Eesti Vabariigi Presidendi kõne soome-ugri rahvaste 6. maailmakongressil Siófokis Ungaris 5. septembril 2012 President Toomas-Hendrik Ilvese kõne soome-ugri rahvaste maailmakongressil oli konteksti igati sobilik ja teemakohane. Kõne algas ilusti sissejuhatusega, oli sisu ning kokkuvõte. Kõne keskel oli teema kuidagi hajuv ning pidin veel teist korda kõne üle lugema, et selle sisust natukenegi midagi meelde jääks (peale sissejuhatuse ja kokkuvõtte). Presidendi kõne üheks suureks miinuseks on kindlasti pikad ja venivad laused. Mõnda lauset peab lausa mitu korda lugema, kuna selleks ajaks, kui lause lõppu jõuda, on algus juba meelest läinud. Ühe näitena tooksin välja sellise lause: ,,Nii nagu rahvusvahelise üldsuse poolt heaks kiidetud rahvaste enesemääramisõiguse põhimõte on taganud iseseisvuse paljudele väikerahvastele, sealhulgas ka Ungarile, Soomele ja Eestile, nii aktsepteeritaks...
Presidendi kõne Presidendi kõne oli tõeliselt riigimehelik. Toomas Hendrik Ilves ei hurjutanud kedagi, vaid osutas lahendusvõimalustele, kuidas saaks nii riik olla oma elanikele kodusem kui meie kõik inimestena suuremad ja suuremeelsemad. Samas president läks oma kõnes vaikselt mööda nii erakondade rahastamisskandaalidest, välismaalastele elamislubade müümisest kui ka suurest elektrihinna tõusust. Tänavune presidendi kõne ei olnud just kõige õnnestunum. Kui tegeliku võimuta president on formaalselt siiski riigijuht, siis oleks oodanud, et ta pöördub oma kõnes riigikogu ja valitsuse poole, et need astuksid vajalikke samme probleemidega tegelemiseks, Eestist väljarände peatamiseks, inimeste kodumaale naasmiseks. Jääda oma kõnes nii leebeks ja üldsõnaliseks praeguses Eestis, kus probleeme ja hädasid on kuhjade viisi ning kus järjest suurema kahtluse alla seatakse ka eesti keele...
Sherilyn Karin 9 B klass Presidendi Kõne Arutlus ''Lugedes presidendi juubelikõnet'' Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas 24. veebruaril 2013.aastal Eesti Vabariigi 95. sünnipäeva puhul kõnet, milles ta rõhutas meile, kui Eesti kodanikele ja rahvale, et me peaksime rohkem rõhku pöörama sellele, et me mõtleksime rohkem tuleviku peale, nii endi suhtes, kui ka riigi ühtsuse mõttes. Presidendi eesmärk oma kõnes, oli panna meile südamele, et me tunneksime rohkem muret oma riigi pärast, tuua välja meie riigi head ja halvad küljed, asjaolud millele peaksime rohkem või vähem tähelepanu pöörama. Toomas Hendrik Ilvese arvates peaks Eesti Vabariik välja paistma oma leidlikuse ja ideedega, rohkem esile tooma kuulsaid ja tunnustatud eestlasi. Nimelt oleme meie, eestlased ju pannud algidee ja isegi teostuse paika nii mõningateski tähtsamates asjades, näi...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas kõne Märkamisaja öölaulupeol. See kõne kuulub olmekõnedesse-tervitus, õnnitlus, ja samas kõnes on ka ajaloolised ja poliitilised aspektid sees. Kõne peeti Öölaulupeo avamisel. Kõneosad Pöördumine Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole ,,Head inimesed siin lauluväljakul ja kõigis Eesti kodudes!", ,,Hea Eesti rahvas.", ,,Armas rahvas." Sissejuhatus Kõne teema on sõnades ,,Rahva vabaduseihast sai sadade tuhandete ühine hüüd ja ühine laul." ,,Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? ,, Teema arendus kõne on jagatud osadeks: President mainis oma kõnes ka Gerd Kanteri ölümpiavõitu. Väga oskuslikult on see kõnesse tikitud. Enne räägib vabadusest ja taasiseseisvumisest ja siis sujuvalt läheb üle Gerd Kanteri võidule. ,,Ühisest laul...
Eesti Vabariigi presidendi kõne analüüs Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnavõtt aasta põllumehe galal 10.11.2015 Tallinnas. Allikas: https://president.ee/et/ametitegevus/koned/11743-2015-11-10-16-26-23/index.html Kõne oli suunatud põllumehele. President kasutas oma kõnes mõned retoorilisi vahendeid. Retooriline küsimus. Minu arvates, president esitas oma kõnes kolm küsimust: ,,Peaminister, maaeluminister ja Riigikogu maaelukomisjoni esimees on sellist teguviisi igatahes kritiseerinud. Aga teie?" ,,Põllumajandusorganisatsioonid, mis teie sellest arvate?" ,,Kuid samal ajal olen kuulnud, et Eestisse imporditakse sealiha juurde?" Metafoor. Võistlus põllumajandustoodete turul on väga tihe ja siin kergemat teed minek toob meile tulevikus palju käänulisemad rajad. ,,Te olete püsti jäänud ning hoiate püsti Eesti põllumajandust ja meie maaelu". Isikustamine. Riik pole kurt olnud. Sõnatrio. Mulle tundub, et president ...
Kokkuvõte Eesti Vabariigi Presidendi kõnest Vabariigi 96. aastapäeval 24. veebruaril 2014 Nagu igal aastal saab meie riik ühe päevavõrra vanemaks, nii ka see aasta. Vabariigi sünnipäeva pidustused on alati suurejoonelised ja värvikad. Seekord otsustati korraldada pidustused Pärnus, ,,Endla" teatris. Presidendi vastuvõtule oli kutsutud mitmeid poliitikuid, lauljaid, kunstnikke ja muid tähtsaid inimesi. Peale kätlemist pidas president kõne. Oma kõne alustas ta viitega sellel, et kui hea on olla vaba. Selle viite all pidas ta silmas hetkel Ukrainas toimuvat. President julgustab oma kõnes inimesi proovima kõike mida elu neile pakub. Riigipea räägib ka veel sellest kui vastupidav ja tugev rahvas Eestlased on. Kuidas me oleme suutnud üle elada paljusi asju ja kuidas me tuleme alatai välja võitjatena, või vähemalt elusana. Kuna Ukrainas toimuv on hetkel kuum teema siis räägib president ka meie...
