 3 287 590 km² Rahvaarv (2007) 1,129,866,154 Riigikeel hindi Iseseisvus 15. august 1947 Rahaühik India ruupia (INR) Ajavöönd maaimaaeg +5.30 Üladomeen .in Maakondi 91 Riigilipp Riigivapp Asukoht kaardil Usundid Hinduistid 80.5% Muslimid 13.4% Kristlikud 2.3% Sikh 1.9% Muu 1.8% Mitte usklike 0.1% Keeled Riigikeel on hindi kõnelejaid 30% Veel on 14 erineva keelt: Bengali, Telugu, Marathi, Tamil, Urdu, Gujarati, Malayalam, Kannada, Oriya, Punjabi, Assamese, Kashmiri, Sindhi ja Sanskrit Rahvaarvu muutumine 1,129,866,154 inimest (2007) 1,121,800,000 inimest (2006) Rahvaarvu kasv 2006-2050 on 45% Kokkuvõte rahvaarv kasvab iga aastaga Suremus 6.58 surnut/1000 elani...
Arenenud ja arengumaa rahvastiku võrdlus 1. Riigi rahavaarv ja selle muutumine Rahvastikku Rootsi Nigeeria Iseloomustavad näitajad Rahvaarv 2008 9,045,000 inimest 138,283,000 inimest Mitmes riik rahvaarvult 88. 9. Rahvaarvu kasv % 0,2 % 2,4 % Mitme inimese võrra kasvab 14,000 inimest 3,295,000 inimest rahvaarv Loodetav eluiga 81 aastat 48 aastat Sündimus ( births rate) 10 40 Suremus (death rate) 10 16 Imikusuremus 3 94 (infant morality rate) Rahvaarv kasvab aeglaselt, Rahvaarv kasvab kiiresti Hinnang rahvaarvu kuid kui poleks immigrante muutumisele siis rahvaarv kahaneks,...
Ühiskond. Demograafia on teadus mis uurib rahvastikku ( rahvaarv, abielu, rahvused) . Iive rahvaarvu muutumine ( sünnid , surmad, sissevälja ränne). Negatiivne iive kui suremus ületab südimuse või väljaränne suureneb . Positiivne iive kui välja ränne on väike ja sündimus ületab suremuse. Rahvus ühise keele , traditsioonide , kommete ja kultuuriga inimeste ühte kuuluvus tunne. Integratsioon lõimumine ühiskonna erinevate rahvuste ühtseks tervikuks kujunemine. Leibkond- ühise majapidamisega , omavahel seotud inimesed (perekonnad). Ülalpeetav inimene, kes ise ei toimi ja kellel pole regulaarset sissetulekut. Tööjõud peetakse inimest , kes on 16 aastat vana kuni pensionini. sotsiaalne struktuur näitab kuidas rahvastik riigis jaguneb. Sotsioolne kihistus antud ühiskonnas domineerivad ja vähem domineerivad grupid.
Maailma rahvastik ja rahvastikuprotsessid (KT nr.2) Rahvastik mingil maa-alal elavad inimesed. Asulastik mingi maa-ala asulate kogum. Asustus mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste Rahvaarv elanike arv riigis, mis allub kahele muutujale: iive ja migratsioon. Maailma rahvaarv, selle muutumine ja rahvastiku paiknemine Rahvaarvu muutumine Aastatuhandeid kasvas rahvaarv haiguste, nälja, sõdade ja loodusõnnetuste tõttu väga aeglaselt. Märksa kiiremini on rahvaarv kasvanud viimase 1000 aastaga, eriti viimaste sajandite jooksul. Elutingimuste paranemine, tervisehoiu ja arstiteaduse areng tõid kaasa keskmise eluea pikenemise 35 eluaastalt XVIII sajandil praeguse 70-75 eluaastani Põhja riikides. 1825. aasta paiku jõudis maa rahvaarv esimest korda miljardini. 1900. a elas maakeral 1,6 mld inimest ning järgneva saja aastaga kasvas rahvastik niiguse kiirusega, et seda prot...
Rahvastik Iive Rahvaarv muutub: 1) Loomuliku juurdekasvu e. iibe tõttu 2) Mehhaanilise juurdekasvu e. rände tõttu Iibe arvutamiseks on vaja : - Aastas sündinud laste arvu - Aastas surnud inimeste arvu - Rahvaarvu sellel aastal Et numbrid suureks ei läheks, kasutatakse suhtarve. Kui Eestis on madal sündimus ja suur suremus nimetatakse seda demograafiliseks kriisiks . Et iive püsiks oleks vaja, et Eesti sünnitusealine naine peaks sünnitama 2 last. Madal sündimine: - Iseseisvusel elatustaseme muutumine - Laste kasvatamise kulud - Tööpuudus - Lase sündimise edasilükkamine - Rasestumisvastaste vahendite kasutamine - Abort - Väljaränne, mille tõttu sündimus väheneb Kõrge suremine: - Eakate arvu suurenemine - Õnnetused ning avariid - Kahjulikud harjumused (alkohol, narkootikumid, suitsetamine) - Probleemid tervishoiusüsteemis -...
