Retsensioon Käisime klassiga 17. märtsil 2013 vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisime selle, kuna tegemist on uue ooperiga ning mõtlesime, et see võib hea kogemus olla. Etenduse dirigent oli Risto Joost, osades Märt Pius, Priit Pius, Jassi Zahharov jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Mul ei tekkinud ühte ja ainust lemmikpala. Kõik lood olid minu arvates sarnased ja lemmikut välja valida ei oska. Ooperi helilooja on Priit Pajusaar, kes on Eesti helilooja. Sündinud 6. aprillil 1964. Tema senised suurimad saavutused on seotud eurolauludega. Ta on loonud mitmeid laule Eurovisiooniks ning on olnud saate ,,Kaks takti ette" züriiliige. Tema looming on üpris rõõmsameelne ja kaasahaarav. Head meloodiad. Teemaks Minu jaoks oli see ...
,,Prints ja kerjus" Tom Canty sündis samal päeval kui Inglismaa prints Edward, ainult et kerjuste perre Prahihoovis, kus ta veetis ome elu esimesed aastad. Ta oli tahtnud kogu oma elu kohtuda mõne printsiga ja ühel päeval lossi juurde minnes nägigi ta inglise printsi. Prints kutsus ta sisse ja nad vahetasid huvi pärast riided ning kuna nad olid nii sarnased, siis aeti hoopis prints minema ja Tom jäi täitma tema valitsejakohustusi. Vaene prints pidi üle elama kerjuste jubeda elu ja kuigi ta kogu aeg kuulutas, et on Inglismaa prints, ei uskunud teda keegi, ainult Miles Hendon käitus nii nagu see oleks tõsi. Miles päästis kuninga elu mitmeid kordi, samuti võttis ta omaks kanda häbi, mis pidi osaks saama hoopis printsile, kes näis olevat lihtsalt kerjuspoiss. Miles tegelikult arvas, et poiss on hull, kuid ta oli ikkagi sõbralik ja lootis ta terveks ravida. Just selle pärast sai ta endale...
Õnnelik Prints Kõrge samba otsas seisis Õnneliku Printsi kuju. Ta oli kaetud lehtkullaga, silmadeks olid safiirid ja mõõgapidemel rubiin. Teda imetleti väga, kuid ainult tema välimuse pärast, sest ta oli ju kullast. Ühel ööl lendas üle selle sama linna väike Pääsuke, kes otsis endale öömaja, ta oli sõpradest maha jäänud. Pääsukese sõbrad olid juba 6 nädala eest Egiptusesse lennanud, aga tema jäi maha, sest ta oli armunud Pillirookõrresse. Ta kohtas seda kõrt suvel, kui ta jõe ääres lendas. Teda võlus Pilliroo sale piht ja ta küsis luba teda armastama hakata. Nad semmisid kogu suve ja teised pääsukesed ei kiitnud seda heaks ja lendasid minema. Pääsuke tundis ennast üksildasena, ta pettus Pilliroos, sest viimane ei oskanud rääkida ja ta flirtis tuulega. Lennates nägi pääsuke Õnneliku Printsi kuju. Ta arvas, et see on tore koht, sest seal on palju värsket õhku ja ta oli lummatud enda kuldsest magamistoast. Ta heitis Printsi j...
Oscar Wilde - Õnnelik prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsuke tundis üksikuna ennast,kuna Pilliroog ei rääkinud temaga,vaid flirtis tuulega. Pääsukesele meeldis rännata ja ta arvas ,et ka tema naisele peaks meeldima rännata.Pääsuke otsus Pilliroo egiptusesse kaasa,kuid pilliroog raputas pead ja ei läinud kaasa. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnnelik Prints elas suures lossis kuhu murel ei olnud lubatud sisse astuda.Ta ei teadnud mis on pisarad.Päeval ta mängis oma kaaslastega välja ja õhtul tantsisin suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Tema kuju pandi kõrgele tippu,kus ta näeb tervet linna viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Prints nägi, kuidas väikesel tänaval on üks kehv maja, kus elab kõhn ja kurnatud õmblejanna koos enda haige pojaga. Prints palub Pääsukesel viia neile mõõgapideme küljest ...
Õnnelik Prints 1. Miks ei olnud õnnelik Pääsukese ja Pilliroo armastus? Pääsukese ja Pilliroo armastus ei olnud õnnelik, sest nad olid nii erinevad. Pilliroog ei olnud väga jutukas, tal oli väga suur pere ning alatasa flirtis ta Tuulega. Pilliroole meeldis kodune elu, kuid Pääsuke armastas rännata. 2. Milline oli Õnneliku Printsi elu? Õnneliku Printsi elu oli muretu ning elavana ei teanud ta, mis on pisarad. Päeviti mängis ta kaaslastega aias ja õhtuti tantsis suures saalis. 3. Mida sai Õnnelik Prints teada pärast surma? Pärast surma sai Õnnelik Prints teada, et väljaspool tema lossimüüre ei olegi elu nii lõbus ja ilus, tegelikult on linnas palju viletsust ja vaesust. 4. Mida otsustas Õnnelik Prints teha ja kuidas Pääsuke teda aitas? Õnnelik Prints otsustas esimesena aidata õmblejanna poega, paludes Pääsukesel nokkida Printsi mõõgapidemest välja punase rubiini. Pääsuke tegigi seda, ta lendas üle katus...
