AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Kodused tööd õppeaines: Arvestuse alused Transporditeaduskond Õpperühm: AT52/62 Üliõpilane: Algbilanss AKTIVA PASSIVA Kassa 8500 Kreeditorid 195000 Arveldusarve 215000 Maksuvõlad 115000 Põhivara 2055000 Aktsiakapital 1903000 Materjalivarud 340000 Kasum 225000 Deebitorid 165000 Pangalaen 345500 KOKKU 2783500 KOKKU 2783500 Päevaraamat Konto jrk. nr ...
õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Õpperühm: Üliõpilane: Kontrollis: Tallinn 2011 Firma AS LMV 2003.a. raamatupidamisbilanssi ja kasumiaruande analüüs ( maksevõime, varade kasutamise ja tootmise efektiivsus, aktsia(osa)kapitali efektiivsuse näitajad). AS LMV maksevõime hindamine. Maksevõime üldine tase (CR) = käibevara / lühiajalised kohustused. CR (31.12.2003) = 6737725 / 7846990 = 0,86 CR (01.01.2003) = 7439590 / 10143218 = 0,73 Maksevõime on nõrk. Ettevõttel on hetkel käibekapitali defitsit. Hea on see, et kordaja aasta lõpuks natuke kasvas. Likviidsussuhe (QR) = (käibevara kauba ja tootmisvarud) / lühiajalised kohustused. QR (31.12.2003) = ( 6737725 40000 ) / 7846990 = 0,85 QR (01.01.2003) = (7439590 1512259) / 7846990 = 0,75 Likviidsussuhe on rahuldav. Kuna maksete tasumise tähtajad ei lange kokku ajaliselt, siis 0,85 täiesti piisav kohustuste ajaliseks tä...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 ma...
Rahandusotsused kodutöö nr 1 Ülesanne 1 Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31.detsember 2011.a. järgmine (eurodes): Varad Kohustused ja omakapital Raha 250 000 Kreditoorne võlgnevus 850 000 Debitoorne võlgnevus 760 000 Lühiajaline laen 550 000 Tootmisvarud 860 000 Kokku käibevara 1 870 000 Kokku lühiajalised kohustused 1 400 000 Põhivara 1 730 000 Pikaajalised kohustused 800 000 Lihtaktsiad 600 000 Akumuleeritud kasum 800 000 Kokku aktiva 3 600 000 Kokku passiva 3 600 000 Finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 1. 100 000 eurot kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 2. 75 000 eurot lühiajalise laenu kustutamiseks; 3. 175 000 eurot masinapargi täiendamiseks; 4. 80 000 eurot tootmisvarud...
Egle Moones 164998 TAF0070 Raamatupidamisbilanss (lihtsustatud) VARA (AKTIVA) Arvelduskonto 6,700 Hooned 210,000 Kaup 4,000 Maa 20,000 VARA (AKTIVA) KOKKU 240,700 Egle Moones 164998 TAF0070 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL (PASSIVA) Osakapital 240,700 KOHUSTISED JA OMAKAPITAL 240,700 (PASSIVA) KOKKU PÄEVARAAMAT Summa Jrk nr Kuupäev ...
Jaanus Ojasoo 109224FAY TAF0070 Raamatupidamisbilanss (eurodes) seisuga 31.12.20x0.a. AKTIVA PASSIVA Arvelduskonto 7040 Võlad tarnijatele 9000 Ostjate tasumata arved 5260 Palgavõlg 1005 Ettemakstud kindlustuskulud 2400 Osakapital 12000 Materjal 3000 Eelmiste aastate jaot. kasum 3958 Materiaalne põhivara 11010 Aruandeaasta kasum 1095 Materiaalse põhivara akumuleeritud kulum -1652 AKTIVA KOKKU ...
Bilanss AKTIVA (VARA) PASSIVA (KOHUSTISED ja OMAKAPITAL) Arvelduskonto 200 Osakapital 3 700 Kaup 3 500 AKTIVA KOKKU 3 700 PASSIVA KOKKU 3 700 PÄEVARAAMAT Summa Jrk.nr. Kuupäev Kontode nimetused ja operatsiooni sisu Konto nr DEEBET KREEDIT 1 Kauba seotamine võlgu Kaup 540 Võlg tarnijatele 540 2 Laen pangast Arvelduskonto 1 000 Pangalaen 1 000 3 Kaubamüük järelmaksmisega Ostjate tasumata a...
