Pablo Picasso Elu ja looming Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Lapsepõlv ja eraelu.....................................................................................................................4 Looming......................................................................................................................................7 Sinine periood.........................................................................................................................7 Roosa periood ........................................................................................................................7 Kubism....................................................................................................................................
Pilt Ükskord elasid metsas kaks ülilaiska venda, kes olid nii laisad, et ei viitsinud isegi toast õue minna, vaid olid toas ja vaatasid televiisorit või mängisid miilitsat ja pätti. Ühe nimi oli Adolf ja teist hüüti Jossifiks. Kenal pühapäevasel pärastlõunal peale pudru söömist otsustasid poisid hakata miilitsat ja pätti mängima. Mänguhoos aga sattusid poisid enda suure ja uhke maja kõledale pööningule. Pööningul aga poiste mänguhoog rauges ja nad hakkasid vaatama igasuguseid huvitavaid vanu asju mida nende isa Peep oli kogunud oma pika ja huvitava eluaja jooksul. Nad leidsid vanu riideid ja peakatteid, mis oli hiirte poolt läbi näritud, vanu mööbli tükke, mis olid juba saepuruks mädanenud ja igasugu muid igivanu asju. Peale tunniajast tuhnimist hakkas aga poistele silma üks kena pilt millel oli kujutatud lille. Poisid mõlemad tahtsid seda pilti endale saada. Adolf ütles:" See on minu p...
Mina pilt Asju milles ma tugev olen on mitmeid, üks nendest on kindlasti sport, mida eelistan paljudele asjadele enda elus, kindlasti oskan olla ma ka viisakas, mulle on õeldud et olen hea kuulaja ja oskan hästi teiste inimeste probleeme lahendada, iseloomust tooks kindlasti välja seda, et alla ma peagu ei annagi, kui tahan midagi saavutada, siis kasvõi üle teiste, usun et oskan üpris hästi teisi inimesi juhtida ja teised enda jaoks tööle saada, kindlasti on minus ka suurelhulgal ülbust, kuid kui seda õigesti kasutada tuleb see kasuks, vähemalt nii on elu õpetanud. Õnneks pole enam tagasihoidlikus voorus, nii et ei pea häbenema et ma polegi tagasihoidlik. Püüan teistest erineda ja tänu sellele silmapaista, meeldib vähene tähelepanu, kuid mitte liigne. Kui mulle anda mingi töö, siis ei lõpeta enne kui see tehtud on ega virise töö käigus. Motiveerida ennast pole mul raske. Koolis eelistan kindlas...
Rakuosa Ülesanded Rakutuum Raku juhtimine ja kontrollimine, info - tuumake säilitamine organismi pärilike tunnuste kohta. - Ribosoomide moodustumine Rakumembraan Raku katmine, piiritleb organelle; läbi selle toimub aine- ja energiavahetus Tsütoplasma Seob organelle; poolvedel sisekeskkond Tsütoplasmavõrgustik: Ainete liikumine rakus mööda kanaleid; - karedapinnaline endoplasmaatiline - Valkude süntees retiikulum - Lipiidide ja süsivesikute süntees - siledapinnaline endoplasmaatiline retiikulum Ribosoomid Valkude süntees Golgi kompleks Valkude töötlemine ja pakkimine lüsosoomideks Lüsosoomid Lagundatakse aineid nt: makromolekule Mitokonder Energiaga varustamine nt: glükoosi lagundamine Tsentrosoom Rakujagunemise ajal kääviniitide moodustumine Tsütoskelett Raku tugi- ja liikumissüs...
Sõnastik 1. Vanemuine- teater Tartus, laulujumal 2.Valge kitli pikad käised- valget värvi kittel, millel on pikad käised ehk hullusärk. Sümboliseerib isiku vabaduse puudumist. (ÕS 1999) 3.Siiber- lõõruides, torustikus, põletusriist. Nt ahju siiber. Mul on kõigest siiber- ma olen tüdinenud.Siibriks nimetatakse haiglates olevaid pissipotte. (ÕS 2006) 4.Kada- ragulka. Poiss laskis kadaga linde. (ÕS 1999) 5. Pasknäär- lind. (ÕS 1999) 6. Anvelt- reeglite rikkumine. Eesti sotsialismi teele viia. 7. Roitma- ümber nuuskima, kolama, uitama. 8. Päitsed- ära võtta,abielluda, kuulekaks teha, nt Mari oskas Jürile päitseid pähe panna. pani hobusele päitsed pähe- päitsenöör, -rihm, -rõngas. Päitsed sümboliseerivad vabaduse piiramist. 9. Valge palat kõrge laega- hullumaja. Vabaduse piiramine. 10. Kadrioru park- park Tallinnas, mille rajas Peeter I katariina II- le. 11. ...
