View Attempt 1 of 3 Title: Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 16 March 2011 09:28 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:30 Time spent: 00:01:38 Total 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si Score: 10/10 3. Kergmetallideks on? ...
Praktikum nr 6. Mitteraua sulamite Title: mikrostruktuur ja omadused Started: Wednesday 27 October 2010 10:31 Submitted: Wednesday 27 October 2010 10:35 Time spent: 00:04:46 100/100 = 100% Total score adjusted by 0.0 Total score: Maximum possible score: 100 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Response A. 10% Sn ja ülejäänud Cu B. 10% Cu ja ülejäänud Sn C. 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu D. 10% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Response A. Cu ja Sn B. Al, Cu C. Al, Mn D. Al ja Si ...
docstxt/12336979026461.txt
1 : 0,00 7,00 ? : a. 8 b. 3 c. 20 d. 10 2 : 7,00 7,00 : : a. 1,8 b. 1, c. 3 d. 5 3 : 7,00 7,00 R 9,3 (D=2R. ), 25,0 , 2 . . : 1,42 4 : 7,00 7,00 ? : a. b b. c c. a d. d 5 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. T- d. I- 6 : 0,00 7,00 4,4 DIN Al 99,5 ( Rp0,2=124 ), : , A1 A2 ( ), ; l1 ; d1 d2 ( ) l , l=10 ; f , f=0,4; a , . 63,7 426 . 60 , . . . : 2120,5 7 : 7,00 7,00 ? : a. b. c. d. 8 : 7,00 7,00 : a. b. c. d. 9 : 7,00 7,00 P () d2=3,1 , d1=47,8 126 . () 15 . (f) 0,6. , A1 ; A2 () . - ...
z:[mY&G`nfid{=^q`884551;8 Nimi: Eeva-Merike Perenimi: Aasa Grupp: YAFB21 Mõõtmiste algus: 1.01.1997 1:35 Mõõtmiste lõpp: 1.01.1997 1:44 Uuritav metall: m2 Uuritav pooljuht: p3 Mõõtesamm: 19 s Metall Pooljuht Nr t , °C R, R, lnR T, K 1 23 27,40 40596,50 10,611437135 296 27 25 27,70 37517,40 10,5325601043 298 26 26 27,70 36545,00 10,5062996569 299 2 27 28,00 33222,70 10,4109886562 300 24 27 27,70 34276,10 10,4422035973 300 25 27 27,70 35410,60 10,4747664893 300 23 28 28,00 32979,60 10,4036444675 301 22 29...
Jäta vahele peasisuni Tehnomaterjalid Alustatud Sunday, 6 November 2011, 02:24 PM Lõpetatud Sunday, 6 November 2011, 02:31 PM Aega kulus 6 minutit 57 sekundit Hinne 100,00 maksimumist 100,00 Küsimus 1 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Vali üks või enam: 1. kõvadus 2. termotöötlus 3. sulamistemperatuur 4. töödeldavus Tagasiside Õige vastus on: töödeldavus , termotöötlus . Küsimus 2 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Vali üks või enam: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Si sulamid ehk silumiinid 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Tagasiside Õige vastus on: Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid , Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid , puhas Al . Küsimus 3 Õige Hinne 4,00 / 4,00 Küsimuse tekst Millised alljärgnevatest ...
Tallinna Tehnikaülikool 2018 Mehaanika ja tööstustehnika instituut Praktikumi nr. 6 aruanne aines MTX0010 Materjalitehnika Üliõpilane: Rühm: Esitatud: Töö eesmärk: Tutvuda alumiiniumisulami duralumiiniumi termilise töötlemisega ja uurida termilise töötlemise mõju duralumiiniumi omadustele. Kasutatud töövahendid: Katsekehad, kõvadus mõõtmis masin Töö kirjeldus: Duralumiiniumi keemiline koostis: Duralumiinium on alumiiniumisulam, mis sisaldab 2.2-5.7% vaske ja 0.2-2.7% magneesiumi. Al-Cu faasidiagramm: Duralumiiniumi termilise töötlemise ja toimuvate protsesside kirjeldus: Duralumiiniumiga tehakse kahte asja. Kõigepealt karastatakse ja siis vanandatakse. Alguses enne karastamist on duralumiinium tugev (Al...