1.Ettevõtja - on füüsiline isik,kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid,sealjuures kaupade müük/teenuste osutamine on talle püsivaks tegevuseks ning seaduses sätestatud äriühing.Ettevõtjal peaksid olema:vaimne võimekus,teotahe,suhtlemisoskus,kompetentsus,enesekindlus,otsustusvõime. 2.Aktsiaslts on äriühing,millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital;vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga.aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000.- Väikseim nimiväärtus on 10krooni. 3.Frantsiis on pikaajaline leping frantsiisiandja ja frantsiisivõtja vahel.See lubab frantsiisivõtjall kasutada frantsiisiandja oskusteavet ja kogemust.Sinna kuulub näiteks nimi,kaubamärk ja muu sümboolika,tootmistehnoloogia,väljaõppemetoodika ja muu info.Sõltuvalt tegevusalast ja konkreetsest frantsiisilepingust võib frantsiisi ulatus olla erinev. 4.Äriidee on idee,mille eesmärk on teenida oma autorile või realiseerijate kasu.Äriplaan on ettevõt...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Raamatupidamisbilanss Bilanss kajastab kindla hetke seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakaitali. Bilanss näitab: · Millisesse varasse on ettevõte raha paigutanud? · Kust see raha on tulnud? Bilansi põhivalem: VARA = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL ehk AKTIVA = PASSIVA Aktiva Käibevara hulka kuuluvad rahalised vahendid, aga ka muud vahendid, mis muudetakse ettevõtte normaalse tegevuse käigus rahaks ühe aasta jooksul Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema aja jooksul ja mille maksumus ületab raamatupidamise sise-eeskirjas seatud piiri Passiva · Omakapital ja kohustused · Lühiajalised kohustused on sellised kohustused, mille tähtaeg on väiksem kui aasta · Pikaajalised kohustused on tavaliselt pikaajalised laenud (tähtaeg kaugemal kui üks aasta) · Omakapitali võib jagada seotud omakapitaliks ja vabaks omakapitaliks, mille moodustavad varasemate perioodide ja ...
Aktivas tuuakse välja: Ettemakstud maksud Algdokumendi kohustuslik rekvesiit ei ole DEBITEERITAV KONTO Algdokumendi kohustuslik rekvisiit ei ole: SUMMA SÕNADE JA NUMBRITEGA Aruandeperioodi kuluna kajastatakse: TEHTUD KULU Aruandeperioodi tuluna kajastatakse: TEENITUD TULU Avansskulu korrigeerimisel: suurenevad kulud ja väheneb vara Avansstulu korrigeerimisel: SUURENEVAD TULUD JA VÄHENEVAD KOHUSTISED Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing: KAUBA SOETAMINE SULARAHA EEST Bilansi mahtu (üldsummat) ei mõjuta järgmine tehing:AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE KASUMI ARVEL Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: Kreditoorse lühivõla tasumine pangakontolt Bilansi mahtu (üldsummat) mõjutab järgmine tehing: LAENU VÕTMINE Deebet: On konto vasak pool Ettevõte peab avalikustama kõik tingimuslikud kohustised. See on: Olulisuse printsiip Ettevõtte juht ostis ettevõtte krediitkaardiga omale koju mööblit. Ta eksis: MAJANDUSÜKSUSE PRINTS...
A. Ostuanalüüs Emaettevõte Ostuhind 850,000.00 Omandatud omakapitali raamatupidamislik väärtus 504,000.00 Hinnaerinevus 346,000.00 Varud - 32,000.00 Seadmed (5 aastat) - 104,000.00 Maa - 52,000.00 Jääk 158,000.00 Goodwill - 158,000.00 Jääk - B. Soetusmaksumuse meetod 2013 aasta kanded 1) Dividendide elimineerimine D Dividenditulu 20,000.00 K Deklareeritud dividendid 20,000.00 2) Investeeringukonto elimineerimine D Jaotamata kasum 2013 aasta algsaldo Salem ...