Kodutöö Maria Fris-Semjonova JU149 Presidendi kõne analüüs 14. sptembril 2015 Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves pidas Riigikogus kõne „Tehkem Eesti uuemaks“. Mulle meeldis presidendi kõne, sest minu meelest oli ta väga aus ja arusaadav mitte ainult Riigikogu liikmetele, vaid ka tavalistele inimestele, kellel õnnestus seda lugeda või kuulda. Laused ei ole liiga pikad, välja toodud näided, põhimõtted, mis on igaühele tuttavad ja arusaadavad. Presidendi kõnes olid kasutatud järgmised retoorilised vahendid: Metafoorid: Euroopa seisab silmitsi uue kriisiga, oleme jäänud sõjamöllust eemale, vaatame tõele näkku, ühes aidas on sulased vist pikka aega vargil käinud ja p...
Presidendi kõne arutlus Tänavu aastane presidendi kõne Eesti Vabariigi 95. aastapäeval, oli täis keerukaid mõtekäike ja õhku visatud küsimusi. Presidendi keerukad laused olid minu jaoks raskesti jägitavad ja vahest arusaamatud. President ei rääkinud nii väga iseseisvusest, vaid sellest kuidas tuleb edasi minna. Peaksime jätma minevikku aastad, enne taasiseseisvumist. Peaksime võrdlema ennast riikidega, kellel selline taak puudub. Targem on elada olevikus ja mõelda tulevikule. Oleme hästi üleelanud majanduskriisi, kuid see kahjuks ei rõõmusta paljusid Eesti inimesi, kelle majanduslik toimetulek on kehv. Majandus peab kasvama, kuid sellest peavad kasu saama kõik Eesti elanikud. President rõhutab, et iga Eesti elanik peab võtma enda mureks riigi heaoli. Minu arvamuse kohaselt on president oma kõnes korduvalt rõhutanud, et meil tuleb luua oma riigis järgnevate aastate jooksul toimi...
Mõtteid presidendi kõnest 24.veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi 95. aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja heitis pilgu ootusärevalt tulevikku. Kõne algab mõttega, et me oleme liialt kaua otsinud probleemide põhjust minevikust nagu mõni endine koloonia, kellele on ülekohut tehtud. Meile meeldib end võrrelda naabritega, nii heas kui ka halvas ning pidev võrdlusmoment ainult võimendab tegelikkust. Kuid kui me tahame end võrrelda, siis võime teha seda riikidega, kellele vabadus ja demokraatia on iseenesestmõistetav. Veel lisas president, et me ei pea kartma lähiajaloo kordumist, sest meil on palju partnereid nii NATOs kui ka Euroopa Liidus. Kuigi terve maailm alles toibub suurest majanduskriisist, siis erinevalt paljudest Euroopa riikidest Eestis majandus kasvab. President tunnistas, et mõistab, et n...
Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs 24. veebruaril pidas Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves Vabariigi aastapäeva auks kõne. Oma kõnes tõi ta esile praegusel hetkel aktuaalsed probleemid ning mineviku saavutused ja sõnastas tähtsamad eesmärgid tulevikuks. Erilist tähelepanu pälvisid töötus, hariduse uuendamine ning eurole üleminek. Ilvese arvates on kõige valusamaks küsimuseks tööpuudus, mille peamiseks põhjuseks on riigi halb majanduslik olukord. See tähendab, et töötu ise pole oma hädas süüdi, seega on riigi ja iga inimese ülesandeks töötuks jäänud inimest toetada ning säilitada tema eneseväärikust. Tõsi küll, töötu abiks on olemas töötuskindlustus, kuid paljudele pole see piisav, seda enam et kõik abivajajad seda ei saa. Töötusest johtub järgmine sotsiaalne probleem, vaesus, mis puudutab lisaks täiskasvanutele ka nende perekonda ning eeskätt lapsi. President rõhutab, et kujunenud olukorras peaks riik...
Retoorika Eesti Vabariigi Presidendi kõne analüüs Härra President Ilves esitab kõne Emadepäeva aktusel 13.mail 2012 Estonia kontserdisaalis, seega kõne on suunatud rahvale, eelkõike emadele, vanaemadele, vanematele ja lastele, kus tooksingi tema kõne välja: Head kaasmaalased, armsad emad ja vanaemad, kallid lapsed ja vanemad. Suhteliselt kõne alguses esineb sõnade kordus, mis siis väljendabki retoorikat, kuna kordus on sõnarühma kindla rütmiga kordamine, kus ta kordab sõna ,,tuhat" mitu korda. Tuhat tänu, tuhat embust, tuhat lille emale. Samamoodi tooksin välja veel tema laused, kus tuleb ette sõnade kordust: Emad on need, kes teevad nõudlikke valikuid laste hariduse ees. Emad on need, kes kehtestavad peres õiged reeglid ja panevad paika õiged vastused. Emad on need, kes enamasti panevad pere liikuma ja lapsed sportima. Siin ta ei korruta mitte ainult sõna ,,ema" vaid tahab kuula...
Järvamaa kutsehariduskeskus Kodumajandus Liis Morov Vabariigi 92. aastapäeva pidulik Presidendi vastuvõtt Referaat Juhendaja: õpetaja- metoodik Ruth Muru Särevere 2010 Sisukord Sisukord ......................................................................................................................... 2 Sissejuhatus ...