Lineaarne Regressioon Nimi: Birgit Esimene graafik Perenimi: Albert y Grupp: IASB30 x Mõõtmiste algus: 10/18/2014 14:29 Mõõtmiste lõpp: 10/18/2014 14:38 Teine Graafik Uuritav metall: m2 x Uuritav pooljuht: p2 y Mõõtesamm: 10 s X-telg Y-telg X-telg Nr Temp. Metall (takistus Ω) Pooljuht Temp. K 1 10 283 42181 9664.6 0.003534 2 9 282 42181 9394.5 0...
esmaspäev, 19. mai 2014, 01:57 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 19. mai 2014, 02:15 Aega kulus 18 minutit 28 sekundit Hinne 96,0 maksimumist 100,0 Küsimus 1 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Treimisel kasutatakse lõikeprotsessis järgmisi liikumisi: Vali üks: a. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ettenihkeliikumine kulgevalt piki tooriku telje b. lõiketerale antakse pöörlev pealiikumine ja toorikule piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine c. toorikule perioodiline edasi-tagasi kulgev lõikeliikumine ja lõiketerale piki tooriku telje kulgev ettenihkeliikumine d. toorikule antakse pöörlev lõikeliikumine ja lõiketerale ringettenihe pöörleva liikumisega Küsimus 2 Õige Hinne 4,0 / 4,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Plastsete deformatsioonide ja sisepingete toimel lõiketöötlemisel saadud pi...
Töö käik Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll D= 4,00 ± 0,005 cm g= 9,818 m/s n= 116,0 ± 0,5 cm n= 40,0 ± 0,5 cm m= 61,4 ± 0,05 g *Lisatud katsekeha massile Kat Mass m, Langemise aeg t, s Skaala näit n, cm se kg t t t t t t (kesk) n n n n n n (kesk) 1. 0,1548 10,81 10,74 10,74 10,75 10,93 10,79 54,7 55,0 54,5 54,2 55,1 54,7 2. 0,1980 8,72 9,22 9,19 9,34 9,33 9,16 52,1 51,8 52,0 52,6 52,1 52,1 3. 0,2311 8,52 8,50 8,50 8,51 8,50 8,50 51,3 51,6 52,0 51,5 52,2 51,7 4. 0,2634 7,85 7,84 7,51 7,54 7,87 7,72 50,5 51,2 50,8 51,0 51,4 51,0 h= 0,76 m h= 0,61 m ...
Tabel 6.1 Pöördliikumise dünaamika põhiseaduse kontroll D=.......±.......cm n 0 =.......±.......cm n 1 =.......± .......cm Langemise aeg t, s Skaala näit n 2 , cm Katse Mass m, Nr. kg t t t t t t n n n n n n 1 2 3 4 I=const h = n0 - n1 h1 = n0 - n2 k h= h11 = h12 = h13 = h14 =
Katse nr Mass, kg Langemise aeg, s Keskmine , s2 1 0,15620 10,688 10,368 10,726 10,137 10,72 10,5268 0,5956 0,055512 2 0,18932 9,213 9,525 9,178 9,49 9,132 9,3076 0,7618 0,0565961 3 0,24082 8,311 8,08 8,265 8,427 8,253 8,2672 0,9657 0,0550338 4 0,28462 7,433 7,606 7,421 7,456 7,55 7,4932 1,1755 0,0485698 5 0,37972 6,416 6,474 6,416 6,485 6,405 6,4392 1,5918 0,0381237 2,0 6 0,41294 6,22 6,162 6,197 6,162 6,208 6,1898 1,7226 0,0331099 1,8 Täisosa Määramatus ...