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestussüsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustamise allikaid ja nendega kaasnevaid tehinguid. Statistika on massinähtuste uurimise süsteem. Statistika koondab ettevõtete r...
ARVESTUSE ALUSED 1- 3 nädal AJALUGU Arvepidamise juured ulatuvad vähemalt 10 000 aasta taha. Kaasaegse arvestuse algusajaks peetakse 14. sajandit, mil hakati kasutama kahekordset kirjendamist. Tänapäeval kehtiva ja toimiva arvestuse alused on esmakordselt kirja pannud Luca Pacioli aastal 1494. FINANTSARVESTUS MAJANDUSARVESTUSE SÜSTEEMIS Audiitorkontroll, Finantsaruannete analüüs, Maksude arvestus Kuluarvestus, Juhtimisarvestus, Finantsarvestus Majandusarvestus MAJANDUSARVESTUSE INFO TARBIJAD Valitsus, Ostjad, Tarnijad, Laenuandjad, Töövõtjad, Juhtkond, Omanikud Tarbijad FINANTSARVESTUSE KORRALDUS Rahvusvahelisel tasemel reguleerivad raamatupidamist eurodirektiivid ja rahvusvahelised standardid. Finantsarvestus on kohustuslik kõikides riikides. Kui seda poleks, kaoks ülevaade ettevõtlusest. 1973 -Rahvusvaheline Arvestusstandardite Komitee (Internationa...
Raamatupidamise alused Lühikonspekt Eesti Maaülikooli üliõpilastele Teema 1: Sissejuhatus Majandusarvestus (raamatupidamine) on igasuguse ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatuks koostisosaks. Informatsioon äritegevuse tehingute ja sündmuste kohta mõõdetakse ja koondatakse aruannetesse, mida kasutavad ettevõttest huvitatud isikud. Püstitatud eesmärk, täielikult aru saada kõigist aruannetesse koondatud andmetest, jääb enamasti saavutamata, sest eesmärgi saavutamine eeldab erialateadmiste ja oskuste olemasolu. Hea on võrdlus kirurgiga. Arvata võib, et enamus inimesi teab, millega kirurg tegeleb, kuid ei mõista, missugused erialateadmised ja oskused kirurgil peavad olema patsientide õigeks kohtlemiseks. Arusaamine raamatupidamisest ei tule lihtsalt. Otsusekindluse ja visa tööga on võimalik väga palju raamatupidamisest teada saada. Omandatud teadmised on väga väärtusliku...
Tallinna Tehnikagümnaasium LOENGUKONSPEKT I OSA FINANTSARVESTUS 1 Tallinna Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekti esimene osa sisaldab teoreetilisi aluseid. Teises osas on toodud aine omandamiseks vajalikud praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. mini projektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. ...
Raamatupidamist reguleerivad seaduslikud aktid Raamatupidamise seadus Raamatupidamise teke ja areng Raamatupidamise alged pärinevad ürgajast (toiduvaru arvestus kivisse raiutuna). Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud. Arvet peeti puutükil, piitsa või nööri abil. Piitsal või nööril oli iga maksja kohta suuruse järgi oma haru. Võlguantud või saadud summa märgiti puutükile või seoti nöörile sõlm. Võla äramaksmisel kustutati märgid puutükilt või harutati sõlm lahti. Roomas kasutati kivist ja marmorist tahvleid. Teoreetilise aluse sai arvepidamine XV sajandi lõpul. 1949 ilmus Veneetsias munga Luca Paccioli kahekordse raamatupidamise õpperaamat "Traktaat konodest ja kirjenditest". Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protse...