Presidendi kõne vana-aasta õhtul Referaat majandusõpetusest Aastavahetusel 2008/09 Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese poolt peetud kõne oli eelnevatest tugevalt erinev ning võttis kenasti kokku eelnenud aasta tähtsaimad sündmused. Samas manitses president rahvast ning meie valitsust erinevate "teelt välja libisemise ohtude" eest ning lisaks Eestile ja eesti rahvale head uut aastat soovimisele kõneles ka meie tulevikust; jagas lihtsaid soovitusi paremaks eluks. Ilmselt seetõttu pälviski selleaastane aastavahetusekõne ka rahva ning kriitikute- ajakirjanike poolehoiu ning kiituse. Selles referaadis toongi välja Ilvese kõnest mõningad katked, mis minu tähelepanu enim köitsid. Me tundsime palju kordi üksteise toetavaid õlgu: koos talgutööd tehes, koos lauldes ja oma sportlaste võitudele kaasa elades. Koosolemise rõõmu ja kokkusaamise tahet ei mõõda me rahas ega kasvuprotsentides. Seda kas on või ei...
Milliseid mõtteid tekitas minus presidendi kõne? Presidendi kõne oli minu jaoks positiivselt üllatav. Ta kutsus rahvast olema viisakas ja Eestisse jääma kuna rahvaloendus näitas, et paljud on siit lahkunud. Ma olen nõus, et oma sünnikohas võiks elada, aga ei pea. Iga inimene valib ise endale elukoha ja saatuse ning tal on õigus elada mujal, seal kus on parem. Eestis on väga väikesed palgad ja ma saan aru nendest inimestest, kes lähevad näiteks Soome või Norrasse, kuna seal makstakse lihtsalt rohkem. President tahtis eesti kodanikes äratada huvi riigi vastu, äratada huvi ühiskonnas suhtuva ja selle vastu, et osaleda selles. Ma tean, et kodanikud ei ole eriti aktiivsed, nad ei viitsi midagi teha ja pigem lepivad sellega, et nende eest kõik ära otsustatakse. Aga nagu president oli öelnud, iga inimene on tähtis. Näiteks valimised, kus iga hääl loeb ja ei kunagi ei ole valearvamusi, kuna me elame demokraatlikus ühisk...
Presidendi kõne analüüs Eesti Vavariigi president Toomas Hendrik Ilves pidas kõne võidupühal 23. Juunil 2014 Valgas. See on olmekõne, milles on olemas tervitus, õnnitlus, ajaloolised ja poliitilised aspektid. Presidendi poolt ilus pöördumine kuulajate poole „Lugupeetavad kaitseliitlased ja kaitseväelased. Head Läti võitlejad, kõik meie liitlased, sõbrad, lugupeetav president Bērziņš. Hea Eesti rahvas.“ Kõne teema on sõnades: „95 aastat tagasi võttis Eesti vägi koos Läti üksustega meie ühist vaenlast, keda teame Landeswehri nime all. See oli Võnnu lahing. Kas NATO tuleb ikka Eestit kaitsma, kui see peaks vajalikuks osutuma? Kas oleme oma vabaduse kaitsmiseks valmis rohkem panustama, loobuma mõnest hüvest või valimiste eel antud lubadustest?“ President mainis oma kõnes Ida-Ukraina olukorda praegu, mida eesti rahvas nägi 1940. ja 1919. aastal. Mainis ka NATO tähtsust ja kasulikkust meile. Ka väga oluline r...
Presidendi kõne 24. veebruaril pidas president maha kõne, mis oli suunatud Eesti rahvale. Selle kõne käigus puudutas ta mitmeid teemasid, näiteks puudutas president teemat, mis on Eestis valitsenud juba pea 7 aastat ja selleks on välismaale tööle minemine ja president ütles väga otseselt, et see on riigis ainult otsustajate süü ja see on suur kaotus. Siinkohal olen ma täiesti nõus presidendiga, eesti rahva välismaale tööle asumine on riigiametnike süü ja siiani nad pole ka midagi selleks teinud, et seda peadata. Veel puudutas president ka vaesuse teemat, kus ta tõi välja, et inimesed kolivad järjest rohkem linna ja me peaksime rohkem lugu pidama maainimestest. Siinkohal ma tsiteeriksin Mart Helmet: ´´ Tõde, millele riigi juhtkond visalt keeldub silma vaatamast ongi see, et kakskümmend aastat hiljem elab Eestis uskumatult suur hulk inimesi vaesuses, mida nad Balti ketis seistes kuid...
Presidendietikett Mari-Liis Kallikorm 1 S KÕ Vabariigi president Vabariigi President on kõrgeim põhiseaduslik isik ja Eesti riigipea. President astub ametisse, andes Riigikogus ametivande: "Astudes Vabariigi Presidendi ametisse, annan mina, (ees ja perekonnanimi), pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Eesti Vabariigi kasuks. Mõned põhireeglid Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti. Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa. Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis kui president on andnud selleks märku. President alustab ja juhib vestlust. Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes instituts...
Vabariigi Presidendi 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne analüüs Nimi Grupp Minu analüüsi teemaks on T. H. Ilvese 2007/2008. aastavahetuse tervituskõne. Presidendi tervituskõne on suunatud kogu Eesti rahavale ja ka eestlastele väljaspool Eestist. Kõne lauseehitus on väga lihtne ja arusaadav. Puuduvad keerulised laused koos võõrsõnadega. Üks põhjusi, miks inimene sellest kõnest niivõrd hästi aru saab on Ilvese toodud näited. ,,Liikudes Euroopas, oma vaimses päriskodus, ei pea me enam piiridel dokumenti näidates tõendama, et see on meie kodu", ,,aprilliöö meenutused", ,,hinnatõus", ,,krooni üleminek eurole", raha investeerimine". Need on kõik sündmused, mis aitavad inimesel aru saada kõne sisust. Kuna olen ise nende sündmuste keerises, siis need näited aita...