Tartu Descartes´i Lütseum Austraalia rahvastiku ja majanduse analüüs miniuurimus Tegija: juhendaja : Tartu 2012 Rahvaarvu muutumine Austraalias elab 2010 aasta seisuga 22 106 112 inimest. Austraalia on keskmise suurusega riik ja selle pindala on 7 704 366 km2. Rahvaarv kasvab kogu aeg, sest näiteks pere on planeerima hakatud. Lapsi planeeritakse alles siis kui on olemas majanduslik kindlustatus. Kui inimestel puudub majanduslik kindlustatus siis ka pere juurdekasvu ei planeerita. Veel mõjutavad rahvaarvu kasvu traditsioonid ühiskonnas ja suguvõsas, pereväärtused ja kooselu traditsioonid. Kõike, mis on seda väärtustatakse. Austraalia on arenenud riik, kus kõik majanduslikult paraneb. Rahvaarvu tõusu mõjutab ka märgatavalt sisseränne. Noored lähevad...
Cote d´ivoire 1. Riigi rahvastik Cote d´ivoires elab 22,400,835 (July 2013 est.) inimest. Enam-vähem sama palju elab veel Austraalias,Madagaskaril ja Süürias. Cote d´ivoire on rahvaarvult üpriski suur riik, sest see asub tabelis 55. kohal ning tabelis on veel 240 riiki, mis tähendab, et rahvaarvult väiksemaid riike on peaaegu 3 korda rohkem. 2. Rahvaarvu muutumine ajavahemikul 1950-2025 Rahvaarv on vaadeldaval perioodil suhteliselt ühtlaselt tõusnud.Aastatel 1950-1960 tõusis rahvaarv väga aeglaselt kuid aastast 1965 hakkas rahvaarv kiiresti tõusma. Kasvutempo kasvas aastani 1970 ning kasvu protsent oli selleks aastatks 4.95%.Sellest aastast edasi hakkas kasvuprotsent jälle langema ning käesolevaks aastaks on kasvuprotsent 2.06%. Tulevikus aastani 2025, kasvutempo langeb veelgi, saavutades perioodi 1950-2025 madalaima kasvuprotsendi 1.62%. 3.Loomuliku iibe ja salto ...
Demograafiline siire on üleminek, millest oleneb rahvaarv, rahvastiku soo-ja vanusjaotus ning nende muutumine. Rahvastiku protsess, mille käigus asenduvad kõrge sündivus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Iive on arvuline v koguseline juurdekasv, nt posit v negat. Tööhõive – rahvastiku hõlmatus tööga. Tööhõive määr – tööga hõivatud ning tööealise rahvaarvu suhe ; on riigi majandusliku seisundi oluline näitaja. Tööhõive struktuur – töötajate jagunemine majandussekt, tegevus-ja ametialade jms järgi. Tööviljakus e. töötootlikus- mingis ajaühikus valmistatud toodangu v osutatud teemuste mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvater...
RAHVASTIK JA ASUSTUS 42.Maailma rahvaarv on 6 miljardit. Rahvaarvu kasvu põhjused: Pika aja jooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama XVIII sajandil peamiselt Lääne-Euroopa riikides, sest tänu meditsiini arengule ja elamistingimuste paranemisele suremus vähenes ja eluiga pikenes. Muutumine paikseks. Suur sündimus. Sisseränne. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eritiarengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 43. Rahvaarvu muutused: Kõige rohkem inimesi (61%) elab Aasias. Selle maailmajao rahvaarv kasvab pidevalt ja küllaltki kiiresti tänukõrgele loomulikule iibele. Ligi 13% rahvastikust elab Aafrikas ja sealne elanikkond kasvab kõige kiireminipra...