Kordamisteemad õppeaines arvestuse alused 1. Raamatupidamise ajalugu. Kes oli Luca Pacioli? Arvepidamise algus 10 000 a tagasi. Arvepidamise ajalugu sai alguse Lähis-Idast, mil muistste templi preester loendas vara.Vajadus statistilise arvepidamise järele tekkis seoses linnastumise ja riikide tekkega.Arvude märkimine sümbolitena on vanem kui kirjaoskus. Üks esimesi kirjalikke numbrisüsteeme leiutati sumerite poolt 3 000 aastat e.m.a. Kahekordne kirjendamine võeti kasutusele XIV sajandi keskpaiku, mis Goethe pidas inimkonna üheks tänuväärseimaks leiutiseks Luca Pacioli! Teoreetilise aluse sai süsteemikindel arvepidamine 15.sajandi lõpul. Aastal 1494 ilmus Veneetsias matemaatikust frantsiskaani munga Luca Pacioli esimene arvestusalane teos. Pacioli kahekordse kirjendamise traktaat on olnud vundamendiks, millele baseeruvad praktiliselt kõik arvestusalased kirjutised. Sageli nimetatakse Paciolit "Raamatupidamise Isaks" kuigi ta ei leiuta...
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse instituut Majanduspoliitika õppetool ÄRIPLAANI VAJADUS JA SELLE KOOSTAMINE Teine uurimistöö Tartu 1999 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Äriplaani vajalikkus.....................................................................................................4 1.1. Äriplaan tegevusjuhisena ettevõtjale ja finantseerijale..........................................4 1.1.1. Äriplaani tähtsus finantseerija otsimisel.......................................................4 1.1.2. Tegevusjuhis ettevõtjale...............................................................................4 1.2. Äriidee teostus äriplaanina.................................
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tehnikagümnaasium TALLINNA TEHNIKAGÜMNAASIUM AINEKONSPEKT MAJANDUSÕPETUS II OSA FINANTSJUHTIMINE 1 Tehnikagümnaasium Õppeaine eesmärk Anda õpilastele majandusalaseid üldteadmisi ettevõtte majandustegevuse olulisematest külgedest, finantsarvestuse alustest, kontseptsioonidest seostatuna Eesti seadusandluse ja ärikeskkonna ning nendest tulenevate probleemidega. Aine käsitlemisel keskendutakse põhimõistete, struktuuride, reeglite ja protsesside ning metoodiliste võtete selgitamisele ettevõtluse esmatasandil. Loengukonspekt sisaldab teoreetilisi aluseid ja vajalikke praktilised näited probleemsed ülesanded (nn. miniprojektid), milledele on vaja anda majanduslik hinnang ja teha õiged otsused probleemide käsitlusel. Ülesannete kogumiku koostamisel on lähtutud vasta...
Tallinna Majanduskool RAAMATUPIDAMISE ALUSED LOENGUKONSPEKT Parandatud väljaanne Koostanud: Monika Nikitina-Kalamäe, Ainika Ööpik-Vaade Tallinn 2015 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS RAAMATUPIDAMISSE........................................................................... 3 1.1 Majandusarvestuse olemus ............................................................................................... 3 1.2 Majandusarvestuse liigid .................................................................................................. 4 1.3 Arvepidamise ajalooline taust .......................................................................................... 6 1.4 Raamatupidamist reguleeriv seadusandlus ....................................................................... 6 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS ............................................................
ETTEVÕTTE TULUD JA KULUD · Raha, mis ettevõttele hüviste müügist laekub, on tulu. · Raha, mis ettevõte peab hüviste tootmise ja müümisega seoses välja maksma, on ettevõtte kulu. · Tegevuse planeerimisel peab kõigepealt võrdlema oodatavaid tulusid ehk sissetulekuid nende saamiseks tehtavate kulutustega. Kui tulud kuludest suuremad, tekib ettevõtte kasum, kui vastupidi, siis ei ole see projekt vastuvõetav. · Ettevõtte hindamisel on oluline alternatiivkulude hindamine. · Alternatiivkuludena käsitletakse kulu, mis jääb ühele tegevusele pühendumisel teistest tegevustest saamata. · Ettevõtte kasumite võrdlemisel on oluline hinnata ka kalkulatoorseid kulusid (arvestuslikke kulusid), need on kulud, mida konkreetses ettevõttes ei teki, kuid mis igas sarnases ettevõttes tavaliselt peaks tekkima. · Et erinevate ettevõtete majandustulemusi võrrelda, esitatakse neid väga tihti suhtena mõnda teise näitajasse. ·...