Presidendi kõne President Toomas Hendrik Ilves keskendus oma kõnes haridusele, tervisele ja julgeolekule. Mainiti ära hetkel Kiievis toimuv, andes mõista, et Ukraina on meile tegelikult palju lähemal kui me oleme harjunud seda ette kujutama. Sellega kaasneb ka oht meile ja ka kogu Baltikumile. Ilves tõi selgust veidi hetke Eesti Vabariigi valimismaratonist ning suurtest segadustest, mis meid ümbritsevad. President hindab isiklikult Eesti võimekust diskusioonide lahendamisel ja olukordade hindamisel. Samuti mainides, et Eestil on süvenev suutmatus viia ellu suuri reforme, mis on meile suureks probleemiks. Nimelt julgust nõudvaid ja suuremaid ümberkorraldusi lükatakse aina edasi ja edasi. Eestil kui ka kogu Euroopal tuleb silmitsi seista vananeva ja kahaneva elanikkonnaga. Väiksemad riigid tunnetavad seda probleemi paremini, kui hiljuti probleemi avastanud suured riigid. Kolm k...
Külm Sõda Trumani doktriin- 1974a USA presidendi H. Trumani seisukoht, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan- 1947a Marshalli pakutud Euroopa taastamise kava. Berliini blokaad- 1948a NSVL i katse takistada lääneliitlaste juurdepääsu lääne berliini Saksamaa lõhenemine- 1949a mai saksamaa jagunemine kaheks riigiks. Saksamaa liitvabariigiks ja saksa demokraatlikuks vabariigiks. ÜRO- 1945a asutatud Ühendatud rahvaste organisatsioon. Külm soda- lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikale veninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi algas 1946 ja lõppes 1991 (USA ja NSVL-i ja nende liitlaste vastasseis) 09.02.1946. Stalini kõne Moskvas 05.03.1946 Churchilli kõne Fultonis Külma sõja põhjused: -Vastandlikud ideoloogiad -aatomirelva olemasoli nii USA-l , kui NSVL-il -USA tõus peale II-MS juhtivaks riig...
Eesti vabariik 23. veebruaril 1918.a kuulutati Endla teatri rõdul Pärnus esmakordselt välja Eesti Vabariik. Iseseisvusmanifesti luges ette Maanõukogu liige Hugo Kuusner. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas välja Eesti Vabariik ning moodustati Ajutine Valitsus, mille eesotsas oli Konstantin Päts. Iseseisvuspäev on väga oluline sündmus Eesti ajaloos. Kuidas tähistada aastapäeva? * Vabariigi aastapäev algab lipu heiskamisega. Hommikul päiksetõusu ajal heisatakse Pika Hermanni tornis riigilipp. * Igal aastal mälestatakse vabadussõjas langenuid. Mälestusmärkide juures toimuvad mälestusteenistused, millest saab osa võtta ja langenute mälestuseks lilli või pärgi asetada. * Kaitsejõudude paraad. Eesti Kaitsevä...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool JA 11 KÕ Anneli Raud LENNART MERI MINU LEMMIK PRESIDENT Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISSEJUHATUS..................................................................................................2 1. LENNART MERI ELUST...............................................................................3 1.1 Abielud.......................................................................................................4 1.2 Haridus:......................................................................................................4 1.3 Karjäär:.......................................................................................................4 2. LENNART MERI REISIKIRJANIKUNA.................
Lennart Meri kõne 1997 Vabariigi President Hugo Treffneri ausamba avamisel Tartus 25. mail 1997 25.05.1997 Armas Trefoonia pere! Oleme avamas ausammast Hugo Treffnerile - õpetajale ja koolijuhile. Kooliõpetajale püstitab ausamba tema õpilane. See ausammas ei pea olema kivist, puust ega rauast. Iga õpetaja ausambaks on tema Õpilane, selle õpilase eneseteostus. Õpetajale püstitatud ausamba tugevuse ja kõrguse määrab Õpilase tegu. Määrab selle, kui kaugele sammas paistab. Ja pole kahtlust, et see ilmasammas siin paistab üle kogu me maa. Tegelikult tunneme seda "sammast" Hugo Treffnerile juba ammu: kaugelt enne selle materialiseerimist on treffneristid oma au ja oma samba meie rahva mälupilti jäädvustanud. Oma tegudega. Oma õpetaja tegudega. Aitäh Teile, Treffneri poisid! Aitäh teie olnud ja tulevastele koolikaaslastele! See tänu kuulub teile kogu Eesti rahva poolt. See tänu kuulub teie kaudu Hugo Treffnerile. Vaadakem enda ümber, kui p...
Sisukord Sissejuhatus lk 3 Barack Obama varajane elu lk 4 Perekond ja personaalne elu lk 5 Poliitiku karjäär lk 6 Presidendi kampaania lk 7 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks Barack Obama. Ta on tulevane USA president ja temast on viimasel ajal kõikjal väga palju juttu olnud. Tänu sellele tundus Obama mulle poliitikutest kõige huvitavam ja ma tahtsin tema kohta rohkem teada saada. 2 Barack Obama varajane elu Barack Hussein Obama II sündis 4. august 1961 Honolulus, Hawaiil. Tema ema, Ann Dunham oli valgenahaline ameeriklanna ja isa, Barack Obama I oli Keenia päritolu. Peale oma vanemate lahutust kui poiss oli alles kahene, läks Obama isa tagasi Keeniasse ja poeg nägi teda...
Heinz Valk "Ükskord me võidame niikuinii" Kevin Vene PKK 2017 Laulev revolutsioon Laulev revolutsioon aastal 1987-1991 Eestis, Lätis ja Leedus Poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi sündmustega ning fosforiidisõjaga 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule Loodi uusi muusikateoseid 1988. aasta oli ka laulva revolutsiooni tippaasta. 1989. aastal toimus Balti kett Eestimaa laul Laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi 11. september 1988 Tallinna lauluväljakul väidetavalt 300 000 inimest Ürituse ühes kõnes nõudis Trivimi Velliste esimest korda avalikult Eesti iseseisvuse taastamist. Heinz Valk Heinz Valk (õigesti Heinrich Valk) on sündinud aasatal 1936 ning on eesti kunstnik ja poliitik. Ta lõpetas 1954. aastal Tallinnas keskkooli ning pärast seda Eesti Kunstiakadeemia (tol ajal Eesti NSV Riiklik Kunstii...
