Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Päts lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 1904. a. oli Päts Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliidu juhataja, 1901-1905 Tallinnas ajalehte Teataja väljaandja, ajalehe Tallinna Teataja toimetaja. 1917-1918 a. oli Konstantin Päts Eesti Maavalitsuse esimees, 1918 a. valiti ta Eesti Päästmise Komitee esimeheks. Alates 1918. aastast oli K. Päts Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse peaminister ning sise- ja sõjaminister ning aastatel 1922-1923 esimese Riigikogu esimees. 1938. aastal valiti Konstantin Päts Eesti Vabariigi presidendiks. Konstantin Päts alustas oma õpinguid Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, kuid peale raeküla alevikku kolimist asus ta õppima Nikolai koolis. Õpingud jätkusid Riia vaimulikus seminaris, kuid see jäi lõpetamata ning õpinguid jätkas ta Pärnu Gümnaasiumis.1898.a. lõ...
Konstantin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Seal õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi läks ta Riia vaimulikku seminari, kust ta lahkus ilma kooli lõpetamata ja läks edasi Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. 1901.a. 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu valimistel saavutas eestiveneblokk ülekaalu, 60 kohast saadi 4...
Konstantin Päts Konstantin Päts (sündinud 23. veebruar 1874 Tahkuna vallas, surnud 18.jaanuar 1956) oli Eesti riigitegelane , elukutselt jurist . Ta oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomanik Jakob Pätsi teise lapsena . Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina omandati talle Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907. aastal siirdus Soome elades seal varjunime all ning tehes kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. Pärast Eestisse naasmist andis Päts ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtu-uurija ette. Ta vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks...
Vabadussõda Konstantin Päts andis 24. veebruaril 1919. aastal esimese traditsioonilise kõne iseseisvuspäeva paraadil. Nõrk esindatus vasakpoolses domineerivas põhiseaduskogus jättis Konstantin Pätsi vähe võimuga maareformi seaduse ja 1920. aasta põhiseaduse koostamisel . Päts asutas Eesti Kaitseliidu, et pakkuda kaitset areneva Punaarmee eest . 28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude Vene väed Narva , mille tulemuseks oli Eesti Vabadussõda . Valitsuse koosolekul põrutas Konstantin Päts oma rusikat lauale ja keeldus kommunistidega kompromissist. See veenis teisi valitsuse liikmeid alustama sõda Nõukogude Venemaa vastu. 1919. aasta jaanuaris sundisid eestlased bolsevikke taganema ja 24. veebruariks 1919 oli kogu Eesti territoorium ajutise valitsuse kontrolli all. Oma 1919. aasta iseseisvuspäeva paraadil toimunud kõnes ütles ta: "Me peame kindlustama oma majanduse, et saaksime muutuda vähem sõltuvaks meie liitlastest. Selleks, et vältida ...
,,Konstantin Päts" Konstantin Päts oli Eesti Vabariigi esimene president . Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga, kaitstes doktori dissertatsiooni Rooma õiguse teemal. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus Päts tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataja. 1901. aastal osales ta Jalgrattasõitjate Seltsi Kalev asutamises ning temast ...
KONSTANTIN PÄTS Maarja-Liisa LAPSEPÕLV & PEREKOND · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. · Pärnumaal Tahkuranna vallas · Ehitusmeistrist talupoja Jakobi teine laps. · Sündis teeäärses laudas, kuna ema Olga ei jõudnud arsti juurde. Vasakult: vend Nikolai, õde Marianna, isa Jakob, vend Voldemar, ema Olga, vend Peeter ja Konstantin. HARIDUS · Tahkuranna apostlik õigeusu kihelkonna kool. · Pärnu Nikolai kool. · Riia Vaimulik Seminar. · Pärnu Gümnaasium. · Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraad. · Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96ndas Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. NAINE JA LAPSED · 1901. aastal abiellus Konstantin Päts Pärnus neiu Helma (Vilhemine) Peediga. · Pojad Leo ja Viktor. · Pätsi järglastest on enamus valinud juristi ameti. Soomes maapaos viibimise ajal. ...
KONSTANTIN PÄTS 23.02. 1874 18.01. 1956 Referaat Tallinn 2007 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Konstantin Päts - Eesti Vabariigi looja................................................................................4 Võitlus eestlaste õiguste eest............................................................................................... 5 Konstantin Päts - riigivanem ja esimene presient................................................................8 Konstantin Päts kui isiksus................................................................................................ 10 Konstantin Pätsi elutee lõppes nõukogude vaimuhaiglas..................................................11 Kokkuvõte..................................................................................................................
Tallinna 21. Kool Konstantin Päts Referaat Veronica Kaupmees 9B klass Tallinn 2012 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Elulugu........................................................................................................................................3 Sünd........................................................................................................................................ 3 Haridus....................................................................................................................................3 Tegevus enne presidendiks saamist........................................................................................ 3 Parteiline tegevus......