docstxt/122892945629960.txt
Kivisisalik Kivisisalik on suhteliselt suure peaga ja töntsi kehaehitusega sisalik, kelle kehapikkus on 16-18 cm. Isasloomad on värvuselt rohekad, emased pruunikad. Piki selga läheb tal üks või kaks rida korrapäratu kujuga tumepruune või musti laike. Mõnikord võib seljamuster ka puududa ning sellisel juhul on sisalik ühetooniliselt roheline või pruun. Kätte võtmisel on kivisisalik agressiivne ja püüab hammustada. Vanasti tunti teda nõmmekärbi või palukärbi nime all ning teda kardeti rohkem kui rästikut. Inimesed arvasid, et tegu on väga mürgise loomaga, kelle hammustuse tagajärjel sureb isegi hobune. Kivisisalikku võib kohata kuivematel aladel - eriti tavaliseks elupaigaks on talle liivased ja künklikud luitemännikud ning ka nõmmed, teeperved, raudteetammid, kuivemad puisniidud ja metsaservad. Nad elavad üksikult ja omavad kindlat territooriumi pesauru ümber. Kivisisalikud varjuvad hiire- ja mutiurgudes...
docstxt/135073191568.txt
docstxt/135073192044.txt
docstxt/12873987856045.txt
docstxt/13968906634664.txt
docstxt/12913754174531.txt
docstxt/13153837229179.txt
docstxt/13153837989179.txt
docstxt/13153835299179.txt
docstxt/13153836509179.txt
docstxt/13156472056045.txt
docstxt/131522517133166.txt
Retsensioon Mina käisin 26. septembril Jõgeval kuulamas Jaak Johansoni esitluses kõlavaid, nii tema enda kui ka teiste unustamatute eesti klassikute poolt loodud teoseid. Meeldiva ilma tõttu toimus kontsert vabas õhus ja oli kinnine, st. ürituse tarbeks organiseeritud. Kuna Jaak Johanson oli ürituse ainus esineja, siis keskendun temale. Jaak on sündinud 15. novembril 1959. a. Tartus. Ta on muusik, näitleja ja pedagoog, kes teeb Klassikaraadios oma raadiosaadet ,,Fantaasia", ent on peamiselt siiski tuntud kui folklaulja. Johanson on aktiivselt muusikat teinud koos oma vendade Antsu ja Mardi ning õe Kärdiga, gruppides Leegajus, Eesti keeled jt. Üleeelmise aasta lõpus juubelit pidanud Johansonile anti vaid 2 kuud hiljem Presidendi poolt Valgetähe IV klassi teenetemärk, pärimusmuusika edendamise eest. Tema kohta on ka tabavalt öelnud saatesarja ,,Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen: ,,Ta on mees, kes...
docstxt/13159525519179.txt
docstxt/13159528639179.txt
docstxt/13164607866045.txt
docstxt/131522522233166.txt
docstxt/131522537233166.txt
docstxt/131522554133166.txt
docstxt/131522532333166.txt
docstxt/131522526433166.txt
docstxt/131522548333166.txt
docstxt/131522541333166.txt
docstxt/13153838689179.txt
docstxt/13156479286045.txt
docstxt/13156474436045.txt
docstxt/13156480176045.txt
docstxt/13156480956045.txt
docstxt/13156473396045.txt
docstxt/13156475476045.txt
docstxt/13159529679179.txt
docstxt/13164610806045.txt
docstxt/13164611226045.txt
docstxt/13164612466045.txt
docstxt/132768534172109.txt
docstxt/132768541872109.txt
docstxt/132768507472109.txt
docstxt/1323099635147350.txt
docstxt/13214645056045.txt
docstxt/135263618482.txt
docstxt/135074124597.txt
docstxt/135964865666.txt
Tartu Ülikooli Kliinikum Silmakliinik Basalioom: etioloogia, kliiniline pilt, ravi Referaat aines Silmahaigused Koostaja: Aleksandr Petrojev 4.kursus, XI rühm Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................................................... 3 Etioloogia ............................................................................................................................................................ 4 Kliiniline pilt ...................................................................................................................................................... 4 Ravivõimalused ................................................................................................................................................ 5 Kokkuvõte...
Linavästrik Ta on umbes varblase suurune ja ta kuulub värvuliste lindude hulka. Tal on ka pikk saba. Ta on tuntud kogu Euraasias, välja arvatud Põhja-Jäämere saartel, poolsaartel ning Araabia poolsaarel. Pesitseb ka Loode-, Lõuna- ja Ida-Aafrikas. Linavästrik on rohkem inimeste seltsis. Elab ava- ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. Enamasti tegutseb maapinnal või peatub madalatel kohtadel. Maapinnal jookseb väga osavalt ja kiiresti. Linavästrik on ka lendaja, tema lend on madal ja lainjas. Iseloomulik on tema mängulend koos lauluga. Eestis elab linavästrike kuni 100 000 paari. Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestis talvituda. Enamasti talvitub linavästrik Aafrikas. Eestisse saabub linavästrik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