Praktikum 6 Elektriliinide planeerimine Töö eesmärk: Planeerida elektriliinid selliselt, et elektriliin jõuaks võimalikult vähese maksumusega igasse majapidamisse. Andmed liinide pikkuste ja maksumuse kohta on kantud tabelisse 6.1. Joonisel 6.1 on välja toodud plaan elektriliinide paiknemise kohta Koostaja: , 02.01.2013 Tabel 6.1. Elektriliinide pikkused ja maksumused. Liinilõik Liini pikkus (km) Kilomeetri Summa (EUR) hind(EUR) A-2 0,27 1300 351 2-1 0,23 1300 299 2-3 0,15 1300 195 3-7 0,43 1300 559 7-6 0,20 1300 260 6-5 0,14 1300 ...
docstxt/136172141159.txt
Total 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 score: 1. Mis on tinapronksi keemiline koostis? Student Respo A. 10% Sn ja ülejä B. 10% Cu ja ülejä C. 90% Zn ja ülejä D. 10% Zn ja ülejä Score: 10/10 2. Millised on duralumiiniumi põhikomponendid? Student Respo ...
docstxt/133588985322019.txt
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI3030 Keemia ja materjaliõpetus Laboratoorne töö Töö pealkiri: nr. Redoksreaktsioonid ja metallide korrosioon 6 Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö teostatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö eesmärk Tutvuda metallide korrosiooni mõningate enamlevinud ilmingutega. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetad...
docstxt/13081301613088.txt
Tehiskivide katsetamine 1. Töö eesmärk Tehiskivide tiheduse, veeimavuse, survetugevuse ja paindetugevuse ning margi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katses katsetati silikaattelliseid. 3. Töökäik 3.1 Tiheduse määramine Katsetuseks võeti 6 proovikeha. Proovikeha mass määratakse veaga mitte üle 5 g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati ...
docstxt/135405232865.txt
Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus Viskoosus ehk sisehõõre on vedeliku omadus avaldada takistust vedelikuosakeste (või kihtide) teineteise suhtes ümberpaigutamisele. Kuna viskoossus on raskete kütteõlide põhiline omadus siis on see ka aluseks nende jaotamisel markideks. On dünaamiline, kinemaatiline ja tinglik viskoossus. Sõltub temperatuurist. Tehniliselt määratakse viskoossus tavaliselt 50 ºC juures. Tinglik viskoossus on väljavooluaeg võrrelduna veega (suhe). Uuritava õli maht määratak...
docstxt/14186739262528.txt
E-praktikum töö nr. 6 - Mitterauasulamite mikrostruktuurid Question 1 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mille alusel liigitatakse alumiiniumisulameid? Select one or more: 1. termotöötlus 2. töödeldavus 3. sulamistemperatuur 4. kõvadus Question 2 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi töödeldavad (deformeeritavad)? Select one or more: 1. puhas Al 2. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 3. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid 4. Al-Si sulamid ehk silumiinid Question 3 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Millised alljärgnevatest alumiiniumisulamitest on hästi valatavad (ehk valusulamid)? Select one or more: 1. Al-Mg sulamid ehk magnaaliumid 2. Al-Si sulamid ehk silumiinid 3. puhas Al 4. Al-Cu sulamid ehk duralumiiniumid Question 4 Correct Mark 4.00 out of 4.00 Question text Mis asjaolul põhineb ...
Solenoid |x| , cm Ue(x), mV Ue(-x), mV /Ue(x), mV fexp(x) ft(x) f(x) 1 0 33,31 33,31 0,9377 0,8575 0,0802 2 2 32,81 33,08 32,945 0,9275 0,8510 0,0765 3 4 31,49 32,36 31,925 0,8987 0,8301 0,0686 4 6 29,76 30,99 30,375 0,8551 0,7908 0,0643 5 8 27,06 28,77 27,915 0,7859 0,7268 0,0591 6 10 23,24 25,46 24,35 0,6855 0,6325 0,0530 7 12 18,47 20,92 19,695 0,5545 0,5114 0,0431 8 14 13,44 16 14,72 0,4144 0,3830 0,0314 9 16 9,53 ...