Referaat Konstantin Päts Konstantin Päts (1874-1956) Konstantin Päts on kõigile tuntud kui Eesti Vabariigi esimene president kuid lisaks sellele auväärsele ametile oli tal ka riigis teisi väga tähtsaid töid. 1. Eesti Vabariigi peaminister Ametiaeg: 24. veb 1918 – 8. mai 1919 2. Riigivanem Ametiaeg: 25. jan 1921 – 21. nov 1922 4. Riigivanem Ametiaeg: 2. aug 1923 – 26. märts 1924 10. Riigivanem Ametiaeg: 12. veb 1931 – 19. veb 1932 13. Riigivanem Ametiaeg: 21. okt 1933...
Konstantin Päts Noor Konstantin Päts · Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. · Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. · Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis, seejärel Raeküla alevis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris ning lõpuks läks Pärnu Gümnaasiumi. · 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. · 1900.a. asus noor jurist Konstantin advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. · Päts taipas, et ühendada edumeelsed eestlased, tuleb välja anda oma ajaleht - 1901.aasta 10.novembril hakkas K. Pätsi toimetamisel ilmuma uus ajaleht "Teataja". Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. Pätsi kordasaatmised · 1917-1919. aasta aprillini oli K. Päts erakordne andekas organisaator. · 1918. ...
Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Eesti Vabariigi väljakuulutamise ja eesti rahvuse teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta oli Eesti ajaloo silmapaistvaimaim poliitik ja riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917- 1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonilaastatel 1939 ja 1940. aastatel. Konstantin Pätsist on kirjutatud rohkem raamatuid, kui kellestki teisest meie riigimeesest. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Siiski ei olnud Päts 1930. aastatel Eestis kogu rahva seas üksmeelsel...
Lähte Ühisgümnaasium Konstantin Päts ja tema osa Eesti ajaloos REFERAAT Lähte 2007 2 Sissejuhatus Eesti Vabariigi loomine on olnud üks väga keerukas protsess, mis on nõudnud paljude inimeste elusid. On tulnud vastu seista rünnakutele ja okupatsioonidele, kuid oleme suutnud teha seda lõppkokkuvõttes siiski edukalt. Antud tegevuse käigus on teinud märkimisväärselt suure osa Konstantin Päts. Ta on kahtlemata Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees. Kui arvata kokku tema tegutsemise vastutus- rikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, siis ei leidu talle vastast. Ta oli Eesti Vabariigi kõige esimene president. Pätsi tegevus Eesti Vaba- riigi loomisel 1917-1919 oli otsustavam kui kellelgi teisel. Nagu kõikidel teistelgi tähtsatel ja juhtivatel isikutel on ka vastaseid. Ta ei olnud mitte kõgi silmis imetlusväärne ja austatud r...
Referaat Konstantin Päts 5 klass Konstantin Päts sündis 23.veebruaril 1874.aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas.Tema isa Jakob Päts oli ehitusmeister,ema Olga Tumanova oli pärit eesti- vene segaperekonnast,mistõttu kasvas Konstantin üles tugeva vene õigeusuga. Konstantin alustas kooliteed Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis.Seal sai ta käia ainult aasta,sest pere kolis Pärnu lähedale Raekülla.Nüüd hakkas Konstantin õppima venekeelses Pärnu õigeusu kihelkonnakoolis.Ta oli andekas ja püüdlik õpilane.Edasi saatis isa ta koos vanema vennaga Riia vaimulikku seminari.Seal tegi ta aga otsuse,et ei taha edasi preestriks õppida ja otsustas koolist lahkuda.Ta asus õppima Pärnu gümnaasiumi viimasesse klassi ja peale selle lõpetamist 1894.aastal asus ta Tartu Ülikooli õigusteadust õppima.Temast sai jurist. Aastal 1900 hakkas noor jurist Kons...
ELULUGU Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas, väidetud on ka, et Tumanova kasvatati üles parun Krüdeneri peres. Konstantin Päts oli õigeusklik. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas cand. jur. kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte Teataj...
Gustav Adolfi Gümnaasium Kaido Ratas-Pähnapuu Konstantin Päts Referaat Juhendaja: Katrin Vöörmann Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................3 Konstatin Pätsi vanematekodu ja lapsepõlv..........................................4 Õpingud...................................................................................5 K.Pätsi riigimehe arengulugu ja ametid..............................................6 Konstatin Päts presidendina............................................................7 Minu arvamus esimesest presidentist.................................................8 Kokkuvõte................................................................................9 Kirjanduse loetelu........
Elulugu Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti- Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Uus leht pani pearõhu majanduslike küsimuste arutamisele. K. Päts hakkas tähelepanu pöörama omavalitsusorganitele, kus olid juhtivad baltisakslased. Ta ühendas eestlastest majaomanikud ja väikekaupmehed, pidas läbirääkimisi vene liberaalsete ringkondadega. 1904.a. linnavolikogu ...