Minu muusikaelamus Käisin 11. veebruaril 2015 Rahvusooper Estonias vaatamas ooperit ,,Prints ja Kerjus". Valisin selle, kuna olin kuulnud palju kiidusõnu selle kohta. Etendusele oli muusika loonud Priit Pajusaar, kes on kuulus Eesti helilooja. Sealhulgas on ta kirjutanud palju laule lastele. Etenduse dirigent oli Kaspar Mänd, kes on pälvinud ka 2012. aastal Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia. Osades olid Urmas Põldma, Andres Köster, René Soom, Rauno Elp jt. Lavastaja Andres Puustusmaa, kunstnik Ingrid Proos, valguskunstnik Anton Kulagin, koreograaf Elo Unt. Esitati vokaalmuusikat, instrumentaalmuusikat, orkestrimuusikat jm. Olen selle külastusega väga rahul. Tänu Ilvese selgetele ja arusaadavatele sõnadele tuli lugu üldjoontes väga hästi tekstitihedast ooperist välja. Kuigi tantse seal palju polnud, siis oli koreograafia siiski väga hea ja liikumine oli sujuv ning loogiline. Muusikalises mõt...
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
WILLIAM SHAKESPEARE HAMLET Inglise keelest tõlkinud Doris Kareva ja Anu Lamp Kasutatud on lõike Georg Meri varasemast tõlkest TALLINNA LINNATEATER 1999 I VAATUS 1. stseen Vaheruum. Kroonimistalituselt tulevad pidurõivastes KUNINGAS; KUNINGANNA, HAMLET, POLONIUS, LAERTES, OPHELIA ja õukondlased. NARR: Tulevad! Elagu Taanimaa uus kuningas! KÕIK: Elagu kuningas! KUNINGAS: Ehk Hamleti, me kalli venna surm küll värskelt meeles veel ja sünnis on, et süda tarduks leina sünguses, on mõistlikum meil võita loomusund ning, kuigi tundes kurbust kadunust, meil tuleb mõelda elavailegi. Seepärast senise me õe ja nüüd ...
Hispaania Referaat Sisukord 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Ajalugu.....................................................................................................................................3 3.Rahvastik..................................................................................................................................5 4.Kultuur.....................................................................................................................................6 5.Vaatamisväärsused...................................................................................................................7 6.Kasutatud kirjandus................................................................................................................10 1. Sissejuhatus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee p...
PILET NR 1 TITAANID Titaanid olid lõpmatult kaugetel aegadel maailma isandad, sageli kutsutakse neid ka vanemateks jumalateks. Võimsad, neid oli palju. Tähtsaim oli Kronos (Saturnus), kes valitses titaanide üle, kuni ta poeg Zeus ta võimult kihutas. Kronos põgenes Rooma, sellele järgnes kuldne ajastu. Teised tähtsad titaanid: Okeanos jõgi, mis vanade kreeklaste arvates pidi voolama ümber maa; tema naine Tethys; Hyperion päikese, kuu, koidu ja eha isa; Mnemosyne mälu; Themis õiglus; Iapetos oma poegadega Atlas, Prometheus. KAKSTEIST SUURT OLÜMPLAST Olid kõige tähtsamad titaanide järgnenud jumalate hulgas. Neid kutsuti olümplasteks sellepärast, et Olümpos oli nende kodu. Zeus (Jupiter) Zeus ja tema vennad heitsid liisku, et teada saada , milline osa maailmast kellelegi pidi kuuluma. Meri Poseidon, allmaailm Hades, ülemvalitseja Zeus, kes oli kõigist võimsaim. Teda kujutatakse armumas ühesse naisesse teise järel. Zeus ol...
MUUSIKAAJALUGU 17. SAJAND 20. SAJAND Barokk 17-18. sajandi I pool (1600-1750) Barokkmuusika iseloomustus: tasakaalustatud, pingeline, lihtsad viisid, rohked kaunistused, virtuoosne kunst, monodia, teatraalsus, pateetika, kunstide süntees. Eristuvad: ooperistiil, kirikustiil, kammerstiil ja segastiil. Barokiajastu ajalised piirid: 1)1580-1630:vanane periood, uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine; 2)1630--1680:keskmine periood, piirkonniti erinevate stiilide väljakujunemine; 3)1680-1740:hiline periood, ajastu zanride kõrgaeg; Barokkstiil on alguse saanud Itaaliast. Tulid esiplaanile salongid, muusika õhtud. Tuli monoodia-stiil, mis väljendub ühehäälselt. 17.saj. saab eristada kolme stiili, mis võivad ka omavahel seguneda. Vana ehk kiriklik stiil jätkas pisut vabamal kujul Rooma koolkonna polüfoonilist kirjaviisi. Kammerstiil hõlmas sooloaariaid ja duette Teatraalne stiil oli...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põi...