Takistuse temperatuurisõltuvus. Praktikum nr. 6. Metalli takistuse temperatuuriteguri ja pooljuhi omajuhtivuse aktivatsioonienergia määramine.
docstxt/136248224995.txt
1. Mida nimetatakse jõumomendiks? Jõumomendiks nimetatakse jõu ja jõu õla korrutist. 2. Kuidas määratakse jõumomendi suund? pöördenurga vektor on vektor, mille moodul võrdub pöördenurgaga ja mille suund antakse piki pöörlemistelge nii, et keha pöördumisel ümber telje kehtiks "parema käe kruvireegel": Kui keha pöörlemissuund võtta tavalise (parempoolse vindiga) kruvi pöördumissuunaks, siis ühtib kruvi liikumissuund pöördenurga vektori suunaga. 3. Millised jõud on ekvivalentsed? Njuutonmeeter (Nm) on jõumoment (pöördemoment), mis on ekvivalentne ühenjuutonilise jõu poolt tekitatava momendiga, kui jõu õla pikkus on üks meeter. 4. Millised jõud moodustavad jõupaari? Jõupaar moodustub kahest vastassuunalisest, kuid piki erinevaid sirgeid mõjuvast jõust. 5. Defineerige ainepunkti ja keha inertsimoment. Ainepunkt=massikese, ainepunkti inertsmoment 6. Kuidas sõltub inertsimo...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M = (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
Ühiku Kuupäev Müüja Kaup Kogus Omahind Müügihind hind Leia kirjed, kus Kaup on a 05. nov Kork banaan 64,00 200 12800 16000 31. okt Kaasik banaan 76,00 150 11400 14250 23. okt Kaasik banaan 60,00 130 7800 9750 01. nov Kaasik banaan 20,00 200 4000 5000 28. okt Kaasik apelsin 14,20 200 2840 3550 15. okt Kuusk apelsin 14,10 200 2820 3525 24. okt Kaasik banaan 18,00 125 2250 2812,5 16. okt Kuusk apelsin 14,50 150 2175 2718,75 10. nov Kork apelsin 14,30 100 1430 1787,5 23. okt Kuusk banaan 72,00 10 720 900 24. ok...
Jrk nr. Keemistemp T, 1/T h, p aur=P-h lg paur t, oC K mmHg 1 48,5 321,5 0,00311 622 138 2,139879 2 51,5 324,5 0,003082 593 167 2,222716 3 58,5 331,5 0,003017 543 217 2,33646 4 65 338 0,002959 495 265 2,423246 5 68 341 0,002933 451 309 2,489958 6 73,5 346,5 0,002886 404 356 2,55145 7 77,7 350,7 0,002851 309 451 2,654177 8 ...
docstxt/132670513121669.txt
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 6 OT Pöördliikumine Töö eesmärk: Töövahendid: Pöördliikumise dünaamika Katseseade, raskuste komplekt. põhiseaduse kontrollimine. Skeem Töö teoreetilised alused. Pöördliikumise dünaamika põhiseadus annab seose jõumomendi M1 , inertsmomendi I ja nurkkiirenduse vahel M (1) I Sellest järeldub, et konstanse inertsmomendi korral on nurkkiirendused võrdelised kehale mõjuvate jõumomentidega: ~M (2) Käesoleva töö eesmärgiks ongi seose (2) kontrollimine. Katseseade koosneb võllist 3, mis pöörleb kuullaagritel, ja vardast 2. Vardal on kaks võrdse mass...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanikateaduskond Soojustehnika instituut Praktiline töö aines KÜTUSED JA PÕLEMISTEOORIA Töö nr. 6 VEDELKÜTUSE VISKOOSSUSE MÄÄRAMINE Üliõpilased: Matrikli nr.-d: Rühm: MASB-41 Õppejõud: Heli Lootus Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Skeem Töö eesmärk Määrata küttemasuudi tinglik viskoossus. Tutvuda seosega tingliku ja kinemaatilise viskoossuse vahel. Tutvuda viskoossuse temperatuurisõltuvusega ja võrrelda saadud tulemusi kirjanduse andmetega. Tööks vajalikud vahendid 1) viskosimeeter; 2) Elavhõbedatermomeetrid; 3) Mõõtekolb; 4) Põleti; 5) Anum uuritava küttemasuudiga; 6) Anum destilleeritud veega; 7) Piiritus; 8) Tolueen; 9) Stopper. Katseseadme tööpõhimõtte kirjeldus V...