Konstantin Päts Konstantin Pätsi perekonna nimi tulevat 18. sajandist, kui käis Põhjasõda. Nimi Päts anti Viljandimaalt holstre kihelkonnast pärit möldrile. Tolle nimi oli olnud Piisko või Pisku. Suure nälja ajal oli Pisku aidanud kehvemaid ja ja ganud näljastele leivapätse. Nii sai leivajagaja hüüdnimeks Päts nimi kandus edasi lastele ja lastelastele ning muutus lõpuks perekonna nimeks. Esimene arhiivides leiduv Pätsi perekonna nime kandev inimene oli Päts Holstre Pätsiveski. Ta oli Konstantin Pätsi vanaisa isa, kes elas aastatel 1747-1796. Lähemalt tuleks kirjutada Konstantin Pätsi isa Jakobist. Joakob oli ehitus meister ja sai oma peamiselt tööd mõisnikelt. Jakob oli pikk, täidlane ja tugev mees. Ta oli tõsine, energiline ja nutikas. Ümberkautsed talupojad pidasid temaga nõu, kui neil mõisnikuga vaidlusi tekkis. Jakob aitas talupoegi nõu ja isegi rahaga. Ajapikku sai Jakob Pätsist õigusi nõudva liikumi...
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti esimene president. Pätsil oli kaks äärmuslikku rolli: esiteks positiivne osa novembris 1918, kui oli otsustamisel vastloodud Eesti Vabariigi iseseisvuse kaitsmine Punaarmee pealetungi eest ning teiseks negatiivne roll septembris 1939 Moskva baasidelepingu nõudmiste vastuvõtmisel, loobudes omariikluse kaitsest relva jõul. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Pätsi koolitee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Raeküla alevisse kolides jätkusid tema õpingud Pärnu Nikolai koolis. Hiljem õppis Päts Riia Vaimulikus Seminaris ning Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900. a asus Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Tol ajal oli läbilöögivõimelisi eestlastest haritlasi Tallinnas vähe ja puudus ka eestikeelne aj...
Kallavere Keskkool Referaat KONSTANTIN PÄTS Caroly Nigul Õpetaja: Jaan Kaupmees Maardu 2018 SISUKORD Sissejuhatus Elulugu Pätsi tegemisi Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Eesti tuntud riigimeeste hulgas on tähtsaal kohal Konstantin Päts, mees, kes pikki aastaid pidas võitlust võõraste võimudega Eesti vabaduse eest ja kelle juhtimisel 1917/1918 aastate tormikeerises loodi Eesti Vabariik. Tema nimi on kustumatult kirjutatud Eesti ajalukku. Pätsi elulugu ja tema isikliku elu sündmused on tihedalt läbi põimitud Eesti vabadusvõitlusega ja iseseisvuse saamislooga aga samuti Eesti riigi ülesehitusega. Eesti Vabariigi loomine oli väga keerukas protsess, mis on nõudnud hulgaliselt inimelusid. Vastu tuli seista rünnakutele ja okupatsioonidele. Konstantin Päts oli üks Eesti ajaloo silmapaistvaimaim riigimees. Kui lugeda kokku kogu tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, r...
Iseseisvuse väljakuulutamine Päästekomitee loomine oli riiklikult väga oluline. See moodustati 19.veebruaril Maanõukogu vanematekogu otsusega iseseisvuse väljakuulutamiseks. Päästekomiteesse kuulusid tuntud poliitikamees Konstantin Päts, advokaat Jüri Vilms ja arst Konstantin Konik. 21.veebruaril kiitis vanematekogu heaks iseseisvusmanifesti teksti. Päts ja Vilms tegid samal päeval katse sõita Haapsalusse, et see seal kõigile avalikult ette lugeda. Sellest tuli aga loobuda, sest sakslased jõudsid enne kohale. Siis tahtsid Päästekomitee liikmed Päts ja Vilms sõita Tartusse, et see seal kõigile ette lugeda. Kahjuks nurjus ka see katse neil. Peale kahe katse nurjumist otsustasid nad teha manifestist mõned koopiad ja saata need kõikidesse suurematesse linnadesse, kus need sobival hetkel rahvale ette loetakse. Kõige esimesena loeti manifest ette 23.veebruaril Pärnus. Päev hiljem tehti sama ka Viljandis. 24.veebr...
Born: February 23rd, 1874 (Tahkuranna Parish) Died: January 18th, 1956 (Kalninin, Russia) Lawyer (University of Tartu) First president of Republic of Estonia Päts was born in Tahkuranna Parish to a family of Jakob Päts and Olga Tumanova. He started learning in local school. Continued in Riga's seminar and then went to Pärnu's Gymnasium. He graduated in Tartu University In 1898, Päts graduated from the faculty of Law of Tartu University. From 1901 to 1905 he worked as an editor in newspaper "Teataja". Päts had to escape from Estonia, because he was found guilty for rebellious activity. Päts lived in Finland and Switzerland and returned to Estonia in 1909, when he had to serve nine months in St. Petersburg's prison. Päts was a member of the Salvation Committee that issued the Estonian Declaration of Independence on 24 February 1918. On the same ...