Sisu: 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega..................+2 3. Kirjanduslikud rühmitused (4)..................................................................+3 4. Saaremaalt pärit kirjanikke..........................................................................4 5. August Kitzbergi draamalooming.............................................................+4 "Kauka jumal".........................................................................................+5 6. Betti Alveri looming + 1 luuletus peast....................................................+6 7. Edvard Vilde draamalooming...................................................................+6 "Pisuhänd"...............................................................................................+7 8. Fjodor Tostojevski elu ja looming + "Idioot"...........................................+8 Lühike sisukokkuvõte "Idioot"..............
4. Anna Karenina põhiprobleemistik Tegevus toimub 19 saj. Venemaal (Moskva, Peterburi). Olustikku on kirjanik kirjeldanud vähe, kuid tegevus toimub suurtes linnades, kus on iseloomulik linnaelu. Kirjanik kirjeldas hästi tegelaste välimust ja iseloomu. Sügava vaatluse all on inimsuhted ning nende arenemine. Mõjutused ühiskonnalt. Tegevusliine piisavalt, väljendanud oma mõtteid hästi, väga täpne ülevaade tolleaegsest Moskva, Peterburi ja maa-aadlist. Samuti täpne Venemaa olustik väga tänapäevane- ajastul oleks nagu midagi viga, kõrgseltskonnal suur võim. Tegevusliinid vürtsikad. Vaatluse all erinevad inimtüübid. Romaan räägib abielu purunemisest. Perekonnaelu lagunemine kui üks osa reformijärgse Venemaa kaootilisest elust. Kujutab klassiühiskonda, mille ladvik äärmiselt egoistlik. Nüüd tähtsamad tegevusliinid: 1) Anna ja Vronski Anna on keeruline ja ...
Adriaen Thomasz Key oli flaami renessansiaja juhtiva portreemaalija Willem Key kauge sugulane ja �pilane. Eriti tema 1570ndate aastate t��d on silmapaistvalt sarnased �petaja omadega. Olgugi et Key tegi mitmele Antwerpeni kirikule altari- maale, sealhulgas ka frantsiskaani kiriku peaaltarile, imetletakse teda eelk�ige kui v�imekat ja t�etruud portretisti. P�rast Antwerpeni h�vitamist hispaanlaste poolt 1576. aastal j�i kalvinistist Key siiski oma kodulinna, kuigi paljud protestandid p�genesid p�hja poole. Juba eluajal pidi Key olema v�ga austatud kunstnik, kuna ta maalis mitmeid portreesid Oranje prints Williamist, Madalmaade iseseisvusv�itluse juhist Hispaania v�imu ajal. Key hilisemad portreed, mis kujutavad peamiselt Antwerpeni kodanikke, panevad suuremat r�hku poseeri- jate staatusele, olles ilmselt m�jutatud Antonis Morist. Tema chiaroscuro-puul�iked viitavad Flaami itaaliap�rase kunstniku Frans Florise eeskujule. Adriaen Thomasz ...
Kirjanduse eksami piletid 1. Ilukirjanduse olemasolu ja seos teiste kunstiliikidega.(+) 2. Vabalt valitud teose analüüs.(+) 3. Kirjandus rühmitused 20 saj. algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 2...
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus to...
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis si...
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõna...
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM 2006 Pilet nr 1 1.1 Antiikkirjanduse mõiste, Homerose eeposed Antiikkirjanduseks nimetatakse VanaKreeka ja Rooma kirjandust. On pärit sõnast ,,antiquus" vana, iidne. Nimetus on õigustatud ainult Euroopa seisukohalt. VK kirjandus on ajalooliselt vanem, ta on Euroopat kõige rohkem mõjutanud, perioodid: I arhailine periood (86 saj e Kr), II klassikaline (54saj e Kr, keskuseks Ateena), III Hellenismi ajajärk (31 saj eKr), IV Rooma periood 16 saj p Kr). 129 saj on tume periood. Vana Rooma kirjandus tekkis 3. saj. eKr. Koinee kreeka keel, mille aluseks atika murre, kujunes välja 4 saj e Kr. Selle ajajärgu varaseimat sõnaloominugt pole sälinud, seega peetakse alguseks Homerose eeposeid. Palju kahtlusi H. olemasolus ja tema autorluses: 18 saj väit...
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