ANORGAANILINE KEEMIA I: LABORATOORSE TÖÖ PROTOKOLL Praktikum II Töö 5: Aine sulamis- ja keemistemperatuuri määramine Katse 1: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine Töö eesmärk: Naatriumtiosulfaadi sulamistemperatuuri määramine ning hinnata aine puhtust Kasutatud töövahendid: Õhukeseseinaline 5-8 mm läbimõõduga klaastoru (kapillaaride valmistamiseks), gaasipõleti, põleti kalasabaotsik, uhmer, paberleheke, klaastoru, termomeeter, keeduklaas, pliit, statiiv Kasutatud reaktiivid: naatriumtiosulfaat Töö käik: Õhukeseseinalisest 5 kuni 8 mm läbimõõduga klaastorust tõmmati kaks 50 mm pikkust ja 1 kuni 2 mm läbimõõduga kapillaari. Klaasi ühtlasemaks sulatamiseks varustati põleti kalasabaotsikuga. Klaasi sulatamine algas, kui gaasipõleti leek värvus naatriumsoolade lendumise tõttu kollaseks. Kapillaari üks ots sulatati kinni. Kapillaari täitmiseks puistati uhmris hästi peenestatud naatriumtiosulfaati paberlehekesele ja ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Automaatjuhtimise ja süsteemianalüüsi õppetool Daniel Tuulik 111618 IASM Praktikumide aruanne Aines ISS0022 Automaatjuhtimissüsteemide jätkukursus Juhendaja: Eduard Petlenkov Dotsent Tallinn 2012 Praktikum 1_1: Etalonmudeliga adaptiivsüsteemid...............................................2 Praktikum 1_2: Identifitseerimisega adaptiivsüsteemid ........................................2 Praktikum 2: Palli juhtimine rennil........................................................................3 Praktikum 3: Närvivõrkude õpetamine..................................................................3 Praktikum 4: Mittelineaarsete süsteemide juhtimine tehisnärvivõrkudega ...........4...
Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 KATSEANDMETE TABELID Tabel 1.Lapiku plaadi paksus nihikuga mõõdetuna. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: T52 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 12,45 12,60 0,020 0,0004 2 12,50 12,65 -0,030 0,0009 3 12,45 12,60 0,020 0,0004 4 12,45 12,60 0,020 0,0004 ...
Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) YKL0060 Biokeemia Laboratoorne töö Töö pealkiri: Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse nr. 2.2 määramine Õpperühm: Töö teostaja: Martin Tamm / 121006YASB YASB21 Juhendajad: assistent Tiina Randla ja doktorant Kaia Kukk 1 Martin Tamm (121006YASB) Biokeemia praktikum (töö nr. 2.2 ja 1.3) Karotenoidid on ühendid mida klassifitseeritakse ehitusepoolest kui tetraterpenoidid (40 süsinikku sisaldavad ühendid). Karotenoidid on polüeensed ahelad, mille ühes või mõlemas otsas on reeglina 6-liikmelised ionoontsüklid. Karotenoide grupeeritakse kahte rühma: karoteenid (ühendid mis sisaldavad ainult süsinikku ja vesinikku) ja ksantofüllid (ühendid mis sisaldavad ka hapnikku süsiniku ja vesiniku kõrvalt). Ka...
1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius'...
Nimi PRAKTIKUMIDE ARUANNE Õppeaines: Üldgeodeesia Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 1. Praktikum NIVELLIIR Laialt kasutust on leidnud kompensaatoriga nivelliirid. Kompenssaator on spetsiaalne seade, mille abil viseerimiskiir võtab automaatselt horisontaalse asendi. Joonis 1. Nivelliir 1. Objektiiv 6. Kate, mille all on niitristi verti- kaalsuunaline justeerimiskruvi 2. Prismasüsteem ümarvesiloodi mulli asendi jälgimiseks 7. Fokuseerimiskruvi 3. Sihik 8. Instrumendi pe...