9/11/01- Päev, mil kadus maailma turvatunne Katri-Helena Kaasik 12a 9/11 · Kell 8.45 rammis lennuk Maailma Kaubanduskeskuse põhjatorni. · 9.03-teine lennuk lõunatorni · 9.30 esimene kõne Georg W. Bush'i poolt .Teatas terrorirünnakust. al-Qaida poolt · 9.40-suleti kõik riigi lennuväljad ning maapiir Mehhikoga. · 9.43 rammis järmine lennuk Pentagoni hoonet. · 9.45-alustati Valge Maja ja Kapitooliumi evakueerimist. · 9.50-alustati päästetöid Pentagoni hoonest · 10.07- valises kokku lõunatorn · 10.10-kukkus alla neljas kaapertatud lennuk · 10.13 algas ÜRO peahoone töötajate evakueerimine · 10.27 varises kokku põhjatorn · 12.39- presidendi kõne rahvale · 13.50 Washingtoni linnapea kuulutas välja eriolukorra. Otsus evakueerida Manhattani ühe piirkonna elanikud. · 14.00 USA börsid suleti kaheks päevaks · 17.20 varises kokku keskuste kõrval asunud ...
Presidendi kõne refereering President Toomas-Hendrik Ilves räägib enda iseseisvumispäeva kõnes, et eesti rahvas on oma vabadusega nii harjunud, et see näib meile iseenesestmõistetavana, et see võib lausa meile muutuda igavaks. Kuid tema sõnul näitavad viimased kümme päeva meie kunagiste saatusekaaslaste seas Kiievis, kui eksitav ja uinutav see endastmõistetavus võib olla. Ilves lisab ka, et Ukrainlased on meile oluliselt lähemal nii ajas, ruumis kui ka saatuses kui me oleme valmis tunnistama. Presidendi meelest on kolm kõige olulisemat tingimust Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimiseks läbi aegade inimeste tervis, haridus ja Eesti julgeolek. Majandus, sotsiaalne turvavõrk ja kultuur aga sõltuvad vaid neist alustaladest. Järgmisena toob Toomas-Hendrik Ilves välja meie väikese rahvaarvu ja tõstatab esile küsimuse, et kas me saame nii väiksena hakkama. Probleemi lahendamiseks arvab ta, et ei saa lugeda seda, kui Eestis sünniks rohkem ...
Kõneanalüüs Vabariigi President iseseisvuse taastamise 26. aastapäeva vastuvõtul presidendi roosiaias Taasiseseisvumise aastapäeva kõne koostamine ei pruugi olla kergete killast. Sihtrühmaks on ju sellel puhul terve eesti rahvas. Samas on see ka oma laia ja suure publiku tõttu hea võimalus juhtida tähelepanu nii ajaloole, arutleda tulevikust kui ka viidata päevapoliitika kitsaskohtadele. Kuigi sellise laiahaardelise võimalustega kõne koostamiseks võib sisu leida üsna hõlpsalt ja ei tohiks probleeme tekkida, leidmaks seda, mida öelda, on palju raskem ülesanne panna sisu tasakaalu ning esitada see maitsekalt. Püüan käesoleva kirjutisega analüüsida, kuidas Kersti Kaljulaiu kõne seekord õnnestus. Ettekanne algab äramärkimisega, mille puhul üldse kokku on tuldud ja mis minevikus toimus. Üsna pea seotakse minevik ja praegune poliitiline olukord ning “antakse tuld”. Kõigep...
1.Milline parlamendi valimise süsteem (meetod) oleks Sinu arvates Eestile sobivaim. Põhjenda oma arvamust. Eesti on parlamentaarne vabariik, parlament on ühekojaline. Parlamendi üheks põhiülesandeks on presidendi valimine iga viie aasta järel. Seadusandliku võimu teostaja on Eestis ühekojaline parlament, mida nimetatakse Riigikoguks, kuhu kuulub sada üks liiget. Riigikogu liikmete valimine toimub Eestis iga nelja aasta järel. Parlamendi üheks kohustuseks on ka nimetada Riigikohtu esimees presidendi ettepanekul. Täidesaatvat võimu teostatakse Eesti Vabariigis järgmiste riigiasutuset abil: ministeeriumid, ametid, maavalitsused, inspektsioonid ning muud valitsusasutused. Mina arvan, et Eestile on sobilik praegune parlamendi valimise süsteem. Eesti parlamendivalimised korraldatakse vastavalt Riigikogu valimise seadusele. Seadus võeti vastu 7.juunil 1994, ja selle hilisematele parandustele. Riigikogu saadikute valimise süstee...
Evita Kontserdiarvustus Laupäeval, 10. aprillil käisin sugulastega Nokia Kontserdimajas vaatamas Andrew Lloyd Webberi ja Tim Rice muusikali ,,Evita". See lugu räägib sellest, kuidas 15-aastane vaese taustaga tüdruk lõi elus läbi, jõudes Argentiina ühiskonna tippu. Eva Perón abiellus Argentiina presidendi Juan Peróniga ning temast sai Ladina-Ameerika mõjuvõimsaim naine ja rahvuse vaimne liider, keda kõik armastasid. Vähktõbi lõikas aga lühikeseks tema erakordse elu 33-aastasena. Hoolimata oma varasest lahkumisest, on Evita siiani Argentiina kõige kuulsam inimene. Osades olid Maarja-Liis Ilus, Marko Matvere, Vaiko Eplik, Aivar Toomingas, Anna Põldvere, Rasmus Kull, Erkki Rebane, Indrek Ventmann, Endel Kroon ja Robert Sasorin. Ma jäin etendusega väga rahule. Kuna ma olin eelnevalt ,,Evita" fimi näinud, siis ma teadsin, mis seal tulemas ...