Konstantin Päts Sünniaeg: 23. veebruaril 1874 Sünnikoht: Pärnumaa Tahkuranna vald Vanemad: ema Olga Päts(Tumanova , neiupõlve nimega)- Gründeri perekonna guvernar, hiljem Tahkurannas talunaine, õmbles, ravis külarahvast. Elu datuumid 1847-1914 . Isa Jakob Päts(1841-1909)- ehitusmeister, kaitses talupoegade õigusi Riia kohtus,Jakob Päts kuulus ka sellesse eesti ärkamisaja tegelaste saatkonda, kes läksid St. Peterburgi Vene tsaarile palvekirja viima, milles viidati parunite ja mõisnike ebaõiglustele ja eesti talupoegade allasurutusele. Õed,vennad: Nikolai Päts-oli Räpina õigeusu koguduse preester aastatel 1904-1919. Sündis 1871- 09-05 ja suri 1940. Marianne Pung-sündis1888 ja suri 6. jaanuaril 1947 Kirovi oblasti Oritsi rajooni Gadõ turbarabas Voldemar Päts-sündis1878 ja suri Torontos 27. juulil 1958. Kunstipedagoog Päts töötas Tallinna koolides joonistusõpetajana, valiti 1907 esimese eesti kunstiorganisatsiooni Eesti Kunstiselts juhatuss...
KONSTANTIN PÄTS Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli 3 venda Nikolai, Peeter ja Voldemar. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga Tumanova pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja tema õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimulik...
Sissejuhatus Eesti ajaloo silmapaistvaim poliitik ja riigimees on Konstantin Päts. Kui arvata kokku tema tegutsemine vastutusrikastes ametites peaministrina, riigivanemana ja vabariigi presidendina, ei saa ükski teine talle ligilähedalegi. Pätsi tegevus Eesti vabanemisel ja vabariigi loomisel 1917-1919 oli otsutavam kui kellelgi teisel. Ta oli silmapaistval positsioonil 1930. aastail ja lausa otsustaval positsioonil Eesti Vabariigi hävinguga seotud sündmustes aastatel 1939 ja eriti 1940. Eesti Vabariigi esimene periood personifitseerub suuresti just Konstantin Pätsi isiku kaudu. Konstantin Pätsi isikus kehastus 1930. aastatel üha tugevamini sõltumatu Eesti Vabariik. Tema pooldajad lõid temast just sellise tegelase. Mingil määral sümboliseerib neid pürgimusi Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks nimetamine. Nii mõnedki Pätsiga seotud nähtused polnud päris vabad isikultuslikest elementidest. Sii...
Curriculum Vitae Konstantin Päts Sünniaeg- ja koht : 23. veebruar 1874 18. Jaanuar 1956, Tahkuranna vald, Pärnumaa Vanemad ja nende tegevusalad : Konstantin Pätsi isa Jakob Päts oli pärit Heimtali vallast Viljandi lähedalt ja oli tubli ja kõikide poolt austatud ehitusmeister. Konstantin Pätsi ema Olga sündis 4. augustil 1847 Viljandis. Üldhariduse ja guvernandi eksamite kõrvalt õppis ta ka saksa, vene ja läti keelt. Neiu kutsuti peatselt Viljandimaa mõisniku Gründeri perekonda guvernandiks. Sinna saabus noor ehitusmeister Jakob Päts, kes oli edasipüüdliku ja teadmistehimulise noormehena arhitekt Kulicku juures majade ehitamist õppinud. Nii tutvus Olga Gründeri mõisas oma tulevase abikaasaga. Õed ja vennad : Tal oli 3 venda : Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Haridustee : Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jätt...
Konstantin Päts Eesti Vabariigi esimene president. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi teise lapsena. Tal oli neli venda ning üks õde. Konstantin Päts oli õigeusklik. Tsaariarmee reservohvitserina oli tal Vene impeeriumi personaalne, mittepärandatav aadliseisus. Konstantin Päts kehtestas 12. märtsil 1934 vabadussõjalaste võimule saamise vältimiseks üleriigilise kaitseseisukorra ja nimetas Johan Laidoneri kaitsevägede ülemjuhatajaks. Alates 24. aprillist 1938 Vabariigi President Ta algatas riigireformi, uue presidentaalse põhiseaduse vastuvõtmise ja ühiskonna ümberkorraldamise kohalike ja kutsealaste omavalitsuste võrgustiku alusel. Seoses Eesti okupeerimisega Nõukogude Liidu poolt, Konstantin Päts vahistati ja saadeti koos perega Venemaale. Konstantin Päts viibis Doktor Litvinovi nimelises Kalinini Psühhoneuroloogiahaiglas 1. jaanuarist 1955. aastas...
Konstantin Päts Koostaja: Siim Jakob Suits Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärit Pärnumaalt, Tahkuranna vallast Oli õigeusklik Vanaisa oli Hariton Tumanov Oli 4 venda ja 1 õde Eesti Vabariigi esimene president Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Suri 18. jaanuar 1956 Pätsi osavõtt 1905. aasta revolutsioonist Pätsi õhutusel asutati 1907–1908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangistusse Ta oli märtsi lõpul 1917. aastal Tallinna linnamiilitsa ülem ja osales ka Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises Perekond Konstantin Päts oli abielus Helma Wilhelmine Päts 2 poega Leo ja Viktor Päts Elas Toompeal 30. juulil 1940. aastal küüditati Konstantin Päts koos perega just Kloostri...