Kordamine: Eesti Rootsi ajal 1. Rootsi võimu järk-järguline kehtestamine. 1583 Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel. Rootsi sai Lääne ja Põhja Eesti 1629 Altmargi vaherahu Poola ja Rootsi vahel jättis kogu Eesti mandriala Rootsi võimu alla + Põhja Läti koos Riiaga 1645 Brömsebro rahuga sai Rootsi endale Saaremaa ja Muhu, leping sõlmiti Taani ja Rootsi vahel. 1660 Oliwa rahu Rootsi ja Poola vahel. Rootsi sai endale Ruhnu saare. 2. Haldus- ja võimukorraldus Rootsi ajal. Halduskorraldust tunda ka kaardi järgi. ( õp. Lk. 98 ) Rootsi võimu kehtimahakkamisel jagati Eesti kaheks kubermanguks: 1) Eestimaa 2) Liivimaa Mõlema kubermangu eesotsas oli kindral kuberner. Tema ülesandeks oli: 1) Kamandada oma haldusalal asuvat sõjaväge 2) Nimetada ametisse riigiametnikke ja kontrollida nende tööd 3) Jälgida raha laekumist ja kulutamist kubermangus 4) Kanda hoolt postiteenistuse, teede-ja sildade ...
1.2.Arvutikaardi eelised; interaktiivsus, operatiivsus, otsingud, suumimine,uueneb, Paberikaardil on võimalik kajastada vaid kindel hulk objekte võinähtus. Paberkaarti saab kokkumurda ja on igal pool kättesaadav(kaasaskantav), isegi kui pole muid 3. 4.GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest . Võimaldab GPS-seadmete abil määrtata ükskõik mis koha geograafilised koordinaadid. 5. GIS ehk geoinfosüsteem ( ruumiandmeid haldav infosüsteem kohateabesüsteem ) on infosüsteem, mis kogub, salvestab, analüüsib, töötleb ja esitab andmeid, mis on seotud mistahes objektide geograafiliste asukohtadega. 1. Elektrijaam kasutab GISi et juhtida oma keerulist infrastruktuuri mis koosneb sadadest alajaamadest 2. Hädaabi väljakutsete puhul 3. Veejaam peab üleval vee/jäätmevee kogumissüsteemi, mis koosneb miilidest kanalisatsioonitorudest ja kasutab GISi koos veevõrgusüsteemi...
GEOGRAAFIA ASUTUS- mingi maa-ala asulastiku ja rahvastiku kogumõiste RAHVASTIK- mingil maa-ala elavad inimesed ASULASTIK- mingi maa-ala asulate kogum DEMOGRAAFILINE PLAHVATUS- rahvastikuprotsess, mil suremus langeb, kõrge sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti; rahvastikukoosseisus on palju lapsi ja noori RAHVASTIKU IIVE- rahvaarvu muutumine, mis võib olla ka negatiivne; eristatakse üld-, loomulikku ja mehaanilist iivet ning absoluutset ja suhtelist iivet RAHVASTIKUREGISTER- andmekogum, milles sisalduvad rahvastiku iga liikme olulisemad demograafilised andmed ja mille pidev tegelikkusega kooskõlas hoidmine eeldab nende andmete järjekindlat uuendamist ja vasava arvestussüsteemi toimimist RAHVALOENDUS- riigi või mingi kindlapiirilise maa-ala elanike arvu, rahvusliku koostise, paiknemise, majandusliku ja sotsiaalse jaotumuse jms teadasaamiseks korraldatav andmete kavakindel kogumine, a...
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele). Selle tulemusena kasvab rahvaarv kiiresti. II Vananemine--sündimus madal, eluiga kõrge, vanainimeste osatähtsus kasvab. III Demograafilin...
Hiiumaa rahvastik Rahvaarvu muutumine ● Rahvaarv väheneb iga aastaga 2005. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 9370. 2015. aastal oli Hiiu maakonna rahvaarv 8582. Soolis-vanuseline koosseis ● Noori mehi on rohkem kui noori naisi ● Keskealisi mehi ja naisi on peaaegu võrdselt ● Vanemaid naisi on rohkem kui vanemaid mehi Rahvuslik koosseis ● eestlasi on 98,84% ● venelasi on 0,72% ● soomlasi on 0,19% ● ukrainlasi on 0,15% ● valgevenelasi on 0,09% Asustustihedus 8,4 elanikku ruutkilomeetri kohta Äärealadel on asustus tihedam, Hiiumaa keskel puudub asustus. Kõige tihedam asustus on Kärdlas. SWOT analüüs Tugevused- Mereteed, väikse asustuse tõttu on väiksem kahju keskkonnale Nõrkused- Eraldatus mandrist, väike sissetulek saarele turistide ja elanike vähesuse tõttu. Ohud- Tuuled, kui rünnatakse näiteks sõja korral siis on Hiiumaa esimene sihtmärk olles Eestimaa kaugeim läänepoolne punkt. Võimalused- Luua palju põld...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