Tallinna Tehnikaülikool Mäeinstituut Geotehnoloogia välitööd Jaana Aunapuu, 164311 Geotehnoloogia õppepraktika, YAEB 11 Juhendaja: Heidi Soosalu Tallinn November 2016 Sisukord Geotehnoloogia välitööd......................................................................................... 1 Sisukord.................................................................................................................. 2 ............................................................................................................................... 2 1.Sissejuhatus........................................................................................................ 3 ............................................................................................................................... 3 3.Välipraktiku...
TALLINNA ÜLIKOOL Pedagoogiline Seminar Noorsootöö Pille-Riin Pruus Suulise ja kirjaliku kommunikatsiooni praktikum Iseseisvad tööd Juhendaja: Katrin Aava Tallinn 2014 Sisukord Suuline ja kirjaliku komunikatsiooni praktikum Pille-Riin Pruus Sisukord.............................................................................................................................................................1 ...........................................................................................................................................................................4 Sissejuhatus.....................................
8. nädala praktikum ÕPIK LK 186 TEST T-7.1 Panga poolt väljastatud kontoväljavõttes tähistab deebet konto vähenemist. Sest mida rohkem ma raha kontole panen seda suurem on panga kohustus minu ees. Kui panga kohustus väheneb, siis ongi deebet. T-7.2 Lühiinvesteeringuid kajastatakse bilansis vahetult pärast bilansikirjet Kassa ja pangakontod. T-7.3 Maakleri teenustasu kajastatakse eraldi kuluna. Sest meie räägime lühiajalisest finantsinvesteeringust ja seega on maakleri teenustasu finantskulu. Kui jutt oleks pikaajalisest finantsinvesteeringust, siis maakleri teenustasu liidetaks ostetud aktsiate maksumusele. T-7.4 Kui tänapäeva müügitulu on suurem laekunud rahasummast, siis erinevuse summas debiteeritakse kontot Kassapuudujäägid ja ülejäägid. Debiteeritakse, sest puudujääks on deebetis. Näiteks sularaha müügi puhul: D: Kassa 2499 K: Müügitulu 2500 1 euro on kadunud. Seda kajastan puudujäägis. Konto on kassa puudu- ja ülejäägid. Kui teg...
Tallinna Tehnikaülikool TTÜ keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool Laboratoorse töö protokoll ATSETANILIID LÄHTUDES ANILIINIST Õppejõud: Marju Laasik Töö teostatud: 9., 10., 23.04.2013 Tallinn 2013 Sisukord 1.KIRJANDUSLIK OSA.............................................................................................. 3 1.1.Sissejuhatus.................................................................................................. 3 1.2.Reaktsioonid, mehhanismid..........................................................................5 1.2.1.Aniliini saamine....................................................................................... 5 1.2.2.Atsetaniliidi saamine............................................................................... 5 1.3.Kasutatavad ained ja meetodid.......
ANGELA ANDMEBAASIDE eksam 16.04.2014 1. Mis vahe on .bmp ja .jpg failidel? VASTUS: Midagi sellist, et nt. võrrelda NOTEBADI ja WORDI, sii NOTEBAD kuvab kogu teksti mida töötled, kuid WORD võib sul asju segi ajada. Wordis on ka mingi vormingu värk. .bmp on tunduvalt andmemahukam kui .jpg fail. 2. Pidin tegema päringu, kus klassifitseerib kõik nimed ja paneb taha numbri mitu, vaatamisväärsust antud inimese/organisatsiooni hallata on. ALGNE PÄRING JA TULEMUS: JÄRGNEV PÄRING JA TULEMUS: 3. Päring, mis oleks automatiseeritud, et valiks ainul looduslikud vaatamisväärsused (selline nagu oli suusamaratonide koodide loomine) a. Loo uus veerg tabelis kuhu andmed tulevad (vali ka sobiv väärtus [text, number, ole-fail ...]) b. Tee uus Query. c. Vajuta UPDATE ning moodusta vajalik EXPRESSION 4. Kaota Scroll rida. SELLEKS TOIMI JÄRGMISE PILDI KOHASELT! LISAN K...