Riho Päts (26.06.1899 Tartu - 15.01.1977 Tallinn) Põlvkonna iseloomustus 1919. aastal avati Tallinnas ja Tartus kõrgemad muusikakoolid. 1920.-1930. aastatel kujunes välja kaks eriilmelist heliloomingukoolkonda. Tallinnas Artur Kapi juures õppinud Tuudur Vettik, Riho Päts, Gustav Ernesaks, Evald Aav, Eugen Kapp ja Villem Kapp on eesti muusikale kinkinud eeskätt palju vokaalmuusikat (koori- ja soololaule, oopereid). Sajandi keskel oli just selle põlvkonna heliloojate saatus väga keeruline ja kirev. Paljud, nagu Vettik ja Päts, veetsid pikka aega alusetult vangilaagrites. Bla bla bla.... Artur Kapp Elulugu Riho Päts sündis 1899. aastal Tartus. Muusikaõpinguid alustas ta seal 1915. aastal eraviisiliselt Mart Saare juures, järgmisel aastal jätkas ta Tartus Rudolf Griwingi muusikakoolis ning 1920. aastast Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastatel 1923-1927 õppis ...
Konstatin Päts Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. 19001901 vandeadvokaat J. Poska abi Tallinnas. Aastatel 19011905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja, kus ta tõstis rahvuse arengus aadete kõrval oluliseks ka majanduse. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel EestiVene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt tagaselja surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 19081910 oli ajalehe "Peterburi Teataja" tegevtoimetaja. 1909 andis end Peterburis kohtuvõimudele üles ja mõisteti 9 kuuks Peterburi Krestõ vanglasse. Aastatel 19111916 oli ajalehe "Tallinna Teataja" toimetaja. 1917. aastal osales Eesti rahvusväeosade asutamisel ja oli Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimees. Juhtis seejärel Ee...
Konstantin Päts Konstantin Päts oli Eesti riigitegelane, elukutselt oli ta jurist. · Ministrite nõukogu esimees 24.02.1918-12.11.1918 · Peaminister 12.11.1918-08.05.1919 · Riigivanem 25.01.1921-21.11.1922 02.08.1923-26.03.1924 12.02.1931-19.02.1932 21.10.1933-24.01.1934 · Peaminister riigivanema ülesannetes 24.01.1934-03.09.1937 · Riigihoidja 24.01.1934-24.04.1938 · Vabariigi president 24.04.1938-17.06.1940 Elulugu Sündis 23.02.1874 Pärnumaal, Jakob Pätsi teise lapsena. Tal on 4 venda ja 1 õde. Päts oli õigeusklik. Haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, jätkudes Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia Vaimuliku Seminari Päts jättis pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1834-1838 õppis ta Tartu Ülikooli Õigusteaduskonnas. Pätsi õhutusel asutati Peterburis, aastate...
Konstantin Päts Koostajad: Rühm: Ta sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud inimesed mäletavad, et tema ema Olga pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud enam arsti juurde. Haridus Koolitarkust hakkas Päts omandama Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Peagi aga kolisid Pätsi vanemad Raeküla alevisse ja noore Konstantini õpingud jätkusid Pärnu Nikolai koolis. Sealt siirdus ta edasi õppima Riia vaimuliku seminari, kust ta aga enne lõpetamist lahkus ja jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 1898. a. lõpetas Päts Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Võitlus eestlaste õiguste eest Kuna puudus eestikeelne ajakirjandus, sai Pätsile selgeks, et eestlaste olukorra parandamiseks on eelkõige vaja asut...
KONSTANTIN PÄTS * 23.02.1874 Tahkurannas 18.01.1956 Burasevos, Kalinini oblastis Venemaal Eesti riigitegelane, elukutselt jurist. Eesti Vabariigi esimene president. Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 k...
Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874 Pärnumaal Tahkuranna vallas maaomaniku Jakob Pätsi (18481909) teise lapsena. Tema ema oli Olga Tumanova, kes kasvas üles teda lapsendanud Valga linnapea Razumovski perekonnas. Konstantin Pätsi vennad olid Nikolai, Peeter ja Voldemar Päts. Omas tsaariarmee reservohvitserina Vene impeeriumi personaalset, mittepärandatavat aadliseisust. Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu Gümnaasiumis. 18941898 õppis ta Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. 1900. aastal asus tööle Tallinnas advokaat Jaan Poska abilisena. 19011905 andis Päts välja ja toimetas ajalehte ,,Teataja". 1904. aasta Tallinna linnavolikogu valimisteks organiseeris ta eesti-ven...