Raamatupidamise alused 2/9/2015 Mai Takkis 1 Raamatupidamine Johan Wolfgang Goethe, Saksa XIX sajandi kirjanik ja teadlane:“Kahekordne raamatupidamissüsteem on inimvaimu üks kõige kaunim sünnitis, sest ta põhineb lihtsal algtõel-igal majanduslikul sündmusel on kaks vastandlikku ent võrdväärset poolust.” 2/9/2015 Mai Takkis 2 Mis on raamatupidamine ? Raamatupidamine Võimaldab info Mõõdab äriühingu kasutajatel äritegevust langetada põhjendatud Töötleb sellega seotud otsuseid info aruanneteks Edastab info huvigruppidele 2/9/2015 Mai Takkis 3 1 Raamatupidamise ülesanne Too...
Kordamisküsimused 1. Selgitada finantsjuhtimise mõistet; Finantsjuhtimise kui teadusharu tegelikuks tekkeajaks võib lugeda 1960.70. aastaid, mil töötati välja paljud praegusel ajal olulised seisukohad. Eestis on kaasaegset rahandusteooriat alates 1990. aastatest (professorid V. Raudsepp, U. Mereste). Kaasaegne finantsjuhtimine on integreeritud õppeaine, milles on omavahel seotud: _ finantsarvestus; _ investeeringud; _ juhtimisteooria; _ statistika jne. Finantsjuhtimine e. rahaliste ressursside juhtimine on majandussubjekti rahaliste ressurssidega kindlustamine, nende ratsionaalne suunamine ja kasutamine. Finantsjuhtimine kajastab majandussubjekti rahaliste allikate moodustamise ja kasutamise ning rahaliste tehingutega seonduvaid suhteid. Finantsjuhtimise eesmärgiks on tagada majandussubjekti jätkusuutlik areng, milleks tuleb tagada optimaalne kasum, minimeerida kulusid, hoiduda finantsraskustest ja pankrotist. (finantsjuhtimine vaata...
Põhiterminid: 1. Aktsia - omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle omanikule õiguse osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel, aktsiaseltsi lõpetamisel pärast kohustiste tasumist allesjäänud vara jaotamisel ning muud seaduse ja aktsiaseltsi põhikirjaga sätestatud õigused. 2. Aastaaruanne - aastaaruanne ettevõttes kasutatava majandusaasta kohta. Raamatupidamiskohuslane peab lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus (kui audiitorkontroll on kohustuslik) ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise ettepanek. 3. Aktiva - raamatupidamisbilansi vasakpoolne osa, kus tuuakse ära firma vara koosseis. 4. Passiva - raamatupidamisbilansi parempoolne osa, mis kajastab vara soetamise allikaid. 5. Aktsiaselts - piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakap...
"Ettevõtlus ja äri planeerimine" kordamisküsimused Eksamiküsimused toetuvad nii loengutele kui harjutustundides käsitletud teemadele, sh materjalidele Moodles. Üldised teemad on toodud järgnevalt. 1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. Ettevõtluse definitsioonid ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ...protsess, mille kaudu inimesed saavad teadlikuks ettevõtlusest kui võimalusest ja astuvad samme äri alustamiseks (Stevenson 2005) Ettevõtte käivitamine ja/või kasvatamine läbi innovaatilise, riski võtva juhtimise (Fred L. Fry) Erinevaid distsipliine ühendav teadmisvaldkond Ettevõtluse elemendid (F.L.Fry, 1993): a. Äri alustamine b. Loov ja innovatiivne äri c. Kasvav...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
Praktiline raamatupidamine (Pille Kirsimäe) Soovitatav kirjandus: K. Kallas Finantsarvestuse alused; Raamatupidamise seadus; Raamatupidamise Toimkonna juhendid. I loeng Ettevõtlusega alustaja bürokraatia *Sobiv ettevõtlusvorm *Registreerimine äriregistris *Raamatupidamise korraldamine *Riigile nõutavad maksud vastavalt esitatud deklaratsioonidele Raamatupidmise olemus- Aasta jooksul toimub ettevõttes palju tema tegevusse puutuvaid majanduslikke tehinguid : *saadakse pangast laenuks raha *makstakse palka *soetatakse vara *ostetakse majapidamis- ja kontoritarbeid *kasutatakse teiste firmade ja isikute teenuseid *saadakse tulu Ettevõte võtab ennast ise arvele maksu-ja tolliametis, siis on palju suurem kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime...
MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipake...
Finantsraamatupidamine SISUKORD I RAHVUSVAHELISEST RAAMATUPIDAMISEST.............................................................3 1. Rahvusvahelised arvestusmudelid...................................................................................... 3 2. Raamatupidamisarvestuse rahvusvaheline harmoniseerimine ja standardiseerimine.........4 II RAAMATUPIDAMISES KASUTATAVAD ARVESTUSMEETODID..............................8 3. Ostjatelt laekumata arvete hindamise meetodid..................................................................8 4.Varude arvestuse meetodid ......................................................................................... 11 5. Materiaaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestuse e. amortisatsiooni arvestuse põhimõtted ja meetodid.........................................................................................................15 III MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTIS J...
Ettevõtlus ja väikeettevõtte juhtimine Kordamisküsimused eksamiks - 2009/2010 õppeaasta 1. Ettevõtja mõiste - majanduskirjanduses ja Äriseadustikus. · Ettevõtja on isik, kes kulutab oma aja ja jõu oma ettevõtmisele, võttes enda kanda finants-, psühholoogilise ja sotsiaalse riski, saades tasuks rahulolu saavutatuga ja edu korral ka kasumi. · ettevõtja on novaator, kes töötab välja ja rakendab uusi äriideid. · isiklik huvi, kasumi motiiv · millegi uue käivitamine, organiseerimine, planeerimine · erinevus kapitali andja funktsioonist · initsiatiivi ülesnäitamine · riski, vastutuse võtmine ÄS: Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks. 2. Ettevõtja ja omanik-juht. Omanik-juht (owner-manager) - iseloomulik elustiiliettevõttele, juhib ja korraldab ettevõtte igapäevast tegevust, kuid ei ole...
Majandusarvestuse ajalugu Ei maksa arvata, et majandusarvestuse süsteem on alles hiljuti meie kiusamiseks välja mõeldud. Raamatupidamise algtõed pärinevad väga ammusest ajast. Inimestel oli ju vaja ka vanadel hallidel aegadel leida võimalus kasvõi toiduvaru arvestuseks ning siis leiti, et parimaks lahenduseks on andmete kivisse raiumine või puusse lõikamine. Tänapäeval vist enam mitte väga hästi toimiv viis.. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge (millega ei taha ma muidugi väita, et tänapäeval on asi ülimalt keeruline, ei) ning siinkohal on rõõm tunnistada, et raamatupidamisarvestus kui meetod on olnud ja on kindlasti ka edaspidi pidevalt arenev. Näiteks juba Vana-Egiptuses pidasid vaaraode vara arvestust preestrite õpetatud ametnikud arvepidamiseks kohandatud piitsale kinnitatud nööride abil - piitsanööril oli iga maksja kohta tema suuruse järgi oma nöörikene, kuhu võlasummade tekkimisel seo...
1. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate iseloomustus ja ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid. ETTEVÕTLUST on defineeritud kui protsessi, kus vajaliku aja ja pingutuste ning riskide võtmise tulemusena luuakse väärtusi ja isiklikku rahulolu (Hisrich ja Peters, 1989). ETTEVÕTLUST (ettevõtlikkust) on käsitletud ka kui ressurssi kõrvuti traditsiooniliste tootmise sisenditega (maa, kapital, töö) (Appleby, 1994). ETTEVÕTJA on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing (Eesti Äriseadustiku §1). ETTEVÕTE on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Ettevõte koosneb ettevõtjale kuuluvatest asjadest, õigustest ja kohustustest, mis on määratud või olemuselt peaksid olema ettevõtte tegevuseks (Äriseadustik §5 lõige1). Ettevõtjate ühised jooned: o Võimekus midagi teha o Sa...