2 praktikum § 2. Keskmise töötasu arvutamise alused (1) Keskmise töötasu arvutamisel võetakse arvesse töötasuna teenitud summad. (2) Keskmine töötasu arvutatakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud töötasust. (3) Kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. § 3. Keskmise töötasu arvutamine tööpäevatasu maksmisel (1) Keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Keskmise tööpäevatasu arvutamise aluseks olevat tööpäevade arvu väh...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Olga Dalton 104493 ARVUTID I PRAKTIKUM NR 1 Töö aruanne Tallinn 2011 Olga Dalton 104493 IAPB21 Ülesanne aines IAF0041 Arvutid I Labor nr. 1 Ülesanne väljastatud: 31.01.2011 19:55 Ülesande sooritaja: Olga Dalton Matrikkel: 104493 Ülesande esitamise tähtaeg: 3. tunniplaanijärgne praktikum Staatus: Määramata Kuupäev: 31.01.2011 Variandikood: 262-6804/21101 Ülesande tüüp: P Ülesande püstitus Segmentindikaatori ühe segmendi juhtimineks tarviliku skeemi koostamine etteantud elementbaasil Ülesande variandi info: Segment : E Elementbaas : {NAND} ...
MAJANDUSARVESTUS II 1.PRAKTIKUM 26.09.2012 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: Number 1-ga on vara kontod. Aktiva konto. Passiva kontod number 2-ga. Omakapital=Netovara 3-ga tulud ning 4-ga kulud. Kõige olulisemad kulud on tööjõukulud. Äriühingud koostavad vastavalt soovile oma kontoplaani. Saldo.fin.ee First Office Small: Failile nimi Seadistused Ettevõtte andmed Kuupäev ja number: kontrollid komasid Arvestusaastad Kood: 12 Algus: 01.01.2012 Kuni: 31.12.2012 KONTOPLAANI KOOSTAMINE Kontod Uus Konto: 1010 Nimetus: Kassa jne. Paberi pealt kirjutad lihtsalt kõik arvutisse JÄLGIDA KONTO KLASSI! Algsaldod: Kuupäev: 31.12.2011, Sisesta kontod (automaatselt tuleb nimetus) Aktivas algsaldo alati deebeti pool (Varad,Kulud). Passivas algsaldo alati kreediti pool (Kohustused,OK,tulud). Bilansi algsaldot koostades arvestame vaid varasid,omakapitali ja kohustusi ehk võlgu...
Lõputöö Etüülbensoaat bensoehappest Koostaja: Mari Löper; YASB21 104292 Juhendaja: Marju Laasik Orgaanilise keemia õppetool 2011 2 Sisukord 2011............................................................................................................................................................2 SISUKORD...............................................................................................................................................3 1. KIRJANDUSLIK OSA........................................................................................................................4 1.1. SISSEJUHATUS. SÜNTEESISKEEM............................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Keemialabori I praktikum Juhendaja: dotsent Kaie Pappel Tallinn 2011 Praktikum I Töö eesmärk: Demonstreerida termotöötluse denatureerivat mõju lihasvalkudele. Töövahendid: 1. rasvata loomaliha ~20 grammi 2. keeduklaasid mahuga 100 ml (2 tk) 3. mõõtsilinder mahuga 100 ml (1 tk) 4. koonilised kolvid mahuga 100 ml (4 tk) 5. kolbidele sobivad kummikorgid (2 tk) 6. klaaslehtrid (2 tk) 7. klaaspulgad (2 tk) 8. katseklaasid (6 tk) 9. paberfiltrid (2 tk) 10. veevann (1 tk) 11. pipetid mahuga 1,2,3 ml (a' 1 tk) Töö käik: Rasvata loomaliha peenestada, kaaluda 100 ml keeduklaasidesse tehnilisel kaalul a' 5 grammi peenestatud liha. Üks keeduklaas lihaga panna keevale vesivannile ja klaaspulgaga pidevalt segades kuumutada 10 minutit. Kuumutamise tulemus: liha hakkas vär...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