Eesti Vabariigi esimese presidendi nime-ja sünnilugu. Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi esivanemate asukohaks oli 19.sajandi esimese pooleni Holstre vald Viljandimaal. Perekonna mälestuste järgi oli nimi ,,Päts" juba igivana ja tuletatud sõnast ,,leivapäts". Nimi olevat Põhjasõjas antud hüüdnimena ühele Holstre möldrile, kelle nimeks olnuks Pisku. Suure nälja ajal olevat see Pisku heldesti aidanut kehvi ja jaganud näljastele leiba pätsiviisi üteldes: ,,Mis sulle poolest pätsist saab, sul suur pere, võta juba terve päts." Helde leivajagaja saanudki siis nüüd nimeks ,, päts", mis edasi pärandati lastele, lastelastele ja sai hiljem perekonna nimeks. Esimene Päts oli Holstre Pätsiveski mölder Hans, Konstantin Pätsi vanavana- vanaisa, kes elas 1747-1796. Hansul ja ta naisel Eeval oli viis poega, kellest Juhan 1826.aastal perekonnanimede panemise ajal sai perekonnanimeks Päts. Juhan oli Konstantin Pätsi...
Kas 1934 aasta riigipööre oli demokraatia kaitseks? Eesti kuulus enne Vabadussõda Venemaale. 402 päeva kestnud vabadussõja aga võitis Eesti ning 1920.aastal kirjutas Venemaa alla rahulepingule, milles loobus igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja maa kohta. See andis võimaluse hakata üles ehitama Eesti Vabariiki. Demokraatliku Eesti arenedes tõusid nii mitmedki erinevad organisatsioonid esile, kelle hulgas olid näiteks Vabadussõjalased. Eesti ei leidnud majanduskriisis poliitikas stabiilsust ning valitsused vahetusid pea iga kuue kuu tagant. 1934 aastal tegi K. Päts riigipöörde väites, et see on demokraatia kaitseks ning ta päästis rahva vapside kavandatud riigipöörde käest. Oli see riigipööre ka tegelikult demokraatia kaitseks? Vabadussõjalased, hüüdnimega vapsid, olid Vabadussõjas võidelnud inimesed, kes leidsid, et nende vabaks võideldud riik ei toimi nii nagu nemad seda endale ette kujutasid. Na...
EESTI PRESIDENDID: NENDE ROLL EESTI AJALOOS Referaat SISUKORD Sisukord.............................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1.EESTI VABARIIGI PRESIDENT.................................................................................4 1.1.Valimine ja ametiaeg................................................................................................4 1.2. Presidendi kohustused.............................................................................................4 2. KONSTANTIN PÄTS...................................................................................................5 3. LENNART GEORG MERI...........................................................................................8 4. ARN...
EESTI VABARIIGI SÜND EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE Veebruar 1918 alustas Saksamaa pealetungi 24.veebruar 1918 loeti ette iseseisvusmanifest Tallinnas Reaalkooli ees 25.veebruaril 1918 jõudsid saksa väed Tallinna, kes keeldusid Eesti Vabariiki tunnustamast SAKSA OKUPATSIOON Sakslased okupeerisid kogu Eesti Arreteeriti Konstantin Päts. Eesti Ajutine Valitsus läks põranda alla. Saksamaa kaotas I maailmasõja. 11. November 1918 läks võim taas tagasi Konstantin Pätsi juhitud Ajutisele Valitsusele. EESTI VABADUSSÕDA 1918-1920 1919.a määrati Eesti sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner Eestile tuli appi Soome, Inglismaa, Taani, Rootsi 24.veebruar 1919 vabastati Eesti pind võõrvägedest Konstantin Päts (18741956) · Esimene Eesti vabariigi president · Eestimaa Päästmise komitee esimees · mitmekordne peaminister · riigivanem Jaan P...
Konstantin Päts Marian Kasak 9.klass Krabi Põhikool Pätsist! Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal. Lõpetas 1898. aastal Tartu ülikooli õigusteaduskonna. Aastatel 1901-1905 andis Tallinnas välja ajalehte Teataja. Juhatas 1904. a. Tallinna linnavalitsuse valimistel Eesti-Vene valimisliitu, mis saavutas valimistel võidu. Osales aktiivselt 1905. aasta revolutsioonis, mille eest mõisteti tsaarivõimu poolt surma. Põgenes 1906. a. Sveitsi, sealt edasi Soome. 1909. a. tuli tagasi Eestisse, mille järel kandis mõned aastad vanglakaristust. Seejärel toimetas ajalehte Tallinna Teataja. Lisa ! 1934. a. kuulutas K. Päts välja kaitseseisukorra ja likvideeris erakonnad. Algas n.n. "vaikiv ajastu", mille käigus kehtestati Eestis autoritaarne riigikord. 1936. aasta rahvahääletuse tulemusena loodud Rahvuskogu võttis 1937.a. vastu uue põhiseaduse. 1938. aastal valiti Konstanti...
Elu algus Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas ehitusmeistrist talupoja teise lapsena. Konstantini ema nimi oli Olga, isa nimi oli Jakob. Kohalikud inimesed räägivad, et ema pidi Konstantini sünnitama ühes teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õpingud Tema haridustee algas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakoolis, seejärel Raeküla Nikolai koolis ning Riia Vaimulikus Seminaris. Riia vaimuliku seminari jättis Päts pooleli ning jätkas õpinguid Pärnu gümnaasiumis. 1894 1898 õppis ta Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, mille ta lõpetas õigusteadus kandidaadi kraadiga. Sellele järgnes aastane teenistus Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus, kust ta lahkus lipniku aukraadiga. Ajaleht "Teataja" ...