Aleksandre Dumas elas aastatel (1802-1870).Lapsepõlv:Duma esivanemad olid rikkad aadlikud,kuid ajal mil ta sündis vaevles ta ema vaesuses ja püüdis anda pojale korralikku haridust.Hoolimata vaesuse taha kinni jäänud haridusest, rikastas Aleksandre end raamatute lugemisega.Ta armastas lugeda ja tegi seda igal võimalusel. Kirjanduslik karjäär-Dumas alustas oma karjääri luuletuste ja ajalehe artikklite kirjutamisega ning üsna varsti tegi ta algust ka näitekirjandusega.Üks esimesi teatritükke oli romantiline draama ``Henri 3 ja tema õukond``,mis tõi autorile suurt edu. Tee järjejuttudeni.Dumas oli pillav eluviis,ta armastas kulutada rohkem kui teenis ning tal oli palju armukesi ka Osale publikust ei olnud ta oma näidenditega meelejärele ja ta otsustas kriitilise olukorra lahendamiseks minna reisima .Ringi rännates pani ta kirja ``Reisimuljed`` ja ``Memuaarid``.Reisilt naastes polnud tal enam näitekirjanikuna edu ja Dumas otsustas vahetada z...
A 1.Selgita mis on presidentalism ja parlamentarism? Mis on kumbagi süsteemi plussid ja miinused? Presidentalismi puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid, kuid kogu võim ei kuulu talle, see on piiratud. Plussid: Valitsused on pikaajalised. Miinused: vastastikune tegevuse pärssimine või blokeerimine Parlamentarismi puhul on tähtsaim võimuinstitutsioon parlament. Seadusandlik ja täidesaatev võim on väga tugevas vastastikuses sõltuvuses. Presidendil on vähem võimu ning teda ei vali rahvas otse. Plussid: Riigipeal pole liialt võimu, vaid ta tasakaalustab pigem valitsuse ja parlamendi suhteid. Miinused: Valitsuse eluiga sõltub parlamendi toetusest, sest viimane võib korraldada umbusaldusehääletuse valitsuse tagandamiseks (äkki lol, pole õpikus otseselt) 2.Kuidas moodustatakse parlamendi komisjonid? Millega nad tegelevad? Lk 103 Iga parlamendisaadik kuulub ühte komisjoni. Igas komisjoni...
Ronald Wilson Reagan Pere Isa John Edward Reagan oli müügimees ja jutuvestja Iiri juurtega katolikust perest. Ema Nelle Wilson oli soti-inglise päritoluga perekonnast. Vend Neil Reagan. Elasid erinevates Illinois' väikelinnades. Sissejuhatus Tegeles näitlemisega. California 33. kuberner. Ameerika Ühendriikide 40-nes president. Temaa majanduskava kutsuti reaganoomikaks. Lapsepõlv Sündis Tampicos 6. veebruaril 1911. Huvitus loodusest,kirjandusest,spordist. Lõpetas Dixoni keskkooli 1928 aastal. Kogus kuulsust vetelpäästjana. Ta päästis 1926.1933. aasta suvedel 77 inimest. Raadio ja filmid Lõpetas Eureka kolledzi 1932. Leidis Iowa raadiojaamas kommentaatori töö. Tänu oma heale häälele, sai tasuvama töö Chicago Cubsi mängude kommenteerijana. Sõlmis 7-aastase lepingu Warner Bros Stuudiog...
SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................3 Lapsepõlv.....................................................................................................................3 Raadio ja filmid...............................................................................3-4 Sõjaväeteenistus.................................................................................4 Screen Actorsi ametiühingu president ja televisioon...................................................5 Poliitikas osalemise algusaastad..............................................................5 Abielud ja lapsed...............................................................................6 California kuberner.............................................................................6 1976-nda aasta Presidendi valimis kampaania.............................................6-7 1980-nda aasta Pr...
Kordamisküsimused 1. Pariisi rahukonverents: millal, miks ja kes osalesid. Millal? 18. Jaanuar 1919 Miks? - Taheti sõlmida rahu, seda hoida ja taheti lõpetada sõda. Kes osalesid? - Võitjariigid, kelleks olid Usa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan. 2. Uued riigid pärast I maailmasõda: kaart! 1) Austria muutus väikeseks vabariigiks. 2) Ungari muutus kuningriigiks 3) Tsehhoslovakkia vabariik 4) Jugoslaavia Kuningriik 3. Versailles' rahulepingu tingimused: mida otsustati ja mis olid selle tagajärjed? Mida otsustati? Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa, kes pidi võitjate kasuks loobuma suurtest aladest ning tasuma sõjas tekitatud kahju (reparatsioonid). Sakslastel keelati omada tugevat armeed. 4. Rahvasteliit: millal loodi, miks ja kui edukas/ebaedukas oli, miks? Millal loodi? 1919. aastal Miks? Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikidevahelisi tül...
Kõne Vabariigi aastapäeva puhul Austatud õpetaja, klassikaaslased! Eelmisel neljapäeval, 24. veebruaril, oli Eesti Vabariigi 93. aastapäev ja see on sündmus, mida tuleks kindlasti tähistada, riik korraldab selle puhul paraadi ja päev lõpeb presidendi piduliku vastuvõtuga, mida meist ilmselt kõik on näinud. Meie, eestlased, oleme üks väiksema rahva- arvuga rahvas, kellel on oma riik. Me oleme suutnud eestlust elus hoida ka siis, kui meie riik ei kuulunud meile endile. Jah, Eestil on raske olnud, kuid nüüd on rasked ajad möödas, riigi jõukusele pürgimist näitab ka eurole üleminek, mis toimus selle aasta alguses. See näitab meie taset Euroopas ja üldse kogu maailmas: ,,Jah, Eesti on juba arenenud riik, neil kehtib euro." Me võime olla õnnelikud, et Eestis on praegu ra- hulik elada ja kehtib demokraatia. Näiteks Egiptuses, Liibüas, Tuneesias ja mujal, kus kehtib diktatuur, on rahvas astunud riigikorra vastu ül...