TALLINNA MAJANDUSKOOL RAAMATUPIDAMISE ALUSED Loengukonspekt Koostanud: Janek Keskküla Tallinn 2014 2 Raamatupidamise seadus Raamatupidamiskohustuslane (RPS § 2) Iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). Seaduses kasutatavad mõisted (RPS § 3) • vara – raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus; • kohustus – raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg; • omakapital (netovara) – raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; • tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja arvatud omanike tehtud...
JUHTIMISARVESTUS TAK0010 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS 2 2. KULUDE LIIGITAMINE 6 3. KULUDE KÄITUMINE 13 4. KULU-MAHU-KASUMI ANALÜÜS 19 5. OTSUSTE LANGETAMINE 25 6. EELARVESTAMINE 29 7. RAHAKÄIBE ARUANNE 40 8. KVALITEEDIKULUD 45 9. FINANTSARUANNETE ANALÜÜS 48 10. INVESTEERINGUTE EELARVESTAMINE JA ANALÜÜS 51 11. VASTUTUSKESKUSED 53 12. JUHTIMISARVESTUSSÜSTEEMI LOOMISE ALUSED 56 TESTIKÜSIMUSTE VASTUSED 59 1. JUHTIMISARVESTUSE OLEMUS Juhtimisarvestus peab tagama juhtimisotsuste langetamiseks vajaliku info. --- MÕISTED: kavandamine - firma eesmärkide määratlemine ning nende saavutamiseks vajaliku s...
"Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkon...
TMJ3330 "Ettevõtte majandusõpetus" kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed (,,Ärikorralduse põhiteadmised") ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) · Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad · Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheline keskkond ...
“Ettevõtte majandusõpetus” kordamisküsimused Iga küsimuse juures on märgitud põhiõpiku leheküljed („Ärikorralduse põhiteadmised“) ja lisaks ka Power Pointi esitlusfaili nimi, kust selle teema kohta infot leiab! 1. Ettevotte_majandusopetuse_aineII07) Ettevõtluskeskkonna iseloomustus: klassifikatsioonid, tasandid, subjektid. (lk 20-41, Sisekeskkond o Juhid o Omanikud o Töötajad Väline keskkond on vaadeldav mikro- ja makrotasandil o Väline mikrokeskkond Tarbijad Hankijad Konkurendid Inimressursid Finantsressursid o Väline makrokeskkond Poliitiline keskkond Majanduslik keskkond Sotsiaalne keskkond Tehnoloogiline keskkond Looduslik keskkond Rahvusvaheli...
1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õppeasutuse lõpetamine, sh mittestatsionaarses vormis * k...
AUDENTESE ÜLIKOOL Majandusteaduskond Finantsjuhtimise õppetool Silja Voitka ETTEVÕTTE MAKSEVÕIME PARENDAMINE AKTSIASELTSI EVEN NÄITEL Bakalaureusetöö Juhendaja: Sander Karu, MBA Tartu 2006 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................3 1. MAKSEVÕIME ANALÜÜSI TEOREETILISED ALUSED...........................................5 1.1. Maksevõime analüüsi meetodid...........................................................................12 1.1.1. Horisontaal-ja vertikaalanalüüs....................................................................12 1.1.2. Suhtarvude analüüs.......................................................................................15 1.2. Pankrotiohu hindamine ....................................................
ETTEVÕTLUSE ALUSED 2 AP 1 1. Ettevõtluse olemus ja ettevõtjaks kujunemine 1.1. Ettevõtja mõiste Ettevõtja on füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük on talle püsivaks tegevuseks, ning seaduses sätestatud äriühing. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. (Sellest tulenevalt käsitlevad Eesti statistilised väljaanded ettevõtjatena nt osaühinguid ja aktsiaseltse, mitte nende rajajaid.) Ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Ettevõte on majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. 1.2. Ettevõtjaks kujunemine Ettevõtjaks saamise otsust mõjutab sageli mingi muutus elus, mis seab inimese teelahkmele, kus tuleb otsustada, kuidas edasi elada ja töötada. Tegemist võib olla ka teadliku sooviga oma eluviisi muuta. Sellisteks pöördepunktideks võivad olla: * töökoha kaotus * õ...
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