Konstantin Päts (23.02.1874, Tahkuranna vald-18.01.1956, Kalinini oblast Burasevo) Haridustee, sõjaväes Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonnakool Raeküla Nikolai kool Riia vaimulik seminar (jättis pooleli) Pärnu Gümnaasium Tartu ülikool (1894-1898), õigusteaduskond, lõpetas õigusteaduse audoktori kraadiga 96. Omski jalaväepolk Pihkvas, sai lipniku aukraadi Ametipostid(1) Advokaat Jaan Poska abiline (1900) Toimetas ja andis välja ajalehte ,,Teataja"(1901- 1905) Tallinna linnapea abi Tallinna linnapea kohusetäitja Tegi kaastööd ajalehtedele (Soomes) Tegutses ajalehte ,,Tallinna teataja", naases poliitikasse Tegeles aktiivselt omavalitsusreformiga Osales Eesti sõjaväelaste ülemkomitee esimehena Eesti rahvusväeosade asutamises (1917) Ametipostid(2) Järvamaa saadikuna kuu...
Kordamiseks.Eesti 1920-1939 1.Tartu rahulepingu dateering, sisu ja tähtsus - 2.veebruar 1920 * Lõpetas Vabadussõja * Venemaa loobus õigustest Eestile ning tunnistas Eesti iseseisvust *Eestlased said tagasi naasta oma kodumaale *Venemaa lubas tagastada kultuurivarad *Eestile 15 miljonit kuldrubla tsaarikullafondist *Pandi paika riigipiirid -Eesti täieliku võiduga -Eesti Vabariik üle ehitust alustada 2. I, II ja III põhiseadus I põhiseadus II põhiseadus III põhiseadus Vastuvõtmise aeg 15 juuni 1920 14-16 oktoober 1933 28 juuli 1937 Hakkasid kehtima 21 detsember 1920 24 jaanuar 1934 1 jaanuar 1938 Seadusandja Asutav Kogu Rahvahääletus Rahvuskogu Miks? Riigijuhtimine sujuks Majanduskriis, oli Päts tahtis, et oleks paremini ...
R. Päts Muusikaline kasvatus üldhariduskoolis Juba oma esimestes raamatutes abiks õpetajatele rõhutas R . Päts seda, et igal juhul peab jääma domineerima tunnis musitseeriv tegevus. Üldise esteetilise kasvatuse süsteemis on muusikalisel kasvatusel üldhariduskoolis keskne koht, kirjutab R. Päts pea 50 aastat tagasi. Märgib ära ka muusikaõpetuse metoodikasse toonud C. Orffi ja Z. Kodaly tähelepanuväärseid ideid ja töövõtteid. Püüab ka oma kogemuste põhjal avardada õpetajate silmaringi ja tutvustada uuringutega muusikaalaste psüühiliste protsesside valdkonnast. R. Päts rõhutab, et muusikaline kasvatus peaks iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne. ,,Arukas muusikaõpetaja leiab pakutava muusikalise materjali käsitlusele ja emotsionaalsele musitseerimisele kindlasti sobiva tasakaalu." Muusikal kui esteetilise kasvatuse vahendil on suur tähtsus noorte moraalsel ning vaimsel kasvatamisel. Sellest tulenevalt peab kooli muusika...
Iseseisvumise eeldused: Kultuurilised: Ühtlustus kirjakeel, uus haritlaskond, suurüritused: laulupidu, folkloori ja vanavara kogumine, aktiivne seltsitegevus, eestikeelsed kirjutised. Majanduslikud:Talupoeg muutus oma maa peremeheks, eesti oli muutunud tööstuslikumaks,algas linnade eestistumine. Sisepoliitilised: revolutsioon, loodi erakondi, tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalits- ustes. Välispol.: I MS venimine kurnas välja Venemaa, Saksamaa ja Venamaa nõrgenemine ja lüüasaamine andis Eestile võimaluse iseseisvuda. Maapäev: Eesti omavalitsusorgan aastatel 1917.märts1919. Maanõukogu oli esimene üle-Eestiline omavalitsusorgan, kus olid esindatud kohalike omavalitsuste esindajad linnadest ja maakondadest-valdadest. Vanematekogu: 1917 loodi. 24. veebruaril 1918 avaldas Maanõukogu Vanematekogu Manifesti Kõigile Eestimaa Rahvastele, millega kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik. Päästekomitee: 1918. aastal loodud Eesti riigi...
Estonian presidents Estonia has only had 4 presidents, since it's been a republic for little time. Konstantin Päts (1874-1956) was the first president of Estonia. His reign as a president started in 1938 and ended in 1940. Päts' political career started early. He served as a municipal advisor in 1904 and had many political positions after that. With his speech during the War of Independence he put a basis to Estonian economy. Päts' position as a president ended when Soviet Union occupied Estonia in 1940. Päts was forced to leave his office and was deported to Leningrad with his family. In 1941, he was arrested. In time he ended up in psychiatric hospital, where he died in 1956. Konstantin Päts giving a speech in 1919. Lennart Meri (1929-2006). His reign as the second president of Estonia started in 1992 and ended in 2001. He started out as a writer and filmmaker. Through his political activeness he got the position of Foreign mi...