Kokaiin Kokaiin vikipeedia Kokaiin (C17H21NO4) on kristalliline tropaanalkaloid, mida saadakse kokapõõsa lehtedest. See on kesknärvisüsteemi stimulant (erguti) ning söögiisu vähendaja, mis loob tarbides eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi seda kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimesti, mida kasutatakse meditsiins silma -, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine, kultivatsioon ning levitus on üle maailma keelatud. Kokaiini regulaarsel tarvitamisel areneb välja kokainism. Kokapõõsa lehe ergutavad omadused olid teada vanadele Peruu ja muu Kolumbuse-eelse Lõuna-Ameerika rahvastele. Lääne ühiskonnas on olnud kokaiin vastandkultuuri osaks üle sajandi; seda on kasutanud mitmed intellektuaalid, kunstnikud ja muusikud - Sir Arthur Conan Doyle'ist ja Sigmund Freudist USA presidendi Ulysses S. Grantini. Mitu aastakümmet sisaldas kokaiini ka tu...
Tallinna Gustav Adolfi Gümnaasium XX sajandi tuntud inimene Lennart-Georg Meri TALLINN 2008 Sisukord Elulugu................................................................................................................................3 Pildimaterjal.......................................................................................................................10 Kokkuvõte..........................................................................................................................11 Kasutatud allikad...............................................................................................................12 Elulugu Lennart Meri sündis 29. märtsil 1929. ...
Õnn ei peitu rahas. Kui proovida inimeste praegust maailmavaadet ühe lausega kokku võtta, võiks selleks valida ,,raha eest saab kõike". Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati taha...
Sotsialistlik süsteem ja selle kokkuvarisemine Detsember 2008 . Mõisted · Sotsialism · Kommunism · Vt nt Borgå Tidning, detsember 1846, nr 94,95,97,98 · Marksistlik käsitlus Mõisted · Rahvademokraatia · Sotsialismimaad · Sotsialistlik leer · Idabloki maad · Kommunistlikud riigid · "Teine maailm" · Sotsialistlik ühendus · Sotsialistlik orientatsioon Nõukogude Venemaa (1917 1991) 1917 1918: Venemaa Vabariik; Venemaa Nõukogude Vabariik; Nõukogude Venemaa Vabariik; Venemaa Sotsialistlik Nõukogude Vabariik 1918 1922: Vene Sotsialistlik Föderatiivne Nõukogude Vabariik 1922 1991: Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL, NSV Liit, Nõukogude Liit) Sotsialistlikud riigid 1917 - 1944 · Nõukogude Venemaa (NSVL) · Mongoolia Rahvavabariik (al. 1921) · Tuva Rahvavabariik (19211944); kuni 1926 Tannu-Tuva NSVLi mõ...
SÕJAJÄRGNE MAAILM 1.Uus jõudude vahekord maailmas-Saksam. idapoolsed alad läksid Poolale ja NSV Liidule.Itaalia pidi loovutama oma Aafrika kolooniad. Albaania sai taas iseseisvaks. Ungari ja Bulgaaria suruti tagasi 1938.a.piiridesse.Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades juurde Ungari alasid.Iseseisvus Island.NSV Liit võttis Soomelt piire, sh Viiburi linna.Poolast, Tsehhist,jne.aeti välja sakslased.Üliriigiks sai USA.Inglism ja Prantsusm osatähtsus vähenes.II määrav jõud oli NSV Liit, kelle mõju all oli Kesk-ja Ida-Euroopa ja suur osa Aasiast.Nõukogude Liit eraldas sealsed riigid muust maailmast nn.raudse eesriidega(raudne eesriie oli nõukogude poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjualavõõrmajutuste eest mitmesuguste abinõudega).tõkestades nende läbirääkimist ja suhtlemist lääneriikidega.Külm sõda-Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis. 3.Külma sõja algus-Stalini soov kehtestada kontroll üle Euro...
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha. Järgmisel päeval alustanud mehed suurte mõtetega, et kuidas küll oma poliitilisele vastasele ära teha. Ostsid isegi mõned ...
Õnn ei peitu rahas Kui proovida inimeste praegust maailmavaadet ühe lausega kokku võtta, võiks selleks valida ,,raha eest saab kõike". Minu aravates ei pea see aga üldsegi paika. Neid asju, mida raha eest ei saa, on palju rohkem, kui neid, mida saab. Kõige vähem saab raha eest osta õnne raha eest saab seda vaid kaotada. Mida rohkem on inimesel raha, seda rohkem on tal muresid. Raha ja selle eest ostetud vara tahab hoidmist, tihti muudab see rikkuri ka kahtlustavaks ja ta ei usalda enam kedagi. Lisaks tekkib samasugune hasart, nagu kasiinodes: inimene riskib üha rohkem, et ainult suurendada taskus kõlisevate müntide hulka. Tihti on ka nii, et mida rohkem meil midagi on, seda vähem me tahame seda jagada, nii võib tihti märgata, kuidas just rahakad vanad mehed kusagilt Skandinaaviast vinguvad siin meie hindade üle, mis loomulikult on nende omadest kordi madalamad. Aga alati tah...
E-residentsus Tutvustav tekst e-residentsusest ja e-residentsuse juhist Kaspar Korjusest Mis on e-residentsus? Veebi teel Eesti riigi poolt pakutavad teenused. E-residentsus pakub välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. E-residendi digi-ID-kaardi omanik saab dokumente digitaalselt allkirjastada ja logida sisse kõikidesse portaalidesse ja infosüsteemidesse, mis tunnistavad Eesti ID-kaarti. Tegelikult on igal maailma riigil võimalus e-residentsuse abil kaupa müüa rahvusvaheliselt, mis avardaks piire ja muudaks ostlemise üle maailam palju lihtsamaks. E-residentsuse plussid Eesti riigile: 1) Võimalus rahvusvaheliselt äri ajada- tugevdaks Eesti kaubandust välisriikidega ja ka majandust. 2) See võimendab tõestatult ka meie majandust. 3) E-residentsuse abil saab Eestist saada piirideta riik. Kui palju on Eestil residente? Ligikaudu 35000, mis on ühe väikse riigi kohta minu arvates päris suu...