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik aastatel 1918-1940 Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Nõo, 2011 Sisukord Sisepoliitika .............................................................................................................................. 3 Välispoliitika ............................................................................................................................. 4 Majandus .................................................................................................
Eesti Vabariigi presidendid Eestil Vabariigil on olnud kolm presidenti. Need on Konstantin Päts, Lennart Meri ja Arnold Rüütel. Praegu on Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal Pärnumaal Tahkuranna vallas. Kohalikud räägivad, et tema ema Olga pidi ta sünnitama ühe teeäärse talu laudas, sest ei jõudnud arsti juurde. Õppima hakkas Tahkuranna apostliku õigeusu kihelkonna koolis. Vanemad kolisid Raeküla alevisse. Siin õppis Konstantin Nikolai koolis, edasi õppis Riia vaimulikus seminaris, siit lahkus enne lõpetamist ja läks Pärnu Gümnaasiumi. 1898.a. lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduse kandidaadi kraadiga. 1900.a. asus noor jurist Konstantin Päts advokaadina tööle Jaan Poska abilisena. Sajandivahetuseks oli Tallinn kujunenud suureks sadama- ja vabrikulinnaks. Siin kasvas ka eestlaste arv. Konstantin Päts taipas, et tuleb ühendada edumeelsed eestlased,...
Sisepoliitika (1934-1940) 9 klass Riigipööre 1934 EV teine autoritaarne põhiseadus 12.03.1934 sõjaväeliste riigipööre Üldriiklik kaiseseisukord J. Laidoner kaitsevägede ülemjuhatajaks Vaikiv ajastu 1934. riiklik propagandatalitus 1935 erakondade ja poliitilised ühingud keelati. Parlamentaarne demokraatia autoritaarne valitsuskord K. Päts, J. Laidoner, Kaarel Eenpalu. Kodaniku- ja poliitilised õigused kitsendatud. 1935 Isamaliit Reformid ja kampaaniad Ulatuslikud reformide programmid Rahvustervik Kutskojad Propagandakamaaniad Nimede eestistamine Pehme diktaktuur. 1.01.1938 kolmas EV põhiseadus. Riigipea president Kahekojaline riigikogu K. Päts presidendiks 1938 amnestiaseadus. Konstatin Päts Johannes Laidoner Kaarel Eenpalu Kasutatud allikad 9 klassi ajaloo õpik Eesti ajalugu gümnaasiumile Google pildigalerii
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Vabariik 1920 -1940 Uurimustöö Koostaja Maris Eglit Juhendaja Ege Lepa Nõo 2011 1. SISUKORD 2 2. SISEPOLIITKA Eesti Vabariik sündis revolutsioonide ja sõdade keerises. Rahvusliikluse mõtet saatsid ja tugevdasid 1917. a. revolutsioonide demokraatlikud ideed. Revolutsioonilist radikalismi oli tunda ka vabariigi siseelu korraldamisel peale Vabadussõja lõppu. Pärast pikemat ja üsnagi rasket eeltööd võttis Asutav Kogu 1920. a. 15.juunil vastu põhiseaduse, mis hakkas kehtima sama aasta 21.detsembril. Põhiseadus järgis kodanliku demokraatia parimaid traditsioone. Selles tunnistati riigi kõrgeimaks seaduslikuks võimuks 100-liikmeline parlament Riigikogu. Täidesaatev võim oli parlamendi poolt moodustatud valitsusel. See k...
Nõo Reaalgümnaasium EESTI VABARIIK Referaat Nõo,2011 Sisukord Sisepoliitika..........................................................................................................................................3 Riiklik korraldus..............................................................................................................................3 Poliitilised parteid............................................................................................................................3 Põhiseaduslik kriis...........................................................................................................................3 Vaikiv ajastu ja autoritaarne Eesti....................................................................................................3 Välispoliitika..................................................................................................................
Konstantin päts Koostaja: Mari-Liis Pihlapuu Pätsil oli väga tormine ja huvitav elu. Ta sündis 23. veebruaril 1847 Tahkuranna vallas, Pärnumaal, ja lõpetas õigusteadkonnas Tartu Ülikoolis. Järgmisena läks ta Vene armeesse ning võitles koos tsaari armeega. Ta tuli Eestisse tagasi ning valiti teda paljudele positsioonidele, kaasaarvatud Tallinna linnapea tiitli, au mida ta keeldus vastuvõtmast, kuna ta polnud vene verest (ta mõtles, et oleks linnal parem kui neil oleks venelasest linnapea). Siis tuli 1905.aasta mäss kus tema ja paljud teised võitlesid tsaari sõdalaste vastu. Mäss langetati suure julmsusega, milles üle 500 eestlase suri. Pätsil oli õnne, et ta ära põgenes, aga teda siiski mõisteti surma. Kuna poliitiline seis Venemaal oli nõtke, ta sai tulla tagasi Eestisse paari aasta pärast ja olla lühema karistuse all. Aga ta siiamaani tegeles enda revolutsioonili...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