Eesti 1941-1945 · Millised olid Eesti meeste valikud II maailmasõjas? 1939 eesti meestel vabatahtlik minek Soome vägedesse; sundmobilisatsioon; osa mehed Saksa vägede poolele, osa Punaarmee poolele; metsavendlus; Nõukogude ja saksa okupatsioon Eestis (õpik lk30) Esimene nõukogude aasta · Ümberkorraldused majanduses: o Natsionaliseerimine kogu maa riigi oma o Talude max suuruseks 30 ha, äralõiked uusmaasaajatele. o Natsinaliseeriti pangad, tööstus- ja kaubandusettevõtted, suuremad elumajad jms. o Rahareform 1kroon=1,25 rubla · Ümberkorraldused kultuuri alal: o Ülirange tsensuur o Koolidesse marksismi-leninismi ja NSVLiidu konstitusiooni õpetus, vene keel o Kinodes ja teatrites nõukogude autorite looming o Kunstis peamiselt nõukogude riigijuhtide propagandaplakatid o Kultuuriväärtuste hävistamine : purustati mälestussambaid, põletati raamatuid, ...
Gorbatsovi aeg NSV Liidus On avaldatud arvamust, et perestroika initsiaatoriks oli KGB. Alates 1956. a partei 20. kongressist hakkas KGB roll ühiskonnas kasvama. Tippjuhtkonda imbus salapolitsei veelgi tugevamalt kui varem. Selepini ja Semitsastnõi ajal (50-ndate lõpp 60-ndad) tuli KGB-sse uut kaadrit, kõrgema haridusega kaastöötajad. Loodi KGB teaduslik-tehniline baas. 1967.a KGB juhiks Juri Andropov. Tema karjäär: 1956 Ungaris 1968 KGB juhina surus maha Tsehhoslovakkias Praha kevade 1979 sanktsioneeris Nõukogude vägede sissetungi Afganistani 1. sept 1983 Korea lennuki allatulistamine verise karjääri tipp. Andropov tugevdas KGB-d. 1969. a tegi ta KP KK-le saadetud kirjas ettepaneku luua spetsiaalne psühhokliinikute võrk nõukogude korra kaitsmiseks. Andropov tegi Stalinist uuesti rahvuskangelase. 70-ndatel aastatel kujunes välja kolmikoligarhia: 1. NLKP ideoloogi...
Kohila Gümnaasium Taasiseseisvunud Eesti esimene president ehk Lennart Georg Meri juhendaja: Silvi Ivanova koostanud: Kairi Kuldma KOHILA 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................4 Lennart Meri noorusaastad...................................................................................................................5 Lennart Georg Meri esimene teos ja retked ....................................................................................5 Lennart Georg Meri perekond ........................................................................................................6 Lennart Georg Meri siirdumine poliitikasse...............................................................
Pariisi rahukonverents seal arutati läbi rahulepingute projektid 10-20 võitjariigi ning Saksamaa Euroopa Liitlaste(Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soome) vahel. 10. veebruar 1947 kirjutati need alla Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioone ning loovutama territooriume. Albaania sai jälle iseseisvaks. Saksamaaga rahulepingut ei sõlmitud, küll aga hakati sisse nõudma reparatsioone. Nähti ette sõjaväelised piirangud. Nürnbergi protsess eesmärk oli mõista kohut natsikurjategijate üle kohut mõistis sõjatribunal, mis koosnes võitjariikide esindajatest(Inglismaa, USA, NSVL, Prantsusmaa) 24 inimest saadeti kohtu alla. ,,Võitjate üle kohut ei mõisteta" Potsdami konverents Toimus: 17.07 kuni 02.08.1945 Arutati: Saksamaa tulevikku Osalejad: J. Stalin ÜK(b)P Keskkomitee I sekretär H- Truman USA president W. ...
Arvestuse küsimused. 1. Saksamaa 1919-1929 1) territoriaalsed muutused (millistele riikidele ja kui suure osa ter-st): Elsass-Lotring läks Prantsusmaale, Põhja-Schleswig Taanile, Posen, osa Pommerist ja Sileesiast läksid taasloodud Poola koosseisu, Hultschin Tsehhoslovakkiale, Memel Leedule. Ümberjagamisel ei arvestatud rahvaste endi soove, 53.4% elanikest olid sakslased. 2) Saksamaa kaotas kõik meretagused valdused: kolooniad Aafrikas läksid Suurbritanniale, Prantsusmaale, Belgiale ja Portugalile; Okeaanias Austraaliale; Aasias Jaapanile. 3) sõjalised piirangud(4 punkti): Sõjaväge vähendati 100 000 meheni. Kohustus kaotada sõjaväekohustus ja võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi. Vähendati relvastust ja tehnikat. Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks 4 )reparatsioonid: Määrati sissemakseks 20 miljardit dollarit kullas, mille tähtaega pikendati, kuid ka see ostus ebareaalseks. 2. 192...
Jakob Hurt sündis Himmaste külas Lepa talu pidaja, kohaliku koolmeistri pojana. Kodunt sai Jakob kaasa tugeva religioosse vaimsuse ja huvi hariduse vastu. Kitsastele majanduslikele oludele vaatamata sai Jakob Hurt hea hariduse: ta õppis Põlva kihelkonnakoolis, seejärel Tartu kreiskoolis ja gümnaasiumis. 1858 lõpetas Jakob gümnaasiumi ja asus 1859 Tartu ülikooli teoloogiat õppima. Jakob Hurt astus korporatsiooni Livonia liikmeks, kuid sidemed isataluga ei lasknud tal saksastuda. Programmilise luuletusega "Enne ja nüüd" astus Jakob Hurt "Perno Postimehe" kaastööliseks. Otsus oma rahva keele ja hariduse heaks tööd teha viis Jakob aktiivsele tegevusele Õpetatud Eesti Seltsis. Jakob Hurt oli siin tegev rahvaluule ja eesti keele uurimise alal, pöörates erilist tähelepanu uue kirjaviisi propageerimisele. Tugevat mõju avaldas Hurdale tutvumine F. R. Kreutzwaldiga. 1863 kohtus Jakob ÕES-i aias Viljandimaa rahvuslike tegelastega, kes olid tulnud ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
